2-20-18112/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

23.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-18112

Tsiviilasi

X hagi AS-i Fenster Alumiinium vastu kahjuhüvitise ja

viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 02.09.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

25 607,66 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek

Kostja (vastustaja): AS Fenster Alumiinium (registrikood

11240316), lepingulised esindajad advokaadid Kaspar

Koppel ja Viktor Särgava

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02.09.2022 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta osaliselt

otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa p 11 alapunktidele.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.

2 (8)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 08.12.2020 Harju Maakohtule hagi AS-i Fenster Alumiinium (kostja)

vastu vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hageja täpsustas oma nõudeid 04.03.2020 ning

nõuab kostjalt 23 278,80 € ja viivise maksmist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates hagi

esitamisest.

1.1. Hagejale kuulub Tallinnas aadressil Pihlametsa 2 / Andrekse tee 112 asuv kinnistu

(edaspidi: kinnistu), millele hageja on püstitanud elamu ja saunahoone. Hageja sõlmis tellijana

ehitustööde lepingu peatöövõtjaga Valsem Ehitus OÜ (kustutatud, edaspidi: peatöövõtja).

Peatöövõtja sõlmis omakorda kostjaga 14.02.2020 töövõtulepingu (edaspidi: töövõtuleping),

millega kostja kohustus paigaldama kinnistul asuvale saunahoonele avatäited (akna- ja ukse

raamid koos klaaspakettidega) vastavalt kostjalt 27.01.2020 peatöövõtjale saadetud hinna-

pakkumises (HP-G-270120-1, edaspidi: hinnapakkumine) esitatud spetsifikatsioonidele.

1.2. Peatöövõtjal tekkisid makseraskused ja 05.05.2020 teavitas ta kostjat, et on peatanud tööd

kinnistul. Peatöövõtja suunas kostjat suhtlema otse hagejaga. Hageja teatas 06.05.2020 kostjale,

et tulenevalt peatöövõtja finantsprobleemidest on hageja ja kostja õigussuhe edaspidi otsene.

Samuti palus hageja kostjal endale edastada peatöövõtjale esitatud arved. Kostja sellele

vastuväiteid ei esitanud, vaid edastas hagejale tasumiseks (peatöövõtja nimele väljastatud) kolm

arvet kokku summas 46 503,60 €. Hageja tasus arved 08.05.2020.

1.3. Aknaraamide paigaldusega alustas kostja 18.05.2020 ja nädal hiljem asus ta paigaldama

klaaspakette, mille värvus ei vastanud kokkulepitule. Kostja tarnis kirkad klaasid, aga tellitud

olid pronksitooni (dark bronze) klaasid. Hageja teavitas kostjat puuduse esinemisest kohe ja

palus täpsustada, millal klaasid välja vahetatakse. Kostja tunnistas 09.06.2020 e-kirjas segadust

klaaspakettide tooni osas. Hageja esitas 30.06.2020 kostjale lepingu rikkumise lõpetamise ja

lepingu täitmise nõude. Kostja nõuet ei täitnud, mistõttu oli hageja sunnitud klaasid ise välja

vahetama. Selleks sõlmis hageja 15.09.2020 töövõtulepingu Semity OÜ-ga (edaspidi: Semity).

Klaaspakettide vahetuse eest (koos utiliseerimisega) tasus hageja 23 278,80 €. Hageja nõuab

kostjalt selle summa hüvitamist.

1.4. Hageja leidis, et kostja on kohustatud hagejale kulutused hüvitama kostja töövõtulepingu

üldtingimuste p-de 3.3 ja 5.3 ning VÕS § 646 lg 5 alusel. Teise võimalusena palus hageja

hüvitada kahju VÕS § 115 alusel. Kui kohtu hinnangul ei ole kostja ja peatöövõtja vaheline

töövõtuleping hagejale üle läinud, on hagejal kolmanda võimalusena õigus nõuda kostjalt kahju

hüvitamist VÕS § 81 lg 2 järgi, sest kostja ja peatöövõtja vahel sõlmitud töövõtulepingust

tulenes kohustus arvestada hageja kui kolmanda isiku huvidega samal määral kui peatöövõtja

