2-23-6246/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6246

Kohtuasi

X hagi Eesti Rahvusringhäälingu ja Y vastu ebaõigete

väidete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024 hagi läbivaatamata

jätmise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Severinas Jakubauskas

Kostja I: Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322)

Kostja II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants

Nõmper ja vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024 määrus hagi läbi vaatamata jätmise

kohta ja saata asi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 26.04.2023 Harju Maakohtule Eesti Rahvusringhäälingu (kostja I) ja Y

(kostja II) vastu hagi, milles palub kohustada kostjat I avaldama ETV saates „Aktuaalne

kaamera“ hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist ilma illustratsioonideta

ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst kostja II ettekandmisel: „Mina, Y, avaldasin

2-23-6246

04.03.2020. a ja 28.10.2020 saates „Pealtnägija“ väite, et X võttis omavoliliselt maha tüki RMK

metsa ja rajas sihi. Antud väide on vale ja lükkan selle ümber“. 09.06.2023 täiendas hageja, et

palub alternatiivselt kohustada kostjat I avaldama sama teksti samas korras ETV õhtuses saates

(kell 20:00 – 22:00). Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt väitis kostja II 04.03.2020 ja 28.10.2020 „Pealtnägija“ saadetes, et

hageja langetab omavoliliselt harvesteriga RMK metsa. Toodud faktiväited ei ole õiged.

3. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja kostja II suhtes läbi vaatamata ning menetluskulud

hageja kanda. Saates ei ole esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Andmete avaldamise eest saaks

vastutada üksnes kostja I, mitte kostja I töötaja kostja II. Hageja ei ole esitanud kostja II vastu

ka sisulist nõuet. Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada. Hageja nõuab saates „Pealtnägija“

avaldatu ümberlükkamist saates „Aktuaalne Kaamera“, mis ei ole seaduse ja kohtupraktika

kohaselt võimalik. Saade „Pealtnägija“ on endiselt eetris ja ümberlükkava teate seal avaldamine

tagab, et teadet näeb võimalikult sarnane inimgrupp. Samuti ei ole õige taotletud ümberlükkava

teate sisu, kuna 28.10.2020 saates ei avaldatud väidet, nagu oleks hageja võtnud omavoliliselt

maha tüki metsa. Ümberlükkavas teates ei saa väita, et oli ebaõige, et hageja rajas sihi.

4. Hageja selgitas vastusena kostjate väidetele, et nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist

samas meediaväljaandes viivitamatult. Kuna hagejale ei ole teada, millal ja missugune

kohtulahend tuleb, siis on tõenäolisem, et saade „Aktuaalne Kaamera“ eksisteerib ka 10 aasta

pärast, kui et eksisteerib ka saade „Pealtnägija“. „Pealtnägijat“ suvekuudel ei toodeta.

5. Maakohus pööras 05.12.2023 kirjas hageja tähelepanu sellele, et hageja nõuab faktiväite, mis

avaldati saates „Pealtnägija“, ümberlükkamist saates „Aktuaalne Kaamera“, kuid vastavalt

Riigikohtu praktikale saab avaldatud andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja kohas,

nagu väide avaldati. Kohus hoiatas, et esitatud kujul võib hageja nõue kuuluda läbi vaatamata

jätmisele, sest ei pruugi olla esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus

tegi hagejale ettepaneku täpsustada haginõuet ümberlükkamise viisi osas ja andis selleks tähtaja

21.12.2023. Hageja määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 08.01.2024 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist

suurust kohus kindlaks ei määranud.

7. Määruse kohaselt saab andmete ümberlükkamist üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas,

kuidas ja kus need avaldati. Väide, mille ümberlükkamist hageja nõuab, avaldati saates

„Pealtnägija“, kuid hageja ei ole esitanud nõuet andmete ümberlükkamiseks selles saates.

Hageja väited selle kohta, et ei ole teada, kas see saade 10 aasta pärast eksisteerib, ei ole eluliselt

usutavad ega muuda hageja taotletavat eesmärki saavutatavaks. Asjakohatu on arutlus

vajadusest lükata andmed ümber viivitamata pärast lahendi jõustumist olukorras, kus hageja

esitas andmete ümberlükkamise nõude kohtusse ligi 3 aastat pärast väidete esialgset avaldamist.

8. Isegi kui kohus tuvastab, et hagejal on õigus saates „Pealtnägija“ avaldatud väite

ümberlükkamist nõuda, ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest hageja ei

esitanud sellist nõuet. Hageja eesmärki ei ole võimalik saavutada ka saates „Aktuaalne

Kaamera“ või muus õhtuses saates ümberlükkamisega, sest hageja ei ole väitnud, et sellistes

saadetes oleks avaldatud väide, mille ümberlükkamist ta nõuab.

2-23-6246

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule menetluse jätkamiseks.

10. Kaebuse kohaselt puudub hagi läbivaatamata jätmiseks alus. Maakohus ei saanud asja

perspektiivikuse üle otsustada ilma tõendeid hindamata, kuid asja lahendamine seda eeldab.

11. Hageja nõude aluseks olev võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 kujutab endast nii tuvastus-

kui ka sooritusnõuet. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamiseks tuleb kohtul

tuvastada, kas kostjad avaldasid hageja kohta ebaõigeid andmeid või mitte, ehk lahendada

tuvastusnõue. Maakohus leidis ekslikult, et kuna hageja sooritusnõuet ei ole võimalik rahuldada

hagiavalduses toodud viisil, kuulub kogu hagi läbi vaatamata jätmisele. Kuna hagejal on

tuvastushuvi VÕS § 1047 lg 4 alusel nõude esitamiseks, on hageja nõue õiguslikult

perspektiivne.

12. Hagiga on võimalik hageja soovitud eesmärk saavutada, kui hageja tõendab, et kostjad

avaldasid tema kohta ebaõigeid andmeid. Riik peab tagama õiguskaitse, kui hageja püüab

tuvastada oma isiklike õiguste rikkumise fakti. Hageja õigust saada õiguskaitset ei mõjuta

tõenäosus, et hageja aadressil avaldatud laimu ei ole võimalik hagis esitatud viisil ümber lükata.

13. Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kohus

ei pidanud lahendama hageja tuvastusnõuet, kuna hageja ei ole sellist esitanud. Hagejal ei oleks

ka eraldiseisvat huvi sellise nõude esitamiseks (TsMS § 368 lg 1). Hagejal on sooritusnõue ja

selle perspektiivikuse üle otsustamine ei eeldanud tõendite hindamist. Hageja nõue ei ole

täidetav. Hageja nõuab ümberlükkava teate avaldamist saates „Aktuaalne Kaamera“, kuid

vaidlusalused väited avaldati saates „Pealtnägija“. Hageja ei kõrvaldanud puudust kohtu

määratud tähtajaks.

14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel

tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

16. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja kohustada kostjat I avaldama ETV

saates „Aktuaalne kaamera“ või muus ETV õhtuses saates kostja II ettelugemisel teate, millega

lükatakse ümber saates „Pealtnägija“ avaldatud ebaõiged andmed. Ringkonnakohus ei nõustu

määruskaebuse väidetega, nagu oleks maakohus enne hagi läbivaatamata jätmist pidanud

lahendama hageja tuvastusnõude. Hageja ei ole käesolevas asjas ühtegi tuvastusnõuet esitanud.

Küll aga on õige hageja seisukoht, et hagi läbi vaatamata jätmiseks ei olnud alust.

17. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik

saavutada põhjusel, et maakohus ei nõustu hageja taotletud ebaõigete andmete ümberlükkamise

viisiga. Maakohtu seisukoht on ennatlik. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi

läbi vaatamata, kui hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu, s.t seda ei ole võimalik rahuldada

mitte ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Praegusel juhul on aga hageja nõudel olemas selge

materiaalõiguslik alus, nimelt VÕS § 1047 lg 4.

2-23-6246

18. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuigi viidatud säte

ei näe ette täpsemaid nõudeid ümberlükkava või parandava teate avaldamise kohta, eeldab

nõude esitamine siiski ka andmete ümberlükkamise viisi märkimist, sest teisiti ei oleks otsus

täidetav. Andmete ümberlükkamise viisi märkimine on otsuse täitmise korra määramine

TsMS § 445 lg 5 tähenduses. Viidatud säte võimaldab kohtul isiku kohta ebaõigete andmete

avaldamise tuvastamise korral hageja taotlusel otsuses ette näha, et kohtuotsuses sisalduvad

andmed tuleb kostja kulul kohtu poolt määratud viisil avalikult teatavaks teha või kohtuotsus

osaliselt või täielikult avaldada.

19. Maakohus on iseenesest õigesti selgitanud, et andmete ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda

samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. See tähendab, et kui andmed avaldati

meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui

andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade

konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel

viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati,

ümberlükkamise ajaks enam ei ole (vt ka RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140/47, p 11; RKTKm

17.12.2014, 3-2-1-140-14, p 14 ja RKTKo 12.12.2022, 2-19-2709).

20. Eeltoodust tulenevalt ei ole seaduses ebaõigeid andmeid ümber lükkama kohustava otsuse

täitmise viisi ja korda sätestatud. Hagi rahuldava kohtuotsuse täidetavuse tagab kohtu võimalus

määrata poolte taotlusel kindlaks otsuse täitmise viis ja kord koostoimes kohtu

selgitamiskohustusega TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi ja kohustusega lahendada otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja taotlused TsMS § 442 lg 5 järgi.

Maakohus ei saanud lahendada hageja taotlust otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks hagi

läbivaatamata jätmise teel, seejuures kostja vastuväiteid ning ettepanekuid kaalumata. Ainuüksi

asjaolu, et maakohus ei nõustu hageja taotluses märgituga, ei muuda hagi perspektiivituks.

21. Maakohtu määrus tuleb eeltoodu tõttu tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule

menetluse jätkamiseks. Maakohtul tuleb asja sisulisel läbivaatamisel selgitada pooltele

õiguslikku olukorda, hageja taotlust pooltega arutada ja asja lahendamisel otsustada, millisel

viisil kuulub hageja taotlus rahuldamisele, arvestades ka kostja vastuväiteid ja ettepanekuid

otsuse täitmise viisi ja korra kohta.

22. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, ei ole

määrus TsMS § 427 alusel edasikaevatav. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 jaotatakse

määruskaebemenetluse kulud tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis.

(allkirjastatud digitaalselt)