3-23-1682/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-1682 Haldusasi Vjatšeslav Koguti kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu

12. detsembri 2023. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2023. a määruse peale rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinni peetav isik Vjatšeslav Kogut esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla ametnike ja arstide tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna kaebajat ei viidud 24. juulil 2023. a toimuma pidanud arsti vastuvõtule. Kaebajal on süvenenud psüühilised sümptomid, kuna teda hoitakse õigusvastaselt üksiktingimustes ja käeraudades. Vanglaametnikud takistavad kaebaja õigust meditsiinilisele abile, mis on hädavajalik. Samuti ei selgitanud arstid välja põhjust, miks kaebajat ei toodud 24. juulil 2023 perearsti juurde meditsiinilisele vastuvõtule. Põhjendatud huvina toob V. Kogut välja preventiivse huvi, et selliseid tegevusi tulevikus ennetada ja vältida nende kordumist. Koos kaebusega esitas V. Kogut taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 12. detsembri 2023. a määrusega V. Koguti kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ja jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Halduskohus märkis, et tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend ja seadus näeb ette tuvastamisnõude esitamisele täiendavad piirangud (HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2). Kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Kohtule ei ole äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja soovib saavutada preventiivset eesmärki, et tema suhtes sellist olukorda enam ei korduks, siis Tartu Vanglas samasuguse olukorra kordumine ei ole kinnipeetava ümberpaigutamise tõttu Tallinna Vanglasse enam tõenäoline. V. Koguti tuvastamisnõue ei kanna enam õiguse kaitsmise eesmärki ega anna isikule mingit õiguslikku kasu või eelist ning kaebusega ei ole võimalik enam soovitud eesmärki saavutada.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

12. detsembri 2023. a määruse tühistamist. Kaebaja leiab, et kohus rikkus õiglase läbivaatamise ja kaitse põhimõtteid. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu V. Koguti määruskaebus rahuldamisele. Halduskohus selgitas ja põhjendas, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

5. HKMS § 45 lg 2 esimene lause sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja esitatud õigusvastasuse tuvastamisnõue ei ole kõige efektiivsem õiguskaitsevahend enda õiguste kaitsmiseks.

6. Kaebaja soovis saada arsti vastuvõtule ja vastuvõtt pidi toimuma 24. juulil 2023. Kaebajat ei viidud arsti vastuvõtule. Seega oleks olnud kaebaja tõhusamaks õiguskaitsevahendiks kohustamiskaebus, s.t kaebaja nõue, et kohus kohustaks vanglat viima kaebaja arsti vastuvõtule. Kohustamisnõude kasuks räägib ka see, et kaebaja kurdab oma vaimse tervise halvenemise üle üksiktingimustes.

7. Lisaks peab tuvastamiskaebuse esitamiseks isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 14. oktoobri 2020. a määruse nr 3-19-882 p 23.1). Ringkonnakohus märgib, et isegi kui peaks korduma samasugune olukorda ja kaebajat ei viida planeeritud arsti vastuvõtule, ei ole sellise tagajärje kõrvaldamine võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebaja saab koheselt vanglaametnikele teada anda, et soovib arsti vastuvõtule ja sõltuvalt vajadusest selgitada, kui kiiresti on vaja seda korraldada. Arvestades asjaolu, et kaebaja ei viibi enam Tartu Vanglas, vaid paigutati 9. oktoobril 2023 ümber Tallinna Vanglasse, on kaebuses kirjeldatud olukorra tekkimine Tartu Vanglas vähetõenäoline.

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsustus tagastada kaebus kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, oli õige. Seega jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

12. detsembri 2023. a määruse resolutsioon muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)