3-23-2024/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2024

Määruse kuupäev

28.02.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks 1000 euro ulatuses seoses väidetava

laimamisega ning vangla kohustamiseks lugema kaebajale

õigusakte suuliselt ette

RESOLUTSIOON

Tagastada Sergei Matvejevi kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Sergei Matvejev esitas 06.09.2023 Tartu halduskohtule kaebuse, milles nõuab Viru

Vanglalt hüvitise väljamõistmist summas 1000 eurot. Kaebaja viitab kaebuses Viru Vangla

07.08.2023. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusele nr 6-16/108-2. Kaebaja

märgib, et vanglaametnikud H.-H. Hang ja A. Voitenko-Mägi aitasid kaasa tema

ebaseaduslikule vabaduse kaotusele, kui keeldusid talle väljastamast seadusi paberkandjal ja

teistmiseks riigi õigusabi taotluse blankette. Kaebaja sõnul väljendub mittevaraline kahju

tema inimväärikuse alandamises, kuna nimetatud isikud laimavad teda, kui väidavad, et

kaebajale tutvustati vangistust reguleerivaid õigusakte ja vangla kodukorda. See on kaebaja

arvates laim ning tema au ja väärikust on alandatud. Kaebaja nõuab hüvitist 1000 eurot seoses

ametnike poolt väärtegude sooritamisega karistusseadustiku § 151 lg 1 ja § 152 lg 1 järgi,

kuna oma sõnade ja tegudega nad kaebaja arvates ainult õhutavad rahvuste vahel vaenu ja

vägivalda. Lisaks märgib kaebaja, et ametnike kohustuse lugeda talle ette seadusi, millest nad

juhinduvad, luges ta välja inspektor-kontaktisikute ametijuhendist ja avaliku teabe seadusest

(AvTS).

2. Viru Vangla esitas 16.11.2023 ja 27.02.2024 vastusena kohtunõuetele kaebuses viidatud

07.08.2023. a otsuse nr 6-16/108-2 ja muud vaidlusega seonduvad haldusmenetluse

materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

3-23-2024

4. Kohus käsitleb praegust kaebust selliselt, et kaebaja soovib nõuda Viru Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitist summas 1000 eurot selle eest, et väidetavalt valetasid

vanglaametnikud H.-H. Hang ja A. Voitenko-Mägi vastuskirjades kaebaja pöördumisele, et

kaebajale on tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte (HKMS § 37 lg 2 p 4). Samuti

nähtub kaebusest kaebaja tahe vaidlustada seda, et inspektor-kontaktisikud ei loe kaebajale

ette seadusi, millega seoses mõistab kohus, et kaebaja on soovinud esitada kohustamisnõude

(HKMS § 37 lg 2 p 2). Ka kohtueelses menetluses esitatud kahjunõude (s.o kaebaja

12.06.2023. a vaide, mis sisaldas kahju hüvitamise taotlust) kohaselt on kaebaja arvates

inspektor-kontaktisikud valetanud, et nad tutvustasid talle õigusakte ja sellega laimati

kaebajat, kuna ametnikud rikkusid kaebaja õigusi, mis tulenevad põhiseaduse §-dest 17 ja 18

(s.o kellegi au ega head nime ei tohi teotada ja kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust

alandavalt kohelda ega karistada). Samuti nõudis kaebaja kohtueelses menetluses, et

ametnikud tuleksid tema juurde ning loeksid seadusi ette, kuna talle ei väljastata õigusakte

paberkandjal.

5. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja väidetav õigushüve riive seisneb tema au ja hea nime

teotamises ning väärikuse alandamises. Kohus märgib täiendavalt, et lähtub kaebuse aluse

määratlemisel kohtueelses menetluses esitatud kahjunõudest, milles kaebaja nõudis

kahjuhüvitist 1000 eurot väidetava laimu eest, nagu oleks inspektor-kontaktisikud H.-H. Hang

ja A. Voitenko-Mägi kaebajale vangistust reguleerivaid õigusakte tutvustanud, ning nõudis ka

õigusaktide ettelugemist. Kuna kaebaja ei saa võrreldes kohtueelse menetlusega nõude alust

laiendada, siis ei loe kohus kaebuse aluseks muid kaebuses sisalduvaid vanglale tehtud

etteheiteid.

6. Kohus leiab, et S. Matvejevi kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb

ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte näol

on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette võimaluse

tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega

kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust

arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul

täidetud.

7. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras

HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt

eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd

taotletav kahjuhüvitis seda summat ei ületa, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS

§ 133 lg-s 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet selles osas

väheintensiivseks. Ka väidetav vangla õigusvastane tegevus iseenesest ei saanud kohtu

hinnangul põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.

