1-23-5431/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

28. veebruar 2024

Kohtuasja number

1-23-5431

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Aivar Uibo süüdistuses KarS § 4231 järgi,

lühimenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. novembri 2023. a otsus

Apellant

Aivar Uibo kaitsja vandeadvokaat Margo Normann

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Aivar Uibo, isikukood 37503152757, elukoht XXX,

väidetavalt laotööline, kriminaalkorras korduvalt karistatud,

tõkendit pole kohaldatud

Kaitsja

-

Margo Normann (riigi õigusabi korras)

Prokuratuur

-

esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit

Tõnisson

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 22. novembri 2023. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist

kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aivar Uibot süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi selles, et ta juhtis 22. veebruaril

2023 kella 13.30 paiku Tartus Soome registreerimismärgiga mootorsõidukit Volkswagen Touran,

kuigi tal polnud juhtimisõigust ja teda oli varem Pärnu Maakohtu 11. oktoobri 2022. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-22-5471 karistatud KarS § 4231 järgi.

2. Tartu Maakohtu 22. novembri 2023. a otsusega tunnistati A. Uibo lühimenetluses süüdi

KarS § 4231 järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaselt 4 kuu ja 20-päevase vangistuseni. Kohus moodustas

KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse, mõistes kohtuotsuste kogumis karistuseks 10 kuud

2(6)

ja 19 päeva vangistust ning rahalise karistuse 40 päevamäära ehk 400 eurot. Maakohus leidis, et

süüdistatava süü on tõendatud, põhjendades seda järgmiselt.

3. Süüdistatav ei andnud kohtus ütlusi. Kohtueelses menetluses eitas ta süüdistuses märgitud

asjaoludel auto juhtimist. Süüdistatava sõnul käis ta poes vargil ja läks seejärel poe parklas

asuvasse autosse, mida juhtis Janek, kes sõitis ühe maja juurde ja läks tuppa. Janeki ootamise ajal

pidas politseipatrull süüdistatava kinni. Süüdistatava telefon oli auto telefonihoidjas, sest ta lasi

telefonist muusikat. Kohtus avaldas süüdistatav viimases sõnas, et ta istus kõrvalistmel, aga pidi

juhiukse kaudu autosse sisenema ja sealt väljuma, sest kõrvalistuja uks ei avanenud. Midagi sellist

süüdistatav kohtueelses menetluses aga ei öelnud, ehkki võiks arvata, et ta oleks sellest kui

õigustavast asjaolust juba siis kõnelenud.

4. Kohus möönis, et tunnistaja M.P. ei tundnud ära kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamisel

süüdistatavat kui isikut, kes 22. veebruaril 2023 poest varastas ja sõitis seejärel poe parklast

minema. See aga ei välista süüdistatava süüd, kuna ülejäänud tõendikogum kinnitab seda.

5. Tunnistaja M.A. e ütlustest nähtub, et 22. veebruaril 2023 varastas ostukäruga mees poest

kalamarja. M.A. e sõnul istus mees halli Soome registreerimismärgiga Volkswagen Tourani ja

sõitis üksi minema. Tunnistaja tegi mehest pilti ja andis kohale tulnud turvapatrullile sellest teada.

Ka M.P. u väitel lahkus poest varastanud mees autoga üksi. Häirele vastanud turvatöötaja M.P.

väitel otsis ta tunnistajate osutatud Soome registreerimismärgiga autot, mille leidis hotelli

parklast, nähes selles ühte meest. Auto väljus parklast ja peatus ühe maja ees, misjärel lahkus

autos olnud musta värvi mütsi ja jope ning tumedate pükstega mees auto juurest. M.P. kutsus

politsei ning kohale saabunud politseipatrull pidas mehe kinni. Hiljem veendus M.P. poe

videosalvestise põhjal, et kinni peetud mees oli sama isik, kes poest varastas. 22. veebruaril 2023

turvatöötaja väljakutsele vastanud politseiametnikust tunnistaja E.P. sõnul oli maja juurde

pargitud hall Volkswagen Touran, mille esiklaasil asus süüdistatavale kuuluv telefon suunaga juhi

poole. Turvatöötaja kirjeldusele vastav mees leiti maja kuuride juurest. Mehe välimus vastas poe

videosalvestiselt nähtuvale ja temaks osutus ilma juhtimisõiguseta süüdistatav. Tunnistajate ütlusi

kinnitab ka 22. veebruari 2023. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille järgi kõrvaldati

süüdistatav sellel kuupäeval Soome registreerimismärgiga Volkswagen Touranist, sest tal polnud

juhtimisõigust.

6. Lisaks viitavad süüdistatavale kui teo toimepanijale teisedki tõendid: M.A. e tehtud pilt varguse

toime pannud mehest, tunnistaja K.K. i ütlused ja 22. veebruari 2023. a kiirmenetluse otsus

süüdistatava suhtes. M.A. e pildilt nähtub, et varguse toime pannud ja autoga poe juurest lahkunud

vanem mees kandis tumedaid riideid ja mütsi. Pildilt nähtuva mehe kirjeldus kattub M.P. ja E.P.

kirjeldusega autot juhtinud mehest. Pildil olev mees on ilma kahtlusteta süüdistatav. Süüd

tõendavad kaude ka K.K. i ütlused selle kohta, et tema teada kasutab just süüdistatav kõnealust

Volkswagen Tourani.

7. Kuna süüdistatavat karistati Pärnu Maakohtu 11. oktoobri 2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

22-5471 KarS § 4231 järgi, täitis tema tegu 22. veebruaril 2023 uuesti KarS § 4231 objektiivse

koosseisu. Süüdistatav pani selle toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Apellatsioon

8. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, kes taotleb selle

tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised. Pole

3(6)

tõendatud, et süüdistatav pani toime süüdistuses märgitud teo. Kohus hindas tõendeid valesti.

Vaidlustatud otsus on rajatud lubamatult tunnistajate öeldule selle kohta, et nad tundsid

süüdistatava ära autot juhtinud mehe riietuse järgi. M.P. nägi poes varastanud meest, aga ei

tundnud selle isikuna ära süüdistatavat äratundmiseks esitamisel. Samuti eksis ta auto

registreerimismärgi numbritega. Teistele tunnistajatele ei esitatud süüdistatavat äratundmiseks.

Nemad on kirjeldanud poe juurest Volkswagen Touraniga lahkunud meest pelgalt musta mütsi ja

jope ning tumedate pükste järgi. Riietuse kirjeldusest ei piisa, lugemaks tuvastatuks, et just

süüdistatav sõitis autoga poe parklast minema. Tunnistajate öeldu ei asenda äratundmiseks

esitamist. M.P. sai väidetava varga tundemärgid klienditeenindajalt, kelle nime ta ülekuulamisel

ei mäletanud. Need võis talle anda M.P. , kes ise aga süüdistatavat ära ei tundnud. Tunnistajate

ütlustest ei nähtu Volkswagen Tourani salongi kirjeldust, mis võimaldaks järeldada, et poe juurest

sellega lahkunud isik oli tõesti üksi. Seda autot pole ka pildistatud. Samuti ei tõenda süüd

mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sest E.P. sõnul leiti süüdistatav maja hoovist, mitte

autoroolist. Süüdistatav ei saanud autot juhtida sellegi pärast, et tal polnud autovõtmeid, sest auto

teisaldati puksiiriga.

Vastus apellatsioonile

9. Apellatsioonile esitas vastuväited Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson, kes

palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokurör nõustub kohtu

tõendite analüüsiga. Tõendite vaba hindamise põhimõtte järgi pole tõenditel ettemääratud kaalu.

Seetõttu ei saa äratundmiseks esitamist pidada võrreldes teiste tõenditega iseenesest kaalukamaks

tõendiks. Olgugi et M.P. ei tundnud süüdistatavat ära, ei teki teisi tõendeid kogumis hinnates

tõsiseltvõetavat kahtlust süüdistatava süüs.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(a) Sissejuhatus

10. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et süüdistatav pani toime talle süüks arvatud teo.

Vaidlustatud otsuses sisalduv tõendite analüüs on üksikasjalik, kõrvutatud on nii prokuratuuri

versiooni kasuks kui ka vastu kõnelevaid tõendeid ja näidatud jälgitavalt, miks on süüstavad

tõendid kaalukamad. Apellatsiooniväited maakohtu seisukohti ei kummuta. Kuna maakohus ei

eksinud süüdistatava süüditunnistamise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, ei pea kolleegium

vajalikuks seda osa vaidlustatud otsusest KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel täiel määral korrata, vaid

keskendub eeskätt apellandi argumentidele vastamisele. Samas väljub kolleegium apellatsiooni

piirest, peatudes süstemaatilisuse tunnuse kindlakstegemisel süüdistatava teos ja tahtluse

küsimusel. Lõpetuseks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse.

(b) Apellatsioon

11. Kolleegium peab ekslikuks kaitsja arusaama, just nagu oleks äratundmiseks esitamise protokoll

isiku tuvastamisel aprioorselt kaalukam kui mõni teine tõend (nt tunnistaja ütlused). Ühtlasi ei

nõustu kolleegium kaitsjaga selles, et maakohtu otsus põhineb lubamatult selliste tunnistajate

ütlustel, kes kirjeldasid kõigest toimepanija riietust. Kuigi tunnistaja M.P. ei osutanud

äratundmiseks esitamisel süüdistatavale, pole see määrav, sest ülejäänud süüstavate tõendite

kogum veenab ilma kahtlusi jätmata selles, et just süüdistatav varastas 22. veebruaril 2023 poest

ja lahkus seejärel üksi Soome registreerimismärki kandva Volkswagen Touraniga.

12. KrMS § 61 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud menetlusõiguse aluspõhimõte, täpsemini tõendite vaba

hindamise põhimõte, et ühelgi tõendil ei tohi olla kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja

4(6)

kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt (vt nt RKKK 22.10.2021,

1-20-2883/30, p 27). Seega pole asjakohane kaitsja väide äratundmiseks esitamise protokolli kaalu

kohta võrreldes teiste tõenditega. Maakohtu otsusest nähtub selgelt ja nõustumisväärselt, millise

hinnangu andis kohus ühele või teisele tõendile ja missuguse kaalu neile omistas, eksimata

tõendite vaba hindamise põhimõtte vastu. Vaatamata äratundmiseks esitamise protokolli kantule

on eeskätt tunnistajate M.A. e, M.P. ja E.P. (aga õieti ka M.P. u) ütlustega tõendatud, et just

süüdistatav varastas 22. veebruaril 2023 poest ja sõitis pärast seda poe eest halli värvi Volkswagen

Touraniga üksi minema (vt kokkuvõtlikult käesoleva otsuse p 5). Nende tunnistajate ütlused

haakuvad omavahel ja osutavad ilma kahtlusi jätmata süüdistatavale kui teo toimepanijale.

Tähelepanu väärivad ka näiteks M.A. e tehtud foto varguse toime pannud mehest (KoTo, tl 7) ja

K.K. i ütlused selle kohta, kuidas tema teada kasutab süüdistatav kõnealust Volkswagen Tourani

(KoTo, tl 4).

13. M.P. ülekuulamise protokollist nähtub, et kohal olnud poetöötajad kirjeldasid talle lühidalt poest

varastanud meest ja temaga koos olnud teist meest ning autot (Soome registreerimismärgiga halli

värvi Volkswagen Tourani), millega väidetava varguse toime pannud mees lahkus (KoTo, tl 2).

M.P. sõnul asus ta otsima kirjeldusele vastavat autot, mitte isikut, ja kui ta auto leidis, märkas ta,

et autoroolis on ühtlasi poest saadud kirjeldusele vastav mees. Hiljem veendus M.P. , et sama

mees nähtub ka poe turvakaamera videosalvestiselt. Seega ei tundnud M.P. süüdistatavat ära mitte

(ainult) riietuse, vaid (ka) selle järgi, et talle poes kirjeldatud autot juhtis samuti sealt saadud

kirjeldusele vastav mees (kes kandis musta jopet ja mütsi ning tumedaid pükse). M.A. e väitel

sõitis poe juurest Soome registreerimismärki kandva Volkswagen Touraniga üksi minema just

kalamarja ja šokolaadi varastanud mees. Temaga kaasas olnud teine mees lahkus jalgsi (KoTo, tl

6). M.A. e tehtud pilt turvakaamera videosalvestiselt ja M.P. ule äratundmiseks esitatud

süüdistatava foto kinnitab seda, et ostukäruga mees, kes M.A. e sõnul poest varastas ja mõni hetk

hiljem talle asjad andis, kuid seejärel põgenes, sõites Volkswagen Touraniga üksi minema, on

väljaspool mõistlikku kahtlust süüdistatav (vrd KoTo, tl 7 ja 13). M.A. e ütlused kõlavad täienisti

kokku M.P. u öelduga (KoTo, tl 10). Kõnekas on ka politseiametnik E.P. räägitu, kuidas ta märkas

turvatöötaja väljakutse peale ühe maja juurde pargitud Soome registreerimismärgiga Volkswagen

Tourani, mille esiklaasi küljes oli juhi poole suunatud ja hiljem tuvastatu kohaselt süüdistatavale

kuuluv mobiiltelefon. Autost eemal kuuride juurest leiti süüdistatav, kes selgitas enda

sealviibimist E.P. sõnul ebausutavalt ja kes sealse elaniku väitel, kellega E.P. kohapeal suhtles,

oli võõras (KoTo, tl 15).

14. Ehkki M.P. ei osutanud äratundmiseks esitamisel süüdistatavale, nähtub sellel toimingul

kasutatud fototabelist, et see isik, keda M.P. teo toimepanijaks pidas, on laubast allapoole

süüdistatavaga mõneti sarnane (KoTo, tl 13). Võttes arvesse sedagi, et süüdistatav kandis poes

musta mütsi, ei saa menetleja fototabelil kasutatud teisele isikule osutamist pidada kuigi

määravaks, rääkimata sellest, et ülejäänud süüstavad tõendid, aga ka M.P. u enda ütlused toetavad

süüdistust. Kolleegium ei pea erinevalt kaitsjast oluliseks sedagi, et M.P. ei mäletanud täpselt,

millised numbrid olid kõnealuse Volkswagen Tourani registreerimismärgil. M.P. sõnas

ülekuulamisel, et „[n]umbrid võisid olla 816, aga need ei pruugi õiged olla“ (KoTo, tl 10). Seega

ei sea M.P. u öeldu kahtluse alla seda, et süüdistatav oli see, kes varastas poest ja kellega M.P.

seejärel kokku puutus, kuni süüdistatav põgenes üksi autoga.

15. Kolleegium märgib ka seda, et süüdistuse ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistust

kritiseerivate argumentide esitamisest (vt nt RKKK 16.06.2023, 1-21-5633/135, p 60 koos

viitega). Kaitsepool peab enda väiteid aktiivselt tõendama, esitades tõendid niisuguste väidete

õigsuse kinnitamiseks või vähemalt luues menetlejale reaalse võimaluse kaitseargumentide

kontrollimiseks. Riigikohus on selgitanud, et selle tegemata jätmisel pole põhjust kõneleda

5(6)

süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks

(vt nt RKKK 03.04.2020, 1-18-2232/179, p 67 koos viidetega ja 07.05.2009, 3-1-1-21-09, p 11.2).

Samuti ei tähenda süüküsimuse lahendamisel kõrvaldamata kahtlus KrMS § 7 lg 3 mõistes seda,

et juhul, kui teised tõendid kaitseversiooni üldse ei toeta, tuleks kohtul võtta aluseks süüdistatava

jaoks soodsaim versioon. Kaitseversioon peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust

leidnud tõendikogumiga. Kui see nii pole, ei saa rääkida süüküsimust puudutavast kõrvaldamata

kahtlusest KrMS § 7 lg 3 järgi (vt nt RKKK 27.06.2016, 3-1-1-49-16, p 21).

16. Seetõttu ei piisa prokuratuuri versiooni kahtluse alla seadmiseks üksnes süüdistatava väidetust, et

autot juhtis keegi Janek ning et süüdistatav oli sunnitud autosse sisenema ja sealt väljuma

juhipoolse ukse kaudu, sest kõrvalistujapoolne uks ei avanenud. Kaitsepool pole esitanud ühtki

usaldusväärset tõendit nende väidete kinnituseks. Liiati ei sõnanud süüdistatav kohtueelses

menetluses midagi autosse sisenemise ja väljumise kohta juhipoolse ukse kaudu, vaid rääkis

sellest alles kohtus viimases sõnas. Kolleegium kordab, et tunnistajate ütlustega on

usaldusväärselt tuvastatud, et autos oli just süüdistatav ja ta viibis seal üksi. Kaitsja märgitu, et

ükski tunnistajatest ei kirjeldanud Volkswagen Tourani salongi ning sellest autost ei tehtud ka

pilti, ei mõjuta hinnangut tunnistajate ütluste usaldusväärsusele.

17. Kaitsja arvates pole süüdistatava sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel tõenduslikku väärtust,

sest ta peeti kinni maja hoovis, mitte autos. Kuigi kaitsjal on õigus selles, kus süüdistatav kinni

peeti, räägib sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus koos teiste tõenditega siiski sellest, et

süüdistatav oligi autot juhtinud isik. Lisaks leiab kolleegium, et isegi kui seda otsust tõendina

esitatud poleks, ei kõigutaks see järeldust süüdistatava süüdioleku kohta.

18. Samuti on põhjendamatu kaitseväide, et süüdistatav ei saanud autot juhtida, sest tal polnud

kinnipidamisel autovõtmeid. Menetletava asja lahendamise seisukohalt pole oluline, kas

süüdistataval olid tema kinnipidamise hetkel autovõtmed või mitte. Ta võis võtmetest vabaneda

autost eemaldumise ja kinnipidamise vahele jääval ajal. Määrav on ülejäänud tõendikogum, mis

osutab ühemõtteliselt süüdistatavale kui talle süüks arvatud teo toimepanijale.

(c) Väljaspool apellatsiooni piire

Süstemaatilisuse tunnus

19. Kolleegium osutab apellatsiooni piirest väljudes, et süüdistuses ja maakohtu otsuses on

süstemaatilisuse tuvastamisel tuginetud üksnes sellele, et süüdistatav on varem süüdi tunnistatud

ja teda karistati KarS § 4231 järgi Pärnu Maakohtu 11. oktoobri 2022. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-22-5471. Millegi enamaga pole süstemaatilisuse tunnuse täidetuks lugemist põhjendatud.

Kolleegiumi hinnangul pidanuks nii prokuratuur kui ka maakohus täpsemini näitama, miks saab

süüdistatava tegu käsitada süstemaatilisena. Teo süstemaatilisus KarS § 4231 järgi on eriline

isikutunnus (KarS § 24 lg 1). See kätkeb liiklusnõude sarnast ja pidevat eiramist ning selle

tuvastamiseks ei piisa pelgalt vähemalt kolmest sõidukorrast, vaid kindlaks peab tegema sellegi,

kas nende kordade vahel oli sisemine seos: harjumuspärane ja järjepidev ilma juhtimisõiguseta

mootorsõiduki juhtimine (vt RKKK 15.06.2021, 1-20-3067/33, p-d 10 ja 11).

20. Samas Riigikohtu praktika järgi piisab sisuliselt vaid viitest varasemale kohtuotsusele selleks, et

lugeda tuvastatuks teo toimepanemine süstemaatiliselt KarS § 4231 mõistes (vt RKKK

15.06.2021, 1-20-3067/33, p-d 16 ja 17). Kolleegium juhindub sellest seisukohast, lisades

käsiloleval juhul kõnealuse tunnuse täidetuse kohta järgmist. Süüdistuses märgitud Pärnu

Maakohtu otsusest selgub, et süüdistatav juhtis autot ilma juhtimisõiguseta 6. septembril 2019,

12. märtsil 2020 ja 21. mail 2020, mille eest karistati teda KarS § 4231 järgi Tartu Maakohtu

6(6)

4. jaanuari 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9204. Seejärel juhtis ta autot uuesti ilma

juhtimisõiguseta 20. septembril 2021, mis päädis Pärnu Maakohtu 11. oktoobri 2022. a otsusega

kriminaalasjas

nr 1-22-5471.

Praegu

menetletaval

juhtumil

sõitis

süüdistatav

ilma

juhtimisõiguseta 22. veebruaril 2023. Selline arv rikkumisi ca kolme ja poole aasta jooksul osutab

juba eelduslikult teo süstemaatilisusele, sõltumata sellest, et käsilolevas asjas tuvastatud rikkumist

eraldab eelmisest rikkumisest arvestatav ajavahemik (vt samuti RKKK 15.06.2021, 1-20-

3067/33, p 17). Kuna kaitsepool pole ka süüdistatava teo süstemaatilisust millegagi ümber

lükanud, nõustub kolleegium maakohtuga, et see koosseisutunnus on täidetud.

Tahtlus

21. Kolleegium märgib sedagi, et maakohtu hinnangul tegutses süüdistatav kavatsetult (KarS § 16

lg 2), kuid vaidlustatud otsusest ei nähtu päris üheselt, millistel asjaoludel on tõendatuks loetud

kavatsetuse voluntatiivne element. Tahtluse tuvastamisel on oluline nii selle intellektuaalne

element ehk koosseisupäraste asjaolude teadmine kui ka voluntatiivne element ehk

koosseisupäraste asjaolude tahtmine (vt nt RKKK 03.05.2019, 1-17-5883/77, p 13). Kavatsetuse

voluntatiivne element on KarS § 16 lg 2 järgi süüteokoosseisule vastava asjaolu eesmärgiks

seadmine (vt ka RKKK 14.11.2019, 1-18-4372/82, p 26).

22. Maakohus keskendus kavatsetuse intellektuaalsele elemendile: „Nimelt juhtis A. Uibo

22.02.2023. a sõidukit, teades, et tal ei ole juhtimisõigust ja et teda on varem juba, viimati vaid

veidi enam kui 4 kuud tagasi, süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud. Seega

teadis A. Uibo, et uuesti ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtides päädib see vahelejäämisel

uue karistusega antud rikkumise eest. Tema sellist teadlikkust kinnitab kohtu hinnangul ka eelpool

mainitu, et ta lahkus enne politsei saabumist sõiduki juurest maja kuuride juurde ning et ta on

asunud menetluses väitma, et sõidukit juhtis teine isik.“ Kuigi esmapilgul jääb mulje, et maakohus

räägib vaid kavatsetuse intellektuaalsest elemendist (kasutades sõnu „teadis“ või „teadlikkus“),

järeldub kolleegiumi arvates tsiteeritud seisukohtadest lisaks teadmiskomponendile siiski ka see,

et süüdistataval oli eesmärk ehk siis ta soovis autot ilma juhtimisõiguseta süstemaatiliselt juhtida

ja tegigi seda. Seega võib kavatsetuse lugeda tuvastatuks.

(d) Kokkuvõte

23. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 22. novembri 2023. a otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

24. Ringkonnakohus määras 18. jaanuari 2024. a määrusega kohtumenetluse pooltele taotluste

esitamise tähtaja kuni 29. jaanuarini 2024. Kaitsja ei esitanud selle tähtaja jooksul riigi õigusabi

tasu taotlust.

Mario Truu

Tiit Lõhmus

Ingeri Tamm

(allkirjastatud digitaalselt)