2-24-272/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-272

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-272

Tsiviilasi

K. M. T. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik K. M. T. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxx xxx-xxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post

xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

23. jaanuar 2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta K. M. T. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja K. M. T. (isikukood xxxxxxxxx) pankrot kell 15.00 ja algatada K. M. T.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada

pankrotihalduriks

usaldusisiku

ülesannetes

S.

T. (xxxxx xxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxxxxxxxx xxxx; e-post xxxxx@xxxxxxxx).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 13. märtsil 2024 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

5. Kohustada K. M. T. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 21. veebruaril 2025.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud K. M. T. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. K. M. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 05.01.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-24-272).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Ülalpeetavaid võlgnikul ei ole. Võlgnik töötab

xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

klienditeenindajana.

Tema

igakuiseks

sissetulekuks

on

netotöötasu 1100 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 1020 eurot: eluasemekulud

500 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused

majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, sidekulud 60 eurot ning tervishoiukulud ja ravimid 60 eurot.

Koos laenukohustusega (kokku 1080 eurot) oleks igakuised väljaminekud 2100 eurot Võlgnikule

ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgniku kohustuste suurus on 15 733 eurot.

Võlgniku selgituse kohaselt makseraskuste tekkimise kohta võttis ta esimese laenu umbes kolm

aastat tagasi kasutatud auto ostuks, et tanklas öösel tööl käia. Uus laen sai võetud auto

remontimiseks. Lisakulud on tekkinud korterite üürimisel Pärnus õppimise ajal ja hiljem Tartus

üürikorterite remontimise tõttu. Lisakulud said kaetud uute laenudega, aga osa laenudest läks ka

varasemate laenude teenindamiseks. Kui finantsasutused võlgnikule enam laenu ei andnud, laenas

ta raha oma tuttavalt S. L. . Tänaseks on võlgniku kohustused suuremad kui sissetulek. Olukorrast

tingituna on võlgnikul tekkinud terviseprobleemid. Võlgnik jättis vaimse kurnatuse ja rahalise

pinge tõttu pooleli sügisel alustatud õpingud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik soovib

tervise korda saada ja leida tasuvama töö (arsti ettekirjutusel mitte öötöö), et võlgnevusi tasuda.

Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et K. M. T. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FiMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (15 733 eurot)

ületavad tema võime oma vara (sissetuleku) arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks

mõistliku aja jooksul rahuldamiseks.

Võlgnik avaldas 23.01.2024 kohtuistungil, et elab käesoleval ajal üürikorteris, makstes üüri

350 eurot ja kommunaalkulusid keskmiselt 100 eurot kuus. Võlgnikul on olemas töökoht ning

sissetulek töötasu näol. Sissetuleku suurus on umbes 1100 eurot, sõltudes läbimüügist. Võlgnik ei

jõua sissetulekust laenuraha tagasi maksta. Igakuiselt tuleks korraga tagasi maksta 1080 eurot, mis

on suur summa ja koos elukondlike kuludega oleks igakuise väljamineku suurus 2100 eurot.

Võlanimekiri on võlgnikule teadaolevalt täielik. Kohtutäiturite kaudu võlgnevuste täitmist veel ei

ole.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi.

Samuti ei ole täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes täitmisel olevaid täiteasju.

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 15 733 euro ulatuses järgmiselt:

1. PLACET GROUP OÜ nõue 5000 eurot;

2. IPF Digital AS (Creditea) nõue 1350 eurot;

3. Multitude Bank p.l.c. (endine ärinimi Ferratum Bank p.l.c.) nõue 2500 eurot;

4. Swedbank AS nõue 2983 eurot;

5. Coop Pank AS nõue 800 eurot;

6. S. L. nõue 3100 eurot.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

nii avalduses kui 23.01.2024 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti

välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Kohus selgitas 23.01.2024 kohtuistungil võlgnikule

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust. Pankroti väljakuulutamise

tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel

täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks S. T. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab K. M. T. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et S. T.

on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete

täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta,

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 21.02.2025.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik