2-23-5441/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-5441

Tsiviilasi

Tehnilise

Ülevaatuse

Osaühingu

avaldus

PAREM KALLAS OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Mxxx ja nende esindajad

avaldaja

/

võlausaldaja

Tehnilise

Ülevaatuse

Osaühing (rg-kood 10646752; aadress Riia mnt 233a,

80042 Pärnu), seaduslik esindaja

E. , e-post

xxx@xxxxxxxxxxxxx

puudutatud isik / võlgnik PAREM KALLAS OÜ

(rg-kood 10690537; asukoht Pärnu linn; aadress Riia

mnt 233a/4, 80042 Pärnu; e-post xxx@xxxxxxxxxxx),

seaduslik esindaja A. K. , lepinguline esindaja advokaat

Ljudmila Tamar, e-post mxxx@tamar.ee

ajutine pankrotihaldur Vladimir Kutšmei, e-post

vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik mxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu avaldus PAREM KALLAS OÜ pankroti

väljakuulutamiseks. Välja kuulutada 27. veebruaril 2024 kell 17.30 PAREM KALLAS

OÜ (rg-kood 10690537; asukoht Riia mnt 233a/4, 80042 Pärnu) pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Vladimir Kutšmei tasu suuruseks PAREM KALLAS OÜ

ajutises mxxx 1280 eurot, millele lisandub käibemaks 281,60 eurot, kokku 1561,60

eurot. Tasu maksta välja FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (rg-kood

12016414, käibemaksukohustuslase nr EE100779451, konto nr EE191010011596520222)

järgmiselt:

2.1. 983,61 eurot, millele lisandub käibemaks 216,39 eurot, kokku 1200 eurot

Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu 21. aprillil 2023 tasutud deposiidi arvel;

2.2. 296,39 eurot, millele lisandub käibemaks 65,21 eurot, kokku 361,60 eurot

Osaühingu Kalbro 24. jaanuaril 2024 tasutud deposiidi arvel.

3. Nimetada pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; tel 782 8110;

e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee).

4. Võlausaldajate esimxxx üldkoosolek toimub 25. märtsil 2024 kell 11.00 Liivi 4 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 105.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe

kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise

tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Kohustada PAREM KALLAS OÜ juhatuse liiget A. K. (ik xxxxxxxxxx; e-post

xxx@xxxxxxxxxxx) enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 25. märtsil 2024 kell

11.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed PAREM KALLAS OÜ

vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

7. Jätta mxxx PAREM KALLAS OÜ kanda.

8. Määrata Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu mxxx rahaliseks suuruseks 420 eurot

(riigilõiv).

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

10. Pankrotiteade

avaldada

ametlikus

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded.

Pankrotimäärus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Toimetada määrus

kätte võlausaldajale, võlgnikule ja ajutisele haldurile.

11. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimxxx ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamise osas võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimxxx raugemise

vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Tehnilise Ülevaatuse Osaühing (võlausaldaja, avaldaja) esitas 10.04.2023 kohtule

avalduse PAREM KALLAS OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse kohaselt sõlmis avaldaja 01.10.2017 võlgnikuga laenulepingu, mille alusel

andis talle tagatiseta pikaajalist laenu kokku kuni 160 000 eurot Pärnu linnaga peetavas

kohtuvaidluses mxxx kandmiseks. Lepingu allkirjastas mõlema poole seadusliku esindajana A.

. Tehing väljus avaldaja igapäevase majandustegevuse piirest, kuid puudub avaldaja

ainuosaniku Osaühingu AGAL Invest nõusolek või heakskiit. Olxxx lepingu kehtivusest võttis

võlgnik kohustuse maksta laen koos intressidega tagasi kahe kuu jooksul pärast krediteeritava

kohtumxxx lõppemist, kuid mitte hiljem kui 30.09.2022 (laenulepingu p 5.1). Seisuga

31.12.2021 oli avaldaja nõue võlgniku vastu 142 500 eurot, mis on lühiajalise kohustusena

fikseeritud ka võlgniku 2021 majandusaasta aruandes. 19.10.2022 tasus võlgnik 7500 eurot,

seega on põhivõlg kokku 135 000 eurot, lisanduvad intress ja viivis.

Avalikult kättesaadava teabe kohaselt ei ole võlgnikul palgalisi töötajaid ja puudub

majandustegevus, mille tulemi arvelt oleks võimalik kohustus täita. 14.11.2022 esitas avaldaja

pankrotihoiatuse, milles andis võlgnikule kohustuse täitmiseks aega kuni 30.11.2022. Võlgnik

tunnistas 28.11.2022 vastuses kohustust vähemalt summas 135 000 eurot ja avaldas, et on

võimeline täitma selle haldusasjas nr x-xx-xxxx Pärnu linna vastu esitatud nõude rahuldamise

korral Pärnu linna tasutava summa arvel. Tulxxx Riigikohtu 28.02.2023 otsusest haldusasjas nr

x-xx-xxx jäi võlgniku nõue Pärnu linna vastu täies ulatuses rahuldamata. 07.03.2023 avaldas

võlgnik, et juhatus on hinnanud olukorda ja esitab pankrotiavalduse ning tegeleb selle

koostamisega. Võlgnik ei ole pankrotiavaldust esitanud, võlga tasunud ega vastanud ka avaldaja

päringutele. 18.03.2023 esitas A. poeg H. M. K. Anteil OÜ juhatuse liikmena avaldajale

pakkumise loovutada nõue võlgniku vastu 1350 euro eest. Avaldaja täpsustavatele päringutele

ei vastatud ning avaldaja ei võtnud pakkumist vastu.

2. Tartu Maakohus võttis 19.04.2023 määrusega pankrotiavalduse mxxx, andis võlgnikule

tähtaja vastuväidete esitamiseks ning kohustas avaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulude

katteks 1200 eurot.

3. Avaldaja esitas 21.04.2023 maksekorralduse 1200 euro tasumise kohta.

4. Võlgniku 12.05.2023 seisukoha järgi on avaldaja nõue ebaselge. Reeglina toob lepingu

sõlmimiseks osaniku nõusoleku või heakskiidu puudumine kaasa tühisuse tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 87 mõttes, millisel juhul ei olnud avaldajal avalduse esitamise ajal

laenulepingust tulxxx nõuet. Tuginemisest võlgniku kohustusele laen hiljemalt 30.09.2022

tagasi maksta saab järeldada, et avaldaja loeb lepingu kehtivaks. Võlgnik on tasunud kokku

26 500 eurot, millisel juhul oleks laenujääk 133 500 eurot, mitte 135 000 eurot. Avaldaja peaks

esitama tõendeid laenu väljamaksmise kohta. Avaldaja ei ole piisavalt põhistanud võlgniku

maksejõuetust. Võlgniku maksejõulisust tuleks hinnata vaidlusaluse nõudeta, 2021

majandusaasta aruande kohaselt võlgnikul muid kohustusi ei ole. Võlgnik pöördus 02.05.2023

kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK), perspektiivne nõue on üle 600 000 euro, mis

on isegi osalise rahuldamise puhul piisav avaldaja nõude rahuldamiseks. Pankrotiavalduse

esitamine on ka vastuolus hea usu põhimõttega.

5. Avaldaja 17.07.2023 seisukoha järgi ei ole võlgnikul õiguslikku alust jätta saadud raha

tagasi maksmata. Pankrotiavalduse aluseks saab olla nii lepingust kui lepinguvälisest

võlasuhtest tulxxx nõue. Võlgnik on tunnistanud võlausaldajalt raha saamist ja raha

tagasimaksmise kohustust osaliselt ka täitnud. EIK kaebuse esitamine ei muuda võlgnikku

maksevõimeliseks, kaebus on perspektiivitu. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendina

pankrotiavalduse esitamine ei ole hea usu põhimõtte vastane.

6. Kohus

nimetas

06.11.2023

määrusega

võlgniku

ajutiseks

pankrotihalduriks

Vladimir Kutšmei (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja

keelas pankrotiavalduse tagamiseks võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.

7. Ajutine haldur esitas kohtule 28.11.2023 aruande ja arvamuse võlgniku maksjõuetuse

tekkimise põhjuste kohta, samuti tasutaotluse.

Võlgniku üldiseloomustus

Võlgnik kanti äriregistrisse 20.11.2000. Osakapitali suurus on 2685 eurot. 2020 majandusaasta

tulemusena muutus netovara negatiivseks, millest tulxxx otsustasid osanikud (Osaühing Kalbro

(rg-kood 10796744) ja Osaühing Aleksi Vara (rg-kood 10868768)) 17.03.2021 vähendada

osakapitali 0 euroni. Kahjum, mille katmiseks osakapitali vähendati, moodustas 184 345 eurot.

Samaaegselt suurendati osakapitali 2685 euroni rahaliste sissemaksetega summas 13 761 eurot,

millest 2685 eurot on osakapital ja 11 076 eurot ülekurss. Pärast osakapitali suurendamist oli

Osaühingule Kalbro kuuluva osa nimiväärtus 1790 eurot ja Osaühingule Aleksi Vara kuuluva

osa nimiväärtus 895 eurot. Osaühing Aleksi Vara ei teinud osakapitali sissemakset ning

võlgniku juhatus otsustas äriseadustiku (ÄS) § 156 lg 3 alusel võõrandada talle kuuluva osa

nimiväärtusega 895 eurot Osaühingule Kalbro. 17.03.2021 otsuse järgsed osakapitali

sissemaksed tasus Osaühing Kalbro võlgniku kontole 31.03 ja 25.05.2021 vastavalt summas

9174 eurot ja 4587 eurot. Äriregistri järgi on alates 07.06.2021 võlgniku ainuosanik

Osaühing Kalbro. Juhatuse liige on alates 20.11.2000 A. K. .

Äriregistrile on esitatud 2001–2022 majandusaasta aruanded. Viimase aruande kohaselt oli

põhitegevusalaks muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused. Võlgnik on alates

01.12.2000 registreeritud käibemaksukohustuslasena. Viimase viie aasta jooksul oli võlgniku

müügitulu suurusjärgus 1600 eurot aastas. Võlgnik tasus suurtes summades õigusabikulusid.

Võlgnik osales viimase viie aasta jooksul kohtumxxx haldusasjades:

- nr x-xx-xxxx – võlgniku kaebus Pärnu Linnavalitsuse 27.06.2017 korralduse nr 348

tühistamiseks, Pärnu linnas xxxxxxxxx asuva kinnistu xxxxxxxx omandamise hinna suuruse

tuvastamiseks või alternatiivselt xxxxxxx (endine xxxxxxxx) sobivuse tuvastamiseks

võimaliku võrdlusobjektina xxxxxxxx kinnisasja omandamise hinna määramisel ning Pärnu

linna kohustamiseks kinnistu omandamise taotluse uueks läbivaatamiseks; Tallinna

Ringkonnakohus jättis 21.12.2018 otsusega kaebuse rahuldamata, otsus jõustus 14.05.2019.

- nr x-xx-xxx – võlgniku kaebus Pärnu linna tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Riigikohus

tühistas 28.02.2023 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2022 otsuse ja jättis jõusse

Tallinna Halduskohtu 13.01.2021 otsuse, millega jäeti võlgniku kaebus rahuldamata.

Võlgnikule kuulusid Pärnu linnas xxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx xx, xxxxxxxxx,

xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx kinnistud, mis müüdi 2003–2005. Ainsana jäi võlgnikule

xxxxxxxxx Pärnus asuv xxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxx, transpordimaa), mille üle

olid võlgniku ja Pärnu linna vahel vaidlused (sh x-xx-xxx, x-xx-xxxx). Pärnu Linnavalitsus

määras 21.12.2015 korraldusega xxxxxxxx kinnistu omandamise hinnaks 30 000 eurot ja tegi

võlgnikule ettepaneku võõrandada kinnistu selle hinnaga Pärnu linnale. Võlgnik leidis, et hind

ei vasta turuväärtusele. 21.12.2018 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse haldusasjas nr x-xx-xxxx

jõustumise järgselt sõlmis võlgnik müügilepingu, millega müüs kinnistu Pärnu linnale hinnaga

30 000 eurot. Haldusasjas x-xx-xxxx nõudis võlgnik Pärnu linnalt kinnistu omandamise asjus

talle väidetavalt tekitatud kahju: 1) maa omandamisega venitamisest tingitud inflatsioonikahju

hüvitist 17 027,27 eurot (algne nõue 13 726,96 eurot) kinnisvara hindade muutumise tõttu;

2) hüvitist

40 145,18 eurot

(alternatiivselt

15 423,94 eurot)

kinnistu

müügihinnalt

(30 000 eurot)

saamata

jäänud

intresside

eest

31.08.2001–27.06.2017;

3)

viivist

46 972,81 eurot kinnistu väärtuse 30 000 euro õigusvastaselt tasumata jätmise eest

ajavahemikult 31.08.2001–26.08.2019; 4) hüvitist 470,48 eurot koos viivisega 5,97 eurot

kinnistu maamaksu tasumise eest; 5) hüvitist lumekoristuse kulude eest 1320,88 eurot koos

viivisega alates 27.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni; 6) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses viivist algselt põhinõudelt 13 726,96 eurolt alates 27.08.2019

kuni põhinõude täitmiseni. Nõue jäeti 28.02.2023 jõustunud otsusega rahuldamata.

Finantsanalüüs ja majandustegevuse iseloomustus

Ajutise halduri nimetamise ajal puudus võlgnikul majandustegevus. 2022. a majandusaasta

aruande ja ajutisele haldurile esitatud 06.11.2023 seisuga bilansi kohaselt oli võlgniku varaline

seis järgmine:

Bilansinäitajad

31.12.2022

06.11.2023

Käibevara

137 020

145 303

sh raha

1 689

sh nõuded ja ettemaksed

135 331

145 036

Põhivara

Kohustused

135 561

143 898

sh lühiajalised kohustused

135 561

143 898

Netovara

1 459

1 405

06.11.2023 seisuga bilansi järgi moodustub võlgniku käibevara 145 023,05 euro ulatuses (ehk

pea täielikult) Pärnu linna vastu haldusasjas nr x-xx-xxx esitatud kahjunõuetest ja mxxx ning

tsiviilasja nr 2-23-5441 mxxx. Kuivõrd vaidlus haldusasjas nr x-xx-xxx on lõppenud ja

võlgniku nõue jäetud rahuldamata, ei ole sellega seotud nõuete bilansis käibevarana

kajastamine põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud käesoleva vaidlusega seotud

õigusabikulude kajastamine võlgniku käibevarana.

Võlgniku vara ja kohustused

Võlgnikul puudub registreerimisele kuuluv vara. Registreerimisele mittekuuluva vara

olemasolu ei ole tuvastatud. LHV Pank AS arvelduskonto nr EE757700771002871760 jääk on

267,45 eurot. Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto saldo on 13 eurot. Võlgnik arvab lisaks

endale kuuluvaks kahjunõude Eesti Vabariigi vastu – võlgnik pöördus 02.05.2023 kaebusega

EIK ja hindab perspektiivse nõude suuruseks üle 600 000 euro.

Võlgniku juhatuse 14.11.2023 (aruandes ekslikult 14.11.2022) vastuses esitatud nimekirja

kohaselt on kohustusi kokku 187 192,38 eurot, sh: avaldaja laenulepingust tulxxx kohustuse

põhiosa jääk 135 000 eurot; Osaühing Kalbro laenulepingust tulxxx kohustuse põhiosa jääk

8820 eurot; osaühing Advokaadibüroo TAMAR õigusabiteenuse eest väljastatud arve nr 097

tasumata osa 78 eurot.

Avaldaja vastuse kohaselt oli 01.10.2017 lepingu järgi laenu tagastamise lõpptähtpäev

30.09.2022. Avaldaja nõuab võlgnikult viivist 15 861,57 eurot (VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras põhinõude jäägilt 01.10–18.10.2022 eest 142 500 eurolt ja 19.10.2022–

14.11.2023 eest 135 000 eurolt). Avaldaja märgib ka, et kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx

(süüdistatav A. K. ja E. T. ) kogutud tõenditest tulxxx, et laenuleping võib olla näilik tehing,

vormistatud tagantjärele. Kohtueelne uurimine on lõppenud, asja lahendamine toimub üldmxxx

(kriminaalasi nr x-xx-xxxx). Lepingu tühisuse korral võib olla õigus arvestada viivist

varasemast ajast. Avaldaja nõude suurus on kokku vähemalt 150 861,57 eurot.

Võlgnikul on tuvastatud kohustusi vähemalt 159 759,57 euro ulatuses.

Võlgniku avaldused

Ajutisele haldurile esitatud vastuses leiab võlgnik, et ta ei ole maksejõuetu. Võlgnik esitas

EIK-le nõude Eesti Vabariigi vastu ebamõistlikult pika (16 aastat) kohtumxxx tekitatud kahju

hüvitamiseks. Avaldus on läbinud esmase kontrolli, sellele on antud asja nr 18440/23.

Avaldaja ainuosanik on Osaühing AGAL Invest, kelle osanikud on Osaühing Kalbro (50%) ja

Osaühing Aleksi Vara (50%). Osaühing Kalbro kuulus kuni 18.08.2023 A. K. (võlgniku

juhatuse liige) ja kuulub alates 18.08.2023 A. K. pojale H. M. K. kuuluvale äriühingule Anteil

OÜ. Osaühing Kalbro on võlgniku ainuosanik. Tulxxx asjaolust, et Osaühingu AGAL Invest

osanike lõplike kasusaajate A. S. ja A. K. vahel on pikaajaline äritüli, määras kohus Osaühingu

AGAL Invest juhatuse asendusliikmeks E. A. , kes nimetas ennast tütarühing Tehnilise

Ülevaatuse Osaühingu (avaldaja) juhatuse liikmeks. E. A. asus tegutsema A. huvides ning

keeldus avaldaja juhatuse liikmena pikendamast võlgniku ja avaldaja vahel sõlmitud

laenulepingut, esitas lepingust tulxxx laenusumma osas nõudeavalduse ning selle

mitterahuldamisel pankrotiavalduse.

Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta,

arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus

ei ole tema majanduslikust olukorrast tulxxx ajutine. Võlgnikul on kohustusi 159 759,57 eurot

ja likviidseid vahendeid 280,45 eurot (267,45 eurot kontol ja 13 eurot ettemaks Maksu- ja

Tolliametile).

Võlgniku EIK-le esitatud väidetavat nõuet Eesti Vabariigi vastu ei saa käsitada positiivse

varana maksevõime väljaselgitamisel, sest lähtuma peab konservatiivsuse põhimõttest. EIK

registreeris küll võlgniku kaebuse asjas nr 18440/23, kuid kaebuse mxxx võtmine ei ole

otsustatud. Isegi kui kaebus võetakse mxxx, ei ole võimalik prognoosida, kui kiiresti asi

lahendatakse. EIK-le esitatud kaebuses nõuab võlgnik, et kohus mõistaks Eesti Vabariigilt välja

õiglase hüvitise. Võlgnik ei ole välja toonud, miks ta peab võimaliku hüvitise suuruseks

vähemalt 600 000 eurot või vähemalt võlausaldaja nõude suurusele vastavat summat.

Vaieldamatult ei ole võlgnik EIK-s toimuva mxxx ajal (eelduslikult mitme aasta jooksul)

võimeline võlausaldaja nõuet rahuldama. Puudub objektiivne alus eeldada, et ka kaebuse

rahuldamisel Eesti Vabariigilt väljamõistetud hüvitis oleks piisav avaldaja nõude

rahuldamiseks.

Ettevõtte tervendamine ei ole võimalik.

Võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks

on erinevate kohtuvaidlustega seotud

suured

õigusabikulud, mida võlgnik ei suutnud kanda omavahendite arvelt. Võlgnik võttis kulude

kandmiseks laxxx. Kuivõrd siseriiklikud kohtuvaidlused lõppesid võlgniku kahjuks, siis ei

olnud võlgnik võimeline laxxx tagastama. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja hiljemalt

Riigikohtu 28.02.2023 otsusega haldusasjas x-xx-xxx, millega jäeti võlgniku kahjunõue Pärnu

linna vastu rahuldamata.

Juhatus on viivitanud pankrotiavalduse esitamisega (ÄS § 180 lg 51).

Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta

Võlgniku kantud õigusabikulud vajavad täiendavat analüüsimist. Esineb kahtlus, et vähemalt

osaliselt võisid need olla kantud kolmandate isikute eest. Näiteks nähtub võlgniku

kontoväljavõttest, et võlgnik tasus 30.12.2022 Ellex Raidla Advokaadibüroole arve nr 225820

alusel 663 eurot ja 30.01.2023 arve nr 226264 ja kreeditarve nr 226242 alusel 360 eurot. Ajutine

haldur ei tuvastanud, et Ellex Raidla Advokaadibüroo esindaks võlgnikku mõnes vaidluses, küll

aga esindas Ellex Raidla Advokaadibüro A. K. Tallinna Ringkonnakohtus tsiviilasjas nr x-xx-

xxxxx; ringkonnakohus tegi lahendi 31.01.2023. Kui võlgnik kandis A. K. ja/või kolmandate

isikute õigusabikulud, võib võlgnikul olla juhatuse vastu kahjunõue.

Muid võlgniku vara tagasinõudmise võimalusi ei õnnestunud ajutisel halduril tuvastada.

8. Võlgnik ei nõustunud 08.12.2023 seisukohas ajutise halduri aruandega, pidas seda

puudulikuks ja täpsustamist vajavaks.

Ajutine haldur tuvastas ebaõigesti, et võlgnikul puudub arvestatav vara. Võlgnik on esitanud

EIK-le nõudeid kokku konservatiivselt 448 241,99 eurot ja maksimaalselt 707 000 eurot. Kuna

kaebus läbis esmase kontrolli, on alust arvata, et see võetakse mxxx, mis tähendab, et hüvitis

siiski määratakse. Kas hüvitis on võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piisav, selgub EIK

otsusest. Kui pankrot kuulutatakse välja, peab EIK mxxx osalema pankrotihaldur, kellel

puuduvad selleks vahendid. Kui pankrot lõppeb raugemisega ja võlgnik likvideeritakse, kaob

isik, kellele maksta väljamõistetud hüvitis, mille arvel rahuldada avaldaja nõue.

Käesoleva vaidlusega seotud õigusabikulude kajastamine võlgniku käibevarana on

põhjendatud. Mxxx asjas x-xx-xxx on käibevarana kajastatud seetõttu, et need on mh esitatud

EIK-le asjas nr 18440/23. Ajutine haldur on aruandes toonud bilansinäitajad välja osaliselt

ebaõigesti.

Kuna ajutine haldur leidis, et tagasivõitmise võimalusi ei ole, siis ei aita pankrotimxxx

raugemine avaldaja nõuet rahuldada. Võlgniku likvideerimine ei tohiks olla eesmärgiks

omaette. Võlgniku kantud õigusabikulud (663 eurot + 390 eurot, mitte 360 eurot) olid seotud

käesolevas pankrotiasjas võlausaldaja nõudekirjadele vastamisega. Ajutine haldur ei ole

tagasivõitmise seisukohalt hinnanud võlgniku ja Pärnu linna vahel 18.10.2022 sõlmitud

kinnistu võõrandamise lepingut.

Avaldaja põhinõue on 133 500 eurot. Kuna ajutine haldur tuvastas põhinõude ebaõigesti, on ka

viivisearvestus ebaõige. Viivisenõue 15 861 eurot ei ole selge ega sellises ulatuses tõenäoline.

Kuna võlgnikul on vara minimaalselt 448 552,44 eurot (280,45 + 448 241,99), kohustusi aga

142 398 eurot (133 500 + 8820 + 78), siis ei ole võlgnik maksejõuetu.

9. Kohus määras 09.01.2024 määrusega mxxx raugemise vältimiseks pankrotimxxx kulude

katteks deposiidina makstava summa suuruseks 1800 eurot ja avaldas selle kohta teate

Ametlikes Teadaannetes. Avaldaja maksis 1800 eurot 10.01.2024 ja Osaühing Kalbro 1800

eurot 24.01.2024.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus on seisukohal, et Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu pankrotiavaldus tuleb rahuldada

ning välja kuulutada OÜ PAREM KALLAS pankrot.

10.1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulxxx ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka

siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulxxx ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks.

PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise

halduri ülesanne. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetus on tõendatud ajutise halduri aruande

ja sellele lisatud dokumentidega ning võlgniku seisukohtades toodu ei anna alust teha

teistsugust järeldust.

Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul kohustusi 159 759,57 eurot (sh avaldaja nõue

150 861,57 eurot, millest põhivõlg on 135 000 eurot ja viivis 15 861,57 eurot) ning likviidseid

vahendeid 280,45 eurot (267,45 eurot pangakontol, 13 eurot Maksu- ja Tolliameti

ettemaksukontol). Võlgnik leiab, et tal on vara minimaalselt 448 552,44 eurot (280,45 +

448 241,99), kohustusi aga 142 398 eurot (133 500 + 8820 + 78).

Pankrotiavalduse kohaselt andis avaldaja võlgnikule 01.10.2017 laenulepingu alusel laenu, mis

tuli koos intressiga lepingu p 5.1 järgi tagastada hiljemalt 30.09.2022; avaldaja põhinõue on

135 000 eurot, lisandub intress ja viivis. Nii 28.11.2022 vastuses pankrotihoiatusele kui

14.11.2023 vastuses ajutisele haldurile tunnistas võlgnik laenulepingust tulxxx kohustuse

põhiosa jääki 135 000 eurot (dtl 12, 260). 12.05.2023 vastuses pankrotiavaldusele märkis

võlgnik, et avaldaja peaks esitama tõendid laenu väljamaksmise kohta, kuid ei vaidlustanud

samas raha saamist, vaid kinnitas, et on teinud tagasimakseid, ning leidis, et tagastamata

laenusumma on avaldaja märgitu asemel 133 500 eurot (dtl 105). 08.12.2023 seisukohas ei

vaidlustanud võlgnik avaldaja nõuet 133 500 euro ulatuses (dtl 290). Kohus leiab, et avaldajal

on võlgniku vastu nõue vähemalt põhivõla 133 500 euro ulatuses. Ka juhul, kui laenuleping

osutub (nt ÄS § 181 lg 3 alusel) tühiseks, on avaldajal võlgniku vastu nõue – TsÜS § 84 lg 1

teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise

sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Võlgnik teatas 28.11.2022 vastuses avaldaja pankrotihoiatusele, et on võimeline täitma

kohustuse haldusasjas nr x-xx-xxxx Pärnu linna vastu esitatud nõude rahuldamise korral.

Tulxxx Riigikohtu 28.02.2023 otsusest haldusasjas nr x-xx-xxx jäi võlgniku nõue Pärnu linna

vastu täies ulatuses rahuldamata ja 07.03.2023 e-kirjas (dtl 29) avaldas võlgniku juhatuse liige

avaldajale, et on sellest tulxxx hinnanud oma olukorda ja esitab pankrotiavalduse. Seega on

võlgniku juhtorgani liige teatanud võlausaldajale, et ei suuda oma kohustusi täita, millisel juhul

eeldatakse PankrS § 31 lg 11 p 2 järgi juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust.

Käesoleval ajal peab võlgnik oma põhiliseks varaks Pärnu linnaga peetud kohtumxxx tulxxx

EIK-le Eesti Vabariigi vastu esitatud nõudeid minimaalselt summas 448 241,99 eurot ning

leiab, et kuna kaebus läbis esmase kontrolli, on alust arvata, et see võetakse mxxx, mis ühtlasi

tähendab, et hüvitis ka määratakse. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku EIK-le Eesti

Vabariigi vastu esitatud nõuet (mh eelnevate kohtumxxx mxxx hüvitamiseks) ei saa

konservatiivsuse põhimõttest tulxxx käsitada positiivse varana maksevõime väljaselgitamisel.

EIK registreeris küll võlgniku kaebuse asjas nr 18440/23, kuid kaebuse mxxx võtmine ei ole

otsustatud ning kaebus mxxx võtmise korral ei ole võimalik prognoosida, kui kiiresti ja millise

tulemusega asi lahendatakse. Võlgniku tegevus on lõppenud. Võlgnik ei ole vähemalt EIK-s

toimuva mxxx ajal (eelduslikult mitme aasta jooksul) võimeline võlausaldajate nõudeid

rahuldama. Seoses võlgniku väidetega aruandes bilansinäitajate osaliselt ebaõige kajastamise

kohta märgib kohus, et need vastavad võlgniku enda 14.11.2023 esitatud bilansile (dtl 220, 259,

275, 290). Samas ei mõjuta ka võimalik väidetavate nõuete ebaõige kirjend seda, et neid ei saa

käesoleval ajal varana käsitada. Lisaks nähtub võlgniku 08.12.2023 seisukohast õige

tähelepanek, et isegi kui EIK mõistab välja hüvitise, selgub alles EIK otsusest, kas see on

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piisav.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et võlgnikul on vara 280,45 eurot ja kohustusi vähemalt

142 398 eurot. Võlgnik ei suuda rahuldada avaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet, samuti ei

kata tema vara tema kohustusi ning see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulxxx ajutine.

Ka juhul, kui jätta kõrvale avaldaja nõue 150 861,57 eurot, ületavad võlgniku muud kohustused

(8898 eurot) võlgniku teadaoleva vara väärtust (280,45 eurot) rohkem kui 30 korda. Puudub

alus eitada positiivsetele tulevikuootustele tuginedes võlgniku püsivat maksejõuetust; toimiku

materjalidest ei ilmne selliseid asjaolusid, mis annaksid objektiivsele kõrvaltvaatajale alust

pidada

võlgniku

finantsseisundit

normaliseeriva

tulevikustsenaariumi

realiseerumist

tõenäoliseks (vt Riigikohtu 19.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-74-13, p 22).

10.2. Mxxx raugemise vältimiseks on PankrS § 30 kohaselt tasutud pankrotimxxx kulude

katteks deposiidina kokku 3600 eurot.

10.3. Kohus märgib, et võlausaldaja poolt võlgniku pankrotiavalduse esitamist ei saa pidada

hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks. Samas peab võlausaldaja, kes on esitanud

pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus,

PankrS § 10 lg 6 järgi hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. Pankrotimxxx ei välista

võlgniku osalemist EIK mxxx. Võlgnikul vara puudumise korral saavad EIK mxxx osalemise

kulusid kanda ka asja suhtes varalist huvi omavad isikud, nt pankrotivõlgniku osanik,

juhtorgani liige või pankrotivõlausaldajad. PankrS § 159 alusel on võimalik pankrotimxxx

lõpetada, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu ehk antud juhul kui EIK rahuldab

võlgniku kaebuse ulatuses, mille arvel saab täita kõik võlgniku kohustused.

11. Käesolevaks ajaks tuvastatud asjaoludest ei ilmne, et maksejõuetuse põhjuseks oleks

raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud

asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on maksejõuetuse

põhjuseks erinevate kohtuvaidlustega seotud suured õigusabikulud, mida võlgnik ei suutnud

kanda omavahendite arvel. Kuivõrd siseriiklikud kohtuvaidlused lõppesid võlgniku kahjuks, ei

olnud ta võimeline kulude kandmiseks võetud laxxx tagastama. Maksejõuetus kujunes lõplikult

välja hiljemalt haldusasjas nr x-xx-xxx Riigikohtu 28.02.2023 otsuse teatavaks tegemise ajaks,

millega jäeti rahuldamata võlgniku kahjunõue Pärnu linna vastu.

12. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele.

13. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile,

pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimxxx nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas

kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile

pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga

(PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete

täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja mxxx osavõtu

kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2).

PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85-89

sätestatut vastavalt § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (sh juriidilisest isikust võlgniku

juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on

vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).

PankrS § 86 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget A. K. enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed

võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või

seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimxxx sellega, et ei täida teabe

andmise (§ 85) või mxxx osavõtu (§ 87) või vande andmise (§ 86) kohustust.

Ajutise halduri tasu ja mxxx

14. PankrS § 23 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata; tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Vastavalt PankrS § 23 lg 2 esimesele ja teisele lausele on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 alusel oli 01.01–31.12.2023 ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 145 eurot

(so 725 eurot : 5; 1/5 töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast; Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 01.01–31.12.2023 kuutasu alammäär 725 eurot).

Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

10 tundi 40 minutit tunnitasuga 120 eurot. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust

ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tööks kulunud aeg ja tunnitasu on põhjendatud.

Eeltoodust lähtudes tuleb Vladimir Kutšmei tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest

määrata 1280 eurot, millele lisandub käibemaks 281,60 eurot (22%), kokku 1561,60 eurot.

Vastavalt PankrS § 23 lg-le 6 tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb,

so füüsilisest isikust ettevõtjale Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Kuna Tartu kohtutäitur

Oksana Kutšmei on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (KMKR

EE100779451), lisatakse PankrS § 23 lg 3 teise lause, § 65 lg 11 alusel tasule käibemaks.

PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 kolmanda lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kuna

pankrotivarast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulude katteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitada

deposiitide arvel.

15. Tsiviilkohtumxxx seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel tuleb jätta

mxxx võlgniku kanda.

16. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka mxxx rahalise

suuruse.

Avaldaja 14.02.2024 mxxx nimekirja järgi tasus ta pankrotiavalduselt riigilõivu 420 eurot ning

lisaks deposiidina 21.04.2023 ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1200 eurot ja 10.01.2024

pankrotimxxx kulude katteks 1800 eurot.

Osaühingu Kalbro 19.02.2024 nimekirja järgi on tema mxxx 24.01.2024 pankrotimxxx kulude

katteks deposiidina tasutud 1800 eurot.

16.1. Avaldaja on tasunud võlausaldaja pankrotiavalduselt riigilõivu 420 eurot. Tegemist on

riigilõivuseaduse § 59 lg-t 9 arvestades põhjendatud mxxx. Avaldaja mxxx rahaliseks suuruseks

tuleb määrata 420 eurot.

Kohus selgitab, et olukorras, kus mxxx kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja

mxxx kandma kohustatud isiku pankrot, hüvitatakse kindlaksmääratud mxxx võlgniku

pankrotimxxx tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS

§ 150 lg 1 p 1 ja lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus kohtuasjas 3-2-1-176-13, p 14).

16.2. Kohus selgitab ka, et deposiidina makstud summad kuuluvad võlausaldajatele

pankrotimxxx väljamaksmisele PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6, lg 2 alusel

pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik