3-24-48/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-48

Haldusasi

X kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 12. detsembri

2023. a korralduse nr 2-3/1497 tühistamiseks ja

Saaremaa valla kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. veebruari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Saaremaa vald

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. veebruari 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-24-48 resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. veebruari 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-48 resolutsiooni punkti 1 peale.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. veebruari 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-48 resolutsiooni punkt 1 muutmata, muutes

halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Ülejäänud osas ei

saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Saaremaa Vallavalitsusele 18.02.2023 taotluse detailplaneeringu (DP)

koostamise algatamiseks Vilsandi külas Kusti (registriosa nr 3516834; katastritunnus

30101:003:0561; pindala 2,17 ha; 100% elamumaa), Saarepõllu (registriosa nr 3516934;

katastritunnus 30101:003:0562; pindala 3,61 ha; 100% maatulundusmaa) ja Pidaja (registriosa

nr 33334; katastritunnus 30101:003:0461; pindala 11,19 ha; 100% maatulundusmaa) kinnistute

3-24-48

2(7)

osas. Taotleja on Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanik ning nende kinnistutega külgneva

Pidaja kinnistu omanikuks on Y. DP eesmärgid:

Kusti kinnistul

–

rehielamu, sauna ja ait/kuuri laiendamine kuni 33%;

–

kuuri teisaldamine ning selle asemele kuni 100 m2 pindalaga ja 1,5-korruselise osaliselt

avaliku kasutusega hoone (infopunkt, joogivee kaasavõtt, WC, dušš) püstitamine;

–

40 m2 ehitusaluse pinnaga 1-korruselise talveaia ehitamine;

–

biopuhasti, vee- ja kanalisatsioonitrassi, maasoojuspumba ja puurkaevu ning vajaliku

taristu rajamine, elektri peakilbi võimsuse suurendamine

–

kinnistu piiride korrigeerimine;

Saarepõllu kinnistul

–

kuni 400 m2 ehitusaluse pindalaga kuni 2-korruselise külastuskeskuse ehitamine;

–

puurkaevude, vee- ja kanalisatsioonitrassi, maasoojuspumba ja päikesepargi rajamine

koos vajaliku taristuga;

Pidaja kinnistul

–

endise talu hoonestuse taastamine;

–

kinnistu jagamine ja piiride korrigeerimine, mille tulemusel liidetakse Kusti kinnistuga

ca 1000 m2 ja moodustatakse avalikult kasutatav teemaa kinnistu pindalaga ca 500 m2.

2. Saaremaa Vallavalitsus küsis 22.02.2023 kirjaga Keskkonnaameti (KeA) kui Vilsandi

rahvuspargi valitseja seisukohta DP algatamise taotlusele.

3. Vabariigi Valitsus kehtestas 17.03.2023 määrusega nr 29 „Vilsandi rahvuspargi kaitse-

eeskiri“ (määrus nr 29) Vilsandi rahvuspargi uue kaitse-eeskirja.

4. Keskkonnaamet märkis 23.03.2023 kirjas nr 6-2/23/3672-2, et Kusti maaüksusel paikneb

Vilsandi saare üks paremini säilinud ajaloolisi talukohti ning endise rehielamu ja külatee äärsete

aitade (arvatud rahvuspargi väärtusliku arhitektuuri hulka) laiendamine kuni 33% kahjustaks

ajaloolisi proportsioone ja hoone arhitektuurilist tasakaalu ning ei vastaks Vilsandi rahvuspargi

kultuuripärandi kaitse-eesmärkidele, mistõttu ei saa KeA seda lubada. Peale nende 3 ajaloolise

hoone, on teiste Kusti kinnistu õueala hoonete laiendamine lubatud nii, et säiliks harmoonia

samatüübiliste hoonetega, eristumata nendest mahu või ruumikuju poolest ja sobituks ka nende

värvilahendus. KeA ei nõustu Saarepõllu kinnistu hoonestamisega, sest tegemist pole ajaloolise

talukohaga ning kavandatav 400 m2 ehitusaluse pinnaga külastuskeskus ei sobiks rahvuspargi

külamaastikku. Saarepõllu maaüksus on lisaks valdavas osas kaetud kaitstavate kooslustega ja

ehitustegevus oleks seal vastuolus looduskaitseseaduse (LKS) § 3 lg-ga 1. Pidaja kinnistul on

ajaloolise talukoha taastamine Vilsandi külateest põhja poole jääval osal endise õueala piires

võimalik, kuid arvestada tuleb rahvuspargis ehitamise põhimõtetega.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule 29.03.2023 kaebuse tühistada määrus nr 29 Kusti ja

Saarepõllu kinnistute osas, samuti tühistada KeA 23.03.2023 kiri nr 6-2/23/3672-2 (haldusasi

nr 3-23-683). Tallinna Halduskohus tagastas 11.04.2023 määrusega kaebuse KeA 23.03.2023

kirja nr 6-2/23/3672-2 tühistamiseks ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.04.2023 määrusega

X määruskaebuse rahuldamata. Kohtud leidsid, et KeA 23.03.2023 kiri on menetlustoiming,

mis ei ole Saaremaa vallale DP algatamise otsustamisel siduv ja mida ei saa HKMS § 45 lg 3

kohaselt eraldiseisvalt vaidlustada. Riigikohus jättis 09.05.2023 määrusega X määruskaebuse

menetlusse võtmata. Halduskohus võttis haldusasjas nr 3-23-683 menetlusse kaebuse määruse

nr 29 osaliseks tühistamiseks ja jättis 08.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. X 06.01.2024

apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu menetluses.

3-24-48

3(7)

6. Saaremaa Vallavalitsus jättis 12.12.2023 korraldusega nr 2-3/1497 planeerimis-

seaduse (PlanS) § 128 lg 2 p 2 alusel Vilsandi külas Kusti, Saarepõllu ja Pidaja katastriüksuste

DP algatamata, sest on ilmne, et DP elluviimine ei oleks tulevikus võimalik. KeA ei nõustunud

23.03.2023 kirjas Saarepõllu maaüksuse hoonestamisega ning kuna planeeritav ala paikneb

Vilsandi rahvuspargi alal, siis on ehitustegevuseks ja DP kehtestamiseks vaja KeA nõusolekut.

Huvitatud isikul puudub õigus ehitada ilma kaasomanike ja kolmanda isiku nõusolekuta. Pidaja

kinnistu omanik teatas 22.05.2023, et ei ole sõlminud taotlejaga mingeid kokkuleppeid ja ei ole

planeeritavast teadlik. Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanikud avaldasid 28.08.2023, et ei

soovi hoonete laiendusi Kusti kinnistul ja hoonestust Saarepõllu kinnistul, vaid on nõus üksnes

Kusti kinnistule biopuhasti, rehielamu vee- ja kanalisatsioonitrassi, maasoojuspumba, kahe

puurkaevu ning vajaliku taristu rajamisega.

7. X esitas Tallinna Halduskohtule 06.01.2024 kaebuse järgmiste nõuetega:

1)

teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavad faktilised asjaolud:

a)

kuidas on määrusega nr 29 kehtestatud kaitse-eeskirjast tulenevad kitsendused ja

piirangud ning kaitsealuste liikide, elupaigatüüpide ja koosluste ning Natura 2000

võrgustiku toimimise ja Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks rakendatud

kaitsekohustus tehtud kaebajale kui Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanikule

teatavaks;

b)

kas määrusega nr 29 kehtestatud kaitse-eeskirja järgselt Vilsandi piiranguvööndis

paiknevatele Kusti, Saarepõllu ja Pidaja kinnistutele kohalduvad kitsendused ja

piirangud on määratud kooskõlas säästva arengu seaduse § 1 lg-ga 2 ja §-ga 2 ning

LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisiga, mis näeb ette kohustuse tuvastada kinnistutel

asuvate loodusobjektide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele, hinnata kaitse alla

võtmise otstarbekust ja rakenduvate piirangute ulatust, põhjendatust ja otstarbekust

(vt ka looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) seletuskirja lk 3),

arvestades, et Kusti kinnistu on kaebaja püsielukoht, Kusti ja Saarepõllu kinnistud

on ajalooliselt olnud üks tervik, Kusti ja Saarepõllu kinnistud ning Pidaja kinnistu

muu maa kõlvik moodustavad kaebaja lahutamatu elukeskkonna, ning selgitades,

miks loodusobjekt võeti kaitse alla just selles asukohas ja piirides (vt Riigikohtu

12.01.2012 otsus nr 3-3-1-68-11, p 19);

c)

millised kaitsealused liigid ja elupaigatüübid ning kooslused asuvad avalike allikate

järgi Kusti, Saarepõllu ja Pidaja kinnistutel kaebuses sisalduval kaardil punasega

piiritletud 20 641 m2 suurusel alal;

d)

kuidas ja millises ulatuses mõjutab Kusti kinnistule 1-korruselise kuni 100 m²

ehitusaluse pindalaga muuseumihoone püstitamine ja senise ajaloolise hoonestuse

laiendamine kuni 33% ulatuses erinevaid keskkonnakaitselisi eesmärke;

e)

kuidas ja millises ulatuses mõjutab Saarepõllu kinnistule kuni 400 m2 ehitusaluse

pindalaga hoone püstitamine ning kuni 1800 m2 äri-, elamu- ja ühiskondlike ehitiste

aluse maa sihtotstarbega kinnistu moodustamine erinevaid keskkonnakaitselisi või

üldplaneeringu eesmärke.

2)

tühistada Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023 korraldus nr 2-3/1497 ning kohustada

Saaremaa valda vaatama kaebaja 18.02.2023 taotlus uuesti läbi;

3)

tuvastada KeA 23.03.2023 kirja nr 6-2/23/3672-2 õigusliku siduvuse puudumine või KeA

toimingu (s.o 23.03.2023 kirjas DP algatamiseks siduva keelu esitamine) õigusvastasus.

3-24-48

4(7)

8. Tallinna Halduskohus tagastas 06.02.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel osas, milles kaebaja taotles avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate faktiliste asjaolude

kindlakstegemist (vt eespool p 7 alap 1 alap-d a–c – resolutsiooni p 1 alap 1). Samuti tagastas

halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel osas, milles taotleti KeA 23.03.2023 kirja

õigusliku siduvuse puudumise või õigusvastasuse tuvastamist (resolutsiooni p 1 alap 2). Kohus

võttis kaebuse menetlusse taotlustega tühistada Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023 korraldus

nr 2-3/1497 ja kohustada Saaremaa valda lahendama kaebaja taotlus uuesti (resolutsiooni p 2).

Kaebuse p 4 alap-des a–c (vt määruse p 7 alap 1 alap-d a–c) esitatud taotlused ei ole seotud

õiguslike ega faktiliste asjaolude tuvastamisega, vaid sisuliselt on soovitud hinnangu andmist

määrusele nr 29. Nimetatud määrus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses

haldusakt, mille kaebaja on vaidlustanud haldusasjas nr 3-23-683 ja see menetlus on pooleli.

Kuna korduva kaebuse esitamine ei oleks lubatav (HKMS § 43 lg 1 p 3, § 121 lg 1 p 3), siis

puudub vajadus anda kaebajale võimalus kaebust muuta. Kaebuse p 4 alap-des d–e (vt määruse

p 7 alap 1 alap-d d–e) sisalduvad taotlused puudutavad Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023

korralduse õiguspärasust ning kohus tõlgendab neid osana selle korralduse tühistamise nõudest.

Kaebaja on taotlenud Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023 korralduse nr 2-3/1497 tühistamist

tervikuna. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes

oma õiguse kaitseks. Kaebaja taotles DP algatamist mh Pidaja katastriüksuse osas, kuid ta ei

ole selle kinnistu omanik ja ei ole saanud kinnistu omanikult ka volitust ega nõusolekut taotleda

kinnistu suhtes DP algatamist. Seega ei saa Pidaja kinnistu osas DP algatamata jätmine rikkuda

kaebaja omandiõigust ja kaebus kuulub selles osas tagastamisele.

Kaebaja on koos haldusaktiga vaidlustanud menetlustoimingu – KeA 23.03.2023 kirja nr 6-

2/23/3672-2. Kuigi üldjuhul saab koos haldusaktiga vaidlustada ka menetlustoimingut, ei oleks

kaebusega taotletav eesmärk praegusel juhul saavutatav mh juhul, kui kaebus KeA 23.03.2023

kirja osas rahuldatakse. Nimelt ei ole kaebaja Kusti ja Saarepõllu kinnistute ainuomanik, vaid

üks kaasomanikest. Vastustaja jättis PlanS § 128 lg 2 p 2 alusel DP algatamata mh põhjusel, et

kaebajal puudub õigus ehitada ilma teiste kaasomanike või kolmanda isiku nõusolekuta (vt ka

asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 1 ja § 72 lg 1), mistõttu ei oleks DP-d võimalik ellu viia. Seega

ei oleks DP elluviimine tulevikus võimalik isegi juhul, kui KeA sellega nõustuks. Järelikult ei

saavutaks kaebaja oma eesmärki (DP algatamine) ka siis, kui kaebus KeA kirja osas rahuldada.

Kohalik omavalitsus ei ole pädev lahendama kaasomanike vahelisi erimeelsusi kaasomandi

valdamisel ja kasutamisel.

Kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023 korralduse nr 2-3/1497 tühistamiseks Kusti ja

Saarepõllu katastriüksuseid puudutavas osas ning Saaremaa valla kohustamiseks lahendada

kaebaja taotlus uuesti tuleb võtta menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X palub 08.02.2024 määruskaebuses (täiendatud 09.02.2024) tühistada halduskohtu

määruse resolutsiooni p 1 tervikuna ja resolutsiooni p 2 osas, milles kohus tagastas kaebuse

12.12.2023 korralduse tühistamiseks Pidaja kinnistut puudutavas osas. Kaebaja palub saata asi

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Kaebuse p 4 alap-d a–c on seotud õiguslike või faktiliste asjaolude tuvastamisega, mitte aga

õigusliku hinnangu andmisega määruse nr 29 õiguspärasusele. Puudub vaidlus, et määrus nr 29

on üldkorraldus. Kuna Saaremaa vald keeldus määruse nr 29 alusel 12.12.2023 korraldusega

DP algatamisest, siis on kaebajal õigus praeguse haldusasja raames vaidlustada ka määrusest

3-24-48

5(7)

nr 29 tulenevaid piiranguid. Haldusasju nr 3-23-683 ja nr 3-24-48 ei ole alust samastada ning

kohtu viide korduva kaebuse esitamisele on ekslik. Kaebaja ei saanud haldusasjas nr 3-23-683

lisaks määrust nr 29 vaidlustada Pidaja kinnistu osas, sest ta ei ole nimetatud kinnistu omanik.

Halduskohtul on kohustus hinnata kaebuses esile toodud asjaolusid ja fakte (vt Riigikohtu

04.12.2023 otsus nr 3-21-552, p 23.5).

Halduskohus on lisaks ebaõigesti tagastanud kaebuse KeA 23.03.2023 kirja õigusliku siduvuse

puudumiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks. Kehtiv õigus ei näe kaasomanikule ette keeldu

vaidlustada kaasomandis oleva vara kasutamist või käsutamist piiravaid menetlustoiminguid.

Kaebajal kui DP menetluse osalisel on õigus vaidlustada menetlustoimingut halduskohtus (vt

HMS § 109). Kaebuse eesmärk on kõrvaldada KeA kirja õiguslik mõju kaebaja taotluse uuel

läbivaatamisel. Kaebaja ei taotlenud halduskohtult kaasomanike vaheliste suhete reguleerimist.

Ilmselgelt on DP algatamist taotlenud isiku huvides sõlmida kõik DP elluviimiseks vajalikud

asjaõiguslikud kokkulepped.

Kaebaja taotleb lisaks halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist osas, milles kohus

tagastas tühistamis- ja kohustamiskaebuse Pidaja kinnistu osas. PlanS § 128 lg 2 p 2 ei anna

võimalust tugineda DP algatamata jätmisel AÕS § 71 lg-le ja/või § 72 lg-le 1, eriti olukorras,

kus naaberkinnistu omanik ega teised kaasomanikud ei ole avaldanud, milles seisneb vastuolu

planeeritava tegevusega ja kuidas planeeritav tegevus kahjustab nende omandiõigust. Kaebuse

tagastamisel ei saa tugineda õigusnormile (s.o PlanS § 128 lg 2 p 2), mille suhtes on kaebaja

taotlenud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, kui see võimaldab keelduda DP

algatamisest põhjusel, et puudub teiste kaasomanike või naaberkinnistu omaniku volitus või

nendega sõlmitud kokkulepe.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja ei saa esitada määruskaebust halduskohtu 06.02.2024 määruse resolutsiooni p 2

peale, millega halduskohus võttis menetlusse tema nõuded tühistada Saaremaa Vallavalitsuse

