2-22-147395/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-147395

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi R. L. vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

2578,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (11919806), esindaja Carlo

Kask

Kostja: R. L. (xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista R. L.ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlgnevus 1363 eurot, viivis

494,43 eurot ja alates 21.03.2023 viivis määras 38,90% aastas arvestatuna

põhinõudelt (1363 eurot) kuni selle tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui

põhinõue.

3. Jätta menetluskulud R. L. kanda 90% ulatuses ja PlusPlus Capital AS kanda 10%

ulatuses.

4. Välja mõista R. L.ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskuluna 742,50 eurot.

5. R. L.il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda PlusPlus Capital AS-

ile menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Märkida, et kostjale hüvitatavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. PlusPlus Capital AS esitas 07.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1891,07 euro saamiseks. Kohus tegi 09.12.2022 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas

03.03.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. 20.03.2023 esitas hageja hagi. Hagi kohaselt on kostja ja laenuandja Esto AS vahel

22.11.2021 sõlmitud krediidikonto leping nr. 2152938235, mille järgi võimaldati kostjal

kasutada krediiti 2000 eurot. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase

päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist

intressi 15.ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest

intressimäär 38,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust

kalendrikuus ja 365-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates.

Samuti oli lepingu põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine kliendi

pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel

lisandub välkmakse tasu 15 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 55,67% aastas ja

krediidi kogukulu 4624,88 eurot. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et

intressimäär on 38,9% aastas, väljavõtu tasu on 62 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse

12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kostja ei tasunud igakuist intressi

alates 01.12.2021. Krediidisummalt 1376,62 eurolt on perioodi 15.01.2022 kuni 17.04.2022

eest arvestatud intressi 136,71 eurot.

3. Vastavalt lepingu tingimuste punktile VII 4.2 oli kreeditoril õigus leping üles öelda, kui

klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle

osa tasumisega ja kreeditor on andnud kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja

viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et kreeditor ütleb kliendilepingu üles

selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. Kuna

kostja rikkus lepingut, siis teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis

kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud

kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 18.04.2022. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1376,62 eurot. Vastavalt kreeditori

hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga 38,90% aastas. Kostja

võlgneb hagejale viivisena perioodil 18.04.2022-20.03.2023 494,43 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist alates 21.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni 38,90% aastas. Lisaks palub

hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja on nõude omandanud nõude

loovutamise teel.

4. 09.01.2024 selgitas hageja, et kostjale väljastati 22.11.2021 krediit summas 1400 eurot,

millest kostja tagastas 09.12.2021 intressina 13,62 eurot ning põhiosana 23,38 eurot. Kui

kohus peaks jõudma järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud

kohustust, saab lugeda kostja tasumised põhiosakatteks summas 37 eurot ning kostjal jääb

põhiosana tasuda 1363 eurot. Kostjal on tasumata osamaksed alates 15.01.2022

tagasimaksest.

5. Hageja leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe

andmise kohustust.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause

järgi

oma

õiglase

äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

7. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid,

leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

9. Kohus tuvastas, et kostja ja ESTO AS sõlmisid 22.11.2021 krediidilepingu nr 2152938235

krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 23-41). Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud

kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja

tasuma igakuist intressi 15-ks kuupäevaks.

10. Hagi kohaselt on kostja kasutanud krediidilepingu alusel saadavat krediidilimiiti 1376,62

eurot.

11. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 01.12.2021 ning hageja andis 01.04.2022 kostjale

täiendava tähtaja 15.04.2022 võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevaks

võlga ei tasunud, ütles laenuandja 18.04.2022 lepingu üles (dtl 42-45). Hageja on nõude

omandanud loovutamise teel (dtl 46).

12. Riigikohus

on

24.11.2023

tsiviilasjas

nr

2-21-13098

määruses

selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas

kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 406² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping

on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise

tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna

tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja

eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse

määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras

otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni

põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi

saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise.

13. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 55,67% aastas.

14. VÕS § 406² lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse

määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

15. Eesti Panga veebilehe andmetel oli perioodil 01.07.2021- 31.12.2021 kehtinud eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordne määr 56,04%. Antud juhul ei ületa

lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr 55,67% aastas Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra.

16. Järgnevalt on kohtul kohutus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

17. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

• tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

• tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud

kogumis

või

asjakohasel

juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

• tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

• tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

17.1. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

17.2. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

17.3. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403⁴ lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel,

s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403⁴ lg 4 teine lause). See tähendab muu

hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamise aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3

p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi

asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus

tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

17.4. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise

püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures

summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid

selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine

on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui

ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel),

siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

18. Hageja esitatu kohaselt krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi

enda esitatud (1900 eurot) ja AS-lt Pensionikeskus (803,85 eurot) saadud info. Arvesse võeti

kliendilt saadud info tema finantskohustuste (300 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset

majapidamiskulude määra (400 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt süsteemi

sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on

krediidivõimeline (dtl 87). Hageja on esitanud tõendina laenuandja poolt koostatud kostja

arvelduskonto väljavõtte analüüsi (dtl 100-127). Hageja selgitustel on tabelis analüüsitud

kostja Swedbank konto nr XXXXXXXXXXXXXXX ja LHV Pangas konto nr

XXXXXXXXXXXXXXX väljavõtteid alates 01.08.2021, mille tulemusel on saadud kostja

sissetulekuks 803,85 eurot (Pensionikeskus AS-ilt) ja tööandja XXX AS ning YYY OÜ

(igakuine keskmine palk ca 2000 eurot). Kostja arvelduskonto väljavõtted on esitatud kostja

enda poolt. 09.01.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja, et sissetulekutest oluline osa

pärineb teadmata alustel kostja poolt tehtud sularaha maksetest, mille jätkumise eeldus võib

olla vaieldav. Esineb makseid, mis on ilmselt tehtud isikliku vara säilimiseks

(rahakogujasse). Kulutused on väikestes summades, kuid väga arvukad ja paljud kulutused ei

näi olevat hädavajalikud. Kokkuvõttes ei viita kostja konto väljavõte selgelt piiripealsele

toimetulekule. Hageja on tuginenud töötasu teenimisele XXX AS-ilt ning YYY OÜ-lt.

19. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada kostja arvelduskonto väljavõte kohtule kujul nagu see

on esitatud kostja poolt laenuandjale. Hageja teatas, et krediidiandja on hagejale esitanud

tema andmebaasis säilinud versiooni kostja panagakonto väljavõtte analüüsist. Lähtuvalt

eeltoodust ei ole krediidiandjal säilinud kostja arvelduskonto väljavõte sellisel kujul nagu see

on esitatud kostja poolt laenuandjale.

20. Kohtule ei ole esitatud kostja pangaväljavõtet kujul, mis võimaldaks tõsikindlalt veenduda

kostja sissetulekutes ja väljaminekutes ja olemasolevates kohustustest enne kostjaga

vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist. Hageja selgitustel on tabelis analüüsitud kostja

Swedbank

konto

nr

XXXXXXXXXXXXXXX

ja

LHV

Pangas

konto

nr

XXXXXXXXXXXXXXX väljavõtteid alates 01.08.2021. Kohus märgib, et tegemist on

laenuandja analüüsiga kostja pangakontode kohta ja sellest tabelist ei ole võimalik tehingute

ridadelt eristada, milline osa väljavõttest puudutab Swedbank ja milline LHV pank kontot ja

kuidas need mõlemad korraga kajastuvad selles tabelis. Siiski nähtub laenuandja teostatud

analüüsist kostja pangakontode kohta, et perioodil 01.10.2021 - 31.10.2021 on kostja saadud

laenusumma 18 000 eurot. 29.11.2021 on kostja võtnud IPF Digital AS-ilt laenu 4000 eurot,

07.12.2021 PLACET GROUP OÜ-lt 3500 eurot, 08.12.2021 Credit.ee OÜ-lt 1500 eurot.

Hageja ise möönab, et sissetulekutest oluline osa pärineb teadmata alustel kostja poolt tehtud

sularaha maksetest, mille jätkumise eeldus võib olla vaieldav. Asjas ei nähtu, et laenuandja

oleks kostjal lasknud täpsustada, mis maksetega on tegemist, mistõttu ei saanud laenuandja

ka eeldada, et tegemist on kostja püsiva igakuise sissetulekuga, mille arvelt olemasolevaid

kohutusi igakuiselt tasuda. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis. Asjas ei nähtu, mille alusel määras krediidiandja

minimaalse majapidamiskulude määra (400 eurot). Krediidiandjal oleks tulnud asjakohaseid

andmeid küsida esmalt tarbija käest ja siis neid andmeid kontrollida ning analüüsida. Asjaolu,

et tegelikult ei suutnud kostja oma sissetuleku arvelt püsivalt katta oma väljaminekuid ning

tagastada saadud laenu, kinnitab fakt, et kostja ei tasunud igakuist intressi alates 01.12.2021.

