3-23-2201/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2201

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 15.08.2023 otsuse

nr 5-8/3219-4, 29.08.2023 otsuse nr 5-8/3642 ja 27.09.2023

otsuse nr 5-8/3219-16 tühistamiseks ning Tallinna linna

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Tina,

Marje Paljak ja Moonika Roosinupp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde Tallinna Halduskohtu 31.01.2024 kohtuistungi protokoll ja

salvestis asjas nr 3-23-2405 ning Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2021 otsus asjas nr 2-

20-8069.

2. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse. Kohustada Xi tagastama esialgse õiguskaitse korras saadud 1200 eurot

Tallinna linnale 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.03.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-23-2201

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 18.07.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juulikuu eest.

2. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond jättis 15.08.2023 otsusega

nr 5-8/3219-4 kaebajale sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel

2023. a juulikuu eest toimetulekutoetuse määramata. Põhjendused:

2.1. Kaebajat teavitati korduvalt vajadusest ilmuda toetuse taotlemiseks linnavalitsusse.

27.07.2023 vastuvõtul ei olnud kaebaja valmis täitma ankeeti vara kohta ega esitanud

pangakonto väljavõtteid. Hindamise käigus selgus, et kaebaja on jätkuvalt töötu (arvel

töötukassas), plaanib asuda õppima ja tegeleb vabatahtliku tegevusega, mis ei taga perele

iseseisvat toimetulekut. Kaebaja on seotud äriühingutega Insomnia OÜ, Fonte Corporation

OÜ, AU Online Marketing OÜ ja Suhkruvaba MTÜ. Kuni 25.05.2023 oli kaebaja ka Lifegate

OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Kaebaja ja tema pere elukoha aadressile on registreeritud mh

Maauurija OÜ (kuni oktoobrini 2023 ärinimi Golden Stevia OÜ) ja Fonte Fund OÜ. Kokku

on kaebaja elukoha aadressil registreeritud 6 ettevõtet. Kaebaja maksab üüri enda kui eraisiku

ja AU Online Marketing OÜ vahel sõlmitud üürilepingu alusel 800 eurot kuus.

Sotsiaalhoolekande osakond soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse määramise otsuses

kaebajal leida soodsam elamispind ja andis selleks 3-kuulise tähtaja, sest Tallinna linna

kompenseeritavate eluasemekulude piirmäär on 600 eurot. 27.07.2023 vastuvõtul pakuti

võimalust saada üürimise nõustamise ja toetamise teenust, kuid kaebaja keeldus.

Kodukülastusel 13.04.2023 oli korteris näha Maauurija OÜ äritegevus (kaubakastid,

pakendeid, toidunõud jne), mida kaebaja suuliselt kinnitas.

2.2. Kaebaja keeldus ettevõtete kontoväljavõtete ja juhatuse liikmeks olemise lepingute

esitamisest väitega, et lepingud on suulised ja kontoväljavõtteid ei tohi esitada. Vastuvõtul

selgitas kaebaja, et ei saa Maauurija OÜ-st mingeid tasusid. Samas on Golden Stevia OÜ

veebilehel ja sotsiaalmeedias kaupade tellimiseks kaebaja kontaktandmed, samuti teeb

kaebaja ettevõttele reklaami. Kaebaja selgitas, et ta ei tööta, vaid loob suhkruvabade toitude

retsepte ja retseptiraamatute eest autoritasu saanud ei ole, kuivõrd raamatute väljaandmisega

seotud kulud kattis teine firma. Kasumisse ei ole raamatute müük jõudnud. Kaebaja

kontaktandmed on mh iluteenuste firma XX Xxxxxxxx Xxxx XX lehel, mida ta

sotsiaalmeedias reklaamib ning millele teenusaja broneerimiseks ja toodete ostmiseks tuleb

võtta ühendust aadressil xxxxxxxxx@gmail.com. Kaebaja selgitas 02.08.2023 e-kirjas, et tal

puudub seos eelmärgitud ettevõttega.

2.3. Kaebaja sai toimetulekutoetust 01.01.-30.04.2021, 01.01.-31.05.2022 ja alates

01.09.2022. Seega on perel pikaajalised toimetulekuraskused. Kaebajale anti 19.04.2023

toimetulekutoetuse määramise otsusega aega 3 kuud töökoha leidmiseks või äriühingute

osaluste realiseerimiseks, et tagada pere esmane toimetulek. Kaebajale selgitati, et nõude

täitmata jätmisel võidakse toimetulekutoetuse maksmine SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel

lõpetada. Äriühingute osalust käsitletakse isiku varana, mille müügist saadud vara saab

kasutada toimetuleku parandamiseks. Kaebajalt paluti korduvalt selgitusi pere igapäevase

majandamise kohta, sest esitatud pangakonto väljavõtetelt ei nähtunud igapäevaeluga seotud

kulutusi (toidu- ja esmatarbekaubad, sideteenuste tasud jms). Kaebaja selgitas, et võttis 2023.

a märtsis tütre arveldusarvelt välja 1000 eurot, millega majandab. Täpsustavatele küsimustele

kaebaja selgitusi ei andnud. On kahtlus, et kaebaja ei esitanud kõiki perega seotud

arveldusarvete väljavõtteid, sest nt kaebaja poja pangakonto väljavõttelt nähtub mh

intressitulu laekumine. Seda ei ole kaebaja selgitanud. Pere toimetulekut ei saa hinnata

terviklikult (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse

2(16)

3-23-2201

(SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1). Esitatud andmed ja tõendid ei võimalda teha kindlaks kaebaja

õigust saada toetust ning on alust arvata, et kaebaja varjab oma tulusid. Toimetulekutoetus

jääb SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel määramata, sest kaebaja on tööealine inimene, kes ei

tööta ega õpi ning ei ole talle antud tähtaja jooksul asunud tööle ega toimetuleku

parandamiseks võõrandanud oma vara (äriühingute osalusi). Toimetuleku parandamiseks saab

kaebajat suunata majandamis- ja/või võlanõustamisele. Lisaks on kaebajal võimalus saada

üürinõustamise ja -toetamise teenust.

3. Kaebaja esitas 14.08.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a augustikuu eest.

4. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond jättis 29.08.2023 otsusega

nr 5-8/3642 SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel kaebajale 2023. a augustikuu eest

toimetulekutoetuse määramata. Korrati 15.08.2023 otsuses toodut ja märgiti täiendavalt:

4.1. Kaebaja keeldus 22.08.2023 e-kirjaga vastuvõtule tulemast ja palutud asjakohaseid

lisadokumente ning selgitusi esitamast. Samuti ei soovinud ta esitada juhatuse liikmeks

olemise lepingute tingimuste kohta selgitusi. Kui ettevõtte juhatuse liige tegutseb aktiivselt

äriühingu sisulises tegevuses ja tema tegevuse tagajärjel tekib kasum, siis peab ta enda töö

eest saama ka kõigi tööjõumaksudega maksustatud töötasu.