12.12.2023 korraldus nr 2-3/1497 ja kohustada Saaremaa valda lahendama 18.02.2023 taotlus

uuesti. Menetlusseadustik ei näe ette võimalust esitada määruskaebust sellise määruse peale,

millega võeti kaebus menetlusse (HKMS § 120 lg 2, § 203 lg 1). Ehkki halduskohtu määruse

põhjenduste p-s 12 on leitud, et Pidaja katastriüksust puudutavas osas ei saa DP algatamisest

keeldumine rikkuda kaebaja õigusi ning kaebus tuleks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada,

samuti on määruse põhjenduste p-s 16 viidatud tühistamis- ja kohustamisnõuete menetlusse

võtmisele vaid Kusti ja Saarepõllu kinnistuid puudutavas osas, ei nähtu määruse resolutsiooni

p-st 2 siiski, et halduskohus oleks 12.12.2023 korralduse tühistamise ja kaebaja 18.02.2023

taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuded võtnud menetlusse üksnes osaliselt. Isegi

kui tõlgendada määruse resolutsiooni koostoimes määruse põhjendustega viisil, et tühistamis-

ja kohustamisnõuded on võetud menetlusse ainult osaliselt, ei ole sellest võimalik järeldada, et

muus osas on need nõuded tagastatud, sest resolutsioonis ühtegi sellekohast otsustust ei sisaldu.

Sel juhul tuleks lugeda, et kaebuse menetlusse võtmise küsimus on osaliselt veel lahendamata.

11. Ringkonnakohtu hinnangul võttis halduskohus vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2

tühistamis- ja kohustamiskaebuse siiski menetlusse tervikuna ning see ei saa kuidagi rikkuda

kaebaja õigusi. Määruskaebus tuleb selles osas HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 6 ning § 203 lg 2

alusel tagastada määruskaebuse esitamise õiguse puudumise tõttu. Ringkonnakohus selgitab

samas, et halduskohtu määruse põhjenduste p-s 12 väljendatud seisukohaga ei saa nõustuda.

Olenemata sellest, et kaebaja ei ole Pidaja kinnistu omanikuks ja Pidaja kinnistu omanik ei ole

DP algatamise taotlusega nõustunud, tuleb silmas pidada, et kaebaja 18.02.2023 taotlus ja selle

lahendamise kohta antud vastustaja 12.12.2023 korraldus puudutasid mh Pidaja kinnistu suhtes

3-24-48

6(7)

DP algatamisest keeldumist. Kaebaja kui vaidlustatud korralduse adressaadi õiguste riivet ei

ole alust välistada. See, kas ja millistel tingimustel oli kaebajal võimalik taotleda DP algatamist

kolmandale isikule kuuluva kinnistu või selle osa suhtes, on haldusakti õiguspärasuse küsimus,

mis tuleb lahendada kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid

sellele, et halduskohus hindas kaebuse p 4 alap-des d–e esitatud nõuded hõlmatuks 12.12.2023

korralduse tühistamise nõudega.

12. Halduskohtu 06.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebus tuleb

võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud

(HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral

HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1

ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

13. Halduskohus tagastas kaebuse p 4 alap-des a–c toodud nõuded, kuna kohtu hinnangul on

nendega sisuliselt soovitud kontrollida määruse nr 29 õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub

selle järeldusega. Küsimused, kas Kusti ja Saarepõllu kinnistute suhtes kehtivad piirangud on

tehtud kaasomanikule teatavaks nõuetekohaselt, kas kinnistute suhtes piirangute kehtestamine

on toimunud nõuetekohases menetluses (sh rakendatud uurimispõhimõtet ja kaalutlusõigust) ja

kas asjassepuutuvatel kinnistutel kehtivate looduskaitseliste piirangute rakendamise eeldused

on jätkuvalt täidetud, puudutavad selgelt määruse nr 29 õiguspärasuse hindamist. Kaebaja on

viidanud, et kuna DP algatamata jätmine tugines mh Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjale, mis

on üldkorraldus, siis saab kaebaja koos 12.12.2023 korraldusega vaidlustada ka üldkorraldust.

Seega ongi kaebaja sisuliselt soovinud välistada määrusele nr 29 tuginemise, kuid HKMS § 37

lg 2 p-s 6 sätestatud tuvastamisnõue ei ole nimetatud eesmärgi saavutamiseks asjakohane, sest

haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine või tühistamine. Seega

tulnuks kaebuse p 4 alap-des a–c esitatud nõuded tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel n-ö

vale nõude tõttu (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.08.2023 määrus nr 3-22-1068, p 11; Riigikogu

XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22).