09.01.2024 selgitas hageja, et kostjale väljastati 22.11.2021 krediit summas 1400 eurot,

millest kostja tagastas 09.12.2021 intressina 13,62 eurot ning põhiosana 23,38 eurot. Kostjal

on tasumata osamaksed alates 15.01.2022 tagasimaksest.

21. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate

andmete

kogumis

analüüsimise

tulemusena

veendunud,

et

tarbija

on

krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13). Kohtule esitatud selgituste alusel ei saanud kohtu

hinnangul käesoleval juhul laenuandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6 tähenduses veendumust, et

kostja on krediidivõimeline.

22. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

403⁴ lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne.

23. VÕS § 416 lg 1 lause 1 kohaselt, krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

24. Teenusetingimuste punkti 4.2 kohaselt ESTO võib kliendilepingust taganeda või selle

ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest kliendile vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, juhul, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega ja ESTO on andnud kliendile edutult

kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et ESTO

ütleb kliendilepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu

võla tasumist.

25. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 01.12.2021 ning hageja andis 01.04.2022 kostjale

täiendava tähtaja 15.04.2022 võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevaks

võlga ei tasunud, ütles laenuandja 18.04.2022 lepingu üles.

26. Seega on käesoleval juhul ülesütlemisavalduse tegemise ajal täidetud VÕS § 416 lg 1

esimese lause tingimus, et kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega, krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava

tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

27. Kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise

kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94

sätestatud intressimäära kuni 31.12.2022 0% aastas. Seega jääb rahuldamata hageja

intressinõue perioodi 15.01.2022 kuni 17.04.2022 eest summas 136,71 eurot.

28. Kostjale väljastati 22.11.2021 krediit summas 1400 eurot, millest kostja tagastas 09.12.2021

intressina 13,62 eurot ning põhiosana 23,38 eurot. Kuna krediidiandja pole täitnud VÕS §

403⁴ lg-s 6 toodud kohustust, saab lugeda kostja tasumised põhiosakatteks summas 37 eurot

ning kostjal tuleb VÕS § 108 lg 1 alusel põhiosana tasuda 1363 eurot.

29. Hageja nõue, et kostja hüvitaks sissenõudekuluna 35 eurot, tuleb jätta rahuldamata, sest

vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

rikkumise

tagajärjel

muid

tasusid

tarbija

krediidiandjale ei võlgne.

30. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 494,43 eurot. Lepingu kohaselt on

viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga 38,90% aastas. Perioodil 18.04.2022 kuni

20.03.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis 494,43 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

31. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 jäänud oma seisukoha juurde, et kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo

14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12). Kolleegium ei toeta laenulepingu puhul tõlgendust, mille

kohaselt kehtiva lepingu korral võib krediidiandja nõuda võlgnikult kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära ületavat intressi, kuid lepingu rikkumise ja selle ülesütlemise

korral on sama suur viivisekokkulepe tühine. Sellisel juhul oleksid lepingut rikkuvad

võlgnikud paremas seisus (s.o peaksid kokkuvõttes tasuma vähem raha) võrreldes nende

võlgnikega, kes lepingut korrektselt täidavad. Selline lepingu rikkumist julgustav tõlgendus

ei oleks seaduse mõttega kooskõlas.

32. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada ja kostjalt välja mõista viivis summas 494,43 euro.

33. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 21.03.2023. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise lepingujärgse intressimääraga 38,90% aastas arvestatuna

põhinõudelt kuni selle tasumiseni, kuid hageja taotlusel kokku mitte rohkem kui põhinõue.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

35. Kohus jätab TsMS § 168 lg 4 alusel hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja

kanda.

36. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

37. Arvestades, et nii hagist osalise loobumise kulud ja hagi osalise rahuldamata jätmise kulud

jäävad hageja kanda, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda 90% ulatuses ja hageja

kanda 10% ulatuses.

38. Hageja on menetluskuluna märkinud hagilt tasutud riigilõivu 385 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot (õigusabi on osutatud 3,5

tundi, hinnaga 100 eurot tund+km). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta

arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

39. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 385 eurot.

40. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud

juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses

summas 420 eurot.

41. Kohus peab põhjendatuks TsMS § 484² sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

42. Seega on hageja põhjendatud kulud summas 825 eurot (385+420+20) ja kostja peab sellest

hüvitama 90% ehk 742,50 eurot.

43. Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

44. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

45. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg-st 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik