2-22-129593/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2024, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-22-129593

Tsiviilasi

Lüganuse vald, Kiviõli linn, xxx korteriühistu avaldus M

Vi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1866,87 eurot

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Avaldaja: Lüganuse vald, Kiviõli linn, xxx korteriühistu

(registrikood xxx, asukoht xxx); lepinguline esindaja A T

Puudutatud isik: M V (isikukood xxx, elukoht xxx)

Resolutsioon

1. Lüganuse valla, Kiviõli linna, xxx korteriühistu avaldus

M Vi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista M Vilt Lüganuse valla, Kiviõli linna, xxx

korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 1077,08 eurot,

seisuga 06.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivised

703,63 eurot ja viivised alates 07.08.2022 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumisele

kuuluvalt

põhinõudelt

kuni

põhinõude

kohase

tasumiseni

Menetluskulude

jaotus

ja

kindlaksmääramine

1. Menetluskulud

jätta

M

Vi

kanda

ja

määrata

menetluskulude suuruseks 305 eurot

2. Välja mõista M Vilt Lüganuse valla, Kiviõli linna, xxx

korteriühistu kasuks menetluskulu 305 eurot ja viivis

väljamõistetud

menetluskuludelt

alates

lahendi

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest

Avaldaja nõue

1. Lüganuse vald, Kiviõli linn, xxx korteriühistu (edaspidi avaldaja või korteriühistu või KÜ)

palub kohtult M Vi (edaspidi puudutatud isik) vastu esitatud avalduses välja mõista M Vilt

Lüganuse valla, Kiviõli linna, xxx korteriühistu kasuks perioodil 10.2012 - 02.2018 tekkinud

majandamiskulude põhivõlgnevuse 1077,08 eurot, seisuga 06.08.2022 sissenõutavaks

muutunud seadusjärgsed viivised 703,63 eurot ning viivised alates 07.08.2022 VÕS § 113 lg-

s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (käesoleval ajal 8,00% aastas või 0,0219% päevas)

tasumisele kuuluvalt põhinõudelt 1077,08 eurot kuni põhinõude kohase tasumiseni.

Avalduse asjaolud

2. Kiviõlis xxx asuva korteriomandi omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud surnud R V,

kelle pärijaks on puudutatud isik, kellele on üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused,

sealhulgas kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. xxx

korteriomanikud on 2012 moodustanud maja haldamiseks korteriühistu, mis väljastab

korteriomanikele majandamiskulude arveid. Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud

perioodil 06.2012 - 02.2018, talle KÜ poolt väljastatud arvete tasumata jätmisest. Vältimaks

võlgade katkematut kasvu, õnnestus KÜ-l sundmüüki pandud korteriomand ära osta ning

edasi müüa. Puudutatud isik ei ole huvi nõuete täitmiseks üles näidanud. KÜ liikme, s.h

puudutatud isiku kohustused on reguleeritud KÜ Põhikirjaga. Põhikirja IX jao punktid 43 ja

44 sätestavad, et elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsio onaalselt

võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga; osamaksu

suurus on ühistu asutamise aasta majandustegevuse ühe kuu eeldatavad kulud jagatud

liikmete vahel vastavalt nende omanduses oleva korteri mõttelise osa suurusele ja see

tasutakse ühe aasta jooksul võrdsetes osades igas kuus. Puudutatud isiku võlgnevus

moodustab perioodi 06.2012 - 02.2018 eest kokku 1780,71 eurot, millest tasumata põhiosa on

1077,08 eurot ja seisuga 06.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 703,63 eurot.

Puudutatud isiku vastuväited

3. Puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

4. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx väljavõttega ja pärimistunnistusega nr

xxx 24.11.2015 on tõendatud, et Kiviõlis xxx asuva korteriomandi omanikuna oli

kinnistusraamatusse kantud xxx surnud R V, kelle pärijaks on puudutatud isik, kellele on

PärS § 130 lg 1 kohaselt üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3

esimese lause kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused.

5. Avalduse kohaselt ei tasunud puudutatud isik pika aja jooksul korteriühistu poolt väljastatud

arveid, mistõttu on tal võlgnevus korteriühistu ees perioodil juunikuu 2012.a – veebruar

2018.a koostatud arvete alusel, millelt korteriühistu arvestas ka viivist kuni 01.01.2018 KÜS §

7 lg 4 alusel ja pärast seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega kuuluvad

asja lahendamise kohaldamisele nii enne 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) §

13 lg-d 1-3, KOS § 15 lg 2, korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4, 13 lg 4, KÜS § 15¹ lg 1 ja 2,

kui ka käesoleval ajal kehtivad korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 2, KrtS

§ 42 lg 1.

