3-23-2635/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2635

Haldusasi

F.L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.11.2023 otsuse nr

12304130067-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – F.L , esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 06.02.2024

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Kaebaja menetluskulud jäävad riigi kanda. Riigi

õigusabi tasu lahendab kohus eraldi määrusega.

3. Avaldada otsus kaebaja identifitseerimist välistavalt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

22.03.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. F.L saabus aa.aa.aaaa Valgevenest Tartu Ülikooli õppima. 13.04.2023 esitas kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 08.11.2023 otsusega nr 12304130067-1 kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20

lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise

kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4

alusel

ettekirjutuse lahkumiseks Valgevenesse (resolutsioonis Venemaa Föderatsiooni)

vabatahtliku täitmistähtajaga 15 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku

viibimisaluse lõppemise korral (p 2); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu 2-ks

aastaks Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3).

Kaebaja on 1979. aastal sündinud Valgevene kodanik. Kaebaja selgitustel on tal hirm saada

tagakiusatud oma poliitilist meelsust väljendava tegevuse tõttu. Kaebaja tõi näitena välja, kuidas

mitmed Valgevene aktivistid on oma tegevuse tõttu vangis. Kui võrrelda kaebaja profiili

vangistatud aktivistidega, sh Inimõiguste Keskuse „Viasna“ (edaspidi: Viasna) aktivistidega, siis

ei ole need profiilid samalaadsed. Kaebaja ei ole olnud varasemalt hõivatud olulise

opositsioonilise, aktivistliku, ajakirjandusliku või muu tegevusega, mis oleks võinud tingida tema

Valgevene ametivõimude huviorbiiti sattumist. Kaebaja meelsust väljendav tegevus Valgevenes ja

Eestis oli pigem diskreetne, st tema tegevus ei paistnud silma ja ei mõjutanud suurt hulka inimesi.

Samuti ei nähtu, et kaebajal oleks probleeme tema poliitiliste veendumustega seoses Valgevene

ametivõimudega. On ebatõenäoline, et kaebaja võiks olla Valgevene võimude huviorbiidis oma

meelsuse tõttu. Kaebaja õpingud Eestis ja tema jaoks tehtud annetused BYSOL-is (Fundraising to

support the repressed Belarusians) ei mõjuta kuidagi kaebajat, kui ta Valgevenesse naaseb.

Kaebaja kirjeldatud subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud

ja kaebaja ei ole isik, kes vastab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase staatuse mõiste määratlusele.

Valgevenes elades ei ole tal Valgevene politsei ja julgeolekuteenistustega probleeme olnud.

Kaebaja ei ole ka ise tunnetanud, et Valgevene politsei oleks tema vastu huvi tundnud. Kaebaja

kodus ei ole läbiotsimisi korraldatud. Valgevene ametivõimud ei ole kaebaja osas tülitanud ka tema

Valgevenes elavaid lapsi. Kaebaja isik ja profiil ei ole selline, keda ohustab oma riigi

ametivõimude poolt reaalne risk sattuda tõsiselt ohtu. Avalikest allikatest ei nähtu, et Valgevene

territooriumil toimuks nii intensiivne ja laiaulatuslik relvakonflikt, mis lubaks arvata, et iga

Valgevene territooriumil elava isiku elu ja tervis on ohus pelgalt territooriumil viibimise tõttu.

Puuduvad ka muud indikatsioonid, mis lubaks arvata, et kaebajat võidakse Valgevenes piinata või

mõnel muul moel ebainimlikult kohelda. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Valgevenesse

tagasipöördunud kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas

varjupaika taotlenud. Kuigi Valgevene valitsus on aeg-ajalt piiranud kodanike, eriti endiste

poliitvangide õigust reisida välismaale, siis Valgevene seadused näevad ette riigisisese liikumise,

välisreiside, väljarände ja repatrieerimise vabaduse. Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset.

PPA kaalutlusel on põhjendatud kaebajale vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse

tegemine olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest. Kaebajale on tehtud

tagasilükkav otsus VRKS § 20 lg 1 ja 2 alusel ning põhjendamatu taotlus on üks

lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramata jätmise ja sundtäitmise alus. Kuna kaebaja on teinud

PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud

dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis sellest

tulenevalt on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Kaebaja kinnitas

26.06.2023 toimunud vestlusel, et ta on tagasilükkava rahvusvahelise kaitse otsuse korral ning

seadusliku aluse puudumisel nõus vabatahtlikult lahkuma Eestist ja Schengeni viisaruumist.

Kaebaja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada

kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist ja selle täitmist tähtaja saabumisel. Kaebaja on Eestis

viibinud lühiajaliselt alates aa.aa.aaaa. Kaebaja ei ole väitnud, et Eestist lahkumine ohustaks tema

tervist niivõrd drastiliselt, et talle lahkumisettekirjutust mitte teha.

Tervislikud asjaolud võivad teatud olukorras olla sissesõidukeelu kohaldamata jätmise aluseks,

kuid päritoluriigi info põhjal on selge, et Valgevenes on olemas ravivõimalused sclerosis multiplexi

põdevatele inimestele ning viimaste aastatega on need ka paranenud. Seega ei esine kaebaja puhul

VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid.

2(9)

3. Kaebaja esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.11.2023 otsuse nr

12304130067-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebajal on põhjendatud kartus, et päritoluriiki naastes hakatakse teda poliitiliste vaadete tõttu

taga kiusama. Kaebajat ähvardab päritoluriiki tagasipöördumisel diskrimineeriv või

ebaproportsionaalne süüdimõistmine või karistuse kehtestamine (VRKS § 19 lg 1 p 3). Lisaks on

kaebaja kaitse vajadus tingitud tema suhtes füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamisest (VRKS § 19

lg 1 p 1). Kaebaja tagakiusu hirmu allikaks on riik, kuid ei saa välistada ahistamist ka eraisikute

poolt, mida riik tolereerib, heaks kiidab või isegi ülesandeks annab.

5. Kaebaja profiil vastab inimesele, kelle telefoni sisu Valgevene võimud kontrolliksid.

Põhjendamatu on PPA arvamus, et teistsuguse maailmavaatega inimeste suunas ei teostata

kontrolli ega repressioone, kui inimene ei ole seda väljendanud avalikult suuremale

kuulajaskonnale või tegutsenud režiimivastases institutsioonis. Mitmes artiklis on analüüsitud

Valgevene territooriumilt põgenenud inimeste hulka, põgenemise põhjuseid ning Valgevene

repressiivset käitumist põgenike suhtes. ÜRO eriraportöör Anaïs Marin oma raportis toonud välja,

et erinevatel andmetel on Valgevenest põgenenud sajad tuhanded kodanikud. Sama väidet kinnitab

ka Associated Press´i artikkel, kus tuuakse välja, et 200 000 – 300 000 kodanikku on riigist

põgenenud. ÜRO eriraportöör on kinnitanud, et isegi pärast riigist põgenemist elavad Valgevene

kodanikud suure hirmu all, samal ajal kui nende pereliikmed riskisid kodus ülekuulamisega ja

vahistamisega. Paljud on teatanud, et korrakaitsjad hävitasid nende vara tahtlikult nende kodude

haarangute ajal. Eelnevad andmed ja artiklid on selge näide sellest, kuidas Valgevenes ei

represseerita ega rünnata ainult aktiivselt tegutsenud opositsioonitegelasi või laiemale ringile

režiimivastaseid mõtteid jaganud inimesi. Riigis on oht igal kodanikul, kes ei aktsepteeri riigis

toimuvat ning on praeguse võimu poliitika suhtes eriarvamusel.

6. Kaebajal ei olnud oma haiguse tõttu võimalik olla Valgevene presidendivalimistel valimiste

vaatleja. Kaebaja oli selle tõttu isegi Viasnaaktivistidega ühenduses, mis näitab seda, et kaebaja on

teinud omalt poolt konkreetseid samme selleks, et olla presidendivalimistel valimiste vaatleja, kuid

mida takistas kaebaja haiguse süvenemine. Vastasel juhul oleks kaebaja osalenud kõnealusel

presidendivalimistel vaatlejana.

7. Kaebaja on PPA-le esitanud tõendid, kus on kajastatud tema jagatud sotsiaalmeedia postitused.

Tõenditest saab järeldada, et: 1) kaebaja on oma arvamust avaldanud, 2) kaebaja on seda teinud

avalikult ja järjepidevalt, 3) tegemist on selgelt opositsiooniliste- ja keelatud meediaväljaandeid

sisaldavate postitustega, mille tõttu hakatakse kaebajat päritoluriigis taga kiusama. Kuigi kaebaja

postitused Facebookis on mõeldud tema enda valitud inimestele vaatamiseks, tuleb

sotsiaalmeediasse postitamisel alati olla teadlik asjaolust, et postitused võivad teiste inimeste

kaudu liikvele minna. Kaebajal on Facebookis 497 sõpra ning ta on aastate jooksul enda

Facebooki profiilil jaganud opositsiooniliste- ja keelatud meediaväljaannete sisu. 497 inimest on

piisavalt suur arv selleks, et kaebaja jagatud poliitiline ning keelatud meediaväljaannete sisu jõuaks

suurema hulga inimesteni, kui seda on ainult kaebaja sõbralistis olevad inimesed. Kuna kaebaja ei

oma kontrolli selle üle, kes tema postitusi Facebookis või mujal sotsiaalmeedias teistele edasi

lugemiseks saadavad ning kelleni kõnealused postitused lõpuks välja jõuavad, on põhjendatud

kaebaja oht, et tema poliitilise ning keelatud meediaväljaannete sisuga postitused on jõudnud

suurema hulga inimesteni, kui seda on ainult kaebaja Facebooki sõbralistis olevad isikud. Kaebaja

jätkab oma tegevust siiani, jagades enda Facebooki profiilil sisu, juhtides omakorda tähelepanu

sellele, mis väljendab tema vastumeelsust Valgevene poliitika suhtes. Sotsiaalmeedias aktiivne

tegutsemine, sh oma poliitiliste vaadete väljendamine osalise anonüümsusega võib viia ka

olukorrani, et kaebaja kaitsevajadus on tekkinud menetluse jooksul.

3(9)

8. Kaebaja on ühinenud ka Valgevenes ekstremistlikuks kuulutatud Telegrami grupiga, olnud

sõnumivahetuses Viasna aktivistidega ja kultuuriajaloolase Oksana Zaretskajaga. Kirjavahetuse

Viasna aktivistidega kustutas kaebaja enne Valgevenest lahkumist, kuid sõnumid O. Zaretskajaga,

kes on ka Valgevenes vangi mõistetud, jättis alles.

9. Aktivistidega sõnumivahetuses olemine jätab kaebajale jälje, mida Valgevene võimud saavad

alati võimalusel kontrollida ning kaebaja kahjuks ära kasutada. Näiteks on hakanud töötajad

rongides kontrollima rongiga liiklejate telefone. On alust arvata, et nad on selliseks tegevuseks

saanud kindla korralduse. Teatud inimesi vabastatakse pärast kontrolle, kuid esineb ka vahistamisi.

10. Kaebaja töötas 2018-2019. a Valgevenes MTÜ-s „Kuldse Ajastu Ülikool“, mis oma olemuselt

oli täiskasvanute hariduse keskus. 2021. a juulis korraldati kaebaja töökohas läbiotsimine, mille

käigus võeti ära arvuti, dokumente ning isiklikke asju. Enne, kui kaebaja sõitis Eestisse, sai ta

teada, et tema endine kolleeg kutsuti Finantsuurimiste ametisse ülekuulamisele. Kaebajal on

põhjendatud kartus, et kui ta oleks sellel ajal oma vanas töökohas edasi töötanud, oleks teda ilmselt

ka üle kuulatud. Isegi kui kaebaja oleks kutsutud ülekuulamisele, kuid temaga poleks midagi

enamat tehtud, oleks ülekuulamisest jäänud ikkagi märk maha, millest oleksid saanud Valgevene

võimud vajadusel teada. Kaebaja arvates on olemas reaalne oht ülekuulamiseks Valgevenesse

naastes. Lisaks sellele mõjutaksid eelnevad kogumis hinnatud tõendid ülekulamise edasist käiku,

mis omakorda võib viia kaebaja vahistamiseni.

11. Valgevenes puudub kodanikel võimalus õppida ja elada avatud ühiskonnas, seal puudub

demokraatia nagu Eestis. Valgevene üliõpilastele võidakse keelata hariduse omandamine nende

poliitiliste vaadete tõttu. Kaebaja põeb haigust nimega sclerosis multiplex, mille pärast pidi ta

katkestama Tartu Ülikoolis õpingud. Lisaks sellele on kaebajal tuvastatud osaline töövõime.

Seetõttu on oluline, et kaebaja saaks Eestis jätkata ning lõpetada ülikooli õpingud ning saada

vastav ülikooli kraad, sest osalise töövõimega inimestel on niigi raskem leida tööd. Valgevenesse

tagasi minnes ei saaks kaebaja oma poliitiliste veendumuste tõttu jätkata hariduse omandamist,

mistõttu langeks tema edaspidine elukvaliteet.

12. Valgevenesse tagasi minnes tuleb kaebaja tegusid hinnata kogumis, mistõttu on suurem

tõenäosus, et Ukraina pagulaste aitamise ning fotonäitusel osalemise (mida jäädvustati

sotsiaalmeedias), samuti Valgevene Majas osalemise tõttu kaebaja vahistatakse Valgevenes.

13. Kaebaja on raha annetamisega jätnud jälje, mis annab piisava aluse vahistamiseks. BYSOL-i

asutaja vastu algatati kriminaalmenetlus, mistõttu on ka kaebaja perekonna kirjeldus nähtav

BYSOL-i lehel annetuskampaania kirjelduses. Kaebajat on juba kord vestlusele kutsutud seetõttu,

et ta on töötu. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit ning seda, et ta põeb sclerosis multiplex

haigust, ei ole kindel, et kaebaja veel niipea tööle minna saab, kui üldse saab. Seega on tõenäoline,

et kaebajat kutsutakse uuesti vestlusele, mida saab pidada tõsiseks ja korduvaks ohuks. Seega

kaebaja hirm vestlusele tagasikutsumise ees on põhjendatud ning on olemas võimalus, et kaebajal

on olemas oht parasiitide nimekirja sattumiseks.

14. Kaebaja tervislik seisund eeldab regulaarset ravi Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia

osakonnas. Valgevenesse naasmisel läheks kaebaja tervise seisund halvemaks, arvestades tema

staatust Valgevenes. Isegi, kui kaebaja varasem käitumine ei ole piisav tema vahistamiseks või

aluseks tagakiusule Valgevene ametivõimude poolt, ei saa väita, et sellist olukorda tulevikus ei

teki. Päritoluriigi info põhjal võib eeldada, et kaebaja saab Valgevenes ravi jätkata, kuid sellele ei

saa kindlalt toetuda.

15. PPA pole enda otsuses täiendava kaitse andmist sisuliselt analüüsinud. Kui PPA oleks seda

teinud, oleks PPA pidanud tuvastama täiendava kaitse vajaduse. Asjaolu, et PPA-l puudub

informatsioon selle kohta, et Valgevenesse tagasipöördunud kodanikke võiks ohustada tagakius

või oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud, ei ole piisav selleks, et mitte anda

4(9)

kaebajale täiendavat kaitset. Kuigi avalikest allikatest ei nähtu, et Valgevene territooriumil toimuks

intensiivne ja laiaulatuslik relvakonflikt, pole see siiski tuleikus välistatud.

16. Ei saa pidada proportsionaalseks 2 aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamist. Kaebaja ei ole

Eesti riigi jaoks ohtlik, kellele tuleks reisimist Eestisse või laiemalt EL-i ära keelata. Kaebaja on

mh täitnud nõuetekohaselt oma kaasaaitamiskohustuse. Lisaks tuleb kaebajale jätta võimalus oma

päritoluriigist turvaliselt emigreeruda juhuks, kui tema tagakiusamine muutub päritoluriigis

väljakannatamatuks. Samuti puudub alus takistada kaebaja reisimist tervisega või hariduse

omandamisega seoses. Kaebaja pole kunagi rahvusvahelise kaitse menetlust kuritarvitanud,

mistõttu on sissesõidukeeld ebaproportsionaalne.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

17. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA on otsuse punktis 5.5 põhjalikult analüüsinud

kaebaja poliitilist tegevust Valgevenes. PPA on leidnud õiguspäraselt, et ei ole usutav, et

päritoluriiki naastes hakatakse kaebajat tema poliitiliste vaadete ning eneseväljenduste tõttu taga

kiusama. Kaebaja on oma sõpradele Facebooki grupis jaganud artikleid riigivastase meelsuse

kohta. Kaebaja meelsus ei ole Valgevene ametivõimudele teada ning kaebaja profiil ei ole selline,

et oleks eluliselt usutav, et kaebaja satub ametivõimude huviorbiiti. Vastustaja möönab, et kaebajal

võib olla teatav hirm, kuid kaebajaga seotud objektiivsed asjaolud ei kinnita, et kaebaja hirm võiks

olla põhjendatud. Eluliselt ei ole usutav, et iga isik, kes on olnud mingi liikumise liige või jaganud

sõprade ringis arvamusartikleid, satub kohe riigi tähelepanu alla, mis tingiks tagakiusu

ametivõimude poolt.

18. Kaebaja ei põgenenud Valgevenest, vaid tuli 2021.a Eestisse õppima. Peale kahekuust õpingut

võttis kaebaja akadeemilise puhkuse ning ei ole senini õpinguid jätkanud, pikendas akadeemilist

puhkust ning tegeleb omale meelepärase tegevuse ja enda ravimisega. Kaebaja tütar õppis ühe

õppeaasta Eestis koolis ja naasis Valgevenesse ilma mingite takistusteta, samuti ei juhtunud temaga

naasmisel midagi. Kaebaja poeg elab samuti Valgevenes ning ametivõimud ei ole käinud kaebaja

poja ega tütre käest küsimas ema viibimiskoha kohta.

19. Senini ei ole kaebaja sõpradele saadetud postitused liikvele läinud, sest mingeid tagajärgi pole

kaebajale tekkinud. Samuti on enamus artiklid avalikult kättesaadavad ning suletud FB sõprade

ringis jagatud postitusi ei saa ka sõbrad ilma loata edasi jagada väljaspoole sõprade ringi. Seega ei

ole usutav, et Facebookis jagatud info on ametivõimudeleteada.

20. Kaebaja elas peale läbiotsimist pea aasta Valgevenes ja keegi ei soovinud teda küsitleda, samuti

ei kutsutud teda ülekuulamisele seoses teiste kolleegide vahistamisega ega vahistatud teda ennast.

Töökoha läbiotsimine ei anna kaebajale põhjust taotleda aastaid hiljem rahvusvahelist kaitset ning

pelgalt hirm ülekuulamise ees ei ole iseenesest rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.

21. Kaebaja tegevus, so lokaalsel fotonäitusel osalemine, ukrainlaste aitamine Tartus, suveniiride

heegeldamine Valgevene Maja jaoks jne, ei ole Valgevene võimudele teada. Mistahes eksiilis

toimunud poliitilise tegevuse arvestamine annab ulatusliku võimaluse isikutele moonutada oma

subjektiivse käitumisega rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi. Genfi konventsiooni ja direktiivi

eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele(Riigikohtu

Halduskolleegiumi 12.12.2023 otsus haldusasjas 3-22-2509/36)

22. Vastustaja ei pea usutavaks, et kaebajal keelatakse õpinguid jätkata. Kuna kaebaja kohta ei ole

mingit viidet, et riigivõimule oleks teada kaebaja poliitiline vaade või mingi tegevus, siis nimetaud

olukord ei kohaldu kaebajale. Kaebajal on Valgevenes olemas samuti ravivõimalused, kui ta

Valgevenesse naaseb. Soov saada tervishoiuteenust teises riigis ei ole kindlasti rahvusvahelise

kaitse andmise aluseks. Paremad ravivõimalused Eestis ei anna kaebajale õigust saada Eestis

rahvusvahelist kaitset.

5(9)

23. Annetamine on privaatne toiming ning pole alust arvata, et riigivõimud otsiksid isikuid, kes ei

ole olnud varasemalt riigi huviorbiidis. Annetused tegi kaebaja enne Eestisse õppima asumist ning

selle tõttu ei takistanud keegi kaebajat Valgevenest lahkumast.

24. Mistahes ebameeldiv vestlus ei ole veel tagakius. Samuti kinnitas kaebaja ise, et teda ei pandud

nn parasiitide nimekirja. Kaebaja pöördus peale stipendiumi maksmise lõpetamist rahalise abi

saamiseks organisatsiooni BYSOLi poole, kes aitab poliitvange ja nende peresid. Kaebaja on

manipuleerinud abi saamisel oma tausta ja olukorra kirjeldamisega, sest kaebaja ei põgenenud

riigist vaid tuli Eestisse õppima. Ühtlasi ei toimu Valgevenes relvakonflikti, samuti ei olnud

kaebaja Valgevenes kiusatud ning ta ei ole poliitvang.

25. Eraisikute kiusu eest peab isikut kaitsma riigivõim. Taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks on

esitatud ilmselgelt ettekirjutuse Eestist lahkumise täitmise vältimiseks. VSS-s on sätestanud, et

lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu ning ainult humaansetel

kaalutlustel võib sissesõidukeelu jätta kohaldamata. Seega ei pea PPA põhjendama, miks

sissesõidukeeldu kohaldatakse, vaid ainult kaaluma, kas esineb humaanseid kaalutlusi

sissesõidukeelu lühendamiseks ning proportsionaalne. Kaebaja asjaolud ei ole sellised, et väita

sissesõidukeelu kehtestamise õigusvastasust. Igal riigil on suveräänne õigus otsustada, millistel

isikutel on õigus nende territooriumile siseneda ning välismaalasel puudub üldjuhul subjektiivne

õigus nõuda, et riik lubaks tal oma territooriumile reisida. Samuti ei ole kohaldatud sissesõidukeeld

takistuseks isikult piiripunktis rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

26. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel

ei korda kohus haldusaktis esitatud kõiki põhjendusi. HKMS § 158 lg 3¹ esimese lause kohaselt

hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise

aja seisuga.

27. Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on

tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane

välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib

väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle

suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on

täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine

täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või

väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas

surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või

inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või

üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise

rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks

lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks

asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji,

C-465/07, punkt 31, jt).

VRKS § 20 lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta

rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning VRKS § 20 lg 2

alusel lükatakse tagasi.

28. Kohtu hinnangul on PPA olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti lugenud

kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks. Pole eluliselt usutav kaebaja

järeldus, et teda hakatakse Valgevenes taga kiusama 1951. aasta Genfi pagulasseisundi

konventsiooni (Genfi konventsiooni) ja VRKS-i mõttes. Riigivõimust erinev poliitiline meelsus ei

ole iseseisvalt alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isiku poliitiline arvamus peab olema võimule

teatavaks saanud või on see võimult kaebajale omistatud, lisaks peab olema näidatud hirm saada

6(9)

taga kiusatud selle erineva arvamuse omamise pärast, mida riigivõim ei tolereeri. Oluline on ka

selle arvamuse suhteline tähtsus ja püsivus. Tagakiusamine peab oma olemuselt olema isiku vastu

suunatud, sihipärane ning järjepidev.

29. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et Valgevene ei ole demokraatlik õigusriik. Rahvusvahelise

kaitse andmiseks ei piisa aga sellest, et üldine olukord riigis ei ole stabiilne. Selleks peab olema

personaalne ja reaalne oht taotlejale. Kaebajat ei ole Valgevenes varem karistatud, teda ei ole kinni

peetud, praegusel ajal ei ole tema osas Valgevenes menetlust käimas, ei ole mingeid tõendeid selle

kohta, et kaebajat Valgevenes oleks taga otsitud ega üldse tema tegemiste vastu huvi tuntud, ta ei

kuulu ühtegi parteisse ega liikumisse ning tal puuduvad kokkupuuted Valgevene ametivõimudega.

Genfi konventsiooni ja direktiivi eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest

riikidest pärit isikutele.

30. Kaebaja on väljendanud oma poliitilist meelsust nii väheintensiivselt, et sellest ei saa tuleneda

talle tagakiusuohtu. Opositsioonikandidaadi pooldamiseks käevõru kandmine ja riigilipu värvides

linade rõdule ülesriputamine üle kolme aasta tagasi ei ole asjaolud, mis taotleja Valgevene

riigivõimu teravdatud tähelepanu alla viiks. Seejuures on kaebaja kustutanud enne Valgevenest

Eestisse tulekut oma telefonist ära suhtluse Viasna aktivistidega. On näha, et kaebaja on olnud oma

meelsuse avaldamisel ettevaatlik.

31. Kaebaja ei olnud valimistel sõltumatu vaatjeja ning asjaolu, et ta enda sõnul seda soovis teha,

kuid tervise tõttu loobus, ei ole antud juhul oluline – Valgevene võimudele see soov teatavaks

saanud ei ole. Valgevene presidendivalimised toimusid 04.08-09.08.2020. Kaebaja lahkus

Valgevenest aa.aa.aaaa ehk 11 kuud hiljem. Kui PPA küsis taotlejalt, kas tal on Valgevenes elades

esinenud probleeme või tagakiusu oma poliitilise meelsuse väljendamise pärast, vastas ta, et enne

Valgevenest ärasõitu tal selliseid probleeme ei olnud. Sellest on kohane järeldada, et Valgevene

ametivõimud ei olnud kaebaja meelsusest teadlikud ning ei tundnud selles osas tema vastu huvi.

32. Kaebaja Facebooki avalikus vaates nähtavad postitused ei ole poliitilise sisuga. Sellest

tulenevalt ei saanud PPA kontrollida, millise poliitilise sisuga kaebaja sõbralistile nähtavad

postitused on. Kui kaebaja on tõesti opositsioonilisi postitusi jaganud, siis on need jõudnud vaid

tema poolt valitud väikese hulga inimesteni (inimesed, kelle kaebajaon oma sõbralisti valinud ja

kellel kaebaja on isiklikult lubanud oma sotsiaalmeedia profiilil olevat sisu jälgida ja lugeda).

Kohus ei näe selles akuutset tagakiusuohtu kaebajale. Arvestades, et Valgevenes elab üle 9 miljoni

inimese ning kaebaja ei eristu oma profiili poolest teistest tavalistest kodanikest, siis on

vähetõenäoline, et kaebaja võiks Valgevene ametivõimudes tahtmatut huvi äratada. Praeguseks

hetkeks on valimistest möödunud ka 3,5 aastat, nii et ei ole põhjust arvata, et võimud seniajani

tegeleks valimiste paiku oma arvamust diskreetselt väljendanud isikute jälitamisega.

33. Kaebaja kardab, et kui Maria Rabkova ja Oksana Zaretskaja kinni peeti, siis leiti nende

telefonist, et kaebaja on nendega ühenduses olnud. Ei ole siiski tõenäoline, et kaebaja saaks

seetõttu vanglakaristuse. Esiteks ei ole ametivõimud aktivistide ülekuulamise ja kohtuprotsessi ajal

kaebajaga ühendust võtnud, et uurida, milline on tema seos aktivistidega ning miks ta nendega

ühenduses oli. Teiseks on PPA-l õigus selles, et arvestades M. Rabkova ja O. Zaretskaja tuntust ja

tegevust Valgevenes, on põhjust eeldada, et kaebaja ei olnud ainus valgevenelane, kes nendega

kontaktis oli. Seega ei ole usutav, et Valgevene võimud soovivad vahistada iga tavalist Valgevene

kodanikku, kes mingil ajaperioodil on olnud mõne tuntuma inimesega või aktivistiga

sõnumivahetuses.

34. Asjaolu, et kaebaja põeb sclerosis multiplexi, ei ole rahusvahelise kaitse saamise kontekstis

oluline. Tervise parandamise soov ei anna alust kaitsele. Kuna kaebajat ei ohusta kohtu hinnangul

vanglakaristus, ei pea arvestama tema seisukohtadega, et ta jääks Valgevene vanglas vajaliku

ravita. Kohtul ei ole aga alust järeldada, et kaebaja ei saa oma haigusele Valgevenes viibides ravi ja

seda isegi juhul, kui kaebaja peaks tõepoolest kinnipidamisasutusse sattuma (seda ohtu kohus aga

7(9)

ei näe). Seejuures ei oleks kaebaja soov jätkata meditsiinilises eksperimendis osalemist ja saada

nimelt seda ravi Valgevene kinnipidamsiasutustele kohustuslik, juhul kui kaebajale tagatakse

alternatiivne ravi.

35. Ka kaebaja soov jätkata Eestis haridusteed ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks.

36. Kohus arvestab täiendavalt, et Valgevenes on kaebaja lapsed, kellele ei näi seal kaebaja

mistahes tegevuse tõttu tagakiusuohtu olevat. Seejuures oli kaebaja tütar aasta Eestis, kuid otsustas

seejärel Valgevenesse naasta.

37. Kohtu hinnangul on PPA koosmõjus päritoluriigi infoga põhjendatult järeldanud, et kui

Valgevene võimud oleksid huvitatud kaebaja vastutusele võtmisest, oleks seda juba enne kaebaja

Valgenevest lahkumist tehtud või temaga vähemalt kontakti otsitud. Päritoluriigi infost nähtuvalt

on huvipakkuvaid isikuid juba piiriületustel kinni peetud. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta,

et kaebaja isik ja tegevus Valgevene ametivõimudele huvi pakuks.

38. Solidaarsusfond BYSOL võis küll oma vaates määratleda kaebaja poliitilise pagulasena ning

soostuda teda ning tema tütart rahaliselt toetama, ent sellisel tõdemusel ei ole PPA-ga kohtu jaoks

siduvust. PPA ja kohus kontrollivad kaebaja vastavust pagulasseisundile direktiivi ja VKRS § 4 lg

1 alusel. Ajaliselt pöördus kaebaja BYSOL-i poole peale seda, kui ta ei saanud enam Tartu

Ülikoolist stipendiumi. Tütrel oleks Valgevenesse naastes ametivõimudega probleeme tekkinud

sellepärast, et nende pere jaoks on BYSOL-is annetusi kogutud. Kaebaja andis PPA-le 26.06.2023

vestlusel seletusi, et tema tütar lahkus Eestist, sest ta igatses suure pere järele. Praegusel hetkel

elavad kaebaja tütar ja poeg Minskis. Tütar lõpetas 10. klassi ja käib tööl. Poeg lõpetas

raadiotehnilises ülikoolis kolmanda aasta ja käib ka tööl. Politsei ei ole kaebaja lapsi Valgevenes

tülitanud.

39. Nn sotsiaalsete parasiitide maksu kehtestamine Valgevenes ega asjaolu, et kaebaja on seoses

sellega korra vestlusele kutsutud, et põhjendada, miks ta ei tööta, ei ole poliitiline tagakius

direktiivi ja VRKS § 4 lg 1 mõttes.

40. Arvestades seda, et Valgevene võimud ei ole kaebaja poliitilise meelsuse vastu mingit huvi

üles näidanud, ei ole ka tõenäoline, et nad asuks läbi pankade uurima, kas kaebaja on teinud

makseid Facebook Pay vahendusel ja siis otse kaebajalt tuvastama, kellele ta ülekanded teinud on.

41. Kokkuvõtvalt on PPA õigesti järeldanud, et Valgevene ametivõimud ei soovi kaebajat taga

kiusata. Tagakiusamise lävendit ei saa lasta nii madalale, et selle tagajärjel peaks kõik Valgevene

inimesed tagakiusohu alla lugema ja neile tuleks varjupaika pakkuda. Selline süsteem ei oleks

jätkusuutlik ja seda ei ole VRKS ega Euroopa Liidu õigusaktid ette näinud. Isikud tuleb päästa

piltlikult öeldes täieliku katastroofi eest, mitte pakkuda neile võimalust rahvusvahelise kaitse

süsteemi alusel elada endale sobivamaid elutingimusi pakkuvas riigis. Kaebaja on

haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, ta on saanud anda selgitusi oma taotluse ning kõigi

asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud. Kaebaja

taotlus on seega jäetud õiguspäraselt rahuldamata.

42. Täiendava kaitse osas ei pea kohus vajalikuks korrata vaidlustatud haldusaktis toodut (HKMS

§ 165 lg 2). Haldusmenetluse materjalide ja kaebuse põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et

kaebajat ähvardaks päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses.

43. Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased ning kohus kõiki PPA

põhjendusi ei korda, nõustudes nendega (HKMS § 165 lg 2).

44. 26.06.2023 vestlusel oli kaebaja nõus lahkuma vabatahtlikult. Talle on määratud 15-päevane

lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähaeg. Kaebajal ei ole Eestis lähedasi ega vara.

Kaebaja tervislik olukord ei takista tema väljasaatmist. Seega puuduvad põhjused, mille tõttu ei

saaks isik lahkuda. Kaebajale on tehtud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus, mida saab tähtaja

8(9)

saabudes sundtäita. Kuna kaebaja on Valgevene kodanik, tal on kehtiv Valgevene pass ja ta on

peaaegu terve elu elanud Valgevenes, siis on PPA põhjendatult määranud Valgevene sihtriigiks

(VSS § 17 lg 1). Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud ei võimalda järeldada seda, et

lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel oleks isiku väljasaatmine

Valgevenesse vastuolus VSS §-s 171 sätestatuga.

45. VSS §-i 74 regulatsiooni silmas pidades tuleb lahkumisettekirjutuse tegemisel üldjuhul

kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (lg 1), sissesõidukeelu võib jätta

kohaldamata vaid humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud

tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3). Kaebaja puhul

lahkumisettekirjutust takistavaid humaanseid kaalutlusi ei nähtu.

46. Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld on õiguspärane (VSS § 74 lg 1). Sissesõidukeelu tähtaja

määramine on kaalutlusotsus (VSS § 74 lg-d 3 ja 4). Kaebaja pole esile toonud erilisi asjaolusid,

mis annaksid aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kaks aastat. PPA on kohaldanud

kaebajale juba niigi lühema sissesõidukeelu, kui VSS § 74 lg 1 järgi automaatselt kohalduks.

Kaebajal puuduvad kaitsmisväärsed sidemed ja huvid Eestis ja teistes Euroopa Liidu

liikmesriikides. Kaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu,

mis toonuks kaasa sissesõidukeelu tähtaja lühendamise humaansetel kaalutlustel. Väite, et kaebajat

ähvardab Valgevenesse tagasipöördumise korral karistamine, lükkab ümber otsuses eelpool

analüüsitu, et kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitsele ning tema hirm tagakiusamise ees ei

ole põhjendatud. Kohaldatud sissesõidukeeld ei takista kaebajal päritoluriigist emigreerumist.

Kaebajal on võimalik siirduda väljapoole Schengeni ala jäävatesse riikidesse ja seda ka otse

Eestist, sest kaebajale on tehtud ettekirjutus lahkumiseks vabatahtliku täitmistähtajaga.

Sissesõidukeeld ei takista hädavajaduse tekkimisel kaebajal Schengeni riikide piirile saabumisel

taotleda rahvusvahelist kaitset (vt VSS § 28 lg 4). Asjaolude muutumise korral saab taotleda

sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või peatamist (VSS §-d 32 ja 321 ).

47. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajale on

antud menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning tõlkimise kulude kandmiseks, samuti riigi õigusabi

kohtus esindamiseks. Need kulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Esindaja tasutaotluse

lahendab kohus eraldi määrusega. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda

(HKMS § 109 lg 1).

48. Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja

Eestisse saabumise kuupäev tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)