õiguste ja huvidega.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata, sest poolte vahel ei ole

võlasuhet. Kostjal oli alltöövõtjana töövõtuleping peatöövõtjaga, hageja saab nõudeid esitada

üksnes peatöövõtja vastu. Peatöövõtja ja kostja vahelist töövõtulepingut ei ole lõpetatud ega

muudetud, samuti ei ole seda hagejale üle antud. Isegi kui hageja saaks esitada kostja vastu

töövõtulepingust tulenevaid nõudeid, oleks hageja nõuded põhjendamatud, sest töövõtu-

lepingus ei lepitud kokku, et pronksitooni (euras 34 dark bronze) peaks olema klaas, vaid

alumiiniumprofiili pind (hinnapakkumine ja alltöövõtulepingu p 3). Alumiiniumprofiil on

aknaraam, akna tugielement. Töövõtulepingu p 4 järgi olid klaasi andmed „Klaas: 6Low-

e+6+6Low-e“, mis tähendab, et klaas pidi olema kirgas (värvita). Hagejal ei ole kahjunõuet

kostja vastu ka VÕS § 81 lg 2 alusel, sest kostja ja peatöövõtja vaheline töövõtuleping ei olnud

sõlmitud hageja kaitseks. Kostja ei ole hagejaga töövõtulepingu sõlmimisel suhelnud ja hagejat

ei ole töövõtulepingus mainitud. Töövõtulepingu järgi oli tellija peatöövõtja ja kinnistu oli seal

märgitud üksnes objekti aadressina.

3 (8)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 02.09.2022 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt

kindlaks edaspidi.

3.1. Maakohus tuvastas mh järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

kinnistu kuulub hagejale ning sellele on püstitanud elamu ja saunahoone;

-

hageja sõlmis tellijana ehituslepingu peatöövõtjaga;

-

21.01.2020 esitas peatöövõtja kostjale palve koostada vastavalt samale e-kirjale lisatud

spetsifikatsioonile hinnapakkumine;

-

27.01.2020 esitas kostja peatöövõtjale hinnapakkumise, mille alusel sõlmisid

peatöövõtja ja kostja 14.02.2020 töövõtulepingu nr MT20013, millele oli lisatud

hinnapakkumine; lepingu ese oli avatäidete (uste ja akende) müük ja paigaldus hageja

kinnistul asuvale saunahoonele;

-

peatöövõtjal tekkisid makseraskused ja ta teatas 05.05.2020 kostjale, et on peatanud

tööd kinnistul finantsvahendite puuduse tõttu; peatöövõtja suunas kostjat pidama

edaspidist suhtlus otse hageja kui tellija ja kinnistu omanikuga;

-

06.05.2020 teatas hageja kostjale, et tulenevalt peatöövõtja finantsprobleemidest on

hageja ja kostja suhtlus edaspidi otsene; ühtlasi palus hageja kostjal edastada

peatöövõtjale esitatud arved; kostja sellele vastuväiteid ei esitanud, vaid saatis hagejale

tasumiseks kolm arvet kokku summas 46 503,60 €, mille hageja tasus 08.05.2020;

-

18.05.2020 alustas kostja raamide paigaldusega ja nädal hiljem asus paigaldama

kirkaid klaaspakette; hageja teatas seepeale, et tema teada olid tellitud pronksitooni

(dark bronze) klaasid, ja palus 05.06.2020 e-kirjas täpsustada, millal klaasid välja

vahetatakse; kostja vastas 09.06.2020 e-kirjaga, milles mh märkis, et „kogu segaduse

tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et spetsifikatsioonis ära näidatud klaasi värvus ei

langenud kokku ja et keegi ei pööranud sellele tähelepanu!“;

-

30.06.2020 esitas hageja kostjale lepingu rikkumise lõpetamise ja lepingu täitmise

nõude, milles andis täiendava tähtaja kuni 10.07.2020 ning hoiatas, et tähtaja järgimata

jätmisel kavatseb ta tellida töö kolmandalt isikult ja kostja peab selle hüvitama;

-

10.07.2020 kostja vastas nõudekirjale ja vaidles hageja nõudele vastu;

-

15.09.2020 sõlmis hageja töövõtulepingu Semityga, kellelt tellis uued pronksitooni

klaasid ja paigalduse ning seniste klaaside utiliseerimise; töö hinnaks lepiti 23 278,80 €;

-

19.01.2021 kuulutati välja peatöövõtja pankrot.

3.2. Maakohus leidis, et hageja ja kostja vahel ei olnud lepingulisi suhteid, mis annaks

hagejale aluse esitada kostja vastu nõue. Kuigi peatöövõtja palus enda makseraskuste tõttu

hagejal ja kostjal otse suhelda, ei järeldu sellest lepinguline suhe hageja ja kostja vahel.

Hagejale ei ole ka peatöövõtja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping üle läinud. Seda ei toonud

kaasa asjaolu, et hageja teatas kostjale, et peatöövõtja makseraskuste tõttu on poolte vahel

edaspidi otsesuhtlus, sest peatöövõtja ei oleks saanud VÕS § 179 lg 1 kohaselt töövõtulepingust

tulenevaid õigusi ja kohustusi kostja nõusolekuta hagejale üle anda. Kostja vaikimist ei saa

lugeda nõustumuseks anda peatöövõtja töövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused üle

hagejale. Hageja ja peatöövõtja vahel oli ehitusleping ning peatöövõtja ja kostja vahel

(all)töövõtuleping. Kostja saanuks vastutada üksnes peatöövõtja ees, kostja ei vastuta

peatöövõtja lepinguliste kohustuste täitmise eest.

3.3. Hagejal ei oleks õigust kostja vastu nõudeid esitada isegi juhul, kui poolte vahel oleks

lepingulised suhted. Hageja ei tõendanud kostja lepingurikkumist ja tal ei ole nõuet VÕS § 646

lg 5 ega § 115 lg 1 alusel. Peatöövõtja tellis kostjalt kui alltöövõtjalt värvita ja läbipaistvate

4 (8)

klaasidega avatäited. Töövõtulepingu aluseks olnud hinnapakkumise ja sama lepingu p 3 järgi

lepiti kokku, et pronksitooni (euras 34 dark bronze) on üksnes alumiiniumprofiil ehk raam kui

avatäite tugielement. Töövõtulepingu sõlmisid peatöövõtja ja kostja, mistõttu tuleb lepingu

tõlgendamisel aluseks võtta nende, mitte hageja tahe. Kostja ei pidanud töövõtulepingu

sõlmimisel tingimusi hageja kui lõpptellijaga kooskõlastama.

3.4. Hagejal ei ole nõuet kostja vastu ka VÕS § 81 lg 2 alusel, millest tulenes kostjale hageja

hinnangul kohustus arvestada töövõtulepingu täitmisel hageja kui kolmanda isiku huvidega

samal määral kui peatöövõtja õiguste ja huvidega. Majanduskäibele oleks halvav tõlgendus,

mille järgi peaks alltöövõtja kooskõlastama tingimused lõpptellijaga. Alltöövõtulepingu

sõlmimise mõte ongi selles, et alltöövõtja vastutab üksnes peatöövõtja, mitte lõpptellija suhtes.

Seetõttu ei ole täidetud VÕS § 81 lg 1 p 2 eeldus. Hageja ei toonud esile, et kostja oleks

avatäidete paigaldamise käigus hageja omandit rikkunud või seda kahjustanud. Täidetud ei ole

ka muud VÕS § 81 lg 1 eeldused.

POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks, jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata VÕS § 179 lg-d 1 ja 2 ning analüüsimata

lepingu ülemineku ja seda kajastavad tõendid. Leping on hagejale üle läinud. Pooled leppisid

kokku otse suhtlemises, kostja edastas hagejale tasumiseks peatöövõtjale väljastatud arved,

mille hageja tasus. Seejärel asus kostja avatäited tootma ja paigaldama. Tahteavaldused lepingu

üleminekuks on vahetatud ja hageja on asunud esialgse tellija asemele (TsÜS § 68 lg 3). Hageja

hinnangul on peatöövõtja ja kostja vahelise lepingu ülemineku pakkumusena käsitletav hageja

06.05.2020 e-kiri. Lepingu ülemineku nõustumus on kostja poolt arvete edastamine. Lepingu

üleminek toimus hageja poolt eelnimetatud arvete tasumisega ja kostja poolt aknaraamide

paigaldusega alustamisega. Poolte käitumine ja tegevus viitas sellele, et nad soovivad

lepingulise suhte jätkumist. Ka poolte tahe oli suunatud lepingu täitmisele ning kostja,

aktsepteerides hageja teostatud makseid ja asudes paigaldama avatäiteid, soovis täita lepingulisi

kohustusi hageja ees. Töövõtulepinguline võlasuhe poolte vahel ei tekkinud ühepoolselt. Ekslik

on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole väljendanud otsest või kaudset aktsepti.

4.2. Teiseks hindas maakohus ebaõigesti tõendeid, kui tuvastas, et töövõtulepingu kohaselt oli

kostjalt tellitud värvita ja läbipaistvate klaasidega avatäited. Töövõtulepingu p-s 3 nimetatud

värv euras 34 dark bronze kehtis kogu klaasfassaadile tervikuna, st nii klaasile kui ka

alumiiniumprofiilile. Hageja ei nõustu, et töövõtulepingus reguleeris akende raamide värvust

p 3 ja klaaside värvust p 4. Nimetatu on vastuolus lepingu, eelkõige p 3 sõnastusega. Kostja ei

tõendanud, et p-s 3 kokku lepitud värvus pronks ei kehtiks kogu tellimuse, sh klaaside osas.

4.3. Kolmandaks kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 29. Kõiki hageja esile toodud

asjaolusid arvestades (lepingueelsetel läbirääkimistel juhtis peatöövõtja tähelepanu, et elamu ja

sauna avatäited peaksid olema samasugused, töövõtuleping koos hinnapakkumisega viitas

pronksitoonile) ei saanud mõistlik isik eeldada, et kostja kohustus paigaldama kirka tooniga

klaasid. Ehitusekspert ei ole VÕS § 29 tähenduses mõistlik isik isegi ehituse töövõtulepingu

puhul. Kostja pidi teadma, et elamu- ja saunahoone avatäited peavad olema samasugused.

Pealegi ei tõenda asjatundjate arvamused kostja väiteid. Maakohus ei ole hageja vastuväiteid ja

seisukohti asjatundjate arvamuse osas käsitlenud.

4.4. Neljandaks jättis maakohus tähelepanuta hageja tõendi, mille kohaselt on kostja

09.06.2020 e-kirjas tunnistanud, et klaaspakettide värvuse osas oli tekkinud segadus, st

spetsifikatsioonis näidatud klaasi värvus ei langenud kokku.

5 (8)

4.5. Viiendaks ei nõustu hageja, et rahuldamata tuleb jätta ka alternatiivsed nõuded.

Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 81 lg 2, sest töövõtulepingut saab tõlgendada hagejat

kaitsva lepinguna VÕS § 81 lg 1 tähenduses. Hageja viitab seejuures Tallinna Ringkonnakohtu

otsusele tsiviilasjas nr 2-14-62044.

5. Kostja vaidles kaebusele vastu.

6. Ringkonnakohus tegi 10.03.2023 otsuse, millega rahuldas hageja kaebuse, tühistas maa-

kohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Ringkonnakohus põhjendas mh, et maakohus jättis sisuliselt VÕS § 81 kohaldamise eeldused

kontrollimata ega selgitanud hagejale VÕS §-st 81 tulenevat tõendamiskoormist. Maakohus

jättis arvestamata hageja esitatud tõendid lepingueelsete läbirääkimiste kohta, kus on viited, et

paigaldada tuleb sama pakett, mis on paigaldatud elamu akendele. Ringkonnakohus leidis, et

kuna ta ei saa täita eelmenetluse ülesandeid, tuleb asi saata uueks lahendamiseks maakohtule.

7. Kostja kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus 17.11.2023 otsusega (edaspidi:

Riigikohtu otsus) ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

7.1. Riigikohus põhjendas, et tellija saab eelduslikult ka alltöövõtjast tingitud lepingu-

rikkumisega seotud nõuded esitada peatöövõtja vastu. Seetõttu puudub üldjuhul põhjus

kohaldada peatöövõtja ja alltöövõtja vahelisele lepingule VÕS § 81 ning lugeda tellija huvi

lepingu nõuetekohase täitmise vastu selle sätte kaitsealasse kuuluvaks. Seda ei mõjuta ka

peatöövõtja maksejõuetuks muutumine või tema majandustegevuse lõppemine muul põhjusel.

Sellise riski maandamiseks on tellijal võimalik peatöövõtjaga kokku leppida, et peatöövõtja

loovutab alltöövõtulepingust tulenevad nõuded talle. Kohtute tuvastatud asjaolusid ja hageja

nõuet arvestades on ringkonnakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust, leides, et hagejal võib

olla VÕS § 81 kohaselt nõue kostja vastu.

7.2. Riigikohus selgitas, et asja uuel lahendamisel saab ringkonnakohus anda hinnangu sellele,

kas poolte vahel on lepingulised suhted tulenevalt nendevahelisest kirjavahetusest pärast

peatöövõtja pankrotti või tulenevalt asjaolust, et peatöövõtja ja kostja vahel sõlmitud

alltöövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused on VÕS § 179 kohaselt hagejale üle

läinud. Kui poolte vahel on leping, saab ringkonnakohus asjaolusid ja tõendeid hinnates võtta

seisukoha küsimuses, mis tooni klaaspakettide paigaldamises kokku lepiti, ning sellest

tulenevalt anda hinnangu, kas kostja on töövõtulepingut rikkunud.

8. Pooled esitasid asja uuel läbivaatamisel täiendavad seisukohad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, aga muudab osaliselt

otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja

kannab menetluskulud kõigis kohtuastmetes.

10. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud vaidlustamata asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1).

11. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas poolte vahel on lepingulised suhted tulenevalt

nendevahelisest kirjavahetusest pärast peatöövõtja pankrotti või tulenevalt asjaolust, et

peatöövõtja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused on VÕS

§ 179 kohaselt hagejale üle läinud.

11.1. Kõnealuse küsimuse lahendamisel on olulised järgmised asjaolud:

-

peatöövõtja teatas pooltele 05.05.2020 e-kirjas, et ta peatas tööde tegemise kinnistul,

hagejaga lõpetatakse leping ja seetõttu peab kostja lahendama kõik edasised

rahastamisega seotud küsimused otse hagejaga (I kd tl 17–18);

6 (8)

-

hageja teatas 06.05.2020 kostjale, aga ühtlasi ka peatöövõtjale saadetud e-kirjas, et

peatöövõtja lõpetas kostjale maksete ja hagejale tööde tegemise ning seetõttu on hageja

ja kostja omavahelise suhtluse vormiks kujunenud otsesuhtlus. Samas e-kirjas soovis

hageja, et kostja saadaks talle tööde tegemise ja paigaldusdefektide kõrvaldamise täpse

graafiku (I kd tl 19–20);

-

kostja edastas seejärel peatöövõtjale koostatud arved hagejale ja hageja tasus need (I kd

tl 21–24);

-

kostja paigaldas tema hinnangul lepingutingimustele vastavad aknad ja uksed.

11.2. VÕS § 179 lg 1 sätestab, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma

lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu

alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb kontrollida, kas peatöövõtja ja hageja

leppisid kokku töövõtulepingu üleandmises ning kas kostja andis selleks oma nõusoleku. Kui

need tahteavaldused tuvastada, siis on kõik töövõtulepingust tulenevad peatöövõtja õigused ja

kohustused hagejale kui lepingu ülevõtjale VÕS § 179 lg 2 järgi üle läinud.

11.3. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et hageja on tõendanud nii tema ja pea-

töövõtja kokkuleppe kui ka kostja nõusoleku töövõtulepingust tulenevate peatöövõtja õiguste

ja kohustuste hagejale üleandmiseks.

11.3.1. Peatöövõtja tahteavaldus lepingu üleandmiseks sisaldub 05.05.2020 e-kirjas ja hageja

piisavalt samasisuline tahe nähtub selgelt 06.05.2020 e-kirjast. Seega on mõlemad nimetatud

osapooled väljendanud tahet VÕS § 9 lg 1 tähenduses, vahetades vastastikku tahteavaldusi,

mille sisust on piisavalt selge, et nad on saavutanud kokkuleppe töövõtulepingust tulenevate

peatöövõtja õiguste ja kohustuste hagejale üleandmiseks.

11.3.2. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt võib tahteavaldus olla kaudne, sh väljenduda teos. Kostja

nõustumus töövõtulepingust tulenevate kohustuste hagejale üleandmiseks väljendub selles, kui

kostja senise alltöövõtjana edastas hagejale kui tellijale varem peatöövõtjale väljastatud arved,

võttis vastu nende eest tasumise ja asus tegema tema hinnangul kokku lepitud tööd. Siinjuures

on oluline, et hageja märkis 06.05.2020 kirjas mh tingimused, mis peavad tema hinnangul

olema täidetud arvete tasumiseks, ja neis sisaldus viide praegu vaidlevate poolte otsesuhtlusele.

11.3.3. Lisaks võtab ringkonnakohus arvesse TsÜS § 75 lg 1, mille kohaselt tuleb kindlale

isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse

saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui aga tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija

tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu

tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hageja kui

mõistlik tellija võis järeldada, et kui kostja alltöövõtjana on nõus, et hageja töövõtulepingu üle

võtab. Sellist järeldust õigustab peatöövõtja teade tellijale ja alltöövõtjale, et tema enam objektil

töid ei tee ning alltöövõtja ja tellija peavad omavahel otse suhtlema. Samuti õigustab nimetatud

järeldust see, kui tellija teatab alltöövõtjale, et nad suhtlevad edaspidi otse, ja alltöövõtja esitab

seejärel arved otse tellijale ja teeb töö pärast seda, kui tellija on arved tasunud.

11.4. Neil põhjendustel nõustub ringkonnakohus hagejaga, et töövõtulepingust tulenevad

peatöövõtja õigused ja kohustused on VÕS § 179 kohaselt hagejale üle läinud. Kaebuse

esimene väide on põhjendatud ja selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Kaebuse

viiendat väidet pole vaja käsitleda, aga Riigikohtu otsuse põhjendustel poleks see edukas.

12. Järgmiseks hindab ringkonnakohus, mis tooni klaaspakettide paigaldamises kokku lepiti,

ja sellest tulenevalt, kas kostja on töövõtulepingut rikkunud. Nimelt on kostja väidetav lepingu-

rikkumine nii VÕS § 646 lg 5 kui ka VÕS § 115 lg 1 järgi hageja kahjunõude esmane eeldus.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuse p-des 16–21 esitatud maakohtu põhjendustega, et

kostja ei rikkunud töövõtulepingut ja kaebuse teine kuni neljas väide pole põhjendatud.

Vastuseks kaebuse neile väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

7 (8)

12.1. Siinkohal uuritava küsimuse lahendamisel on olulised järgmised asjaolud:

-

varasemalt on samale kinnistule ehitatud elamu, mille avatäited valmistas ja tarnis

kostja; elamu klaaside toon on pronks; praegu vaidlusaluse saunahoone klaasid tarniti

läbipaistvatena (kirkad ehk toonimata);

-

arhitekt koostas uste ja akende spetsifikatsiooni (I kd tl 152–153), mille peatöövõtja

edastas 21.01.2020, st enne töövõtulepingu sõlmimist kostjale (I kd tl 6–7);

spetsifikatsioonis märgiti „3× pakettaknad – sama pakett, mis elamu akendel“, aga ka

„Välimine 8mm karast – Hall“;

-

kostja esitas peatöövõtjale 27.01.2020 hinnapakkumise (I kd tl 8–15), mis lisati hiljem

töövõtulepingule ja milles sisaldusid iga akna või ukse kohta kirjeldused: „Surface

finish ins.: E6/colour EURAS 34 Dark bronze“ ja „ Surface finish outs.: E6/colour

EURAS 34 Dark bronze“;

-

peatöövõtja ja kostja allkirjastasid 04.03.2020 töövõtulepingu, millel on märgitud

kuupäev 14.02.2020 (I kd tl 97–101) ja mille p-s 3 pealkirjaga „Tellimuse kinnituse

kinnitus“ sisalduvad viide hinnapakkumisele ja tabel, kus on mh tulbad „Värv“ (igal

real euras 34 dark bronze) ja „Profiil“; sama lepingu p 4 pealkirjaga „Kasutatavad

materjalid“ teine rida on „Klaas: 6Low-e+6+6Low-e“;

-

sama lepingu p 7 järgi kohalduvad lepingule kostja üldtingimused (I kd tl 39–42),

milles sisalduva p 6.2 ls 1 on järgmine: „Töövõtulepingu allkirjastamisega kinnitab

Tellija, et tellitud Kaupade tehniline lahendus, sh värvus, klaaspaketi tüüp, avatavus,

käelisus ja akende mõõdud vastavad Tellija soovidele“;

-

ehitusala asjatundjad on leidnud, et tähisega „6Low-e+6+6Low-e“ märgitakse kirgast,

st toonimata klaasi (I kd tl 123–132) ning avatäidete alumiiniumsüsteemide

projekteerimise, tootmise ja turustamisega tegeleva ettevõtte (Schüco Eesti OÜ)

selgituse (I kd tl 133) kohaselt viitab tähis „euras“ EURASe (European Academy for

Standardisation) järgi anodeeritud alumiiniumi toonile.

12.2. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kostja üldtingimuste p 6.2 ls 1 tõttu ei saa hageja

tugineda väitele, et hinnapakkumises ja töövõtulepingus kajastatu asemel tuleks lähtuda

peatöövõtja algsele tellimusele lisatud spetsifikatsioonist.

12.2.1. Töövõtulepingu sõlmisid peatöövõtja ja kostja, hagejale on leping üle läinud eespool

p 11 alapunktides kirjeldatud viisil. Vaidlustamata asjaoludel oli peatöövõtja ehitusettevõtja,

kes pidi oma tegevuses mh juhinduma EhS §-s 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõttest.

Peatöövõtjal oli hoolsuskohustus, et tagada oma tegevuses nõuete arvestamine ja nõuetekohase

tulemuse saavutamine (EhS § 10 lg 1 ls 1). Ühtlasi pidi ta aru saama kostja hinnapakkumises ja

töövõtulepingus kasutatud tähistustest, sest ehitusettevõtja asjatundlikkuse eeldus on tegevuse

eripärale vastavad teadmised (EhS § 10 lg 1 ls 2).

12.2.2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et peatöövõtja ei pidanud tundma avatäidete

profiilide ja klaaside tähistuse eripärasid, sest ta ise neid ei valmistanud. Eelmises alapunktis

kirjeldatud ehitaja kohustused rakenduvad ka nende tööde ja detailide osas, mille ta hangib

alltöövõtu korras. Seega pidi peatöövõtja tutvuma nii hinnapakkumise kui ka töövõtulepinguga

ja ise veenduma, et lepingus on kajastatud neile tingimustele vastavad avatäited, nagu tal on

kohustus need hageja kinnistule ehitatavas saunamajas paigaldada.

12.3. Teiseks tuleb tuvastada, milline on töövõtulepingu p-des 3 ja 4 sisalduva kokkuleppe sisu

avatäidete klaaside tooni osas. Õige on mõlema poole arusaam, et selleks on vaja lepingut

tõlgendada VÕS § 29 reeglite järgi. Ühtlasi on õige maakohtu põhjendus vaidlustatud otsuse

p-s 20, et kui lepingupoolte tahet ei saa kindlaks teha, siis tuleb VÕS § 29 lg 4 järgides

tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

pidi mõistma.

8 (8)

12.3.1. Lepingu tõlgendamisel saab arvesse võtta selle sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid

läbirääkimisi (VÕS § 29 lg 5 p 1) ning seega ka peatöövõtja ja kostja e-kirju koos lisadega, mis

vahetati enne töövõtulepingu sõlmimist. Samuti tuleb võimaluse korral silmas pidada lepingu

olemust ja eesmärki (p 4), vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt

antavat tähendust (p 5) ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat (p 6). Lepingutingimust

tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu

kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6).

12.3.2. Peatöövõtja 21.01.2020 e-kirjale lisatud spetsifikatsioonist ei nähtu üheselt, mis tooni

klaasiga avatäited olid saunahoonele kavandatud. Nimelt kasutati nii viidet samale paketile, mis

elamu akendel (st vaidlustamata asjaoludel pronksitooni klaas), kui ka tooninimetust „hall“.

Kirjeldatud kaheti mõistetavus oli ilmselgelt põhjus, miks kostja projektijuhi 09. ja 25.06.2020

e-kirjades (I kd tl 25–26, 156–157) viidati segadusele klaaside tooniga. Eespool p-s 12.2

märgitud põhjustel ei saa hageja heita kostjale ette hoolsuskohustuse rikkumist ega tellija juhise

ebapiisavat kontrollimist. Lepingu eesmärk oli tellida avatäited ja sellest ei järeldu otseselt, mis

tooni klaasid tuli paigaldada. Kuigi kinnistule oli varem ehitanud elamu sama peatöövõtja ja

avatäited tarninud kostja, ei saa selle põhjal hinnata nendevahelist praktikat – asjas pole esile

toodud, et samad osapooled poleks teinud koostööd muudel objektidel. Seetõttu ei saa arvestada

arhitekti 07.05.2019 teadet, mis käsitles elamu avatäiteid, mitte aga praegu vaidlusalust

saunahoonet (I kd tl 154). Neil kaalutlustel pole võimalik lepingueelse kirjavahetuse, lepingu

eesmärgi ega ka osapoolte praktika põhjal hinnata, kuidas lepingu osapool või temaga sarnane

mõistlik isik pidi saama aru tellitavate avatäidete klaasitoonist.

12.3.3. Maakohus tuvastas õigesti lepingus kasutatud mõistetele ja väljenditele ehitusalal

tavaliselt antava tähenduse. Ehitusvaldkonna asjatundjate jaoks tähistab töövõtulepingu p-s 4

sisalduv märge „Klaas: 6Low-e+6+6Low-e“ üheselt kirgast (värvitut, läbipaistvat) klaasi ning

hinnapakkumises iga avatäite juures läbivalt märgitud „E6/colour EURAS 34 Dark bronze“,

aga ka sama lepingu p-s 3 tulbas „Värv“ igal real sisalduv märge „euras 34 dark bronze“ viitab

avatäidete profiilide pinnatöötluse värvitoonile, mitte aga klaasi toonile. Lisaks tuvastas

maakohus õigesti, et tähis „euras“ viitab EURASe (European Academy for Standardisation)

järgi anodeeritud alumiiniumi toonile. Kokkuvõtvalt antakse ehituse valdkonnas kõnealustele

väljenditele sellised tähendused nagu maakohus tuvastas. Siinjuures ei saa töövõtulepingu p 3

tabeli tulba pealkirjast „Värv“ teha hageja soovitud järeldust, et selles tulbas kirjeldati

klaasitooni. Samas tulbas igale reale märgitud tähist kasutatakse seni tuvastatu põhjal ainult

profiili puhul. Klaasi materjali, sh värvitooni pidi kajastama töövõtulepingu p 4 teie rida.

12.3.4. Kokkuvõtvalt pidi kostja ja peatöövõtjaga sarnane (st piisavalt asjatundlik, vt eespool

p 12.2.1) mõistlik isik mõistma töövõtulepingu p-te 3 ja 4 koostoimes hinnapakkumisega nii,

et kostjalt telliti avatäited, milles profiil vastab kirjeldusele „euras 34 dark bronze“ ja klaas

vastab kirjeldusele „6Low-e+6+6Low-e“. Eelmises alapunktis 12.3.3 märgitu põhjal tähendab

see, et mõistliku ja piisavalt asjatundliku isiku arusaama järgi telliti läbipaistva ehk kirka

klaasiga avatäited. Vaidlustamata asjaoludel tarnis kostja samasuguste klaasidega avatäited.

12.4. Eelneva põhjal ei ole kostja lepingut rikkunud ja hageja ei saa nõuda kostjalt avatäidete

klaaside asendamise kulutuse hüvitamist VÕS § 646 lg 5 alusel ega kahju hüvitamist VÕS

§ 115 lg 1 alusel. Põhinõude põhjendamatuse tõttu pole hagejal ka viivise nõuet. Järelikult jäi

hagi maakohtu lõppjärelduses õigesti rahuldamata.

13. Kõik senised menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulud

määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)