4.2. Kaebaja esitas enda ja perekonna omandis oleva vara kohta teavet valikuliselt, jättes

esitamata teabe väärtpaberite ja osade pangakontode kohta. Maksu- ja Tolliameti (MTA)

andmetest nähtub kaebaja pojale laekunud intressitulu ja dividenditulu, mille kohta kaebaja

ise andmeid esitanud ei ole. Äriregistri andmetel on kaebaja poeg otseselt seotud 18.08.2023

registreeritud XX Xxx (tegevusala enda kinnisvara ost ja müük). Samuti kuuluvad kaebaja

pojale väärtpaberid, mille kohta ei ole kaebaja selgitusi andnud. Kuna kaebaja maksab üüri

äriühingule, mille juhatuse liikmeks ta ise on, ning kuna kaebaja elukohaks olev korter on

mitme ettevõtte tegevuskohaks, jääb selgusetuks, kui suures osas tuleb kaebajal

eluasemekulusid kanda.

4.3. Kaebaja esitatud dokumentide ja teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kaebaja õigust

toimetulekutoetusele, sh kaebaja ja tema pere majanduslikku olukorda. On alust arvata, et

kaebaja varjab oma tegelikke tulusid ning tema ja pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ei

ole võimalik terviklikult hinnata.

5. Kaebaja esitas 13.09.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a septembrikuu eest.

6. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond jättis 27.09.2023 otsusega

nr 5-8/3219-16 SHS § 134 lg 4 p-de 7 ja 8 alusel kaebajale 2023. a septembrikuu eest

toimetulekutoetuse määramata. Põhjendused:

6.1. Toimetulekutoetuse taotlemine toimub SHS-ile tuginedes linnavalitsuses kohapeal, kus

sotsiaaltöötajal on võimalik hinnata inimese toimetulekut terviklikult, kaasates vajadusel

inimese abistamisse teised asjakohased sotsiaaltöö spetsialistid. Kaebajat teavitati 20.09.2023

vajadusest ilmuda toetuse taotlemiseks linnavalitsusse ning esitati loetelu vajalikest

dokumentidest ja teabest (kõikide pereliikmete pangakonto(de) panga digitemplitega

väljavõtted, kuna taotlusele lisatud pangakontode väljavõtetel ei kajastunud eluasemekulude

tasumine ega kulud toidu- ja esmatarbekaupadele, sh kaebaja poolt pojale nn elatisraha

maksmine; selgitused kaebaja ja kaebajaga seotud äriühingute majandustegevuse kohta;

selgitused pojale kuuluvate väärtpaberite ja tema omandis oleva ettevõtte kohta). Kaebaja

3(16)

3-23-2201

keeldus 20.09.2023 e-kirjaga vastuvõtule tulemast, küsitud lisadokumente ja selgitusi

esitamast, esitades teavet valikuliselt.

6.2. Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtub, et kaebaja on alates 23.08.2023 Tallinna

Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilane.

6.3. Kaebaja kontaktandmed on iluteenuste firma XX Xxxxxxxx Xxxx XX lehel, mida ta

sotsiaalmeedias reklaamib ning millele teenusaja broneerimiseks ja toodete ostmiseks tuleb

võtta ühendust kaebaja isiklikul telefonil +372 xx xxx xxx, mis on antud kontaktiks ka

taotlusel. Kaebaja selgitas 02.08.2023 e-kirjas, et tal puudub seos eelmärgitud firmaga. Muud

asjakohast teavet ei ole kaebaja temaga seotud ettevõtete kohta esitanud.

6.4. Kaebaja märkis, et poeg viibis 2023. a augustis perest ajutiselt eemal ja teda ei peaks pere

koosseisu lugema. Kaebaja maksis pojale elatist, kuid poeg on täisealine ja sellisel kujul poja

rahaliselt toetamine ei oma toimetuleku mõttes tähendust (seda ei ole võimalik elatisena

sissetulekust maha arvata).

6.5. Kaebaja esitatud dokumentide ja teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kaebaja õigust

toimetulekutoetusele, sh kaebaja ja tema pere majanduslikku olukorda. On alust arvata, et

kaebaja varjab oma tegelikke tulusid. Tema ja tema pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut

ei ole võimalik terviklikult hinnata.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks jäid Tallinna Kesklinna

Valitsuse 15.08.2023, 29.08.2023 ja 27.09.2023 otsuste tühistamine ja Tallinna linna

(vastustaja) kohustamine vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi. Põhjendused:

7.1. Kaebaja peab tagama nii alaealise tütre kui ka ülikoolis õppiva täisealise poja

ülalpidamise. Kui taotlused olid puudustega, tulnuks anda tähtaeg puuduste kõrvalamiseks.

Asjaolu, et kaebaja ei saanud SÜS §-s 5 sätestatud esmase vastutusega riskidega toimetulekul

hakkama, ei tähenda, et ta tuleb jätta sotsiaalabita.

7.2. Kaebajal puudub regulaarne sissetulek ja ta elab toetustest, sugulaste ning tuttavate toel.

Vastustaja oleks pidanud arvestama ka augustis kaebajast eraldi elanud pojale 300 euro

suuruse elatise maksmist. Tasemeõppes õppival lapsel on perekonnaseaduse (PKS) alusel

õigus saada elatist, mille saamiseks ei pea laps tingimata pöörduma kohtusse. Elatise summa

ei ole ülemäära suur, arvestades kulusid, mida tuleb õppetöö algul paratamatult kanda.

Sissetuleku puudumisel ei ole võimalik kulutusi teha. Enamuse vajaminevast on kaebaja ja

tema lapsed saanud lähedaste toel. Kaebaja on püüdnud olla võimalikult kokkuhoidlik.

Arusaamatu on väide, et kaebaja ei ole andnud tõeseid andmeid. Argumendiks ei saa olla

väide, et nii vähese rahaga ei ole võimalik toime tulla. Täiskasvanud poeg võtab igas kuus

sularaha välja ja annab kaebajale. Pere sissetulekuid ei saa varjata – need on MTA-l olemas ja

sealt on vastustajal kohustus neid kontrollida. Stipendium ja puudetoetus ei ole sissetulek

SHS-i mõttes. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks ei ole isikul vara olemasolu ega

arvelduskonto alg- ja lõppjääk, vaid pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud.

Tähtsust ei oma see, mille jaoks kaebaja oma sissetulekuid kulutab, v.a eluasemekulude

katmise osas. Isegi juhul, kui kaebaja või mõni tema pereliige asunuks tööle ja saanuks töist

sissetulekut, olnuks tal vähemalt 2 kuu vältel õigus saada toimetulekutoetust SHS § 133 lg 21

alusel. Kaebaja sissetulekuks ei saa lugeda SHS § 133 lg 2 p 5 alusel töötukassa poolt

makstavat stipendiumi. Reklaam ei tõenda sissetulekut.

