2-21-14797/75 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-14797

Tsiviilasi

Reigo Teenused OÜ hagi F.R ja Osaühingu xxxxxxxx

vastu hoonestusõigusest saadud kasutuseeliste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

120 393 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Reigo Teenused OÜ (registrikood 11605456,

aadress XXX, 10131, Tallinn),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja

advokaat Elina Mizerova (e-post)

Kostja I:

F.R

(isikukood XXX, aadress XXX,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post)

Kostja II: Osaühing xxxxxxxx (registrikood 11205248,

aadress XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx),

kostjate I ja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus

Lentsius (e-post)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Reigo Teenused OÜ hagi F.R ja Osaühingu xxxxxxxx vastu hoonestusõigusest

saadud kasutuseeliste väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2021 hagi tagamise määrus otsuse jõustumisel.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Reigo Teenused OÜ (hageja) esitas 21. septembril 2021 hagi F.R (kostja I) ja xxxxxxxxxxx

(kostja II) vastu hoonestusõigusest saadud kasutuseeliste ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja

esitas 8. oktoobril 2021 hagiavalduse tervikteksti ( I kd, tl 18-23).

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja xxxxxxxxxxx 7. augustil 2012 hoonestusõiguse

seadmise lepingu (leping) kinnistule registriosa numbriga xxxxx, katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx, pindala 8,14 ha, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX-i (xxxxxxxxxxxxxxxx)

hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõigus kanti kinnistusraamatusse 10. augustil 2012.

Hoonestusõiguse tähtaeg on 10 aastat arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest

(lepingu p 4.1).

Kohtutäitur Ivi Kalmet avaldas 23. septembril 2015 teate, et müüb hoonestusõigust avalikul

enampakkumisel. Kohtutäituri avalduse alusel muudeti 4. novembril 2015 esialgset

hoonestusõiguse kannet ja hoonestusõigus seati hageja kasuks.

Hageja ei ole saanud hoonestusõiguse lepingust tulenevaid õigusi teostada, sest hoonet valdavad

kostja I ja kostja II. Kostjad peavad hoonestusõigusega koormatud hoones omavoliliselt majutus-

ja puhkekeskust xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja I on kostja II ainsaks juhatuse liikmeks ja

ainuosanikuks. Kostja I on jätkuvalt ka kinnistu omanik. Kostja II majandusaasta aruanne

kinnitab, et kostja II peamiseks eesmärgiks on suurendada xxxxxxxxxxx turismiteenust ja

peamine müügitulu tuleneb xxxxxxxxxxxxxxxxx pidamisest. Seega teostavad kostjad tegelikku

võimu hoonestusõiguse üle ja on hoonestusõiguse valduse rikkujateks VÕS § 1037 lg 1 mõttes.

Hageja on alates hoonestusõiguse omandamisest 4. novembril 2015 püüdnud hoonestusõiguse

teostamiseks saada juurdepääsu xxxxxxxxxxxxxxxx, aga kostjad ei ole seda võimaldanud.

Hageja hinnangul rikuvad kostjad kolmandate isikutena hageja kui hoonestusõiguse omaniku

õigust, tegemist on ebaseadusliku valdusega. Hoonestusõiguse objektiks olev ala ja selle oluliseks

osaks olev ehitis on kostjate valduses. Kostjad teostavad tegelikku võimu selle üle, kuigi neil

puudub selleks mistahes alus – hageja ei ole andnud nõusolekut ala või ehitise kasutamiseks.

Seejuures on kostjad teadlikud sellest, et hageja kasuks on seatud hoonestusõigus ja ei vaidle

sellele vastu.

Hageja nõuab kostjatelt kasutuseelise välja andmist ajavahemiku november 2015-2022 august

eest summas 111 475 eurot. Aastal 2016 oli xxxxxxx rent 200 eurot ööpäevas, aastaks 2021 oli

rent kasvanud 450 euroni. xxxxxxxxxxxxxxxxx kodulehel on hagi esitamise seisuga välja toodud

xxxxxxx rendina 450 eurot ööpäevas. Kui vaidlusalune hoone renditakse välja ainult

nädalavahetustel üheks ööks (aastas on kokku keskmiselt 52 nädalavahetust) keskmise hinnaga

325 eurot ööpäevas, siis on xxxxxxx aasta keskmine rent 16 900 eurot (325 eurot x 52

nädalavahetust = 16 900 eurot).

Kostjate väited xxxxxxx väljarentimise perioodi osas on ebaõiged. Vastavalt avalikult

kättesaadavale informatsioonile anti xxxxxxx üürile juba 2016 aastal. See on tõendatud asjatundja

esitatud väljavõtetega digiarhiivist Wayback Machine, kuhu salvestatakse veebilehti erinevatel

perioodidel. Digiarhiivist on selgelt näha, et xxxxxxx üüriti välja juba aastal 2016. Seega on

eksitav kostjate väide, et nad ei üürinud xxxxxxx välja kuni kasutusloa saamiseni aastal 2020.

3. Kostja I vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõuet ning palub jätta hagi

rahuldamata.

Kostja I võtab omaks faktiväite, et ta on xxxxxxxxxxx osanik ja juhatuse liige. Hageja on väitnud,

et xxxxxxxxxxx on hoonestusõiguse rikkuja, kuna äriühing valdab ja kasutab kinnisasjal asuvat

hoonet oma majandustegevuses. Võtmata neid asjaolusid õigeks, rõhutab kostja I, et hageja ei ole

tuginenud väitele, et kostja I valdaks või kasutaks vaidlusalust hoonet. Ei esialgses hagiavalduses

ega selle hilisemates täiendustes ei sisaldu selget väidet, missuguse teoga on kostja I hageja õigusi

rikkunud. Hageja ei ole kostjale I teinud konkreetset etteheidet. VÕS § 1037 lg 1 alusel esitatud

nõude rahuldamine kostja I suhtes eeldab, et vahetult kostja I oleks rikkunud hageja õigusi.

Hageja on põhjendamatult ja kunstlikult käsitlenud kostjat I kostjast II lahutamatuna. Juhatuse

liige ei vastuta automaatselt äriühinguga solidaarselt. Hageja on esitanud nõude kostja I vastu

vaid seetõttu, et kostja I on kostja II osanik ja juhatuse liige. Ühinguõiguslikust seosest ei teki

isiklikku solidaarset vastutust. Üksnes juhatuse liikmeks või osanikuks olemise fakt ei anna alust

rahuldada kostja I suhtes rikkumiskondiktsioonil tuginevat nõuet. Kostja I ei valda

hoonestusõigust ega pea majutus- või puhkekeskust. Kostja I ei ole hageja õigusi rikkunud, ei ole

keelanud ega piiranud midagi Muus osas ühineb kostja I kostja II vastuväidetega.

4. Kostja II vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kostja II võtab õigeks faktiväite, et on xxxxxx puhketalu operaator. Kostja II valdus ei ole

omavoliline. Hoonestusõigus ei ole kunagi olnud hageja valduses. Seega isegi kui jaatada kostja

II valdust, ei ole see omavoliline. Hageja ei ole kunagi nõudnud valduse üleandmist, vaid soovis

üksnes, et temalt ostetaks ära hoonestusõigus 10 000 euro eest, mille ta ise oli kohtutäituri poolt

korraldatud enampakkumiselt 2000 eurot eest omandanud. Õige ei ole väide, justkui oleks hageja

alates 2015. aastast püüdnud teostada hoonestusõigust või soovinud saada hoone valdust. Hageja

nõuab kasutuseeliseid alates omanikukande tegemisest kinnistusraamatusse, kuigi sel ajal ei olnud

hoonestusõigusega koormatud ehitis valmiski. Hoonestusõiguse alale jäävale puhkemajale

väljastati kasutusluba alles 29. detsembril 2020 ehk ehitustööd lõpetati ja puhkemaja oli

objektiivselt võimalik kasutada alles 2020 detsembrist. Perioodil jaanuar 2016 kuni detsember

2020 ei teeninud puhkemaja kasutuselt mistahes tulu. Kostja II ei ole hoonestusõigusest midagi

saanud, seega on täitmata AÕS § 85 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise esmane eeldus. Hageja

oletab, et kostja II on opereerinud puhketalu alates 2015. aastast ning et hoone oleks võimalik iga

kuu üheks nädalavahetuseks terveks ööpäevaks välja rentida või et selle aastane rent oleks

keskmiselt 16 900 eurot. Seejuures ei võta hageja oma oletuslikes tehetes arvesse mitte ühtegi

kulu, mida tuleks hoone väljarentimiseks teha. Kokkuvõtlikult ei vasta hageja andmed

tegelikkusele isegi suurusjärgu osas. Muutunud majandusliku olukorra ja Covid-19 piirangute

tõttu oli kinnisvara rentimine teatud ajavahemikul suhteliselt keeruline. Hoonestusõigusega on

koormatud vaid üks hoonete kompleksi kuuluv hoone.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi kasutuseelise väljaandmise nõudes tuleb jätta rahuldamata.

6. Hageja esitas hoonestusõigusest saadud kasu väljaandmise nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 85

lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037-1040 alusel. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud

isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise,

ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab

õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 esimese

lause kohaselt hinnatakse eelnimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Pahauskne

rikkuja on seejuures kohustatud hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse kogu aja eest

alates rikkumisest kuni väärtuse hüvitamiseni (asja tagastamiseni), sh peab pahauskne rikkuja

maksma kannatanule hüvitist ka olukorras, kus tema esialgne rikastumine on ära langenud (VÕS

§ 1038 esimene lause) (vt Riigikohtu 20. märtsi 2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-6563, p 40).

7. Hageja on esitanud nõude kostja I ja kostja II vastu. Esitatud asjaolude kohaselt on kostja I

kinnisasja omanik ja võimaldab kostjal II enda kinnistut tulu teenimiseks kasutada (olles teadlik

sellest, et hagejal on hoonestusõiguse omanikuna lepingust ja seadusest tulenev õigus kinnisasja

kasutada). Kostja II on juriidiline fiktsioon, mis tegutseb kostja I kaudu. Seega on hageja õiguste

teostamine takistatud just kostja I tegevuse tõttu. Hageja on esitanud põhjendatult hagi kostja I ja

kostja II vastu.

8. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:

-

hageja on hoonestusõiguse omaja alates 4. novembrist 2015 (hoonestusõigus hageja

kasuks kanti kohtutäituri avalduse alusel kinnistusraamatusse 4. novembril 2015) (I kd, tl 32);

-

hoonestusõiguse sisuks on

hoonestusõiguse lepingust tulenev õigus

kasutada

hoonestusõiguse ala, sh hoonet nagu omanik hoonestusõiguse tähtaja lõpuni, rajada sinna

konverentsi- ja puhkekeskus ning seda sihipäraselt kasutada (I kd, tl 25-30);

-

xxxxxxxxxxxxxxxx (reg. nr xxxxx) omanikuks on F.R (kostja I) (I kd, tl 31-32);

-

Hoonestusõigus ulatub xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx ja seda teenindavale maale

(hoonestusõiguse seadmise lepingu p 3);

-

kostjad valdavad ilma hageja nõusolekuta hageja hoonestusõigust, st peavad

hoonestusõiguse oluliseks osaks olevas xxxxxxx hoones majutus- ja puhkekeskust

xxxxxxxxxxxxxxxxx;

-

hageja ei ole saanud hoonestusõiguse lepingust tulenevaid õiguseid teostada alates

hoonestusõiguse omandamisest;

-

kostjad saavad hoonestusõiguse kasutamisest kasu.

9. Hoonestusõigusele kohaldatakse AÕS § 241 lõike 4 alusel kinnisasja sätteid, seega omandi

sätteid vastavalt seadusele. AÕS § 68 alusel võib omanik asja kasutada, käsutada, vallata ja nõuda

kõigilt teistelt isikutelt rikkumiste vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku

õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.

Seega peavad omaniku õigused olema kaitstud. Tema omandit tohivad teised isikud kasutada vaid

kas tema nõusolekul või muul seaduses sätestatud õiguslikul alusel. Hoonestusõiguse sisuks on

õigus omada, st vallata ja kasutada, kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Kohtu

hinnangul on kostjad rikkunud hageja absoluutset õigust ja kasutanud hagejale kuuluvat

õigushüve hageja nõusolekuta. Kostjate väide, et nende valdus ei ole omavoliline, ei oma VÕS §

1037 rakendamisel tähtsust. Oluline on, et kostjad teostavad ilma õigusliku aluseta tegelikku

võimu hoonestusõiguse objektiks oleva ala ja seal asuva ehitise suhtes. Hoonestusõiguse lepingu

kohaselt oli hagejal õigus rajada hoonestusalale konverentsi- ja puhkekeskus ja kasutada seda

sihipäraselt. Tuvastatud on, et hageja pole seda teha saanud, sest kostjad kasutavad hoonet,

pidades hoonestusõiguse alal ja ehitises puhketalu.

10. Kohtuistungil on kostja II kinnitanud, et teadis hoonestusõiguse hagejale kuulumisest alates

enampakkumisest. Ka on tuvastatud, et kostja II juhatuse liikmena teadis seda ka kostja I. Seega

on kostjate teadmine hageja õiguste rikkumisest tuvastatud. Kuna kostjate hinnangul võisid nad

hagejale kuuluvat õigust kasutada, pidid nad kohtu ette tooma asjaolud, mis võimaldaksid

tuvastada hageja nõusolekut (kirjalik või suuline kokkulepe, leping vms) hoonestusõiguse

kasutamiseks. Kostjad ei ole selliseid asjaolusid kohtule esitanud. Kostjate esitatud hageja e-kiri

hoonestusõiguse võimalikust müügist kostjatele ei tõenda hageja poolt kostjatele nõusoleku

andmist ega ka nõusoleku varasemat olemasolu hoonestusõiguse kasutamiseks ja valdamiseks (I

kd. tl 41). Kohtu hinnangul on tuvastatud kostjate rikkumine ning hagejale kuuluva

hoonestusõiguse valdamine ilma hageja nõusolekuta alates 4. novembrist 2015. Sellega said

kostjad hageja õigusest hüve, milleks antud juhul on ehitise kasutamise eelis. Eeltoodust tuleneb

hageja õigus esitada kasutuseelise väljamõistmise nõue alates 4. novembrist 2015.

11. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest

vastavalt VÕS §-dele 1037-1040.

Omanik saab nõuda valdajalt ebaseadusliku valduse ajal saadud kasu väljaandmist üldjuhul VÕS

§ 1037 alusel. VÕS § 1037 lg-tes 1 sätestatud eelduste täitmise korral tekkiva alusetu rikastumise

nõude sisuks on rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamine.

Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks võib sellisel juhul olla muu

hulgas rikkumise teel saadud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 20). Riigikohtu 20. detsembril 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05

tehtud otsuse p-s 26 on kolleegium leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati

kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu 22. oktoobri

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16; 19. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p

15). Antud juhul saab kostjate kasutuseeliseks TsÜS § 62 lg 1 tähenduses olla kasu, mida nad said

seetõttu, et ei pidanud teistelt isikutelt majutus- ja konverentsiruume üürima. Kostjate saadud

kasutuseeliste arvestamisel saab lähtuda xxxxxxx hoonest, mida nad ebaseaduslikult kasutasid

majutus- ja puhketeenuse osutamiseks.

12. Kohtu hinnangul tuleb kasutuseelise sisustamisel käesoleval juhul täpsemalt vaadelda

hoonestusõiguse sisu. Lepingu p 3.3 kohaselt saab hoonestusõiguse oluliseks osaks olema

kinnistule rajatav konverentsi- ja puhkekeskus ehitisregistri koodiga 120641869. Lepingu p 6.1

kohaselt on hoonestaja õigustatud rajama hoonestusalale projektile ja ehitusloale vastava

konverentsi- ja puhkekeskuse hiljemalt 31. detsembriks 2016 ning saama kõik selleks vajalikud

load ja kooskõlastused. Hageja on selgitanud, et ostis hoonestusõiguse eesmärgiga realiseerida

hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevat kohustust, st ehitada välja puhke- ja

konverentsikeskus, et selle välja üürimisest kasu saada. Seega on hoonestusõiguse sisuks

hoonestusalale konverentsi- ja puhkekeskuse rajamine ja selle pidamine.

Kohtule esitatud oksjonikeskkonna väljavõtte alusel (september 2015) (I kd, tl 35-37) on

tuvastatav hoonestusõiguse omandamisel hoonestusõiguse esemeks oleva ehitise valmidusaste ja

seisukord. Tuvastatav on, et xxxxxxx on seinad ja katus olemas, kuid puuduvad uksed ja aknad.

Kohtu hinnangul on põhjendatud arvata, et sellise välisviimistlusastmega ehitisel puudub ka

siseviimistlus. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et kostjad viisid hoonestusõiguse

objektiks oleval ehitisel läbi ehitustegevust, st rajasid toimiva puhke- ja konverentsikeskuse

pärast enampakkumisel hoonestusõiguse omandamist hageja poolt. Kohus leiab, et seisundis,

milles ehitis oli hoonestusõiguse omandamise ajal, ei olnud võimalik seda hoonestusõiguse

eesmärki arvestades kasu saamise eesmärgil välja üürida ehk et hoonestusõiguse realiseerimiseks

oli vajalik teatavate kulutuste tegemine. Hagejad ei ole ka tõendanud, et sellises valmidusastmes

ja seisukorras ehitist nagu see oli 2015. a lõpus, oleks üldse saanud tulu teenimise eesmärgil

kasutada. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hoonestusõigusel kasutuseelist, mida kostjad

peaksid välja andma. Kohus leiab, et valdaja ei pea välja andma kasu, mis põhineb tema enda

investeeringutel või tema panusel. Väljaandmise nõue piirdub selle kasuga, mida asi annab selles

seisundis, milles ta jäi valdaja kätte.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata täies ulatuses.

13. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostjate menetluskulud hageja kanda.

14. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale,

millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra.

15. Kohus ei määra kohtulahendiga kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda

TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast lahendi jõustumist.

16. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata. Seega tuleb 11. oktoobri.2021 hagi tagamine tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik

R I I G I K O H U S

RESOLUTSIOON 1. Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse

tõttu. 2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda. 3. Kassatsiooniastme

menetluskulusid välja ei mõisteta. 4. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2).

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 26. veebruari 2024 otsus osas, milles maakohus jättis

Reigo Teenused OÜ hagi Osaühing xxxxxxxx vastu rahuldamata.

2. Teha tühistatud osas hagi õigeksvõtul põhinev otsus, millega rahuldada Reigo

Teenused OÜ hagi Osaühing xxxxxxxx vastu hoonestusõigusest saadud

kasutuseeliste väljamõistmiseks ja mõista Osaühingult xxxxxxxx Reigo Teenused

OÜ kasuks välja 111 475 eurot.

3. Mõista Osaühingult xxxxxxxx Reigo Teenused OÜ kasuks välja viivis

põhinõudelt (111 475 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Tunnistada käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

5. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 26. veebruari 2024 otsus osas, milles maakohus

jättis Reigo Teenused OÜ hagi F.R vastu rahuldamata, kuid muuta maakohtu

otsuse põhjendusi selles osas.

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. Jätta xxxxxxxx 16. detsembri 2024 menetlusdokumendis esitatud tõendid asja

juurde võtmata ja lugeda need esitajale tagastatuks.

8. Tagastada xxxxxxxxxxx poolt 21. mail 2024 tasutud 2886 eurost 1300 eurot

Advokaadibüroo Sorainen OÜ kontole nr EE592200221019758083.

9. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2021 hagi

tagamise määrusega F.R vastu esitatud hagi tagamiseks seatud hagi tagamise

abinõud.

10. Jätta Reigo Teenused OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühing

xxxxxxxx kanda.

11. Jätta F.R menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Reigo Teenused OÜ kanda.

12. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.