14. Halduskohus on õigesti viidanud, et Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja on kaebaja teda

puudutavas osas juba vaidlustanud ringkonnakohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-23-683

ning ta saab esitada kõik oma vastuväited määrusele nr 29 selle haldusasja raames. Asjaolu, et

haldusasjas nr 3-23-683 on määrust nr 29 vaidlustatud ainult Kusti ja Saarepõllu kinnistute osas

ning kaebaja on DP algatamist taotlenud ka Pidaja kinnistul, ei tähenda, et tal peaks olema õigus

praeguses asjas lisaks vaidlustada Pidaja kinnistu suhtes kehtivaid looduskaitselisi piiranguid.

Seejuures on kaebaja jätnud tähelepanuta, et üldkorralduse hilisem vaidlustamine seoses mõne

konkreetse kohaldamisjuhtumiga ei ole reegel, vaid erand, mis on rakendatav üksnes juhtudel,

kui üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide õigustele ei

pruugi ilmneda juba akti teatavakstegemise ajal. Selline erikord ei laiene asja avalik-õigusliku

seisundi muutmisele suunatud üldkorraldustele, sh loodusobjekti kaitse alla võtmisele. Sellise

üldkorralduste piirava mõjuga peab igaüks arvestama juba selle teatavaks tegemisest alates (nt

Riigikohtu 19.12.2023 määrus nr 3-23-1915, p 14). Seetõttu ei olnud halduskohtul põhjust anda

kaebajale võimalust kaebuse nõude muutmiseks ka põhjusel, et määruse nr 29 tühistamise nõue

olnuks ilmselgelt mittetähtaegne (vt HKMS § 46 lg 1, § 49 lg 1).

15. Tallinna Ringkonnakohus selgitas juba 20.04.2023 määruses nr 3-23-683 (p-d 16–17), et

KeA 23.03.2023 kiri nr 6-2/23/3672-2 on menetlustoiming, mis ei ole Saaremaa vallale DP

algatamise otsustamisel siduv. Sellel põhjusel ei pidanud kohtud kõnealuse kirja eraldiseisvat

vaidlustamist HKMS § 45 lg 3 alusel lubatavaks. Praeguses haldusasjas on kaebaja taotlenud

Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023 korralduse nr 2-3/1497 tühistamist mh põhjusel, et selle

andmisel on tuginetud KeA 23.03.2023 kirjale nr 6-2/23/3672-2, mida vastustaja on kaebaja

3-24-48

7(7)

hinnangul ebaõigesti käsitanud siduvana. Seega on kaebaja vaidlustanud nii haldusmenetluse

lõpptulemuse (12.12.2023 korraldus) kui ka sama menetluse raames tehtud menetlustoimingu

(23.03.2023 kiri). Halduskohtu põhjendused KeA 23.03.2023 kirja õigusvastasuse tuvastamise

nõude tagastamise kohta on ekslikud. HKMS § 45 lg-st 3, mis võimaldab menetlustoiminguid

teatud tingimustel vaidlustada ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta, ei saa

tuletada, et koos haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamisega on võimalik esitada iseseisvad

nõuded ka asjaomastes menetlustes tehtud menetlustoimingute peale. Pärast haldusakti andmist

või lõpliku toimingu tegemist oleks võimalik eraldi vaidlustada üksnes menetlustoimingut, mis

rikub õigusi iseseisvalt (HKMS § 45 lg 3 esimene alternatiiv), kuid kõik muud nõuded tuleb

esitada menetluse lõpptulemuse suhtes. Haldusakti või toimingu õiguspärasus eeldab, et see on

antud või tehtud kooskõlas nii materiaal- kui ka menetlusõiguse normidega (HMS § 54, § 107

lg 1). Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuses saab kaebaja esitada oma vastuväited kõigist

asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest

aspektidest lähtudes. See ei tähenda, et kaebuses saaks või tuleks esitada eraldi nõuded üksikute

menetlustoimingute suhtes, vaid tegemist on õiguslike väidetega, mida kohtul tuleb analüüsida

haldusakti tühistamise nõude lahendamise raames. Seega on KeA 23.03.2023 kirjaga seotud

tuvastamisnõuded hõlmatud 12.12.2023 korralduse tühistamise nõudega ning kaebus tulnuks

selles osas tagastada HKMS § 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

16. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.02.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)