8. Viru Vangla selgitas 07.08.2023. a otsuses nr 6-16/108-2, et inspektor-kontaktisikud on

oma vastuskirjades (s.o Viru Vangla 25.05.2023. a vastuses nr 6-14/8036-2 ja 30.06.2023. a

vastuses nr 6-10/14135-2) tuginenud vangiregistri andmetele ja on märkinud, millal kaebajale

tutvustati vangistust puudutavaid õigusakte. Ametnikud ei ole vastuskirjas märkinud, et nad

oleks isiklikult tutvustanud kaebajale õigusakte, mistõttu vangla asus seisukohale, et

ametnikud ei ole valetanud. Vangla viitas ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2018. a otsusele

3-23-2024

asjas nr 3-17-1353, mille punktis 10 on kohus asunud seisukohale, et au ja hea nime

teotamisega saab teoreetiliselt tegemist olla olukorras, kui isiku kohta on avaldatud ebakohast

väärtushinnangut või isiku nime või kujutist on õigustamatult kasutatud avalikus ruumis, nt

avaldatud mingit informatsiooni ajalehes või veebiväljaandes (võlaõigusseaduse (VÕS) §

1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 koosmõjus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-ga 4). Avaldamine

on isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või väärtushinnangut võimaldavate

andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb

kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Viru Vangla leidis, et kuivõrd

vaidlusalused Viru Vangla dokumendid on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, siis ei

saa neid lugeda avaldatuteks VÕS tähenduses ehk avaldatuteks kolmandatele isikutele. Kohus

nõustub eeltoodud vangla seisukohaga ning leiab, et kuna praegusel juhul ei ole

vaidlusaluseid vastuskirju kolmandatele isikutele avaldatud, siis ei saa au ja hea nime

teotamise koosseisu täidetuks lugeda ning kaebajale mittevaralise kahju tekkimine sellega

seonduvalt on välistatud.

9. Samuti ei saanud inspektor-kontaktisikute poolne tegevus riivata kaebaja väärikust. Kohus

märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja

piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste

tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui õigushüve riive raskus seda

õigustab. Nagu eelnevalt märgitud, siis tuginesid inspektor-kontaktisikud vaidlusalustes

vastuskirjades üksnes vangiregistri andmetele õigusaktidega tutvumise kohta. Isegi kui need

andmed ei vastaks tõele, siis ei oleks vastustajale ette heidetav tegevus nende andmete

vastuskirjades kajastamise osas kohtu hinnangul võrreldav taoliste olukordadega, kus

põhiõigusi on tõsiselt riivatud, ega saanuks kaebajale põhjustada selliseid tagajärgi, mis

tingiks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise.

10. Kohus leiab, et kohustamisnõude osas puuduvad kaebusel samuti eduväljavaated. Viru

Vangla on 07.08.2023. a otsuses nr 6-16/108-2 välja toonud, et vangiregistri andmetel valdab

kaebaja riigikeelt ja on kirjaoskaja, mistõttu ta suudab ise dokumente lugeda. Kohtule esitatud

kaebuses ei väida kaebaja, et ta ei oleks ise võimeline lugema. Seega ei saa tema õigusi

intensiivselt riivata see, kui talle vanglaametnike poolt õigusakte suuliselt ette ei loeta. Viru

Vangla leidis kohtueelses menetluses, et kuigi inspektor-kontaktisiku ametijuhendi kohaselt

on ametniku üheks tööülesandeks vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktide, sh vangla

sisekorraeeskirja ja kodukorra tutvustamine kinnipeetavale, ei tähenda see, et ametnik peaks

neid õigusakte kaebajale ette lugema. Kohus nõustub sellega. Ka kaebaja poolt kaebuses

viidatud AvTS sätetest ei tulene vanglale sellist kohustust. Ei saa eeldada, et inspektor-

kontaktisik peaks muude tööülesannete kõrval igale vastava sooviavalduse esitanud

kinnipeetavale hakkama õigusakte suuliselt ette lugema. Viru Vangla selgitas, et vangla

praktika kohaselt antakse õigusaktid kinnipeetavale kambrisse, kus nendega iseseisvalt

tutvutakse, ning juhul, kui kaebaja soovib jooksvalt tutvuda mistahes õigusaktiga, siis seda

võimaldatakse tal teha iseseisvalt vanglas selleks kohandatud arvutis taotluse alusel. Seega ei

nähtu kohtule praegusel juhul alust teha vanglale ettekirjutust õigusaktide suuliselt ette

lugemiseks.

11. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning

kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121

lg 2 p 21 alusel tagastada.

12. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

3-23-2024

(allkirjastatud digitaalselt)