6. KOS § 13 lg-te 1-3 järgi on korteriomanik kohustatud teistele korteriomanikele hüvitama

kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise vajalikud kulutused, üldjuhul võrdeliselt talle

kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 15 lg 2 järgi on korteriomanikul õigus teha

kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning

ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi

kulude kandmise suhte alusel. KÜS § 7 lg 4 sätestas, et majandamiskulude maksmisega

viivitamisel võis korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti

maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude

maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 40 lg 2 järgi

korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et

tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud

teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude

tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud suuruses.

7. Arvelduste aluseks oleva koondtabeliga ja arvetega on tõendatud, et puudutatud isiku

võlgnevus perioodi juunist 2012.a – veebruarini 2018.a eest moodustab kokku 1780,71 eurot,

millest tasumata põhiosa on 1077,08 eurot ja KÜ poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud

viivised vastavalt kehtinud seadustele seisuga 06.08.2022 703,63 eurot. Elamu majandamise

kulud on arvestatud vastavalt KÜ Põhikirja punktidega 43 ja 44, mille järgi kantakse kulud

proportsionaalselt nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga

ning osamaksu suurus on ühistu asutamise aasta majandustegevuse ühe kuu eeldatavad kulud

jagatud liikmete vahel vastavalt nende omanduses oleva korteri mõttelise osa suurusele ja see

tasutakse ühe aasta jooksul võrdsetes osades igas kuus. Eelviidatud seadustest ja korteriühistu

põhikirja punktidest 43 ja 44 tulenevalt lasub korteriomandi omanikul kohustus tasuda temale

kuuluva korteriomandi majandamiskulud, kommunaalteenused ning muud kulud ning täita

muid korteriühistu põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest tulenevaid kohustusi. Avaldaja

majandusaasta aruannetega aastatel 2012 - 2018 ja raamatupidaja tõendiga elamu hooldustasu

suuruse kohta on tõendatud kulud elamu kohta ja kulude arvestuse aluseks olevad

hooldustasu hinnad. Avaldaja esitatud KÜ raamatupidaja väljavõttest kulude jaotuse kohta

aadressil xxx ning KÜ üldkoosoleku protokollidest nähtub, et tariifid on KÜ asutamisest

juunis 2012.a 0,50 eurot/m2, perioodil 01.04.2014-01.10.2014 erandkorras kehtestatud tariif

0,80 eurot/m2, alates novembrist 2014.a 0,50 eurot/m2. Arvetelt nähtuvalt on avaldaja arved

koostanud kooskõlas kehtestatud hooldustasu hindadega.

8. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS §

76 lg l järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama paragrahvi teise

lõike kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes

arvesse tavasid ja praktikat ning vastavalt selle paragrahvi kolmandale lõikele loetakse

kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Arvetega on tõendatud, et need on puudutatud isikule

esitatud igakuiselt ja nendel märgitud majandamiskulud tuli tasuda 25.-ndaks kuupäevaks.

Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgnevast kuupäevast ning

selleks ajaks maksetega hilinemisel või mittetasumisel osutus korteriomanik võlglaseks

korteriühistu ees. Arvete tasumise arvestusest nähtuvalt ei ole puudutatud isik avalduses esile

toodud arveid avaldajale tasunud. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud ega tasumist

tõendanud. Seega on avaldaja poolt nõutav põhivõlgnevus muutunud sissenõutavaks.

9. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab

võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda

rikub. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse

kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, KÜS § 7 lg 4 ning alates 01.01.2018

jõustunud KrtS § 42 lg 1 kohaselt on viivisemäär võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja nõuab

avalduses viivist iga arve eest kuni kohustuste kohase täitmiseni. Avaldaja on tõendanud, et

ta on esitanud võlgnevuste ning viiviste arvestuse igal järgneval arvel. Kohus on seisukohal,

et avaldaja on arvestanud viiviseid seisuga 06.08.2022 703,63 eurot kooskõlas kehtiva

seadusandlusega ning viivise väljamõistmine on puudutatud isiku korduvate kohustuste

täitmata jätmise tõttu põhjendatud. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõista sissenõutavaks muutunud viivis 703,63 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses põhinõudelt 1077,08 eurot alates 07.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas oma kohustuste täitmata jätmisega

avaldaja kohtusse pöördumise, on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses

puudutatud isiku kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks

muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Asjast nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks TsMS §

138 lg-s 2 sätestatud hagita asja esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot ja õigusabi kulud 240

eurot, mis on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult välja mõista.

Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulult välja mõista viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise

kohta tehtud kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni avaldaja kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik