2-21-697/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-697

Tsiviilasi

X (X) hagi Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) vastu

mittevaralise ja varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7294 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja Eesti Vabariik (Katiseväe kaudu; registrikood

70008641), lepinguline esindaja Merit Jõgi

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi osaliselt.

2. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseväe kaudu) X kasuks mittevaralise kahju hüvitis

2000 eurot. Eesti Vabariigil (Kaitseväe kaudu) tuleb mittevaralise kahju hüvitisest tasuda

500 eurot MTÜ-le Janno Puusepa Fond (arvelduskonto nr XXX) ja 500 eurot SA-le Hille

Tänavsuu Vähiravifond Kingitud elu (arvelduskonto nr XXX).

3. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseväe kaudu) X kasuks varalise kahju hüvitis

1138,20 eurot.

4. Jätta rahuldamata X nõue välja mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseväe kaudu) varalise

kahju hüvitis 1138,20 eurot ületavas osas.

5. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) kanda. Mõista Eesti Vabariigilt

(Kaitseväe kaudu) X kasuks välja menetluskulud 8 781,67 eurot (koos käibemaksuga).

Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Eesti Vabariigil

(Kaitseväe kaudu) tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (23.02.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebus põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. X (hageja) esitas 15.01.2021 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu;

kostja) vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.02.2013 töölepingu, mille alusel töötas hageja kostja

juures mereväebaasi haldusosakonna XXX ametikohal. Tööleping lõppes 22.12.2020.

Kostja suunas septembris 2020. a hageja töötervishoiuarsti vastuvõtule Tartusse, kuigi samal oli

võimalik kontrolli kostja lepingupartneri Esmed Töötervishoid OÜ (edaspidi Esmed) Tallinna

esinduses läbida. Seega suunas kostja hageja alusetult arsti juurde Tartusse. Viisit Tartusse oli

põhjendamatu ka sellepärast, et tervisekontroll oli pealiskaudne. Osa protseduure (nt silmade

kontroll) ei teostatud ja mõned protseduurid (nt vereanalüüs ja EKG) tehti hagejale vaid tema

enda nõudmisel.

Hageja leidis, et tema suunamine Tartusse oli tööandja sihilik ja pahatahtlik käitumine, et segada

hageja tööd ning tekitada hagejale ebamugavust. Kostja on oma käitumisega diskrimineerinud

hagejat. Suunates hageja arsti juurde Tartusse kohtles kostja hagejat ebavõrdselt võrreldes nende

töötajatega, kes käsid arstikontrollis Tallinnas. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja kunagi varem

mõnda Tallinnas töötavat ja elavat töötajat tervisekontrolli Tartusse saatnud. Hiljem varjas

tööandja hageja eest andmeid selle kohta, et mereväe lepingupartneril oli pakkuda

töötervishoiuarsti vastuvõttu Tallinnas. Diskrimineerimise osaks saab pidada ka seda, et enne

terviskontrolli toimumist saatis tööandja arstile hageja mainet kahjustavad andmed. Töötaja

tervisliku seisundi kontrollimise kohustus on arstil ning tööandjal tuleb üksnes informeerida

töötervishoiuarsti töökeskkonna ohuteguritest. Viimane ei hõlma detailsete andmete (seejuures

valeväidete) esitamist konkreetse töötaja kohta. Kostja tegevus seoses hageja saatmisega

tervisekontrolli Tartusse ning arstile andmete edastamisega on hinnatav ka töölepingu

rikkumisega.

Arstivisiidi käigus selgus, et kostja oli Tartus tervisekontrolli teostanud arstile avaldanud hageja

kohta töötaja mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

Avaldatud andmetega tekitas kostja hagejast ja tema tegevusest arstile ebaõige kuvandi, et hageja

oleks äärmiselt ebastabiilne, närviline jne. Andmete edastamise ilmsikstulekul tundis hageja

suurt piinlikkust ja hingelist valu. Kostja poolt hageja kohta avaldatud andmete alusel kujundas

arst oma arvamuse ja hoiaku hageja tervise suhtes. Selle tulemusel jäeti hagejale teostamata

tavapärane arstlik kontroll. Kostja kirja tõttu keskendus arst täielikult ebavajalikule

valeinformatsioonile. Alternatiivselt oli hageja seisukohal, et edastades arstile ebaõiged andmed

hageja kohta, on kostja rikkunud töölepingut.

Hiljem, kui hagejale oli saanud teatavaks kostja poolt töötervishoiuarstile valeandmeid sisaldava

kirja edastamine, varjas tööandja hageja eest andmete saatmise fakti. Sellega rikkus kostja

töölepingut.

Kostja tegevus on põhjustanud hagejale hingelist valu ja kannatusi. Hageja palus mõista kostjalt

välja õiglase mittevaralise kahju hütivise kohtu äranägemisel. Hagejale on tekkinud ka varaline

kahju õigusabikulude näol 3794 eurot (koos käibemaksuga). Kostja tegevuse tõttu oli hageja

sunnitud abi saamiseks advokaadi poole pöörduma. Hageja palus mõista kostjalt välja varalise

kahju hüvitise 3794 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja avaldas, et merevägi ei saada ise oma töötajaid töötervishoiuarsti juurde, vaid seda teeb

Kaitseväe töökeskkonnaspetsialist, kes peab arvestust mereväe teenistujate töötervishoiukontrolli

otsuste ja nende tähtaegade üle. Tõendamata on see, et Esmedil oleks sügisel 2020. a pakkuda

vakantseid aegu. Kostja töötaja esitas Esmedile päringule, millal oleks võimalik arste

organiseerida. Selle peale vastas Esmed, et kõik ajad novembri lõpuni on broneeritud. Saadud

informatsiooni edastas töökeskkonnaspetsialist ka mereväele. Samas oli vaja leida

töötervishoiuarst hagejale, kuna tema eelmine töötervishoiu kontrolli otsus oli lõppemas

oktoobris 2020 ning kostjal oli kohustus korraldada hagejale uus korraline töötervishoiu kontroll.

Seetõttu suunas kostja hageja tervisekontrolli Tartusse. Tööandja tagas hagejale sõiduks Tartusse

ametiauto koos juhiga ning sõiduks ja kontrolliks kulunud aeg arvati tööaja hulka. Kostja ei ole

hagejat diskrimineerinud. Isegi juhul, kui sõit Tartusse põhjustas hagejale ebamugavust, ei saa

seda diskrimineerimiseks pidada. Kostja on ka varem saatnud teenistujaid töötervisekontrolli

sinna, kus on vaba aega pakkuda, nt Tapalt Tartusse. Hageja saatmist arsti juurde Tartusse ei saa

pidada ka töölepingu rikkumiseks.

Asjakohatud on hageja väited, et tervisekontroll ei olnud nõuetekohane. Kostjal puudub pädevus

töötervishoiuteenuse osutajale ette dikteerida, millises järjekorras kontrolli saadetud töötajatele

protseduure ja uuringuid teostada. See on arsti ametialane pädevus, kuhu kostja ei saa sekkuda.

Kostja hinnangul ei ole töötervishoiuarst kolmas isik, kellele andmete edastamist saab pidada

andmete avalikuks avaldamiseks. Kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid või

ebakohaseid hinnanguid. Arstile suunatud teabega soovis tööandja töötajale tagada erapooletu

konsultandi kaasamine olukorras, kus töötaja on varasemalt tööandjale esitanud avalduse

töökiusu kohta ning viibinud pikaajaliselt töövõimetuslehel. Kostja tööandjana peab ohutu

töökeskkonna tagama. Kostja poolt arstile hageja kohta edastatud teabe eesmärk oli anda arstile

teavet töökorralduse ja töökeskkonna riskitegurite kohta, mille põhjalt pidanuks töötervishoiuarst

oskama töötajat küsitleda tööstressi ja tööstressist tingitud tervisekahju osas, selgitades

võimalikku tööst põhjustatud haigestumist. Kostja edastas arstile andmed krüpteeritud kujul ja

arstil on keelatud saadud teavet avaldada.

Kostja ei ole varjanud hageja eest arstile teabe edastamist. Hageja nõudmist väljastada

dokument, mis saadeti töötervishoiuarstile, ei saanud hageja kirja adressaat täita kuna tema

polnud saatnud töötervishoiuarstile ühtegi hagejat puudutavat teadet.

Kostja ei ole hagejale ebameeldivaid üleelamisi tekitanud, mistõttu ei ole mittevaralise kahju

hüvitise nõue põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on seoses praeguse vaidlusega

kandnud kohtueelseid õigusabikulusid.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

4. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2

ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



pooled sõlmisid 28.02.2013 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle mereväe staabi

personaliosakonna administratiivosakonna spetsialisti ametikohale (II kd, tl 22-23);



kostja suunas 14.09.2020 kirjaga hageja töötervishoiuarsti vastuvõtule 15.09.2020 Tartusse (I

kd, tl 8). Hageja külastas 15.09.2020 arsti Tartus;



kostja ütles 23.10.2020 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) §

88 lg 1 p 1 alusel, sest töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega

terviseseisundi tõttu (I kd, tl 6). Hageja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud ja

ülesütlemine on algusest peale kehtiv (TLS § 105 lg 2).

5. Hagiavalduse järgi saatis kostja hageja töötervishoiuarsti vastuvõtule Tartusse olukorras, kus

vabu arstiaegu oli ka Tallinnas. Hageja hinnangul on kostja sellise käitumisega hagejat

diskrimineerinud. Diskrimineerimise osaks loeb hageja ka tööandja poolt arstile töötaja kohta

valeandmete edastamist. Hageja väitel on kostja oma käitumisega rikkunud tööandja kohustust

kaitsta töötajat diskrimineerimise eest. Hageja hinnangul on kostja oma tegevusega (arsti juurde

suunamine Tartusse ja arstile andmete avaldamine) rikkunud ka muid tööandja kohustusi (nt

lojaalsuskohustus, kohustust austada töötaja privaatsust). Hageja selgitas, et kostja rikkus

töölepingut ka selliselt, et ta varjas töötaja eest arstile hagejat puudutavate andmete edastamise

fakti. Hageja tõi välja, et töötaja kohta kogutud andmete edastamine arstile on hinnatav mitte

ainult tööandja lepinguliste kohustuste rikkumisena, vaid ka kahju õigusvastase tekitamisena,

kuna avaldatud teave sisaldas hageja mainet kahjustavaid andmeid. Hageja väitel on kostja oma

tegevusega põhjustanud talle ebameeldivaid üleelamisi. Lisaks pidi hageja abi saamiseks

advokaadi poole pöörduma, kandes kulusid õigusabile. Hageja palus mõista kostjalt välja

mittevaralise ja varalisekahju hüvitise.

6. Kohtule esitatud hagist nähtuvalt tugineb hageja samade faktiliste asjaolude juures nii kostja

lepinguliste kohustuste rikkumisele, kui ka kahju õigusvastasele tekitamisele (seda ainult

andmete avaldamise osas) kostja poolt. Esmalt hindab kohus, kas tööandja rikkus temal

töösuhtes lasuvaid kohustusi ning seejärel käsitleb kostja vastutust delikti järgi. Kohus alustab

analüüsi hageja väitest, et tööandja rikkus töölepingut diskrimineerides töötajat ja seejärel

käsitleb kohus hageja muid väiteid lepingu rikkumise kohta kostja poolt.

7. TLS § 3 lg 1 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest,

järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse

kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Võrdse kohtlemise seaduse

(VõrdKS) § 1 lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest

rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude

või seksuaalse sättumuse alusel. VõrdKS § 2 lg-d 1 ja 2 näevad ette juhtumid, mida loetakse

isiku diskrimineerimiseks VõrdKS § 1 lg-s 1 toodud tunnuste alusel.

8. Hageja seisukohtadest nähtuvalt loeb töötaja kostjale etteheidetavaid tegusid –hageja

suunamine töötervishoiuarsti juurde Tallinna asemel Tartusse ning arstile hagejat puudutavate

andmete edastamine – diskrimineerimise ilminguks. Ajendiks, mis pani tööandjat töötajat

diskrimineerima, peab hageja enda veendumusi ja/või vanust. Hageja selgitas, et ta tunnetas enda

suhtes vaenuliku tegevuse algust, kui tööle tuli Y mereväe haldusosakonna XXX-juhataja

ametikohale. Y oli hageja vahetu ülem, mistõttu oli tal mõjuvõim hageja üle ning võimalus ka

sisuliselt koordineerida hageja suhtes vaenulikke tegevusi. Hageja võib eeldada, et Y tundis

ennast hageja kui pikaajalise, hinnatud ja suurte kogemustega töötaja poolt kuidagi ohustatuna

või näiteks häiris teda, et hageja kui alluv oli oma töös vilunum ja parem kui Y ise. Seega on

hageja diskrimineerimine toimunud hageja veendumuste ja/või vanuse tõttu (hageja 30.09.2022

menetlusdokumendi p 17 (I kd, tl 120–124); 12.01.2024 menetlusdokumendi p 17 (II kd, tl 30–

36).

9. Kohus toob välja, et hageja ei ole selgitanud, millised olid tema veendumused, mis võisid

tööandjal töötaja suhtes pahameelt või vastumeelsust põhjustada. Hageja ei ole välja toonud, et ta

oleks oma veendumusi töö juures avaldanud, et tööandja saaks neist teada. Hageja ei ole

usutavalt selgitanud, miks Y pidi hagejat tema veendumuste tõttu teistest töötajatest erinevalt ja/

või halvemini kohelda. Ka see, et hageja kui töötaja oli alluvussuhtes kostjaga ei tähenda hageja

diskrimineerimist. Kohtu ette toodud seisukohtades ei ole hageja usutavalt põhistanud ka seda, et

tööandja oleks teda vanuse tõttu diskrimineerinud. Ainuüksi asjaolu, et hageja ülemus oli temast

noorem ei tähenda vanuselist diskrimineerimist. Hageja ei ole selgitanud, kas, miks ja kuidas

tema vanus oleks tööandjale andnud põhjust teda teistest töötajatest halvemini või ahistavalt

kohelda. Kohus möönab, et diskrimineerimise juhtumi puhul on sageli tegemist iga isiku

subjektiivse tunnetusega teatud olukorras. Samas ei ole hageja praegu isegi TsMS § 235 mõttes

põhistanud enda väidet, et hageja veendumused või tema vanus ajendasid tööandjat hagejat

teistest töötajatest halvemini, ebasoodsamalt või ahistavalt kohtlema. Kohus ei ole tuvastanud, et

kostja oleks hagejat tema veendumuste või vanuse tõttu diskrimineerinud. Seetõttu ei ole kostja

VõrdKS § 2 lg-t 2 rikkunud. Kohus ei ole asja materjalide alusel kostja tegevuses hageja

diskrimineerimist VõrdKS § 2 lg-s 1 sätestatud tunnuste alusel tuvastanud.

10. VõrdKS § 2 lg 3 sätestab, et käesolev seadus ei välista võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes

käesoleva seaduse § 1 lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel, eelkõige perekondlike kohustuste

täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise,

keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Kohus leiab, et mainitud säte annab alust

kontrollida isiku diskrimineerimist töösuhetes sidumata töötajat VõrdKS § 1 lg-s 1 välja toodud

tunnustega. Kohtu hinnangul sätestab VõrdKS § 2 lg 3 avatud loetelu juhtumitest, mida saab

konkreetsel juhul diskrimineerivaks pidada. Tulenevalt VõrdKS § 2 lg-st 3 tuleb kontrollida, kas

hageja etteheiteid kostjale saab diskrimineerimiseks pidada. Hageja väidetud

diskrimineerimisjuhtumi lahendamisel tuleb võrdse kohtlemise seaduse regulatsiooni ja

põhimõtetest juhinduda.

11. Otsese diskrimineerimisega on tegemist juhul, kui ühte isikut koheldakse halvemini kui on

koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras (VõrdKS § 3 lg 2).

Otseseks diskrimineerimiseks loetakse ka isiku ahistamist, mille eesmärk või tegelik toime on

isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna

loomine (VõrdKS § 3 lg 3). Kaudse diskrimineerimisega on tegemist juhul, kui näiliselt

neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda,

välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning

selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud (VõrdKS § 3 lg 4). VõrdKS § 8

lg 1 sätestab, et kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada,

et toimunud on diskrimineerimine. Sama sätte lg 2 esimene lause näeb ette, et isik, kelle vastu on

avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

12. Kohtupraktikas selgitatakse, et diskrimineerimisvaidluse lahendamisel peab kohus tuvastama

faktilise asjaolu, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine

(Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-10, p 16).

Diskrimineerimise tuvastamine eeldab esmalt ebavõrdse kohtlemise (eristamise) tuvastamist,

misjärel tuleb hinnata erineva kohtlemise õigustatust (seda, kas erinevaks kohtlemiseks on

mõistlik põhjus; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.01.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-11, p

12).

13. Asjas välja toodud andmete alusel on kohus tuvastanud järgmised faktilised asjaolud: kostja

suunas septembris 2020 hageja enda lepingupartner Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi

(edaspidi Tartu kliinikum) töötervishoiuarsti vastuvõtule Tartusse; hageja käis vastuvõtul Tartus;

kostja tagas töötajale sõiduks Tartusse ametiauto koos juhiga ning sõiduks ja kontrolliks kulunud

aja arvas tööandja hageja tööaja hulka; töösuhte ajal (sh septembris 2020) asus hageja elu- ja

töökoht Tallinnas; kostja teine lepingupartner Esmed pakub võimalust läbida töötervishoiuarsti

kontrolli Tallinnas.

14. Pooled on eri meelt selles osas, kas Esmedil oli Tallinnas pakkuda vabu arsti aegu siis, kui

kostja suunas septembris 2020. a hageja arsti juurde Tartusse. Sellise asjaoluga seoses on kohtule

esitatud hageja kirjavahetus Esmediga ning tööandja töökeskkonnaspetsialisti C kirjavahetus

kostjale töötervishoiuarsti teenust osutavate lepingupartneritega (Esmed ja Tartu kliinikum) arsti

vastuvõtu aja broneerimise kohta.

14.1.

Hageja väitel tõendab tema oktoobris 2020. a toimunud kirjavahetus Esmediga, et 2020. a

sügisel oli vabu aegu arsti juurde saada Tallinnas. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et

hageja palus Esmedil selgitada, kas alates 11.08.2020 kuni oktoobrikuu lõpuni ei olnud Esmedil

ainsatki vakantset töötervishoiu arsti visiidi aega. Selle peale Esmed vastas, et perioodil

11.08.2020 kuni 27.10.2020 on töötervishoiuteenuse osutamine, sh arstide vastuvõtud, toimunud

tavapärasel viisil. Seejärel kirjutas hageja täpsustavalt, et saan aru, et vakantseid töötervishoiu

arsti visiiti oli võimalik korraldada ajavahemikus 11.08.2020 kuni käesoleva ajani. Esmed vastas,

et kõik meie kliendid, kes on nimetatud perioodil ja perioodiks meil vastuvõtuaegu soovinud, on

neid ka saanud (I kd, tl 10-11). Kohus toob välja, et eeltoodud kirjavahetuses ei ole Esmed

sõnaselgelt kinnitanud, et kõne all oleval perioodil (11.08.2020 kuni 2020. a oktoobri lõpp) oli

tal pakkuda arsti aegu Tallinnas. Samas tuleb seda tõendit kogumis teiste kogutud

dokumentidega hinnata.

14.2.

Kohtule on esitatud C ja Esmedi vahel augustis 2020. a toimunud kirjavahetus. C saatis

21.08.2020 Esmedile kirja, avaldades, et oleks vaja Tallinna esindusse neli uut aega. Esmed

vastas 24.08.2020 järgmiselt: „Alustuseks saadan ajad Tallinnasse, 2 neist sellesse nädalasse,

manuses.“ Esmed küsis 26.08.2020 e-kirjas, et kuna tänane aeg jäi täitmata, kas homme ja

ülehomme ikka on keegi tulemas. C vastas 02.09.2020, et septembri ja oktoobri ajad väga

sobivad (I kd, tl 19). Kirjavahetusest nähtuvalt oli Esmedi 24.08.2020 kirjale lisatud manus

kostjale pakutud arsti aegadega. Kirja manust ei ole kohtule esitatud, mistõttu ei ole täpsed ajad

teada. Samas C 21.08.2020 kirjast, Esmedi 24.08.2020 vastusest ning C 02.09.2020 e-kirjast

nähtuvalt pakkus Esmed kostjale arsti aegu Tallinna esindusse mitte ainult augustisse, vaid ka

septembrisse ja oktoobrisse. C 02.09.2020 kirjast nähtuvalt sobisid kostjale septembri ja oktoobri

ajad.

14.3.

Kohtule on esitatud C ja Esmedi vahel septembris 2020. a toimunud kirjavahetus, mille

teemaks on märgitud „10.09 Tapal“. C saatis 11.09.2020 kell 08:58 järgmise kirja: „Kas on plaan

tulla ka oktoobri alguses. Väga oleks vaja. Minul olemas juba 10 nime, kes peavad läbima

kindlasti tervisekontrolli.“ Esmed vastas 11.09.2020 kell 09:50 järgmiselt: „Jaa, oktoobrisse

plaanime, kohe kui kuupäevad paigas, anname teada. Meil on tegelikult kõik ajad kuni novembri

keskpaigani broneeritud, arstid kinni, ent oktoobris liitub meiega kõigi eelduste kohaselt uusi

arste, siis saame aegu ringi mängida ja Tapa päevad plaani lisada. Annan kohe teada, kui asi

konkreetne“ (I kd, tl 21). Kohus leiab, et eeltoodud kirjavahetus on seotud arsti vastuvõtuga

Tapal. Seda asjaolu kinnitab ka Esmedi 12.11.2020 vastus hagejale (I kd, tl 8). Käsitletav

kirjavahetus ei näita vabu aegu Esmedi Tallinna esinduses.

14.4.

Kohtule on esitatud C ja Tartu kliinikumi vahel septembris 2020 toimunud kirjavahetus.

C saatis 11.09.2020 kell 09:01 kirja, avaldades järgmist: „Tänane probleem ikkagi olemas. Vaja

taas kahte vastuvõtuaega kahele Mereväe töötajale. Keerulised juhtumid. Puhkused ja

haiguslehed neil läbi, nüüd aeg töötervishoiukontrolli minna. Võimalusel lähim aeg“. Tartu

Kliinikum saatis 11.09.2020 kell 09:27 vastuvõtu ajad: Dr P 15.09 kell 14:20 ja 21.09 kell 14.20

(I kd, tl 142-142 pöördel). Kohus toob välja, et Tartu Kliinikumi kirjas märgitud aeg 15.09 kell

14:20 on see, kuhu kostja suunas hageja arsti vastuvõtule.

14.5.

Kohtule on esitatud C 11.09.2020 kell 13:41 hageja ülemusele Y saadetud kiri, kus C tõi

osaliselt välja Esmedi 11.09.2020 kell 09:50 vastuse sisu (otsuse p 14.3) ning avaldas, et

„Tallinna esinduses Esmed vakantseid aegu ei ole. Kuid on vaja lahendus leida kahele juhtumile,

st töötajad on kohustatud läbima tervisekontrolli“ (I kd, tl 15). Ka 14.09.2020 arsti vastuvõtule

suunavas kirjas avaldas C hagejale, et Tallinnas septembris ja oktoobris töötervishoiuarstide

juurde vakantset aega pakkuda ei ole (I kd, tl 8).

14.6.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja on Esmedi 11.09.2020 kirja võltsinud (hageja

04.11.2022 menetlusdokumendi p-d 54-55 (II kd, tl 1–6). Hageja väite aluseks on see, et hagejale

kostja poolt 29.10.2020 edastatud C ja Y kirjavahetuses on Esmedi 11.09.2020 vastus toodud

välja poolikult (I kd, tl 15). Samas Esmed edastas 12.11.2020 hagejale Esmedi 11.09.2020 kirja

Cle täies mahus (I kd, tl 21). Kohus toob välja, et hageja ei ole dokumendi võltsimise väidet

põhistanud (TsMS § 277 lg-d 1 ja 2). C ja Y 11.09.2020 kirjavahetusest nähtuvalt edastas C

Esmedi vastuse osas, milles see oli kirjavahetuse seisukohalt (arsti aegade puudumine) oluline.

Esmedi kirja osaline kajastamine ei näita dokumendi võltsimist.

14.7.

Olukorras, kus Esmed pakkus augustis 2020 Cle vabu arsti aegu Tallinna esinduses

septembrisse ja oktoobrisse (otsuse p 14.2), ei ole kohtule esitatud dokumentidest võimalik leida

vastust küsimusele, miks C edastas 11.09.2020 hageja ülemusele Esmedi vastuse Tapal arsti

vastuvõtu aja kohta, põhjendades sellega Esmedi Tallinna esinduses vaba aja puudumist (I kd, tl

15). Võimalik ei ole vastata ka sellisele küsimusele, miks eeltoodud olukorras avaldas C

14.09.2020 kirjas hagejale, et Tallinnas septembris ja oktoobris töötervishoiuarstide juurde

vakantset aega pakkuda ei ole (otsuse p 14.5). Võimalik on, et C eksis, ajas vastuvõtuajad

segamini või Esmedi 24.08.2020 kirjas väljatoodud Tallinna esinduse vastuvõtuajad septembris

ja oktoobris olid 11.09.2020 seisuga juba hõivatud. Kohtule esitatud 29.10.2020 kirjas selgitas C,

et ta on korraga töökeskkonnaspetsialist nii mereväes, kui toetuse väejuhatuses, vahipataljonis,

kokku on umbes 450 töötajat, keda ta suunab tervisekontrolli. Lisaks veel tegevväelased, kelle

puhul koostab ta töökoha kirjeldused, riskianalüüsid, kui nad läbivad KAKK-i. Igapäevaselt on C

valdkonnas üle tuhande isiku (I kd, tl 141). Kostja ei ole aga selgitanud ega tõendanud, miks C

edastas 11.09.2020 hageja ülemusele Esmedi vastuse Tapal vastuvõtuaja puudumise kohta,

põhjendades sellega Tallinna esinduses vaba aja puudumist. Kostja ei ole selgitanud ega

tõendanud ka seda, miks C avaldas hagejale, et Tallinnas septembris ja oktoobris

töötervishoiuarstide juurde vakantset aega pakkuda ei ole. Seda olukorras, kus Esmedi

24.08.2020 kirjast nähtuvalt oli neil pakkuda arsti aegu Tallinna esinduses septembris ja

oktoobris, millest C oli teadlik.

14.8.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja ja Esmedi vahel oktoobris 2020. a toimunud

kirjavahetusega (otsuse p 14.1) ning C ja Esmedi vahel augustis 2020. a toimunud

kirjavahetusega (otsuse p 14.2) tõendatuks, et Esmedi Tallinna esinduses oli septembris ja

oktoobris töötervishoiuarsti vaba vastuvõtu aega. Olukorras, kus septembris ja oktoobris oli

pakkuda arsti aegu Tallinnas ja Tartus, ei oma tähtsust kostja väited, et hageja eelmine

töötervishoiu kontrolli otsus oli oktoobris lõppemas, mistõttu oli kiiremas korras vaja töötaja

arsti vastuvõtule just Tartusse suunata.

14.9.

Kostja on küll väitnud, et Esmed lepingupartnerina pidi tagama vastuvõtu ajad ühe kuu

jooksul (kostja 14.10.2022 menetlusdokumendi p 1.2 (I kd, tl 129–135), kuid see asjaolu ei ole

tähtis, sest kohus on eelnevalt tuvastanud, et Esmed avaldas kostjale, et tal oli Tallinna esinduses

pakkuda septembris ja oktoobris vabu aega arsti juurde. Asjas ei oma tähtsust ka kostja väited

selle kohta, miks ta ei saatnud hagejat arstikontrolli 2020. a kevadel või suvel. Vaidluse all on

hageja tervisekontrolli suunamine septembris 2020. a.

15. Kohus hindab, kas kostja, suunates hageja arsti juurde Tallinna asemel Tartusse, on kohelnud

hagejat teistest töötajatest erinevalt. Selleks et hinnata võrdse kohtlemise rikkumist, tuleb leida

vähemalt kaks isikut või isikute gruppi, keda omavahel võrrelda. Hageja oli seisukohal, et

võrdlusisikuteks saavad olla kõik kostja teised töötajad, kes töötasid hagejaga samal aadressil

ning kes oma tööülesandeid täites üldjuhul mujale Eestisse sõitma ei pidanud (hageja 30.09.2022

menetlusdokumendi p 7 (I kd, tl 120–124); 12.01.2024 menetlusdokumendi p 9 (II kd, tl 30–36).

Hageja hinnangul võiks võrdlusisikute näitena kasutada kostja personalispetsialisti G., hageja

ülemust Y, samuti referente (hageja 04.11.2022 menetlusdokumendi p 7 (II kd, tl 1–6);

12.01.2024 menetlusdokumendi p 9 (II kd, tl 30–36). Kohus leiab, et hageja pakutud

võrdlusisikute ring on liiga kitsas. Kostja teenistuses (sh selle allüksuses mereväes, kus hageja

töötas) on palju inimesi ja hageja pakutud võrdlusisikute kasutamine võib põhjustada

moonutatud ettekujutust teenistujate töötervishoiuarsti vastuvõtule suunamise kohta. Kohus

leiab, et võrdlusisikuteks käsitlevas olukorras tuleb pidada töötajaid, kellel on võimalik oma elu-

või töökohas arsti külastada, kuid tööandja saadab neid arsti vastuvõtule teise linna.

16. Kostja on tõendanud, et ta on 11.08.2020 otsustanud saata hagejaga samas struktuuriüksuses

(merevägi) töötavad inimesed tervisekontrolli Tartusse (C 11.08.2020 kiri Tartu kliinikumile (I

kd, tl 56, tl 143). Tartu kliinikum pakkus kontrolliks 21.08.2020 kolme aega (Tartu kliinikumi

13.08.2020 kell 08:12 saadetud vastus (I kd, tl 56, tl 142 pöördel). Hiljem selgus, et visiidid

jäävad ära, sest kõik kolm töötajat on haiguslehel või puhkusel (C 13.08.2020 kell 10:07

saadetud kiri (I kd, tl 142 pöördel). Käsitletav episood on oluline sellepärast, et kostja otsustas

suunata töötajad arsti kontrolli Tartusse olukorras, kus inimeste töökoht asus nagu hagejalgi

Tallinnas või selle ümbruses (I kd, tl 137–140) ning töötajal oli õigus Tallinnas kostja

lepingupartneri juures kontrolli läbida.

17. Kostja on tõendanud ka seda, et tema on varem saatnud töötajaid tervisekontrolli järgmiselt:

Tapalt Tartusse, Võrust Tartusse, Tapalt Jõhvi, Tapalt Tallinna, Ämarist ja Paldiskist Tallinna.

Sarnaselt hagejaga oli tööandja korraldanud töötajatele transpordi (I kd, tl 59, tl 144). Hageja ise

selgitas, et kostja töötajatel oli võimalik Ämaris, Paldiskis või Tapal arstikontrolli läbida, kuna

tööandja lepingupartner Esmedi buss käis Ämaris, Paldiskis või Tapal kohapeal teenust osutamas

(hageja 04.11.2022 menetlusdokumendi p 15.4–15.6 (II kd, tl 1–6).

18. Asjaolu, kas teisesse linna kui töötaja elu- ja/või töökoht arsti vastuvõtule suunatud töötajad

tegelikult arsti juures käisid, ei ole praegu oluline. Ebaoluline on ka see, mis põhjusel jäid nende

töötajate arstivisiidid ära. Omab tähtsust, et kostja praktikas on tavapärane saata töötajaid

arstikontrolli teise linna kui see, kus nad elavad ja/või töötavad. Eeltoodust nähtub, et kostja,

saates hageja töötervishoiuarsti kontrolli teise linna kui tema elu- ja töökoht, ei ole hagejat

võrreldes teiste töötajatega halvemini kohelnud. Kostja on varem ka teisi töötajaid saatnud

arstikontrolli teise linna, kuigi neil oli võimalik enda elu- ja/või töökohas kontrolli läbida.

Sarnaselt teiste töötajatega on kostja taganud hagejale sõiduks Tartusse ametiauto koos juhiga.

Kostja arvas sõiduks ja kontrolliks kulunud aja tööandja hageja tööaja hulka. Tõendamata on

hageja väide, et tal puudus võimalus keelduda Tartusse arsti juurde minemast. Hagile lisatud

23.10.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest ei ole võimalik hageja soovitud

järeldust (hagejal polnud võimalik Tartusse minekust keelduda) teha (hageja 04.11.2022

menetlusdokumendi p 14 (II kd, tl 1–6).

19. Kohus leiab, et suunates hageja arsti juurde Tartusse ei ole kostja hagejat otseselt

diskrimineerinud VõrdKS § 3 lg 2 mõttes. Selles, et kostja suunas hageja arsti juurde Tartusse ei

näe kohus hageja ahistamist ka VõrdKS § 3 lg 3 tähenduses. Kohus möönab, et sõit teise linna

võis hagejale teatud ebamugavusi põhjustada. Seda eriti olukorras, kus hagejal paluti enne visiiti

olla söömata-joomata vähemalt kaks tundi (I kd, tl 8). Esitatud dokumentidest nähtub aga see, et

kostja ei andnud hagejale korraldust mitte süüa ja juua kaks tundi enne arsti vastuvõttu, vaid see

oli teenuse osutaja (Tartu kliinikum) poolt kehtestatud arsti külastamise üheks eelduseks. Seda

kinnitab C ja Tartu kliinikumi vahel toimunud kirjavahetus, kus igas kliinikumi kirjas on välja

toodud tulemise info, mille järgi palutakse patsiendil olla söömata-joomata vähemalt kaks tundi

(I kd, tl 141–143). Sama informatsiooni edastas C hagejale arsti vastuvõtule suunava kirjaga (I

kd, tl 8-9). Seega ei saa kostjale teha etteheiteid selles osas, et hagejal palutakse mitte süüa ja

juua enne arsti külastust. Kohtu hinnangul ei saa kostja tegevust pidada töötaja ahistamiseks

VõrdKS § 3 lg 3 mõttes. Kostja tava suunata töötajad töötervishoiuarsti vastuvõtule teise linna

kui nende elu- ja/või töökoht ei pannud hagejat teistega võrreldes halvemasse olukorda. Seega ei

ole kostja hagejat ka kaudselt diskrimineerinud (VõrdKS § 3 lg 4). Hagiavalduses on hageja

diskrimineerimise juures tuginenud ka VõrdKS § 3 lg-le 6 (hageja 15.01.2021

menetlusdokumendi p 10 (I kd, tl 1–5). Kohus ei ole asja materjalide pinnalt tuvastanud

asjaolusid, mis annaksid alust seda normi kohaldada.

20. Hageja seisukohtadest nähtuvalt peab ta otseseks diskrimineerimiseks VõrdKS § 3 lg 3

mõttes seda, et kostja saatis arstile visiidi eelselt hageja iseloomustuse, mis sisaldab hageja

hinnangul teda alandavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohus leiab,

et kuna hagejat ei koheldutud ebavõrdselt, ahistavalt või alandavalt tunnuste tõttu, mis on

esitatud VõrdKS § 1 lg-s 1 ja millele VõrdKS § 3 lg 3 otseselt viitab, ei saa kostja tegevust

hageja väidetud faktiliste asjaolude alusel diskrimineerivaks pidada.

21. Kohus peab kontrollima, kas hageja poolt kostjale etteheidetavat tegevust (hagejat

iseloomustavate andmete arstile saatmine) saab pidada diskrimineerimiseks VõrdKS § 2 lg 3 ja

VõrdKS § 3 lg 3 koosmõjus. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejat diskrimineerinud ka mainitud

sätete alusel.

21.1.

Töötervishoiuarsti visiidi eelselt saatis kostja 14.09.2020 arstile hageja kohta koostatud

iseloomustuse. Dokumendis tõi kostja välja töötaja tööstaaži ning varasemad ametikohad.

Tööandja selgitas, et viimasel tööaastal viibis töötaja sageli töövõimetuslehel. Kostja kirjeldas

töötaja tervisega seotud kaebusi (minestamise tunne, õhupuudus jne), töötaja käitumist

töökeskkonnas (kergesti ärrituv, elab ärrituse kolleegidele välja, ootamatud vihapursked), tõi

välja hageja arvamuse, et reegliterohke Kaitseväe töökeskkond põhjustas talle vaimset pinget.

Kostja selgitas, et hageja ebastabiilne käitumine ning riigisaladusega töötamine ei sobi kokku.

Samas eeldab hageja töökoht kannatlikku ja rahulikku meelt, korrektsust suhtluses, kohalolekut,

analüüsivõimet ning otsustamist. Tööandja avaldas, et ärevuse või muul põhjusel on töötajal

raske keskenduda ja otsust teha. Tööandja tõi välja ka erinevad töökeskkonna riskid: nt pingeline

töö, tähtajad, täpsus, töötajal ei ole võimalik oma tööd paneerida, töötamine piiratud

juurdepääsuga infoga, töötamine väga konkreetsete reeglite ja korra kohaselt, mida töötaja muuta

ei saa. Tööandja selgituse järgi ootas ta töötervishoiuarstilt vastust küsimusele, kas töötaja peaks

viidama alaliselt või ajutiselt veel kergemale tööle tulenevalt tema terviseseisundist, et

väheneksid kõrgendatud piirangud suhtlusele, liikumisele, kuid samas jätkub töötamine reeglite

rohkuses ja võimatuses töötajal muuta ise töö hulka, tähtaega ja sisu (I kd, tl 25 pöördel).

Töötervishoiuarstile saadetud andmed tuginevad suures osas kostja töövoliniku poolt 14.09.2020

tööandjale edastatud teabele (I kd, tl 177).

21.2.

Tööandja üheks kohustuseks on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad

töötingimused (TLS § 28 lg 2 p 6). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 1

esimese lause järgi tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud

olukorras. Tööandja üheks kohustuseks on korraldada töötaja tervisekontroll (kuni 31.12.2020

kehtinud TTOS § 13 lg 1 p 7). Tööandja korraldab tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võib

töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada järgmine töökeskkonna ohutegur või töö

laad (kuni 31.12.2020 kehtinud § 131 lg 1). TTOS § 91 lg 1 sätestab, et psühhosotsiaalsed

ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine

tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning

muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja

vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Sama sätte lg 2 järgi peab tööandja

psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid,

sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja

töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid

vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.

21.3.

Kostja selgitas, et töökoha riskianalüüsi kohaselt oli psühhosotsiaalsete riskide

realiseerumine pigem madal (I kd, tl 155–159). Seetõttu riskianalüüsi edastamine

töötervishoiuarstile kõnealusel juhul ei oleks andnud arstile vajalikku teavet. Hageja väiteid

töökiusu kohta, haigestumine, tööülesannete muutus ning teravnenud suhted kolleegide ja

juhtidega andsid tööandjale põhjendatud aluse teavitada töötervishoiu eksperti võimalikest

psühhosotsiaalsetest ohtudest (kostja 14.10.2022 menetlusdokumendi p 3.8 (I kd, tl 129–136).

Eeltoodust nähtub, et kostja on edastanud arstile hageja kohta kogutud andmed selleks, et vältida

hageja osas psühhosotsiaalsete riskide realiseerumist. Kostja seisukohtadest nähtuvalt oli arsti

seisukoht vajalik selleks, et tööandja saaks vajadusel võtta tarvitusele abinõusid, et vältida hageja

vaimse või füüsilise tervise kahjustamist. Arstile edastatud hageja iseloomustuses tõi tööandja

välja muu hulgas töökeskkonna riskid. Samas ainuüksi töökeskkonna riski alusel ei saanuks arst

kujundada oma seisukoha võimalikest negatiivsetest mõjutustest hageja tervisele. Arstile

edastatud hageja iseloomustuses küsis kostja arstilt arvamust selle kohta, kas tööandja peaks

hageja töökorraldust tema terviseseisundist tulenevalt muutma. Näiteks aastatel 2014, 2016 ja

2020 tehtud tervisekontrolli otsustes on arst teinud ettepanekuid hageja töökeskkonna või

töökorralduse muutmiseks (I kd, tl 26 pöördel–27 pöördel). Arsti arvamust oli kostjal vajalik

selleks, et hinnata, kas tuleb tarvitusele võtta abinõusid, et vältida hageja vaimse või füüsilise

tervise kahjustamist. Sellises olukorras ei näe kohus, et andmete edastamisega oleks kostja

hagejat ahistanud.

22. Diskrimineerimise osana heidab hageja kostjale ette arstile edastatud iseloomustuses hageja

mainet kahjustavate ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist.

22.1.

Hageja selgitas, et 14.09.2020 iseloomustuses avaldas kostja järgmise ebaõige faktiväite:

„Üleminek registripidaja ametikohalt personalispetsialistiks oli tingitud väidetavalt tema enda

poolt esile toodud tervislikest probleemidest“ (hageja 05.04.2021 menetlusdokumendi p 5 (I kd,

tl 44-45; 12.01.2024 menetlusdokumendi p 35 (II kd, tl 30–36).

22.1.1.Hinnates lauset dokumendi kontekstis ei kahjusta faktiväide hageja mainet. Väide on

neutraalne. Kohtule on esitatud hageja 25.02.2011 avaldus, kus ta palub viia teda luure- ja

julgeolekuosakonna registripidaja ametikohalt personaliosakonna spetsialisti ametikohale alates

02.05.2011 (I kd, tl 65). Asjaolu, et üleminek ühelt kohalt teisele oli tingitud hageja tervislikest

probleemidest tõendab kostja töökeskkonnavoliniku 14.09.2020 kiri (I kd, tl 177). Alusetud on

hageja väited, et töökeskkonnavoliniku 14.09.2020 kiri ei ole usaldusväärne tõend või et volinik

mõtles kirjas esitatud väited välja. Kohtul puuduvad alused kahelda kirja kui dokumentaalse

tõendi ehtsuses. Kohus ei ole tuvastanud ka muid asjaolusid, mis annaksid alust voliniku kiri kui

tõend asja lahendamisel kõrvale jätta.

22.2.

Hageja selgitas, et 14.09.2020 iseloomustuses avaldas kostja järgmise faktiväite: „Näiteks

on 01.04.2020 pr X esitanud lahkumisavalduse Mereväe ülemale seoses tema suhtes toimuva

töökiusuga ja paar päeva hiljem selle tagasi võtnud omal algatusel ja Mereväe ülema loal.“

Hageja väitel on ebaõige see osa, et ta võttis avalduse tagasi „omal algatusel ja Mereväe ülema

loal“ (hageja 05.04.2021 menetlusdokumendi p 6 (I kd, tl 44-45); 12.01.2024

menetlusdokumendi p 37 (II kd, tl 30–36).

22.2.1.Hinnates lauset dokumendi kontekstis ei kahjusta faktiväide hageja mainet. Väide on

neutraalne. Kohus ei nõustu ka sellega, et hageja vaidlustatud osa väitest on ebaõige. Kohtule on

esitatud hageja 01.04.2020 avaldus, kus ta palub lõpetada tööleping alates 06.04.2020 seoses

töökiusuga (I kd, tl 60). Avalduse menetlemise kohta esitatud andmetest nähtub, et avaldus on

02.04.2020 poolte kokkuleppel tagasi võetud ning lahendatud (I kd, tl 62). Kohtule esitatud

kirjavahetuses selgitas hageja 05.04.2020 e-kirjas, et ta vestles avalduse teemal mereväe

ülemaga, mille tulemusel jõudsid nad järeldusele, et ei ole mõtet antud avaldust edasi käsitleda ja

hageja võtab selle tagasi (I kd, tl 160–162). Hageja väitis, et avalduse tagasi võtmine oli hageja

ja mereväe ülema ühine otsus. Kohus on aga seisukohal, et kuigi avalduse tagasivõtmisele eelnes

hageja vestlus mereväe ülemaga, ei saanud keegi teine peale hageja lahkumisavaldatust tagasi

võtta. Seega võttis hageja avalduse tagasi ikkagi enda algatusel ja keegi teine ei ole teda seda

tegema survestanud. Kuivõrd hageja oli avalduse juba esitanud ning tööandaja oli hageja

tahteavalduse kätte saanud, oli tööandjal õigus avalduse tagasivõtmise ja töösuhte jätkumisega

mitte nõustuda. Seega pidi hageja avalduse tagasivõtmiseks olema tööandja nõusolek või luba.

Olukorras, kus hageja on avalduse tagasi võtnud ja töösuhe on jätkunud, oli tööandja vastava

nõusoleku või loa andnud. Arvestades neid asjaolusid kogumis leiab kohus, et käsitletav väide ei

ole ebaõige.

22.3.

Hageja selgitas, et 14.09.2020 iseloomustuses avaldas kostja järgmise faktiväite: „Mõni

kuu hiljem sama vaidluse esitanud juba adv. kaasabil koostatud kahjuavaldusena, täpsemalt

avalduse sisuga ei ole kursis.“ Hageja väitel on ebaõige see osa, et hageja oleks esitanud kostjale

mainitud ajal kahjuavalduse (hageja 05.04.2021 menetlusdokumendi p 9 (I kd, tl 44-45);

12.01.2024 menetlusdokumendi p 39 (II kd, tl 30–36).

22.3.1.Hinnates lauset dokumendi kontekstis ei kahjusta faktiväide hageja mainet. Väide on

neutraalne. Seoses hageja seisukohaga, et väide on ebaõige märgib kohus järgmist. Kostja

selgitas, et mõni kuu hiljem pärast 01.04.2020 lahkumisavalduse esitamist on hageja advokaadi

kaasabil esitanud kahjuavalduse. Hageja avaldas juulis 2020 uuesti soovi töölepingu

lõpetamiseks. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel vormistati, kuid hageja sellele alla ei

kirjutanud. Selle asemel saatis hageja lepinguline esindaja Kaitseväele kutse kohtumisele, et

arutada kokkuleppe tingimusi. Kohtumisel esitas hageja esindaja kahjunõude hageja viie kuu

töötasu ulatuses (kostja 29.04.2021 menetlusdokumendi p 3.8.3 (I kd, tl 51–55). Kostja on

kohtule esitanud töölepingu kokkuleppel lõpetamise dokumendi projekti, mis oli 10.07.2020

allkirjastatud tööandja poolt (I kd, tl 67). Hageja ei ole kokkulepet allkirjastanud, mistõttu võeti

töölepingu lõpetamine kokkulepe maha (I kd, tl 69). Hagejat suhtlemises kostjaga esindanud

advokaat avaldas soovi kohtuda 23.07.2020 või 25.07.2020 kostjaga, et arutada kokkuleppe

sõlmimise asjaolusid (I kd, tl 70). Hageja ei vaidlusta kohtumise toimumist ja töölepingu

kokkuleppel lõpetamise arutamist. Hageja selgitas, et kohtumisel arutati võimalikke

kompromisse ning kompromissi arutamine on ettepanekute tegemine kokkuleppe sõlmimiseks.

Hageja hinnangul ei ole see mitte kuidagi mitte vähimalgi määral kahjunõude esitamine (hageja

12.01.2024 menetlusdokumendi p 40 (II kd, tl 30–36). Eeltoodust nähtub, et suvel 2020 toimus

kohtumine hageja esindaja ja kostja vahel, kus arutati erinevaid variante töösuhte lõpetamiseks.

Arvestades asjaolusid kogumis on usutav, et hageja advokaat tegi kohtumisel kostjale ettepaneku

maksta töötajale hüvitist. Määrav ei ole see, kas kohtumisel kõlas sõna „kahjuhüvitis“ või

kasutati mingit muud mõistet. Seda, et hageja esindaja tegi kohtumisel ettepaneku maksta

kahjuhüvitist kinnitab kaudselt hageja advokaadi poolt kostjale 22.12.2020 saadetud nõudekiri

kahju hüvitamiseks. Kirja p-des 5–20 tugineb hageja esindaja muu hulgas märtsis–aprillis 2020.

a aset leidnud sündmustele, põhjendades nendega töötaja diskrimineerimist ja tööandja

kohustuste rikkumist. Kirja p-s 21 avaldab advokaat, et kostja on oma käitumisega põhjustanud

hagejale varalist ja mittevaralist kahju ning et hageja nõuab kahju hüvitamist (I kd, tl 34–39).

Mainitud kirja valguses on usutav, et juba juulis 2020. a kostjaga toimunud kohtumisel võis

hageja advokaat paluda kostjal maksta kahjuhüvitist seoses kevadel toimunud sündmustega,

millised on hageja esindaja hinnangul käsitletavad tööandja kohustuste rikkumisena. Eeltoodust

tulenevalt ei saa kohtu hinnangul väita, et käsitletav faktiväide on ebaõige.

22.4.

Hageja selgitas, et 14.09.2020 iseloomustuses avaldas kostja järgmise faktiväite:

„Töökohal kabinetis töötaja kurdab õhupuudust, varasemalt on vahetu juhi sõnul kurtnud

minestamise tunnet“. Hageja väitel on ebaõige väite see osa, et hageja oleks kurtnud õhupuduust

ja minestamise tunnet (hageja 05.04.2021 menetlusdokumendi p 10 (I kd, tl 44-45); 12.01.2024

menetlusdokumendi p 41 (II kd, tl 30–36).

22.4.1.Hinnates lauset dokumendi kontekstis ei kahjusta faktiväide hageja mainet. Väide on

neutraalne. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles osas, et väide on ebaõige. Kostja esitas kohtule

töökeskkonnavoliniku 14.09.2020 kirja, kus viimane avaldas, et töötaja kurtis töökohal

õhupuudust. Voliniku kirja kohaselt on hageja varem minestamise tunnet kurtnud (I kd, tl 177).

Seega vastab käsitletav väide tõele.

22.5.

Hageja selgitas, et 14.09.2020 iseloomustuses avaldas kostja järgmiseid andmeid:

„Vahetu juhi sõnul on murettekitav, et X on töökeskkonnas kergesti ärrituv ja kahtlustab, et just

reegliterohke Kaitseväe töökeskkond põhjustab talle vaimset pinget. On selge, et igal isikul on

erinev temperament, kuid Xt häirivad väga paljud pisidetailid, selline seisund pidevalt süveneb ja

vihapursked kolleegide suunas on ootamatud. On võimeline näiteks töökohalt koheselt lahkuma

kui samas ruumis töötavatest kolleegidest keegi liigutab tema akna rulood, mis vahetu juhi sõnul

viitab sellele, et töötaja võib olla vaimselt väga kurnatud ja käitub ebastabiilselt ning vaimne

ebastabiilsus ning riigisaladusega töötamine ei sobi kokku“. Lisaks avaldas kostja järgmist:

„Töötaja on viimasel ajal kollektiivis olles tihti ärritunud ja raiskab palju energiat oma ärrituse

väljaelamiseks kolleegidele. Töökoht nõuab pidevat kohalolekut ja analüüsivõimet ning

otsustamist, kus tundub, et ärevuse või muul põhjusel on töötajal rakse keskenduda ja otsust

langetada“ (hageja 05.04.2021 menetlusdokumendi p-d 15 ja 16 (I kd, tl 44-45); 12.01.2024

menetlusdokumendi p-d 43 ja 48 (II kd, tl 30–36).

22.5.1.Kohus leiab, et eeltoodud lõikudes avaldas kostja hinnangut, et hageja on kergesti ärrituv,

vahepeal konfliktne inimene, hagejal on raske keskenduda. Kohus möönab, et avaldatud

andmetest järelduv hinnang ei pruugi töötajale meelepärane olla, kuid hinnates andmeid

dokumendi kontekstis ei ole hinnang ebakohane ja hageja mainet kahjustav. Hinnang on ka

põhjendatud. Kostja esitas hageja vahetu juhi Y selgituse, mille järgi oli hageja kergesti ja tihti

ärrituv – 2019. a suvel liigutas juhataja-peafinantsist Õ. X kabinetis akna rulood, mille peale

töötaja ärritus ja lahkus keset tööpäeva töökohalt. Hagejat häirivad pisiasjad – töötajat häiris kui

teenistuja tegi oma reisiplaanis muudatusi, näiteks soovis varasemalt e-kirjas mainituid kohvri

asemel võtta kaasa kaks kohvrit. Teenistuja palve uurida praami sõiduaegu. Finantsisti väiksem

küsimus. Väiksem IT-probleem, kas ei toimi ID-kaardi lugeja või kodukontoris ei toiminud

mingi programm. Töötajal oli raske keskenduda ja otsuseid langetada – 2020. a alguses muutus

Kaitseväes reisikorraldamise kord, mille alusel oli vaja ühe pakkumise asemel võtta neli. Töötaja

pidi keskenduma ja koostöös reisijaga valima kõige soodsama pakkumise. Töötaja teatas, et tema

seda tegema ei hakka ja võib võtta töövõimetuslehe kuniks leitakse uuele töökorraldusele

lahendus. Iga saabuv reisisoov tekitas seepeale pahameele ja töötaja ei saanud rahulikult töödega

jätkata, millega kaasnes ärritus ja kurnatus, mille tõttu peab minema värsket õhku hingama ja

jalutama. Seda küll lõuna pausil. Sagenevad vihapursked kolleegide suunas – pahameel

töökeskkonnaspetsialisti suunas (I kd, tl 76, tl 181-182). Y kirjeldusest selgelt nähtub, et hageja

on kergesti ärrituv ja vahepeal konfliktne inimene. Hagejal on raske keskenduda. Seega on

hageja kohta avaldatud hinnang põhjendatud. Kostja ei ole hinnangut väljendanud ebasündsalt

ega ole kasutanud vulgaarset, inimväärikust alandavat või ähvardavat sõnastust.

22.5.2.Kohus ei nõustu hageja kriitikaga Y arvamuse osas (hageja 04.11.2022

menetlusdokumendi p 35 (II kd, tl 1–6); 12.01.2024 menetlusdokumendi p 47 (II kd, tl 30–36).

Kohus ei jaga hageja arvamust, et käsitletav dokument on ebausaldusväärne tõend. Kostja esitas

koos 29.04.2021 hagivastusega Y arvamuse lihtkirjalikus vormis ilma isiku allkirjata (I kd, tl

76). Kohus selgitas kostjale 17.08.2022 istungil, et kohus ei arvesta tõendina ilma dokumendi

koostaja allkirjata esitatud dokumenti (17.08.2022 kohtuistungi protokoll, ajalõik 01:10:48 ja

01:13:04 (I kd, tl 113–119). Kostja esitas Y poolt 09.10.2022 digitaalselt allkirjastatud

dokumendi koos 14.10.2022 menetlusdokumendiga (I kd, tl 181). Y kinnitas 09.10.2022 enda

allkirjaga juba varem, st 29.04.2021 dokumendis esitatud seisukohti. See näitab kohtu hinnangul

seda, et juba varem hageja kohta antud hinnang kajastab Y poolt tegelikult tajutut. Seda, et Y

avaldas 29.04.2021 ja 09.10.2022 dokumentides tõeseid andmeid kinnitab tema kui

töökeskkonnavoliniku 14.09.2020 kirjas hageja käitumise kohta avaldatud asjaolud. Juba

14.09.2020 selgitas Y, et hageja on kergesti ärrituv, teda häirivad paljud pisidetailid, mõjub oma

toakaaslastele koormavalt, käitub ebastabiilselt (I kd, tl 177). Seega oli Y juba sügisel 2020. a

tajunud hageja sellist käitumist, mis oli kajastatud Y 29.04.2021 ja 09.10.2022 seisukohtades.

See kinnitab, et viimati mainitud dokumentides avaldas ta hageja kohta tõeseid andmeid.

22.5.3.Kohus ei nõustu hagejaga, et Y arvamuses esitatud väidete õigsuse seab kahtluse alla

hageja 24.10.2019 arenguvestluse kokkuvõte, kus Y kirjeldab hagejat kui töötajat, kes mõistab

oma rolli organisatsiooni eesmärkide saavutamisel, täidab põhjalikult töökohustusi, on väga

abivalmis ja pühendunud, oskab kiirelt leida probleemidele lahendusi (I kd, tl 101-102).

Arenguvestluse kokkuvõte näitab hageja käitumist kokkuvõtte koostamisele eelnenud perioodi

kohta, st oktoober 2018 kuni oktoober 2019. Kostja poolt esitatud Y arvamus kajastab aga hageja

käitumist arenguvestluse kokkuvõtte koostamisele järgnenud 2020. aastal (I kd, tl 76, tl 181-

182). Aasta jooksul võib isiku käitumine oluliselt muutuda. Hageja esitatud arenguvestluse

kokkuvõte ei lükka ümber Y arvamuses esitatud väiteid.

22.5.4.Asjaolu, et hagejal on säilinud head suhted endise toakaaslase G.iga (II kd, tl 16-17) ei

sea kahtluse alla Y väidete õigsust. Y selgitas 14.09.2020 kirjas, et hageja mõjub oma

toakaaslastele koormavalt, mille tulemusena kabinetis töötab peale hageja töövõimetuslehe lõppu

kolme kolleegi asemel kaks (I kd, tl 177). Sellest nähtub, et isegi juhul, kui hagejal on säilinud

head suhted toakaaslase G.iga, on hageja käitumine mõjunud vähemalt ühele tema toakaaslasele

selliselt, et viimane on otsustanud ühes kabinetis hagejaga enam mitte töötada.

23. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolt arstile hageja iseloomustuse

edastamine ei ole hinnatav töötaja otsese diskrimineerimisena VõrdKS § 2 lg 3 ja VõrdKS § 3 lg

3 mõttes.

24. Kohus on eelnevalt käsitlenud, kas hageja suunamine arsti vastuvõtule Tartusse ja hageja

kohta koostatud arvamuse edastamine arstile on hinnatav diskrimineerimisena ja on leidnud, et

igas eeltoodud episoodis ei ole kostja hagejat diskrimineerinud. Kohus on seisukohal, et kostjale

ei ole võimalik töötaja diskrimineerimist ette heita ka siis, kui käsitleda neid episoode kogumis.

25. Asjas ei oma tähtsust hageja väide, et tööandaja (eirates seejuures töölepingu p-t 6.1.5) jättis

töötajale tutvustamata töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Hageja ei ole esitanud kostja vastu

nõuet eeltoodud kohustuse rikkumise tõttu. Olulised ei ole hageja väited ka selles osas, et

tervisekontrolli läbi viinud arst käitus hageja suhtes ebaviisakalt, et arst ei määranud osa

uuringuid ja analüüse ning et teostatud uuringud olid läbiviidud hageja nõudel ja mitte arsti

algatusel. Kostja on sõlminud Tartu kliinikuga lepingu meditsiinilise töötervishoiuteenuse

osutamiseks (I kd, tl 163–174). Kostjale ei saa teha etteheiteid seoses sellega, kuidas arst

kontrolli läbi viib ja milliseid uuringuid ta määrab. Kuni 31.12.2022 kehtinud Sotsiaalministri

24.03.2003 määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ (edaspidi määrus) § 5 lg 3 sätestas,

tervisekontrolli käigus täidab töötaja lisas 3 toodud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni

osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Määruse § 5 lg 4 sätestas, et töötervishoiuarst, olles

tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning töökohal töötaja töökeskkonna ja

töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Tartu kliinikumi

21.10.2020 vastusest nähtub, et kostja edastas arstile hageja varasema tervisekontrolli otsused (I

kd, tl 25–27). Arstile saadetud hageja iseloomustuses tõi kostja välja töötaja töökeskkonna riskid

(I kd, tl 25-26). Hageja täitis kohapeal ka töötaja tervisekaardi (I kd, tl 28 pöördel–29 pöördel).

Seega juhindus arst uuringute määramisel talle edastatud andmetest ja vajalike terviseuuringute

määramine oli arsti otsustada (määruse § 5 lg 4). Hageja väide, et arst keskendus ainult kostja

poolt töötaja kohta edastatud teabele, on tõendamata.

26. Dokumentidest nähtuvalt tugineb hageja samade faktiliste asjaolude juures mitte ainult

töötaja diskrimineerimisele kostja poolt, vaid hageja leiab, et samade tegudega on tööandja

rikkunud muid töösuhtest tulenevaid kohustusi.

27. Hageja leidis, et suunates töötaja arsti vastuvõtule Tallinna asemel Tartusse rikkus kostja

tööandja lojaalsuskohustust TLS § 28 lg 1 mõttes. Kohus ei nõustu hageja väitega. Kostjal on

kohustus korraldada töötaja tervisekontroll (kuni 31.12.2020 kehtinud TTOS § 13 lg 1 p 7 ja §

131 lg 1). Kostja on täitnud kohustuse suunates töötaja arsti vastuvõtule. Tööandja korraldas

töötajale transpordi ja arvas kontrolliks kulunud aja hageja tööaja hulka. Kostja ei ole

lojaalsuskohustust rikkunud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud. Seega ei ole kostja ka

selles osas lojaalsuskohustust rikkunud.

28. Hageja selgitas, et tööandja korraldus minna arsti vastuvõtule Tallinna asemel Tartusse

tekitas töötajale ebameeldivusi ning alandas teda. Sellega rikkus kostja töötervishoiu ja

tööohutuse nõudeid TLS § 28 lg 2 p 6 ja TTOS 91 alusel (hageja 30.09.2022 menetlusdokumendi

p 31 (I kd, tl 120–124)

28.1.

Kohus möönab, et sõit teise linna võis hagejale teatud ebameeldivusi tekitada, kuid need

ei olnud niivõrd tõsised, et saaks kostjale töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumist ette heita.

Kohtule ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kokku ca neli tundi kestev autosõit marsruudil

Tallinn-Tartu-Tallinn oleks hagejale tema tervisest tulenevalt või muul põhjusel kannatusi

tekitanud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on ka teisi töötajaid suunanud arsti

vastuvõtule teise linna olukorras, kus töötajatel oli võimalus arstikontrolli oma elu- ja/või

töökoha järgses linnas läbida. Kohus ei näe alust väita, et hageja suunamine arsti juurde teise

linna alandaks teda. Kostja tegevus ei olnud hageja suhtes diskrimineeriv, kiuslik või ahistav.

28.2.

Kohus ei näe põhjust kahelda ka tööandja korralduse – minna arsti vastuvõtule Tallinna

asemel Tartusse – seaduslikkuses. TLS § 17 lg 1 järgi peab tööandja korraldus olema seotud

töölepingus ettenähtud tööülesannetega. Kuigi mainitud säte räägib töölepingust, peab seda

tõlgendada selliselt, et tööandjal on õigus anda töötajale ka sellise korralduse, mis tuleneb

seaduses sätestatud kohustuse täitmisest. TLS § 17 lg 2 kohaselt peab tööandja korralduse

andmisel mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi.

28.3.

Kohus on juba tuvastanud, et kostjal on kohustus korraldada töötaja tervisekontroll (kuni

31.12.2020 kehtinud TTOS § 13 lg 1 p 7). Kostja esitatud riskianalüüsi järgi on töökohal kõrge

riskitasemega ohutegurid (sisekliima: tööruumides oli 23,4–24,7 soojakraadi ning õhuniiskus 26-

27%, mis arvutiga töötamiseks jääb väheseks; sobivaks vahemikuks on 40-60) ja keskmise

riskitasemega ohutegurid (koridoris ja treppidel liikumisel olla tähelepanelik märgpuhastuse

järgselt, kui pinnad võivad olla libedad; arvutitöö puhul on tüüpiline samade liigutuste

kordumine, istuv sundasend ja monotoonne töö). Analüüsis riskifaktorina välja toodud töö

kuvariga ja töö istuvas sundasendis paneb tööandjale kohustuse töötajale tervisekontrolli

korraldada (kuni 31.12.2020 kehtinud § 131 lg 1 p-d 8 ja 10). Töötaja on kohustatud läbima

tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale (TTOS § 14 lg 1 p 3). Kostja korralduse andmise

hetkel oli hageja töötervishoiu kontrolli otsus lõppemas oktoobris 2020 (I kd, tl 26 pöördel).

Seega oli kostja korraldus seotud töötaja ja tööandja seaduses sätestatud kohustuste täitmisega.

Korraldus arvestas mõistlikult ka töötaja õigusi ja huve, kuna tööandja korraldas töötajale

transpordi ja arvas kontrolliks kulunud aja hageja tööaja hulka.

28.4.

Hageja selgitas, et ta oli juba korra esitanud töölepingu ülesütlemise avalduse töökiusu

tõttu, mistõttu pidi kostja eriti hoolikalt töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid järgima, et mitte

põhjustada psühhosotsiaalsete ohutegurite realiseerumist. Kohtule on esitatud hageja 01.04.2020

avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seoses töökiusuga (I kd, tl 60). Avalduses ei ole

hageja selle esitamist põhjustanud olukorda kirjeldanud. Avalduse menetlemise käigus palus

kostja hagejal ülesütlemist põhjendada, mille peale vastas hageja, et ta edastab asjakohased

detailid ainult mereväe ülemale. 02.04.2020 oli avaldus poolte kokkuleppel tagasi võetud (I kd, tl

62-63). Avalduse tagasivõtmisele järgnes 05.04–08.04.2020 kirjavahetus hageja ja kostja vahel.

Kirjavahetuses selgitas hageja, et avalduse esitamise põhjustas see, et hagejal piirati ligipääs

andmebaasile Axapta, hagejalt võeti ära võimalus kaugtöö tegemiseks. Hageja konto suleti

taotluse alusel, kuid hageja ei tea, kes vastava taotluse esitas ja mis põhjusel. Hageja selgitas, et

mereväe ülemaga toimunud vestluse käigus otsustati käsitleda juhtumit tõrkena IT-süsteemis.

Hageja kustutas 01.04.2020 avalduse (I kd, tl 160–162). Nende dokumentide alusel ei ole

võimalik tuvastada, et hagejat oleks töökohal kiusatud. Seetõttu ei ole tõendatud hageja väide, et

töölepingu 01.04.2020 ülesütlemise avalduse esitamise põhjuseks oli töökius. Hageja arsti juurde

suunamise ajal ei olnud kostjal teadmist, et hageja oleks varem kiusu ohvriks langenud.

28.5.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud TLS § 28 lg 2 p-i 6 ja TTOS §-i 9 1, kui ta

suunas hageja töötervishoiuarsti vastuvõtule.

29. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega

ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud. Seega ei ole kostja ka selles osas rikkunud

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

30. Hageja selgitas, et kostja rikkus TLS § 28 lg 2 p-s 11 sätestatud kohustust austada töötaja

privaatsust, kuna ta edastas arstile andmed hageja kohta. Hageja näeb kohustuse rikkumist selles,

et kostja avaldas arstile ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid seoses hageja

tervisega. Lisaks avaldas hageja, et töötaja tervisliku seisundi kontrollimise kohustus on arstil

ning tööandjal tuleb üksnes informeerida töötervishoiuarsti töökeskkonna ohuteguritest (esitades

töötervishoiuarstile näiteks riskianalüüsi). Viimane ei hõlma detailsete andmete (seejuures

valeväidete) esitamist konkreetse töötaja kohta (hageja 30.09.2022 menetlusdokumendi p-d 31 ja

32 (I kd, tl 120–124); 12.01.2024 menetlusdokumendi p 23 (II kd, tl 30–36).

31. Eeltoodust nähtub, et hageja hinnangul rikkus kostja kohustust austada töötaja privaatsust nii

sellega, et ta edastas arstile detailsed andmed hageja kohta, kui ka sellega, et edastatud andmed

olid ebaõiged ja ebakohased. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole hageja kohta arstile

ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid hinnanguid edastanud. Kohus jääb selle seisukoha juurde ja

hageja etteheited selles osas on alusetud. Järgnevalt kontrollib kohus kostja tegevuse

seaduslikkust arstile hagejat puudutavate andmete edastamisel.

32. Töötervishoiuarsti visiidi eelselt saatis kostja 14.09.2020 arstile hageja kohta koostatud

iseloomustuse. Dokumendis tõi kostja välja hageja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.

Kostja avaldas, et hageja on töötanud tema juures pea kümme aastat erinevatel töökohtadel.

Hageja alustas tööd registripidajana ja seejärel liikus personalispetsialisti kohale. Hageja

üleminek ühelt töökohalt teisele oli tingitud väidetavalt tema enda poolt esile toodud tervislikest

probleemidest. Tööandja selgitas, et viimasel tööaastal viibis töötaja sageli töövõimetuslehel.

Kostja kirjeldas töötaja tervisega seotud kaebusi (minestamise tunne, õhupuudus jne), töötaja

käitumist töökeskkonnas (kergesti ärrituv, elab ärrituse kolleegidele välja, ootamatud

vihapursked). Hagejat häirivad väga paljud pisidetailid, selline seisund pidevalt süveneb ja

vihapursked kolleegide suunas on ootamatud. On võimeline näiteks töökohalt koheselt lahkuma,

kui samas ruumis töötavates kolleegidest keegi liigutab tema akna rulood, mis vahetu juhi sõnul

viitab sellele, et töötaja võib olla vaimselt väga kurnatud ja käitub ebastabiilselt. Näiteks on

01.04.2020 hageja esitanud lahkumisavalduse seoses tema suhtes toimuva töökisusu ja paar

päeva hiljem selle tagasi võtnud oma algatusel ja mereväe ülema loal. Töötaja on viimasel ajal

kollektiivis olles tihti ärritunud ja raiskab palju energiat oma ärrituse väljaelamiseks kolleegidele

(I kd, tl 25-26).

33. Kohus leiab, et edastades arstile töötaja iseloomustuse on kostja töödelnud hageja

isikuandmeid. Andmete töötlemise seaduslikkust tuleb kontrollida isikuandmete kaitse

üldmääruse nr 2016/679 (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta; edaspidi IKÜM) alusel.

34. Kohus leiab, et kostja töötles hageja isikuandmeid vastutava töötlejatena (IKÜM art 4 p 4).

Arstile edastatud dokument sisaldab erinevaid liike andmeid hageja kohta.

34.1.

Hageja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja töökohad on hinnatavad isikuandmetena

IKÜM art 4 p 1 mõttes.

34.2.

Andmed selle kohta, et hageja üleminek ühelt töökohalt teisele oli tingitud tema

tervislikest probleemidest, et hageja kurdab minestamise tunnet ja õhupuudust, et töötaja on

kergesti ärrituv, ta elab ärrituse kolleegidele välja, tal esinevad ootamatud vihapursked, et

hagejat häirivad väga paljud pisidetailid, et töötaja võib olla vaimselt väga kurnatud on

hinnatavad eriliigiliste terviseandmetena IKÜM art 4 p 15 tähenduses.

35. IKÜM sätestab erinõuded isikuandmete ja terviseandmete töötlemisele, mistõttu tuleb

andmete töötlemise seaduslikust iga andmete liiki osas eraldi kontrollida.

36. Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes IKÜM art 6 lg-s 1 toodud tingimustel,

sh andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p „a“). IKÜM art 87 sätestab, et liikmesriigid võivad

täiendavalt kindlaks määrata konkreetsed tingimused, mille kohaselt võib töödelda riiklikku

isikukoodi või muud üldkasutatavat tunnust. Sellisel juhul kasutatakse riiklikku isikukoodi või

muud üldkasutatavat tunnust üksnes vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele, mis on sätestatud

andmesubjekti õiguste ja vabaduste tagamiseks käesoleva määruse kohaselt. IKÜM art 88 lg 1

näeb ette, et liikmesriigid võivad õigusaktide või kollektiivlepingutega ette näha täpsemad

eeskirjad, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate isikuandmete töötlemisega

töösuhete kontekstis, eelkõige seoses töötajate värbamisega, töölepingu, sealhulgas õigusaktides

või kollektiivlepingutes sätestatud kohustuste täitmisega, juhtimisega, töö kavandamise ja

korraldamisega, võrdsuse ja mitmekesisusega töökohal, töötervishoiu ja tööohutusega, tööandja

või kliendi vara kaitsega ning tööhõivega seotud õiguste ja hüvitiste isikliku või kollektiivse

kasutamisega ning töösuhte lõppemisega. TLS § 41 lg 2 sätestab, et tööandja peab tagama

töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt õigusaktides sätestatule.

37. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida seaduslikkuse, õigluse, eesmärgikohasuse,

minimaalsuse, kvaliteedi, õigsuse, säilitamise piirangu ning usaldusväärsuse ja

konfidentsiaalsuse põhimõtteid (IKÜM art 5 lg 1 p-d „a“–„f“). Vastutav töötleja peab tõendama,

et ta on järginud andmete töötlemise põhimõtteid (IKÜM art 5 lg 2). Kohus leiab, et kostja ei ole

praegu tõendanud, et hageja isikuandmete töötlemisel on ta järginud IKÜM-is sätestatud

reegleid.

38. Seoses hageja isikuandmete töötlemisega (välja toodud otsuse p-s 34.1) toob kohus välja, et

hageja ei andnud kostjale nõusolekut arstile andmete edastamiseks (IKÜM art 6 lg 1 p „a“).

Kostja ei ole tõendanud, et olid täidetud muud alused hageja isikuandmete töötlemiseks (IKÜM

art 6 lg 1 p-d „b“–„f“).

39. Terviseandmete töötlemine on reeglina keelatud (IKÜM art 9 lg 1). Erandid keelust on

sätestatud IKÜM art 9 lg 2 p-des „a“ kuni „j“. Kohus ei ole tuvastanud kostja õigust töödelda

hageja terviseandmeid IKÜM art 9 lg 2 p-de „a“–„g“ või „i“-„j“ alusel. Olukorras, kus kostja

töötles andmeid selleks, et suunata töötaja töötervishoiuarsti juurde, võiks kõne alla tulla IKÜM

art 9 lg 2 p „h“, mida tuleb kohaldada koos IKÜM art 9 lg-ga 3. Kohtule esitatud andmetest ei

nähtu, et hageja terviseandmed arstile edastanud kostja töötaja vastaks IKÜM art 9 lg-s 3 välja

toodud tunnustele.

40. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on hageja isikuandmete ja

terviseandmete töötlemisel rikkunud eeltoodud IKÜM sätteid ja TLS § 41 lg-t 2. Järelikult on

kostja rikkunud ka TLS § 28 lg 2 p-s 11 sätestatud kohustust austada töötaja privaatsust.

41. Hageja on väitnud, et kostja, jättes hagejale edastamata arstile töötaja kohta avaldatud teavet,

on rikkunud TLS § 41 lg-t 1. Mainitud säte näeb ette, et töötajal on õigus tutvuda tema kohta

kogutavate andmetega ja nõuda tegelikkusele mittevastavate andmete kõrvaldamist või

parandamist.

42. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et 15.10.2020 edastas hageja esindaja Tartu kliinikumile

päringu ja nõudis kogu kirjavahetuse edastamist, mis on peetud Tartu kliinikumi ja kostja vahel

seoses hageja visiidiga töötervishoiuarsti vastuvõtule (I kd, tl 22-23). 21.10.2020 vastuskirjaga

edastas Tartu kliinikum kõik küsitud dokumendid, mille hulgas oli ka kostja 14.09.2020

iseloomustus hageja kohta (I kd, tl 24–26). Seejärel edastas hageja esindaja kostjale 23.10.2020

nõudekirja, milles palus infot ja dokumente seoses hageja töötervishoiu vastuvõtu

korraldamisega, lisaks palus hageja väljastada kogu Tartu Ülikooli Kliinikumiga peetud

kirjavahetuse (I kd, tl 12-13). Kostja saatis 29.10.2020 vastuse, millele ei lisanud hageja küsitud

dokumente, sh 14.09.2020 iseloomustust (I kd, tl 14). Hageja on septembris, novembris ja

detsembris 2020 palunud kostja töötajatel korduvalt edastada Tartu kliinikumi arstile hageja

kohta saadetud dokument (I kd, tl 30–33). Kostja ei ole hageja nõuet täitnud.

43. Kohus leiab, et kostja on rikkunud TLS § 41 lg-t 1, kui ta on jätnud hagejale edastamata

arstile 14.09.2020 saadetud töötaja iseloomustuse. Viidatud dokument sisaldab hageja

isikuandmeid ja töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega. Kostjal kui andmete

volitatud töötlejal oli IKÜM art 15 lg-te 1 ja 3 alusel kohustus väljastada hagejale tema

nõudmisel hageja kohta kogutud andmed koos IKÜM art 15 lg 1 p-des „a“–„h“ sätestatud

informatsiooniga. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja nõudmist väljastada dokument,

mis saadeti töötervishoiuarstile, ei saanud hageja kirja adressaat täita kuna tema polnud saatnud

töötervishoiuarstile ühtegi hagejat puudutavat teadet (kostja 14.10.2022 menetlusdokumendi p

3.2 (I kd, tl 129–136). Kostja ülesandeks on korraldada, kes vastab töötaja päringule väljastada

tema kohta kogutud isikuandmed. Kostja ei saa enda rikkumist õigustada väitega, et hageja ei

saatnud andmete väljastamise nõuet õigele töötajale.

44. Enne seda, kui kohus asub lahendama hageja kahju hüvitamise nõuet, peab kohus vajalikuks

käsitleda hageja nõuet seoses kahju õigusvastase tekitamisega. Kuivõrd kostja lepinguliste

kohustuste rikkumine seoses hageja mainet kahjustavate andmete avaldamisega ei ole tõendamist

leidnud, on hagejal õigus esitada nõue tema maine kahjustamisega seoses delikti alusel

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg 3).

45. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud arstile 14.09.2020 saadetud dokumendis hageja

mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Oma tegevusega

on kostja põhjustanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, 1046 ja 1047

alusel.

46. Kohtupraktikas loetakse andmete avaldamiseks andmete kolmandatele isikutele teatavaks

tegemist (Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25; 10.06.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14; 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16; 09.01.2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Praegu edastas kostja hageja kohta kogutud andmed

arstile, kellele ei olnud need andmed varem teada. Kohus asub seisukohale, et kostja on

avaldanud andmed hageja kohta.

47. Kohus on hageja poolt vaidlustatud faktiväiteid ja väärtushinnanguid otsuse p-des 22.1–

21.5.1 käsitlenud. Kohus on leidnud, et kostja ei ole hageja kohta mainet kahjustavaid ja

ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Seega ei ole kostja hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud

(VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2). Kohus on leidnud, et kostja on avaldanud hageja kohta kohaseid

väärtushinnanguid. Seega ei ole kostja ka hinnanguid avaldades hagejale õigusvastaselt kahju

tekitanud (VÕS § 1046 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja andmete avaldamisega hageja

mainet kahjustanud, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist delikti alusel.

48. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise ja varalise kahju

hüvitise. Kohus alustab hageja nõudest välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu

äranägemisel.

49. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on rikkunud TLS § 28 lg 2 p-i 11. Kohus leiab, et

viidatud säte on suunatud mittevaralise huvi järgmisele ning kohustuse rikkumise asjaoludest

tulenevalt pidi kostja aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju

(VÕS § 134 lg 1). Usutav on, et hageja isikuandmete ja terviseandmise töötlemise reeglite

rikkumine põhjustas hagejale ebameeldivaid üleelamisi, kui ta rikkumistest teada sai. Hagejal

tekkinud kahju on põhjuslikkuses seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4).

50. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366

järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt

hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust

ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

51. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid:



hageja andmete ebaseaduslik töötlemine leidis aset vaid ühes episoodis;



andmed olid avaldatud töötervishoiuarstile, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise

kohustus (kuni 31.12.2020 kehtinud töötervishoiuteenuse osutamise seaduse § 41 lg 1 ja lg 11).

Seega on arstil kohustus hoida saladuses andmed hageja kohta;



kostja töötles ebaseaduslikult eri liike andmeid, st hageja isikuandmeid ja erilise kaitse all

olevaid terviseandmeid;



kostja on kohtueelselt ja kohtumenetluses eitanud andmete ebaseaduslikku töötlemist;



andmed olid avaldatud töösuhetes, kus töötaja on nõrgem pool (Riigikohtu 27.02.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 12);



kostja puhul on tegemist riigi asutusega, kellelt saaks oodata eriti tõhusat seadusega

kehtestatud reeglite järgimist. Hüvitise maksmine ei põhjusta kostjale raskeid tagajärgi;



kohtupraktika järgi jäävad isikuandmete ebaseadusliku töötlemise korral väljamõistetavad

mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 150–2000 eurot (Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

tsiviilasjades 2020.–2022. a. Kohtupraktika analüüs, K. Piho, K. Krillo, Tartu, 2023, lk 33).

Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.

52. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on rikkunud TLS § 41 lg-t 1. Kohus leiab, et

viidatud säte on suunatud mittevaralise huvi järgmisele ning kohustuse rikkumise asjaoludest

tulenevalt pidi kostja aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju

(VÕS § 134 lg 1). Usutav on, et töötajale tema kohta kogutud andmete pika aja jooksul ja

vaatamata korduvatele taotlustele mitteavaldamine on hagejale ebameeldivaid üleelamisi

põhjustanud. Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4).

53. Mittevaralise kahju väljamõistmisel juhindub kohus otsuse p-s 48 välja toodud

seadusesätetest. Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid:



kostja on ebaseaduslikult hoidunud hagejale tema kohta kogutud andmete väljastamisest;



hageja ise ja esindaja kaudu on korduvalt palunud kostjal väljastada kogutud andmed. Kostja

ei ole hageja küsitud andmeid välja andnud;



kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses oma tegevuse ebaseaduslikkust tunnistanud;



kostja ei ole täitnud kohustust väljastada andmesubjekti kohta kogutud andmeid töösuhtes,

kus töötaja on nõrgem pool (Riigikohtu 27.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 12);



kostja puhul on tegemist riigi asutusega, kellelt saaks oodata eriti tõhusat seadusega

kehtestatud reeglite järgimist. Hüvitise maksmine ei põhjusta kostjale raskeid tagajärgi.

Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.

54. Kuigi kohus mõistab hüvitised iga rikutud kohustuse eest eraldi, peab kohus võimalikuks

mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitise ühtse summana kokku 2000 eurot.

55. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel palus hageja kohustada kostjat tasuma hüvitisest

25% MTÜ-le Janno Puusepa Fond ja 25% SA-le Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud elu

(hageja 12.01.2024 menetlusdokumendi p 72 (II kd, tl 30–36). Hageja palve puhul on tegemist

taotlusega määrata otsuse täitmise kord TsMS § 445 lg 1 alusel (Riigikohtu 03.10.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-94-12, p 29; 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18; 27.05.2020

otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 16.4). Hageja taotlusel määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel,

et kostjal tuleb mittevaralise kahju hüvitisest tasuda 500 eurot MTÜ-le Janno Puusepa Fond ja

500 eurot SA-le Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud elu.

56. Hageja avaldas, et kostja tegevuse tõttu pöördus ta kohtueelselt õigusabi saamiseks

advokaadi poole ja kandis õigusabikulusid 3794 eurot. Õigusabi osutamine on tõendatud

õigusalase nõustamise ja esindamise aruandega, mille järgi perioodil 10.07.2020–22.12.2020

osutati hagejale õigusabi tunnihinnaga 140 eurot kokku 22 tundi ja 35 minutit (I kd, tl 85).

57. Kohus leiab, et kohtueelse õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Tegemist on piisavalt

keerulise vaidlusega ja hagejal oli õigus pöörduda advokaadi poole oma õiguste kaitseks.

Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu on mõistliku suurusega. Hagejal tekkinud varalise kahju

põhjuseks on kohustuste rikkumine kostja poolt (VÕS § 115 lg 1). Hageja kantud õigusabikulud

on hinnatavad otsese varalise kahjuna (VÕS § 128 lg 3). Kostja poolt rikutud sätete eesmärgiks

oli kaitsta hagejat varalise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 1). Töölepingu sõlmimise hetkel

pidi kostjale olema ettenähtav, et tema kohustuste rikkumise korral võib hagejal käsitletav

varaline kahju tekkida (VÕS § 128 lg 3). Kohus on aga seisukohal, et hageja õigusabikulud ei

ole praegu täies mahus vajalikud. Kohus on tuvastanud, et kostja on rikkunud kohustust töödelda

hageja isikuandmeid seaduslikult ja kohustust väljastada hagejale tema kohta kogutud andmed.

Hagejale kohtueelselt osutatud õigusabi on aga olulises osas seotud etteheidetega, mis ei olnud

käesoleva vaidluse esemeks (nt 22.12.2020 nõudekirjas esitatud nõuded seoses 01.04.2020 töö

takistamisega jne (I kd, tl 34–40) või selliste etteheidetega, mille osas ei ole kohus kostja

rikkumist tuvastanud (nt hageja diskrimineerimine, töötaja mainet kahjustavate andmete

avaldamine jne). Hinnates õigusalase nõustamise ja esindamise aruandes väljatoodud toiminguid

ja kohtule hageja nimel kohtueelselt esitatud päringuid (hageja 23.10.2020 nõudekiri (I kd, tl 12),

15.10.2020 päring (I kd, tl 22), 22.12.2020 nõudekiri (I kd, tl 34–40) asub kohus seisukohale, et

ca 15% kohtueelsetest menetluskuludest on hageja kandnud seetõttu, et kostja on rikkunud

kohustust töödelda hageja isikuandmeid seaduslikult ja ca 15% kohtueelsetest menetluskuludest

on hageja kandnud seetõttu, et kostja on rikkunud kohustust väljastada hagejale tema kohta

kogutud andmed. Seega on hageja kohtueelsed kulud praegu vajalikud 30% ulatuses. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 1138,20 eurot.

58. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue rahuldatakse

täielikult ja varalise kahju hüvitamise nõue rahuldatakse osaliselt. Vaatamata sellele leiab kohus,

et menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude

jaotamisel arvestab kohus, et tegemist on töövaidlusega, kus töötaja on nõrgem pool. Vaidluse

on tinginud kostja kohustuste rikkumine. Kostja ei ole enda käitumist ebaõigeks pidanud,

mistõttu ei olnud töötajal muud võimalust enda õiguste kaitseks, kui pöörduda töövaidlusorgani

poole. Arvestades neid asjaolusid kogumis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud

täielikult kostja kanda.

59. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 12.01.2024. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv

475 eurot ning kulud lepingulisele esindajale 8306,67 eurot (koos käibemaksuga).

60. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab

oma seisukohta järgnevalt.

61. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas

tasutud riigilõiv. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 475

eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on

tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg).

62. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust

tunnihinnaga 160 eurot käibemaksuta, s.o kuni 31.12.2023 tunnihinnaga 192 eurot koos

käibemaksuga ja alates 01.01.2024 tunnihinnaga 195,20 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab,

et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on

hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik,

põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on

käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud

mõistlikuks ka kohtupraktikas.

63. Hagejale on menetluses osutatud õigusabiteenust perioodil 14.01.2021 kuni 06.12.2023

kokku 32 tunni ja 15 minuti ulatuses ning perioodil 09.01.2024 kuni 12.01.2024 kokku 10 tunni

ja 50 minuti ulatuses. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud

lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja

keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude

nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

64. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kohtule vastava kinnituse esitanud,

mistõttu on põhjendatud menetluskulude hüvitamise koos käibemaksuga.

65. Eeltoodust tulevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 8781,67 eurot

(riigilõiv 475 eurot + õigusabikulud 8 306,67 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude

jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.

66. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

67. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 23.02.2024 kohtuotsus.