2-23-13231/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Andres Hallmägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2024, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13231

Tsiviilasi

M E hagi K E vastu abielu lahutamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Asja läbivaatamine

20.02.2024. a kohtuistungil

Menetlusosalised

Hageja M E (ik XXX);

viibimiskoht: Inglismaa; kontaktandmed: XXX

Kostja K E (ik XXX);

elukoht: XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada M E ja K E 12. oktoobril 2022 Narva linnavalitsuses (tõend nr 115-2022/3446)

sõlmitud abielu.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Narva linnakantseleisse

rahvastikuregistrisse kande tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise

sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt

esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-23-13231

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M E (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi K E (edaspidi kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 12.10.2022. Hageja elab ja töötab teises riigis,

pooled ei ole elanud koos juba neli kuud. 2023 aasta märtsis tarvitas kostja hageja suhtes füüsilist

jõudu. Pärast pöördus hageja arsti poole. Hageja soovib abielu lahutada.

Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et poolte leppimine on võimalik eesmärgiga säilitada perekond.

Hageja ei ole oma paljasõnalist nõuet millegagi tõendanud.

Hageja vastuse kohaselt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud ja abielu säilitada on

võimatu. Hageja leppimisaega ei soovi. Hageja elab ja töötab välismaal. Hageja leping on

sõlmitud kaheks aastaks ning ta ei kavatse varem Eestisse naasta.

20.02.2024. a kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada. Kostja oli

abielu lahutamise vastu ja soovis suhteid taastada. Kostja palub kohut anda aega leppimiseks.

Hageja leppimisaega ei soovi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohus kuulas pooled ära 20.02.2024. a kohtuistungil. Hageja soovis abielu lahutada, olles

seisukohal, et suhteid taastada ei ole võimalik. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud ja soovis

suhteid taastada. Kostja palus kohut anda aega lepitamiseks. Hageja kinnitas kohtuistungitel, et ta

leppimisaega ei soovi.

PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Kohus selgitab, et abielu on poolte vabatahtlik leping. Kedagi ei saa sundida abielu jätkama, kui

teine pool seda ei soovi. Kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov, ei ole kooselu

taastamine kohtu hinnangul võimalik. Kohus selgitab, et sunniviisiliselt ei saa inimest olema

suhtes, kui ta seda ei soovi. Antud juhul on hageja kindlal seisukohal, et ta suhete jätkamist ei

soovi.

Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva

käitumise ja kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on

asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta.

Arvestades, et poolte abielu suhted on lõppenud ja hageja ei pea suhete taastamist võimalikuks,

võib üheselt järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise

eeldused täidetud.

Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna

tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2-23-13231

Kohtuotsuse saatmine

Vastavalt TsMS § 455 lg-le 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva linnakantseleisse

kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik