3-21-1173/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2024, Tartu

Haldusasja number

3-21-1173

Haldusasi

Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu kaebus

Päästeameti Ida päästekeskuse 29.04.2021. a ettekirjutuse

nr 7.2‑6‑2021‑755‑1 punkti 1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. mai 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru tn 4 korteriühistu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Viru tn 4 korteriühistu

seaduslik esindaja Ülo Tuur, nõustaja Agu Rillo

Vastustaja Päästeamet

esindaja Kai Reinhold

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2023. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalik

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. märts 2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Päästeameti Ida päästekeskus tegi 29. aprillil 2021 kaebajale ettekirjutuse nr 7.2‑6‑2021‑755‑1,

millega kohustas kaebajat eraldama evakuatsioonitrepikojad keldritest ning paigaldama selleks

trepikodade ja keldrite vahele tuletõkkeuksed ja tihendama kõik läbiviigud/avad (resolutsiooni p 1).

Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 31. detsember 2023.

2. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Päästeameti Ida päästekeskuse 29.

aprillil 2021 kaebajale ettekirjutuse nr 7.2‑6‑2021‑755‑1resolutsiooni punkti 1 tühistamist.

Kaebuse kohaselt ei saanud siseminister 30. märtsi 2017. a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (määrus nr 17) kehtestada tagasiulatuvalt

nõuet, millega tunnistatakse varasemalt nõuetekohaselt ehitatud ning kasutusloaga ehitis, mida

kaebaja hallatav ehitus on, nõuetele mittevastavaks. Ei ole hea õigusloomepraktikaga kooskõlas, et

olulised kohustused isikutele kehtestatakse n-ö varjatult määruses, mitte seaduses. Sisuliselt on

tegemist praeter legem määrusandlusega, mis Eesti õiguskorras ei ole lubatud.

Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu sisulisi kaalutlusi, miks on täitmise tähtajaks määratud 31.

detsember 2023. Kaalutluste puudumine on sedavõrd oluline haldusakti puudus, mis toob iseseisvalt

kaasa haldusakti õigusvastasuse.

Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtul tühistada vaidlusaluse ettekirjutuse resolutsiooni punkt 1

koos selles sisalduva sunnirahahoiatusega. Ühtlasi palus kaebaja jätta kohaldamata siseministri

määruse nr 17 § 12 lg 6 p 17 ja alustada selles osas põhiseaduslikku järelevalvet.

3. Vastuses kaebusele Päästeamet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et Viru tn 4 on 1974. aastal ehitatud 19 trepikojaga kolmekordne korterelamu.

Elamus trepikotta viivad uksed ei vasta määruses nr 17 sätestatud nõuetele ning trepikoda on ainus

evakuatsioonitee.

Määruse nr 17 § 55 lg 2 kohaselt enne määruse jõustumist (s.o enne 7. aprilli 2017) õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama määruse §-des 5, 12-14, 29 30, 32-34, 341 ning

6. peatükis sätestatud nõuetele. Tuletõkketsooni moodustamine on vajalik evakuatsioonitee

turvalise läbitavuse tagamiseks ning inimeste elu ja tervise kaitseks evakueerimisel tulekahjust

tekkivate mõjutuste, sh suitsu eest.

Kelder on avatud ruum, kus on olemas põlemiseks vajalik õhk. Seal ladustatakse erinevaid

põlevmaterjale ja asub elektrisüsteem. Kõik see soodustab kiiresti intensiivse tule ja suitsu levikut

keldris ja sealt edasi evakuatsioonitrepikotta. Kuna keldris regulaarset inimtegevust ei toimu, on

oht, et tulekahju jääb varajases staadiumis avastamata. Korrusmaja trepikoda on evakuatsiooni-

trepikoda ja antud hoones läheb ainus evakuatsioonitee keldriuksest mööda.

Määruse volitusnormiks on ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 4, mille kohaselt võib vastava valdkonna

minister määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid. Ohutuse üldised nõuded on sätestatud

EhS §-s 8. Ehitis peab olema ohutu igal ajahetkel, sh ka varasemal ajal ehitatud ehitis. Ohutusele

antakse hinnang praeguste teadmiste alusel, arvestades nüüdisaegset ja kättesaadavat tehnoloogiat

ning muid ajaga muutunud olusid.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. 31. mai 2023. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohus sedastas, et vaidlus taandub sellele, kas määrus nr 17, mille § 12 lg 6 p-s 17

koostoimes § 55 lg-ga 2 on kaebajat puudutavalt sätestatud kohustus eraldada mitme korteriga

elamus kelder eraldi tuletõkkesektsiooniks, on kooskõlas EhS § 11 lg-s 4 antud volitusega.

6. Viitega sarnases vaidluses tehtud Tartu Ringkonnakohtu 28. märtsi 2023. a otsusele haldusasjas

nr 3-21-1241, sedastas halduskohus, et siseminister ei ole määruse nr 17 kehtestamisel eksinud Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 3 lg-s 1 väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte vastu.

Ehitistele ja ehitamisele kehtestatud nõuded riivavad isikute omandiõigust, kuid riive ei ole

sedavõrd intensiivne, et seadusandja ise peaks sätestama ehitisi puudutavad nõuded täpsemalt.

Määruse andmisel pidi minister arvestama Ehituseaduse (EhS) sätetega, milles on ette nähtud

ehitistele kohalduvate nõuete valdkonnad, samuti üldised põhimõtted ehitistele kohalduvate nõuete

osas. Nii on tuleohutus nimetatud EhS § 11 lg 2 p-s 2 nende valdkondade hulgas, mis on hõlmatud

ehitisele esitatavate nõuetega. EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama

selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Seega on seadusandja rõhutanud ohutuse

olulisust ehitiste kasutamisel. Ohutuse põhimõte ei ole seotud üksnes uute ehitistega, vaid laieneb

otsesõnu kõigile ehitistele nende püsimise aja jooksul. Tuleohutus on kahtlemata osaks ehitiste

üldisest ohutusest. Seetõttu saab järeldada, et seadusandja pidas EhS § 11 lg-s 4 ministrile volitust

andes silmas, et ministril tuleb muu hulgas täpsemalt reguleerida tuleohutuse nõudeid ka juba

aastate eest kasutusele võetud ehitistele.

7. Kaebajale korrakaitseseaduse § 28 lg-te 1 ja 2 alusel pandud kohustust ei saa pidada ka

ebaproportsionaalseks. Keldris eraldi tuletõkkesektsiooni moodustamine on eluliselt oluline ning

keldrist algava põlengu korral võib tuletõkkeuste puudumine reaalselt ohustada elamus viibivate

isikute tervist ja elu. Ei ole usutav, et ka 19 trepikojaga kolmekorruselises elamus 19 ukse

paigaldamine ja selleks kulude kandmine enam kui 2,5-aastase tähtaja jooksul oleks kaebajale või

tema liikmetele ülejõukäiv. Tähtaja pikkuse proportsionaalsuse poolt räägib asjaolu, et vastustaja

on algselt, 21. aprilli 2021. a teates (dtl 10‑11) toodud tähtaega aasta võrra pikendanud pärast

kaebaja arvamuse (dtl 5–6) saamist.

8. Ukse vahetamisel

ukse vastu

ega läbiviikude/avade tihendamisel

ei

ole vajalik

ehituskonstruktsioonide ümberehitamine ning tegemist ei ole ehitamisega EhS § 4 lg 3 tähenduses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et määruse nr 17 § 12 lg 6 p-ga 17 kehtestatud nõuded ei saa

laieneda ehitisele, mis oli määruse andmise ajal valmis, sest tegu on praeter legem sätetega, mille

andmine kehtivas õiguskorras ei ole lubatud. Määrusandlusega ei saa muuta juba valmis ehitisele

kehtestatud tehnilisi nõudeid, kui ehitis on ehitatud vastavalt ehitamise ajal kehtinud nõuetele.

Hoone konstruktsiooni osade asendamine mittesamaväärse (sh paremaga) on ehitamine EhS

tähenduses.

Ettekirjutusest ei nähtu üleüldse mingeid sisulisi kaalutlusi ettekirjutuse tähtaja määramise kohta.

Kaalutluste puudumine on sedavõrd oluline haldusakti puudus, mis toob iseseisvalt kaasa haldusakti

kehtetuks tunnistamise.

10. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Vastustaja jääb varem avaldutud seisukohtadele ja selgitab täiendavalt, et ei ole kordagi väitnud,

nagu oleksid tuletõkkeuksed samaväärsed mitte-tuletõkkeustega. Kui uks asendatakse uksega (ka

juhul kui ukse tehnilised omadused on erinevad), siis ei ole nõutav ehitusprojekti koostamine,

samuti ehitus- ega kasutusloa taotlemine.

Tulenevalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-st 7 on tähtaeg hoiatuse, mitte

ettekirjutuse osa. Vastavalt ATSS § 4 lg-le 1 on ettekirjutus haldusakt. Hoiatus ei ole haldusakt,

vaid toiming. Kaebaja ei ole esitanud toimingu põhjendamise nõuet. Samuti ei ole ta esitatud taotlust

tähtaja pikendamiseks. Ka kaebuses ega täiendavas seisukohas ei ole kaebaja välja toonud

põhjendusi, miks ettekirjutuse täitmise tähtaeg ei ole mõistlik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on jälgitavalt selgitanud, miks

kaebajale ettekirjutuse tegemiseks oli piisav õiguslik ning faktiline alus. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda põhjendusi.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

12. Sarnaselt asjaga nr 3-21-1241 on pooled eri meelt eelkõige selles, kas määrus nr 17, millest

muude nõuete kõrval tuleneb nõue eraldada mitme korteriga elamus kelder eraldi

tuletõkkesektsiooniks, on kooskõlas EhS § 11 lg-s 2 antud volitusega.

Ringkonnakohus on selles küsimuses jätkuvalt asjas nr 3-21-1241 väljendatud seisukohal.

13. Tulenevalt kohtupraktikast1 tuleb PS § 3 lg 1 esimeses lauses väljendatud üldise

seadusereservatsiooni põhimõtet mõista selliselt, et vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib

kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.

PS § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt on määrus põhiseadusega vastuolus nii juhul, kui see on

antud põhiseadusevastase volitusnormi alusel, kui ka siis, kui määrus on antud ilma volitusnormita

või ei ole volitusnormiga kooskõlas.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siseminister määruse nr 17 kehtestamisel eksinud

seadusereservatsiooni põhimõtte vastu. EhS § 11 lg 4 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister

võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid. Ehitistele ja ehitamisele kehtestatud

nõuded riivavad isikute omandiõigust, kuid riive ei ole sedavõrd intensiivne, et seadusandja ise

peaks sätestama ehitisi puudutavad nõuded täpsemalt. Määruse andmisel pidi minister arvestama

EhS sätetega, milles on ette nähtud ehitistele kohalduvate nõuete valdkonnad, samuti üldised

põhimõtted ehitistele kohalduvate nõuete osas. Nii on tuleohutus nimetatud EhS § 11 lg 2 p-s 2

nende valdkondade hulgas, mis on hõlmatud ehitisele esitatavate nõuetega. EhS § 11 lg 1 kohaselt

peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema

ohutu. Seega on seadusandja rõhutanud ohutuse olulisust ehitiste kasutamisel. Ohutuse põhimõte ei

ole seotud üksnes uute ehitistega, vaid laieneb otsesõnu kõigile ehitistele nende püsimise aja

jooksul. See tuleneb selgelt ka (EhSRS) § 23 lg-st 1, mille kohaselt peab ka enne EhS jõustumist

ehitatud ehitis olema ohutu. Seejuures ei ole seadusandja määratlenud, et varem ehitatud ehitiste

ohutuse hindamisel tuleks lähtuda nende valmimise ajal kehtinud ohutusnõuetest. Tuleohutus on

kahtlemata osaks ehitiste üldisest ohutusest. Seetõttu saab järeldada, et seadusandja pidas EhS § 11

lg-s 1 ministrile volitust andes silmas, et ministril tuleb muu hulgas täpsemalt reguleerida

tuleohutuse nõudeid ka juba aastate eest kasutusele võetud ehitistele. Ringkonnakohus ei jaga

kaebaja seisukohta, et tegemist oleks sedavõrd olulise riigielu või põhiõigusi puudutava

küsimusega, et seadusandja ise pidanuks kehtestama tuleohutusnõuded juba kasutusele võetud

ehitistele. Ehitisi ja ehitamist puudutavad teadmised ja võimalused on paratamatult ajas muutuvad

ning nendega jätkuv arvestamine ja rakendamine seadusandja poolt seadusena kehtestatud reeglite

kaudu oleks ilmselt kohmakas ja ebamõistlik. Määruse andmisel pidi minister seetõttu otsustama,

millises ulatuses laienevad juba kasutuses olevatele ehitistele tuleohutuse nõuded, millega ei

pidanud arvestama ehitise valmimise ajal. Ringkonnakohus ei näe, et ka selles osas, s,h tuleohutuse

varasemast rangemate nõuete kehtestamisega, oleks minister asunud ise seadusandja asemel õigust

looma. Tegemist on ehitistele kehtivate nõuete sisustamisega ning selle ülesande seadusandja

ministrile delegeeriski.

15. Eeltoodud põhjustel peab ringkonnakohus määrust nr 17 ja selle andmise aluseks olevat EhS

§ 11 lg-t 4 seadusereservatsiooni põhimõttega kooskõlas olevaks. Minister oli õigustatud andma

määruse nr 17 ja reguleerima muu hulgas sedagi, millised määruses kehtestatud nõuded kehtivad

üksnes uutele ehitistele ja millised kehtivad ka juba kasutuses olevatele ehitistele.

16. Apellatsioonimenetluses ei väida kaebaja, et talle vaidlustatud ettekirjutusega pandud kohustus

oleks ebaproportsionaalne arvestades taotletavat eesmärki ja kaebaja võimalikke kulutusi

ettekirjutuse täitmiseks. Eelkõige ei ole kaebaja väitnud, et ettekirjutuse täitmine oleks

ebamõistlikult kulukas või muul põhjusel ei oleks ettekirjutuse täitmine mõistlike jõupingutustega

saavutatav. Ka ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et kolmekorruselise korterelamu igas trepikojas

ukse paigaldamine ja selle kulude kandmine oleks kaebajale või tema liikmetele ülejõu käiv. Uste

vahetamise kulusid ei saa pidada ka väheolulisteks, kuid ettekirjutuse täitmise tähtaega arvestades

oli piisavalt aega (enam kui kaks ja pool aastat) kulutuse hajutamiseks mitmete kuude peale selliselt,

et kaebaja ei peaks ettenägematut kulutust tegema koheselt. Seejuures tuleb arvestada ka

1 Vt näiteks PSJKO 18. mai 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-55-14 (p-d 46 ja 47), 30. oktoobri 2018. a otsus asjas nr

5-18-2/12 (p-d 36 ja 37).

ettekirjutusega taotletava eesmärgi olulisust. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja ettekirjutuses

ning hiljem kohtumenetluses ka eluliste näidete varal veenvalt selgitanud, miks keldris eraldi

tuletõkkesektsiooni moodustamine on oluline ning olemasolev olukord võib keldrist algava põlengu

korral reaalselt ohustada elamus viibivate isikute tervist ja isegi elu. Kaebaja ei ole Päästeameti

põhjendusi kahtluse alla seadnud.

17. Kaebaja väidab, et 29. aprilli 2021. a ettekirjutuse täitmise tähtaja määramine 31. detsembriks

2023 ei ole põhjendatud. Samas ei ole kaebaja siiani suutnud selgitada, miks ei ole võimalik uste

vahetamine selle tähtaja jooksul. Iseenesest on õige, et vastustaja ei ole eraldi põhjendanud

ettekirjutuse täitmise tähtaja määramist. Tähtaja pikkust arvestades ei näe ringkonnakohus aga, et

see ka vajalik oleks. Ettekirjutuse projektis on vastustaja avaldanud kavatsuse määrata ettekirjutuse

täitmise tähtajaks 31. detsember 2022. Kaebaja vastuseisu tõttu pikendas vastustaja tähtaega aasta

võrra. Seetõttu ei ole kaebaja sellekohaste selgitusteta alust pidada tähtaega ebamõistlikult

lühikeseks.

18. Nagu vastustaja selgitas, siis olemasolevate uste vahetamine tuletõkkeuste vastu ei eelda

ehitusloa taotlemist ega ehitusprojekti koostamist. Vastupidist väites tugineb kaebaja eeldusele, et

uksed on käsitatavad ehitise konstruktsiooni osadena. EhS § 26 lg 4 alusel Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrusega nr 69 kehtestatud „Ehitise tehniliste

andmete loetelu“ § 5 järgi on ehitise konstruktsioonid kande- ja jäigastavad konstruktsioonid,

sealhulgas vundament, vahe- ja katuselaed; piirdekonstruktsioonid, sealhulgas välissein ja katus.

Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt ei kuulu uksed avatäidetena kummagi kategooria hulka.

Vastustaja on nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses olnud seisukohal, et kaebajal tuleb

olemasolevad uksed vahetada EI60 või EI45 tähistusele vastavate tuletõkkeuste vastu sõltuvalt

sellest, kas sein on kandetarindiks või mitte. Ehitise osa samaväärsega asendamise väite esitas

vastustaja selgitamaks, et tuletõkkeuste paigaldamine ei ole ehitamine EhS mõttes, kuna uks

vahetatakse ukse vastu ja vajalik ei ole ehituskonstruktsioonide ümberehitamine. Ringkonnakohus

nõustub selle selgitusega.

Vastavalt ei saa ettekirjutuse tähtaja määramine 31. detsembriks 2023 iseenesest kaasa tuua

ettekirjutuse õigusvastasust ega tühistamist.

19. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu HKMS § 109 lg 3 alusel

vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/