7.3. Kaebaja on olnud töötu 3 aastat ja 7 kuud, töötuna arvel alates 24.03.2020 ja täitnud

töörehabilitatsiooni tegevuskava. Kaebaja õpib alates 23.08.2023 Tallinna Tervishoiu

Kõrgkoolis eriala, mis võimaldab tulevikus tööle asuda. Kaebaja ei saa teha erialast tööd

4(16)

3-23-2201

(raamatupidamine ja ärijuhtimine), sest tema kohta on meedias alates 2016. a-st avaldatud

valeväiteid, mille ümberlükkamiseks on esitatud hagi maakohtule. Kaebaja on püüdnud

tegeleda ettevõtlusega, kuid edutult. Vastustaja tegi samaaegselt etteheiteid nii passiivsuse kui

aktiivsuse kohta. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja püüab tegeleda ettevõtlusega, siis on tal

kindlasti sissetulekuid, mida varjab. Teisest küljest heidab vastustaja ette, miks ei ole kaebaja

läinud tööle. Õppekava on nii intensiivne, et on kaheldav, kas poole kohaga oleks võimalik

töötada ja kaebajale ei saa ette heita SHS § 134 lg 4 p-des 5, 7 ja 8 sätestatut. Vastustaja

alavääristab kaebajat, arvates, et 2 kõrgharidusega isik peaks asuma lihttööle. Lihttööd on

oluliselt raskem leida (eriti 3 kõrgharidusega inimesel) ja kandideerijate arv on sadades.

Vastustaja viitab interneti lehekülgedele, kus kaebaja reklaamib tooteid. See ei tõenda, et

kaebaja on tulu saanud, vaid et kaebaja püüdis tulu saada.

7.4. Kaebaja ei tee ühegi ettevõtte juhatuse liikme tööd. Tal on osalused mittetegutsevates ja

arestitud äriühingutes ning ta ei saa ettevõtlusest tulu. Talle ei saa ette heita osaluste

võõrandamata jätmist, sest mittetegutsevate ja kahjumlike äriühingute osade müümisest ei

saaks mingit tulu. Toimetulekutoetuse maksmise sidumine kaebaja osaluse võõrandamisega

äriühingutes ei ole õiguspärane. Äriühingu, millel puudub tegevus ja vara, osa on väärtusetu.

Kuigi kohtutäiturid on püüdnud kaebajale kuuluvaid osi võõrandada, ei ole see õnnestunud.

Arusaamatu on, millise õigusakti alusel ei ole võimalik mittetegutseva või kahjumliku

äriühingu osanikule maksta toimetulekutoetust või millise äriühingu osade omamine annaks

aluse toimetulekutoetuse maksmisest keelduda. Vastustaja ei saa toimetulekutoetuse saamise

eeldusena nõuda arestitud vara (tühjad firmad) müüki, sest tulu läheb võlausaldajale ega

paranda kuidagi kaebaja olukorda. Vastustaja ei saa võrdsustada äriühingu käivet äriühingu

tuluga ega omistada seda kaebajale sissetulekuna. Äriühingu osa omamine või juhtorgani

liikmeks olemine ei saa olla aluseks toimetulekutoetuse määramisest keeldumiseks.

7.5. Kaebaja üürib juba 10 aastat 3-toalist korterit, mille üür on 800 eurot kuus ning

kommunaalmaksed suvel 200-250 eurot ja talvel kuni 650 eurot. Isegi kui kaebaja koliks teise

sarnasesse korterisse (nt Mustamäel), oleksid kulud samas suurusjärgus, samuti tuleks maksta

täiendavalt tagatisraha ja teha kulutusi kolimiseks. Üürikorterist loobumise nõue on

põhjendamatu ja pahatahtlik. Kaebaja ei ole võimeline tasuma eluasemekulusid ja tal on

tekkinud üürivõlg, mis võib lõppeda üürilepingu ülesütlemisega. Kui kaebajal ei ole võimalik

tagada perele eluaset, tuleb seda teha vastustajal. Toimetulekutoetuse maksmisel arvestatakse

maksimaalseks üüri suuruseks 600 eurot kuus, mistõttu ei oma tähtsust, kas üüritasu on 700

või 800 eurot. Kaebaja üüris korteri ajal, mil majanduslik olukord oli parem. Vastustaja

selgitas 06.10.2023 kodukülastusel, et linnal ei ole 3-toalisi kortereid anda, heal juhul leiavad

1-toalise. Kaebaja korteri üürisumma on samas suurusjärgus tavalise Mustamäe või Lasnamäe

3-toalise korteriga. Vabu üürikortereid on olnud sama üürihinnaga, aga palju kehvemad.

Kaebaja tasus toimetulekutoetusest üksnes eluasemekulud. Kaebaja ei viibinud välismaal,

kuna tuli 2023. a juulis vastuvõtule. D on nimetatud 10 aastat tagasi sõlmitud üürilepingus,

kuid tänasel päeval ta korteris ei ela. On arusaamatu, mille alusel peetakse teda kaebaja

elukaaslaseks.

7.6. Kaebajal ja tema perel ei ole vara, mida võõrandada. Kaebaja omandis ei ole mingeid

väärtpabereid. Arusaamatu on, mille alusel väidab vastustaja kaebaja pojal mingit

dividenditulu. Kaebaja on enda emalt saanud kanamune, õunu, juurvilju jmt, kuid mitte raha

(SHS § 133 lg 3 p 3). Arvestades poja dividenditulu suurust, ei ole alust arvata, et selle vara

müük võiks pere toimetulekut oluliselt parandada. Kaebajal ei ole infot väärtpaberitest ega

õigust neid maha müüa. Poeg on üliõpilane, ei käi tööl ja vajab toetust elatisena. Pojal on vaja

käia koolis. Kaebaja omandis ei ole väärtpabereid. Väljaminekute puudumine pangakontodel

ei tähenda tulude varjamist. Sissetulekute puudumisel ei saagi väljaminekuid teha ning

enamuse vajaminevast saavad kaebaja ja tema lapsed lähedaste abil ja toel. Kaebaja on

5(16)

3-23-2201

püüdnud olla võimalikult kokkuhoidlik. Vastustaja vastas 04.12.2023 kaebajale, et tema poeg

ei ole saanud intressitulu, ent ometi jättis juuli, augusti ja septembri 2023. a

toimetulekutoetuse määramata.

7.7. Kaebaja tütre puue nõuab lisakulutusi. Vastustaja ei ole kaalunud, millisesse olukorda

satub toimetulekutoetuse maksmisest keeldumisel alaealine keskmise puudega

gümnaasiumiõpilane, kelle puue nõuab lisakulutusi. Arusaamatu on, miks ei arvesta

vastustaja augustis eraldi elanud pojale makstud elatist PKS-i alusel kui täisealiseks saanud

tasemeõppes õppivale lapsele. Elatist võib maksta ka vabatahtlikult, ilma kohtu poole

pöördumata. Elatis 300 eurot kuus ei ole ülemäära suur, arvestades kulusid, mida tuleb

õppetöö alguse puhul paratamatult teha.

7.8. Riigikohtu 05.05.2014 otsuses asjas nr 3-4-1-67-13 (p 41) leiti, et SHS-i mõttes saab

inimese sissetuleku lugeda perekonna sissetulekuks, kui inimesed elavad koos samas

eluruumis ja nad kasutavad tuluallikat ühiselt või peab neil olema ühine majapidamine.

Vaidluse korral faktiliste asjaolude üle, mis välistaksid toimetulekutoetuse saamise õiguse,

peab tõendamiskoormus olema üldjuhul haldusorganil. Vastustaja on õigusnormi tõlgendanud

ja sisustanud meelvaldselt ning kaebaja kahjuks. Kaebaja poeg lõpetas suvel keskkooli ja

otsustas alates augustist olla iseseisev. Ta oli augustis ka palju kodust ära vanaemade juures ja

sõpradega ning kaebajal ei saanud enam olla pojaga ühine toidulaud. Poeg elab küll kaebaja

elukohas, aga mitte leibkonnas, vaid toimetab iseseisvalt. Täiskasvanud poeg võtab iga kuu

sularaha välja ja annab kaebajale. Pere sissetulekuid ei saa varjata – need on MTA-l olemas ja

sealt on vastustajal kohustus neid kontrollida. Stipendium ja puudetoetus ei ole sissetulek

SHS-i mõttes. Pojale ei meeldi, kui keegi teine tema kontot kasutab. Kaebaja pangakonto on

advokaadi võla katteks arestitud juba 7 aastat ja kontol liikumisi ei toimu. Poeg on üliõpilane,

ei käi tööl ja vajab toetust elatisena. Pojal on vaja käia koolis, omada arvutit, teha juhilube

jne. PKS § 97 lg 3 alusel on kaebaja poeg õigustatud ülalpidamist saama kui abivajav alaneja

sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama. Riigikohus selgitas otsuses asjas nr 3-4-

1-67-13 (p 46), et ka juhul, kui SHS § 22 lg 2 ls 2 perekonna mõiste alla kuuluvatel inimestel

on vastastikune PKS-ist tulenev ülalpidamisõigus ja -kohustus, ei saa automaatselt eeldada, et

nende inimeste sissetulekuid saab käsitada toimetulekutoetuse määramisel perekonna

sissetulekuna. Koos elavate inimeste sissetulekute perekonna sissetulekuna arvestamise üheks

eelduseks on SHS § 22 lg 2 ls 2 kohaselt see, et sissetulekut kasutatakse ühiselt. Riigikohus

osundas lahendis asjas nr 3-2-1-69-13 (p 20), et ühes korteris elamine ei tähenda, et

majapidamine on ühine ja tegemist on ühise leibkonnaga. Seega saab kaebaja poeg korteris

elades elatist kasutuseelisena, sest alates augustist ei osale ta ühises majapidamises. Kaebaja

poeg ostab enda toidu ise, koristab oma tuba, peseb pesu oma pesupulbriga, tal on oma

tolmuimeja jne. Tema toit erineb kaebaja ja kaebaja tütre toidust 100%. Isegi kui kaebaja

poeg saab enda isalt elatist, ei ole see kaebaja sissetulek. Kaebaja täiskasvanud poeg otsustab

ise, kellega tal on leibkond.

7.9. Kaebaja käis nii võla- kui üürinõustamise teenusel ja taotles sotsiaaleluruumi, kuid kasu

neist polnud.

7.10.

Kommunaalteenuste arvetelt ei arvestata tasumisele kindlustus- ega remondifondi

makseid. Kaebaja osales 21.07.2023 Hispaanias 36. Marbella Rotary Klubi suve

heategevusgalal. Kaebaja on aastatel 2009-2020 viibinud osa aastast Hispaanias ja seal ka

tööd teinud ning omanud glamuuriportaali. Sel ajal ei ole kaebaja mingeid riigi ega kohaliku

omavalitsuse toetusi ega abi taotlenud. Covid-19 pandeemia puhkedes seltskonnaüritusi enam

ei korraldatud ning kaebaja töö- ja viibimisvõimalused Hispaanias kadusid. Kaebaja

võõrandas portaali sümboolse summa eest ja tal puudub juurdepääs selle andmetele. Kaebajal

ei ole 3 aasta vältel olnud võimalik Eestis õpitud erialal ega üldse mingil alal tööd leida

6(16)

3-23-2201

Kaebaja oli varasemalt, 5-8 aastat enne Covid-19 pandeemiat, kogunud Finnair lennupunkte,

mille arvelt oli tal võimalik soetada lennupilet. Kaebaja ei ole teinud rahalisi kulutusi

lennupileti soetamiseks. Kaebajale kui endisele glamuuriportaali juhile Marbellas on üritused

ja vastuvõtud Hispaanias tasuta. Kaebaja viibis tuttavate juures ja kulusid ei tekkinud.

Lühikese viibimise vältel ei õnnestunud tal Hispaanias tööd leida. Kaebajal ei ole raha, mida

kulutada. Ta on toidupanga klient juba 2 aastat, ema toob juurvilju, muna, mett, isa toob õli,

või ja kohvi ning kõik sugulased toovad talle kotiga süüa. Kaebaja ülikooli õppima asumine

tulenes pikaajalisest töötusest ja töö otsimisest.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Kaebaja on pikaajaline toimetulekutoetuse saaja.

8.2. Toimetulekutoetuse eesmärk on aidata toimetulekutoetuse taotlejad tagasi tööle, mitte

pikendada toetuse saamist seoses õppimisega. Kui kaebajal on soov õppida uut eriala, on tal

võimalik otsida õpingute kõrvalt osakoormusega tööd. Kaebaja ei ole endale selgitanud,

kuidas ta tuleb täiskoormusega õppides toime enda perekonna ülalpidamisega (sama vajadust

selgitati talle 13.04.2023 kodukülastusel). Toetuste taotlemisel aastast 2021 selgitati kaebajale

korduvalt vajadust minna tööle ja likvideerida äriühingud, mis tulu ei too. 11.04.2023 edastati

kaebajale ka vastavasisuline teatis tähtajaga 11.07.2023 ja sama selgitati täiendavalt

kodukülastusel 13.04.2023. Kuivõrd kaebaja perekonnal on tema sõnul rahalisi vahendeid

piiratud hulgal, jääb tema tegevus arusaamatuks. Kaebaja väitel on ta kandideerinud vaid

töökohtadele, kuhu saamine on meedias avaldatu tõttu vähetõenäoline. Kaebajal oleks

võimalik kandideerida ka n.ö lihtsamatele töökohtadele kasvõi osalise töökoormusega.

8.3. Teatmik.ee portaali andmed ei kinnita äriühingute AU Marketing Online OÜ ja

Maauurija OÜ halba seisu. AU Online Marketing OÜ I kvartali käive oli 4867,98 eurot ja II

kvartali käive 5520 eurot. Maauurija OÜ I kvartali käive oli 5116,93 eurot, II kvartali käive

11 044,00 eurot ja III kvartali käive 3813,91 eurot. Kui kaebaja tegutseb aktiivselt äriühingu

sisulises tegevuses ja tema tegevuse tagajärjel tekib kasum, siis peab ta enda töö eest saama

ka kõigi tööjõumaksudega maksustatud töötasu.

8.4. Äriregistri andmetel on kaebaja elukohta Xxxxx-Xxxxx xx x-x registreeritud 6 äriühingu

asukoht: AU Online Marketing OÜ, Fonte Corporation OÜ, Osaühing Insomnia, MTÜ

Suhkruvaba, Fonte Fund OÜ ja Maauurija OÜ. On tavapärane, et äriühingud kannavad ka

enda asukohaga seotud kulud, kui mitte täies ulatuses siis osaliselt. Üürisuhe on korteri

omanikul otseselt AU Online Marketing OÜ-ga, mille esindaja üürilepingu sõlmimise ajal

kaebaja oli. Kaebaja ei selgitanud, miks on äriühingud tema elukoha aadressile enda asukoha

registreerinud, kui nad asukohaga seotud kulusid ei kanna. Seega puudub selgus kaebaja poolt

eluasemekulude tasumise kohustuse tegelikust ulatusest.

8.5. Vastustaja kompenseerib üüritasu vaid 600 eurot. Kaebajal tuleb tasuda seda ületav osa

200 eurot, mis on märkimisväärne, eriti kui kaebajal puuduvad rahalised vahendid ja on

raskusi eluasemekulude tasumisel. Ka AU Online Marketing OÜ poolt ei nähtu puudujääva

üüri osa tasumist. Seetõttu pakuti kaebajale üürimise nõustamise ja toetamise teenust,

millisest kaebaja keeldus. Kaebaja ei soovinud ka 06.10.2023 kodukülastusel jätkuvalt

allkirjastada juhtumiplaani ja tegevuskava, mis on eelduseks nõustamisteenusele suunamiseks

(SHS § 9 lg 4).

8.6. Kaebaja poeg asutas 18.08.2023 perekonna jaoks majanduslikult raskel ajal äriühingu XX

Xxx, mille loomisel kaasnevad samuti kulutused. Pojal väärtpaberite olemasolu tõendavad

MTA infosüsteemi tehtud päringud. Seega on perekonnal võimalik parandada enda

majanduslikku toimetulekut ka väärtpaberite müügi arvelt.

7(16)

3-23-2201

8.7. Kaebaja ei ole vastanud, kuidas toimub pere igapäevane majandamine, kuivõrd esitatud

pangakontode väljavõtetelt ei nähtu igapäevaeluga seotud kulutusi (toidukaubad,

esmatarbekaubad, sideteenuste tasud, eluasemekulud jms). Samuti ei esitanud kaebaja kõiki

perega seotud pangaväljavõtteid, sest poja kontole laekunud intressitulu laekumist kaebaja ei

selgitanud. Kaebaja ei ole teinud koostööd (HMS § 38 lg 3 ls 1, SÜS § 21 lg 1, SHS § 132 lg

2). Kui kaebajal on kulud, peavad tal olema ka tulud. Tulude arvestamine sissetulekute hulka

toimetulekutoetuse mõttes ei ole oluline, sest vastustajal on hindamiskohustus (SHS § 15 lg 1)

– vastustaja peab välja selgitama isiku abivajaduse ja ulatuse. Vastustaja lähtub abivajaduse

väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isikule, võttes arvesse toimetulekut ja

ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid. Kaebaja esitas vastustajale teavet vastavalt

enda suvale ega soostunud ilmuma selgitusi andma. Vastustaja ei pea kaebajat teistest

taotlejatest erinevalt kohtlema.

8.8. Kaebaja poolt 2023. a juulis ja augustis esitatud toimetulekutoetuse taotlustele lisatud

pangakontode väljavõtetelt nähtuvad Sotsiaalkindlustusameti poolt kaebajale määratud riiklik

lapsetoetus ja kaebaja tütrele määratud puudetoetus 36,31 eurot. Eesti Töötukassa poolt

kaebaja tütrele määratud töövõimetoetus 328,66 eurot 2023. a juulis ja 318,06 eurot 2023. a

augustis ning Merike X-i poolt (laste isa asemel) makstud elatis 500 eurot. Eluasemekulud

tasutakse poja arvelduskontolt – juunis 2023 mai 2023 eest 200 eurot ja juuni 2023 eest 400

eurot ning kommunaalteenuseid hoopis märtsi 2023 eest. Juulis 2023 tasus kaebaja poeg üüri

2023. a juunikuu eest 2 × 200 eurot ja kommunaalteenuste eest 2023. a aprillikuu ning

täiendavalt õigusabi ja kohtumenetlusega seonduvalt. On arusaamatu, et kaebaja tasub vaid

eluasemekulud, kuid nt elektritarbimise ja sideteenuste eest tasumist ei nähtu. Kaebaja ei

tasunud eluasemekulusid õigeaegselt, märtsis ja aprillis 2023. a määratud toimetulekutoetust

ei ole kaebaja sihtotstarbeliselt kasutanud. Toimetulekutoetuse taotlemisel 2023. a septembris

arvas kaebaja poja perekonna hulgast välja ja esitas tütre pangakonto väljavõtte. Kaebaja ei

ole tõendanud sissetulekuid ega väljaminekuid. MTA vastuse kohaselt sai kaebaja tütar lisaks

pangakonto väljavõttel kajastuvale iluteenuste osutamise tasudele septembris 2023. a töötasu

ka juulis ja augustis 2022. a (vastuses ilmselt ekslikult märgitud 2023. a) – tulu G (FIE

kustutatud registrist 18.09.2023).

8.9. Kaebaja väitel on pere sissetulekuks vaid elatis ja pereliikmete abi raha ning toiduainete

näol (2023. a juunis 500 eurot, 2023. a juulis 500 eurot, 2023. a augustis 450 eurot). On

arusaamatu, miks tegid pereliikmed 2023. a augustis omavahelisi ülekandeid (kaebaja maksis

pojale väidetavalt elatist, mille poeg kandis omakorda õele kui pereliikme abi, sest väidetavalt

oli poeg augustikuus perest eemal). Toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks

kaebaja perekonnale (kaebaja, alaealine ja täisealine laps) oleks 600 eurot, mis on enamuses

kaetud elatisega. Samuti saab kaebaja koolist stipendiumi ja pereliikmete abi toiduainete näol,

mistõttu on vahendid esmavajaduste rahuldamiseks perekonnal üldjoontes olemas. 2023. a

septembrikuu taotluse juurde esitatud tütre pangakonto väljavõttelt nähtub, et vaatamata

puudele osutas tütar iluteenuseid ehk osales tööhõives, mida ei saa sissetulekuna küll

toimetulekutoetuse puhul seaduse kohaselt arvestada, kuid tegemist on ikkagi tuluga

perekonna kontole.

8.10.

Toimetulekutoetuse mõttes on lisaks elatisele sissetulekuks ka töövõimetoetus,

lapsetoetus, Eesti Töötukassa poolt makstud stipendium ja samuti dividenditulu. Kaebaja

poeg tuleb lugeda leibkonnaliikmeks vastavalt kodukülastusel 06.10.2023 kaebaja avaldatule

ja kaebaja 29.12.2023 vastuses kohtunõudele. Kaebaja ei ole näidanud enda sissetulekut, kuid

maksab täisealisele pojale elatist. Lugedes poja perekonnaliikmeks, tuleb esitada ka andmed

poja tulude kohta. Kaebaja selgitas, et tema ja tütre sissetulekud laekuvad poja pangakontole

(06.10.2023 kodukülastuse akt). On kaheldav, kas kaebajal on kohustus maksta enda pojale

8(16)

3-23-2201

elatist, kui poeg saab kaebajalt ülalpidamise ühise majapidamise kaudu. Elatist maksab

üldjuhul lapsest lahus elav vanem.

8.11.

Arvestades võrdse kohtlemise põhimõtet, oleks äärmiselt ebaõiglane määrata

kaebajale teiste taotlejatega võrreldes toetus õigusaktidega kehtestatud reegleid järgimata ning

abivajadust ja asjaolusid hindamata. Kaebaja ei teinud taotluste menetlemisel igakülgset

koostööd, kuna esitas asjaolusid valikuliselt ega ole orienteeritud koostööle (SÜS § 5 lg 2 ja §

21 lg 1 p 1).

8.12.

Kaebaja kasutab endiselt nii kohtuga kui ka vastustajaga suhtlemiseks (viimati

23.11.2023 ja 29.11.2023) e-posti aadressi Xxxxxx@i-marbella.com, mis on seotud märgitud

portaaliga. Portaali võõrandamine on üldsõnaline.

8.13.

Lennupunktide väljavõtted ei tõenda, millisel perioodil ja kuhu lendamiseks neid

kasutati. Arvestades, et kaebaja võttis juuli ja augusti 2023. a toimetulekutoetuste otsused

vastu digitaalselt alles septembris 2023. a, postiasutuse kaudu otsuseid kätte toimetada ei

õnnestunud ja kaebaja keeldus teadmata põhjustel tulema osakonda vastuvõtule, ei ole

välistatud, et kaebaja ei viibinud juulis ja augustis 2023. a Eestis. On vähetõenäoline, et

kaebajal ei tekkinud reisil viibides ühtegi isiklikku kulu, sest kaebajal ja tema perel on

sissetulekud, millest kulutusi teha, kuid kaebaja keeldub dokumente esitamast.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidlus on selle üle, kas kaebajal oli õigus saada 2023. a juuli-, augusti- ja septembrikuu

eest toimetulekutoetust. Kohus lähtub vaidluse lahendamisel SHS-i redaktsioonist, mis kehtis

01.07.- 23.12.2023.

10. SHS § 131 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut

soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset

puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

Kuivõrd tegemist on ajutise meetmega, tuleb igal toimetulekutoetuse määramisel olla

kohalikul omavalitsusel hoolikas, et taotluse saamisel kontrollida eeldusi toetuse saamiseks.

11. SHS § 132 lg 4 sätestab, et kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel

võetakse arvesse eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad: 1) eluruumi

kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku

aluse muutumisel; 2) SHS § 133 lg-s 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid

eluasemekulusid.

SHS § 133 lg 5 sätestab, et arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja

elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või

perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval

kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas

remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4)

veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud

soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;

7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu,

mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11)

olmejäätmete veo tasu.

SHS § 133 lg 6 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse

määramiseks SHS § 133 lg-s 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema

9(16)

3-23-2201

perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud

piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad.

Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määruse nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks

võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (määrus nr 32) § 1 p 1 järgi on üle 33 m2 üldpinnaga

eluruumi üür või eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse (sh laenu intressid ja

kohustusliku eluasemekindlustuse makse) kuni 12 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus, kuid

mitte rohkem, kui 600 eurot kuus. Määruse nr 32 § 1 p 4 kohaselt on korterelamu haldamise

kulu, sh remondiga seotud kulu, kuni 3 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus.

12. Kaebajal tuli eluasemekulude arvestamise soovi korral esitada vastustajale 2023. a

juulikuu toimetulekutoetuse taotlemisel samal kuul tasuda tulnud eluasemekulude

dokumendid (SHS § 132 lg 4 ja § 133 lg 5). Kaebaja esitas 2023. a juulikuu taotluse juurde

maikuu elektri- ja kommunaalteenuste arve: Eesti Energia 31.05.2023 arve summas 41,04

eurot ja Tallinn, Müürivahe tn 24/Väike-Karja tn 7 korteriühistu 08.06.2023 arve nr 73

summas 410,75 eurot. Seega ei ole kaebaja juulikuu toetuse taotlemisel esitanud vastustajale

eluasemekulude arvestamiseks nõutavaid dokumente. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ta

aktsepteeris vale kuu kohta esitatud andmeid ja dokumente. Ebaõigetest andmetest lähtumine

muudab vastustaja 15.08.2023 otsuse õigusvastaseks.

13. Siiski on kohtu hinnangul usutav, et isegi korrektsete andmete esitamisel oleks

lõpptulemus sama ehk kaebaja esitatud juulikuu toimetulekutoetuse taotlus jääks rahuldamata.

Tõenäoliselt ei erine järgmise kuu kuluarved olulisel määratud. Kohus ei tunnista viidatud

haldusakti kehtetuks, sest vastustajal tuleks uuendatud haldusmenetluses anda välja

samasisuline haldusakt. See ei oleks menetlusökonoomiaga kooskõlas.

14. SHS § 131 lg 2 alusel on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või

perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel

arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

SÜS § 5 lg 2 alusel peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja

efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele.

SÜS § 21 lg 1 p 1 järgi on isik hüvitise taotlemisel kohustatud esitama hüvitise andjale kõik

teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud

hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sh

seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta.

15. See on vajalik isiku abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Toimetulekutoetuse taotlejana

oli kaebajal kohustus aidata kaasa toetuse vajaduse väljaselgitamisele. Kohtu hinnangul ei

täitnud kaebaja seda kohustust.

16. Toimetulekutoetuse kalkuleerimisel tuleb arvestada kogu perekonna netosissetulekut.

Kuna kaebaja väitel olid juulikuu ja augustikuu toimetulekutoetuse määramise ajal tema

perekonnaliikmeteks tema poeg ja tütar, siis tuli vastustajal arvestada ka nende isikute

netosissetulekut. Et määrata kindlaks pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, tuli

kaebajal esitada vastustajale kõikide pereliikmete eelmise kuu arveldusarved, millelt oleks

näha sissetulekud ja väljaminekud. Seaduses ei ole sõnaselgelt nõutud kulutuste näitamist.

Kui aga lähtuda sätte eesmärgist, siis oli vastustajal õigus toimetulekutoetuse vajaduse

määramiseks hinnata kaebaja vajadusi mitte üksnes tema netosissetulekute järgi, vaid ka

kulutusi arvesse võttes. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt,

seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Andmete varjamine ja nendega

10(16)

3-23-2201

manipuleerimine on toetusõiguse kuritarvitamine. Toetuse maksmine neile, kes seda tegelikult

ei vaja, on avalike piiratud ressursside raiskamine.

17. SHS § 134 lg 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse

määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja või

toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi

täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel (p 1); kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et

toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle

üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad

elatusvahendid (p 7); toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset

olukorda parandada (p 8).

18. Vastustaja tugines 15.08.2023 ja 29.08.2023 otsustes SHS § 134 lg 4 p-dele 1, 7 ja 8 ja

27.09.2023 otsuses SHS § 134 lg 4 p-dele 7 ja 8.

19. Kaebaja ei olnud tööga hõivatud juuli ega augustikuus, kuid asus õppima septembrikuus

ja samal kuu laekus tema pangakontole ka stipendium.

20. SHS-is ei ole otsest alust keelduda toimetulekutoetuse määramisest sel alusel, et isik on

pikaajaline toetuse saaja. Siiski ei ole seaduse eesmärk jääda abivajajaid lõputult toetama

(toimetulekutoetuse maksmine on ajutine abinõu (SHS § 131 lg 1)) ilma, et toetuse saaja

panustaks ise perekonna toimetulekusse tasustatava tööga. Seaduses ei ole sätestatud, kui pikk

ajavahemik on „ajutine“ ehk kui kaua võib isikule toimetulekutoetust maksta. Arvestades, et

kaebaja oli toimetulekutoetust saanud 01.01.-30.04.2021, 01.01.-31.05.2022 ja alates

01.09.2022, siis oli vastustajal alus pidada kaebajat pikaajaliseks toetuse saajaks (viimane

toetuse saamise periood oli kestnud juba 10 kuud). Kaebaja ei olnud sel viimasel perioodil

töötanud ega õppinud ega viibinud akadeemilisel puhkusel. Seega oli vastustajal õigus

keelduda kaebajale toimetulekutoetuse määramisest juulis ja augustis SHS § 134 lg 4 p 1

alusel.

21. Vastustaja andis kaebajale 19.04.2023 toimetulekutoetuse otsusega aega 3 kuud, et

kaebaja asuks tööle või realiseeriks äriühingute osaluse pere esmase toimetuleku tagamiseks.

Kaebajat hoiatati, et nõude täitmata jätmisel on õigus jätta toimetulekutoetus määramata.

Seisuga 18.07.2023 (juulikuu taotluse esitamine) oli kaebaja seotud järgmiste ettevõtetega:



MTÜ Suhkruvaba (asutaja ja esindusõigusega juhatuse liige);



OÜ Insomnia (likvideerimisel alates 21.06.2023, likvideerijaks kaebaja);



Fonte Corporation OÜ (kustutamishoiatus 18.02.2024 seisuga, kaebaja osalus 40%

kuni 02.09.2023, mil osanikuks vormistati D, kohtutäituri keelumärge);



AU Online Marketing OÜ (osanik kuni 28.07.2023, mil osanikuks vormistati D,

juhatuse liige kuni 28.11.2023, mil juhatuse liikmeks vormistati D).

22. Kohus ei ole veendunud, kas nende 4 juriidilise isiku võõrandamine andnuks olulise osa

kaebaja toimetuleku parandamisel. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis praeguses asjas

24.11.2023 määruses (p 15) järgmist: „Äriregistri andmetel omab kaebaja 40% osalust Fonte

Corporation OÜ-s, mille käsutamiseks on seatud keelumärge täiteasjas nr 022/2018/637,

ning 50% osalust OÜ-s Insomnia, mis on likvideerimisel (osanikud otsustasid 21.06.2023

tegevuse lõpetada). Kaebajal ei oleks õiguslikult võimalik võõranda äriühingu osa, mille

käsutamine on keelatud. Seejuures on kohtutäitur püüdnud kaebaja osalust Fonte

Corporation OÜ-s enampakkumistel korduvalt (04.05.2023, 22.05.2023, 26.10.2023) müüa,

kuid edutult (alghind on olnud vastavalt 50 eurot, 38 eurot ja 32 eurot). Ka likvideerimisel

oleva OÜ Insomnia osaluse võõrandamisega perekonna majandusliku olukorra parandamine

11(16)

3-23-2201

ei oleks tõenäoline, sest äriregistrist nähtuvalt on OÜ Insomnia esitanud majandusaasta

aruande viimati 2019. a kohta ja juba selle kohaselt majandustegevust ei toimunud. Kuna

äriühingute osaluste võõrandamisest märkimisväärse tulu saamine ei oleks tõenäoline, siis ei

saa äriühingute osaluste võõrandamata jätmist kaebajale ka ette heita.“.

23. Samas on näha, et kaebaja on enda osalused 2 äriühingus loovutanud siiski pärast

vastustaja antud tähtaja lõppu Dle. Kaebaja selline tegevus tekitab kahtlusi, et kaebaja soovib

enda tegevust ärivaldkonnas varjata. Kohus leiab siiski, et vastustaja poolt SHS § 134 lg 4 p 7

alusel toimetulekutoetuse määramata jätmine võimalike äriühingute osaluste võõrandamata

jätmise põhjusel ei ole põhjendatud.

24. Kohtul ei ole võimalik analüüsida, kas kaebaja pidanuks saama enda juhatuse liikme

kohustuste täitmise eest tasu. Kaebaja ei ole olnud koostööaldis ei vastustaja ega ka kohtuga

suheldes, väites, et ta ei tohi äriühingu andmeid (täpsemalt pangakonto andmeid) avaldada.

Samas ei ole kaebaja üldse mingeid andmeid tema kui juhatuse liikme töö tegemise kohta

avaldanud peale selle, et väitis, et tema tööd ei tasustata. Seega ei ole kaebaja teatavaks teinud

kõiki andmeid, mis võimaldaks tema tööga seoses jõuda selgusele, kas kaebaja pidanuks

saama juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu või mitte. Erinevates äriühingutes

tegutsemine ning nende toodete reklaamimine ja kaupade väljasaatmisega tegelemine oma

korterist loob põhjendatud kahtluse töise tulu esinemise kohta, mis ei kajastu kaebaja esitatud

dokumentides ja andmetes. Kaebaja on esitanud toimetulekutoetuse taotlemisel vastuolulisi

andmeid ning esineb kahtlus kaebaja pere tegelikus sissetulekus.

25. Kohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kaebaja ei ole püüdnud enda ja pere

materiaalset olukorda parandada. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on proovinud ükskõik mis

alal tööd leida. Kohtule esitatud kuvatõmmised CV Keskuse portaalist ei näita, et kaebaja

oleks otsinud ükskõik mis erialal tööd ja talle oleks keeldutud. Kui isik ei tule enda ja pere

majandamisega ise toime ning peab küsima abi toimetulekutoetuse saamiseks, siis ei saa ta

olla valiv pakutava töö suhtes ja piirduda vaid õpitud erialaga, vaid peaks otsima ja vastu

võtma mistahes töö (v.a töö, mis ei sobi tema tervisliku olukorra tõttu).

26. Kohtu hinnangul on vastustaja etteheide kaebajale asjakohane ka üüripinna suuruse osas

– kaebaja üürib tema pere vajadusteks (juulis ja augustis taotluse esitamisel 3 pereliiget ning

septembris taotluse esitamisel väidetavalt 2 pereliiget) 122 m2 suurust korterit Tallinna

vanalinnas.

27. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm

ja selle rakendamise erisused“ p 2 alusel on kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud

normiks 18 m2 eluruumide üldpinda iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta. Seega on

kaebajale ja tema pereliikmetele eluruumi normpind 3 pereliikme puhul 69 m2 (15 + 18 + 18

+ 18) ja 2 pereliikme puhul 51 m2 (15 + 18 + 18). Kaebaja eluruum ületab seda normi

mitmekordselt. Väiksemas korteris oleksid ka kommunaalkulud väiksemad ja seega toetuse

vajadus väiksem.

28. Kaebaja väitis, et Dt on nimetatud 10 aastat tagasi sõlmitud üürilepingus, kuid tänasel

päeval ta korteris ei ela. Kaebaja on ise avaldanud tsiviilasjas nr 2-20-8069, et D on tema

elukaaslane (Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2021 otsuse p 4). Kaebaja ei ole vaevunud

vastustajale selgitama enda suhet Dga (kes viibis 31.01.2024 kohtuistungil haldusasjas nr 3-

23-2405), mistõttu on mõistetav vastustajal tõusetunud kahtlus D kuulumises kaebaja

pereliikmete hulka. D seotus kaebaja huvidega nähtub ka sellest, et kaebaja on võõrandanud

12(16)

3-23-2201

talle endale kuuluvad äriühingud ja D avaldab internetis kaebajaga seotud kohtuasjades

kaebaja suunas kallutatud artikleid1.

29. Toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole toetada kaebaja senist luksuslikku elustiili. Kaebaja

ei ole tõendanud, et väljaspool vanalinna on korteri üürimisel sama kõrged üürihinnad ja ta on

teinud tõsiseid pingutusi soodsama elupinna leidmiseks. Kuna vastustaja poolt hüvitamisele

kuuluva üüri summa jääb alla kaebaja poolt lepingu järgi tasumisele kuuluvale, pidi kaebaja

arvestama üürivõla tekkimisega ja otsima lahendusi, et madalama üüritasuga eluaset hankida.

Seega ei ole kaebaja püüdnud enda materiaalset olukorda parandada (SHS §134 lg 4 p 8) ega

vähendada pere väljaminekuid. Kaebaja pere väidetavat suurust arvestades ei ole vajadus

3-toalise korteri järele põhjendatud.

30. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja on registreerinud sellesse korterisse mitmeid

äriühinguid, kes aga korteriga seotud kulude kandmises kuidagi ei osale. Kaebaja ei ole

selgitanud, miks on korteriga seotud kulud ainuüksi tema kanda jäetud, kuigi teistel isikutel

võimaldatakse seal oma majandustegevusega tegeleda ja tulu teenida. Sellises olukorras ei ole

põhjendatud nõuda kulude hüvitamist toimetulekutoetuse raames.

31. SHS § 131 lg 7 järgi loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas

eluruumis elavad ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad

isikud; 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob

ühine kodune majapidamine.

SHS § 131 lg 8 alusel loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonna koosseisu kuni

24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane

ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku SHS § 131 lg-s 7

nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

32. Kaebaja väitel ei ole alates augustist tema täisealine poeg enam tema perekonna liige.

Kohus leiab, et kaebaja väited on vastuolulised. Kaebaja märkis 18.07.2023 ja 14.08.2023

taotlustel perekonna liikmeteks enda, tütre ja poja. 13.09.2023 taotlusel märkis kaebaja

perekonnaliikmeteks vaid enda ja tütre. 06.10.2023 kodukülastusaktil on selgelt märgitud, et

kaebaja pereliikmeteks on täisealine poeg, kes õpib ülikoolis, ja alaealine tütar, kes käib

keskkoolis. Haldusasjas nr 3-23-2405 toimunud istungil väitis kaebaja, et poeg elas

augustikuus vanaema juures, mistõttu ei saanud teda lugeda kaebaja ühise majapidamisega

perekonda kuuluvaks. 29.12.2023 vastuses kohtunõudele väitis kaebaja, et poeg oli augustis

ka palju kodust ära vanaemade juures ja sõpradega, seetõttu ei saanud kaebajal olla pojaga

enam ühine toidulaud. Kaebaja väitis, et poeg elab küll Xxxxx-Xxxxx xx x-x, kuid mitte

enam kaebaja leibkonna koosseisus, vaid toimetades iseseisvalt. Samas haldusasjas nr 3-23-

2405 istungi protokolli kohaselt on poja asjad küll ema juures, kuid tegelikult elab poeg mujal

ja majandab iseseisvalt. 30.01.2024 lõplikes seisukohtades teatab kaebaja, et vastustajal ei ole

õigust sekkuda taotluse menetlemisel perekonnaellu ja hakata otsustama kaebaja pereliikmete

kuuluvuse üle.

33. Halduskohus leidis 29.12.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-2633, et kaebaja täisealine

poeg tuleb lugeda SHS § 131 lg 7 p 2 järgi tema pereliikmeks. Kohus leiab sama ka praeguses

asjas. Nii kaebaja kui ka tema poja rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Xxxxxx xx xx-

xx, Tallinn, kuid üürilepingu kohaselt elavad mõlemad Xxxxx-Xxxxx xx x-x, Tallinn. Seega

elavad mõlemad samal aadressil. Samuti toimub kohtule teadaolevate andmete alusel ema ja

poja majapidamine ühiselt – kaebaja väitel laekub isalt saadav elatis poja pangakontole, kes

1 https://fonte.news/uuriv-ajakirjandus/halduskohtu-avalikud-teenistujad-reelika-lind-tristan-ploom-janek-

laidvee-ei-tea-kuidas-kaib-uurilepingu-lopetamine/, 21.02.2024.

13(16)

3-23-2201

võtab selle sularahas välja ja annab emale (vt haldusasjas nr 3-23-2405 istungi protokoll).

Seega maksab laste isa mõlemale lapsele jätkuvalt elatist, mida kaebaja ei soovi vastustajale

avaldada. Ka kaebaja tütre pangakonto väljavõttelt perioodi 01.-31.08.2023 kohta nähtub, et

kaebaja poeg tegi enda õele 09.08.2023 ülekande 400 eurot selgitusega „Kulud“, mis

tegelikult on ilmselt isa toetus lastele. Seda saaks kontrollida kaebaja poja pangakonto

väljavõttelt, mida kaebaja keeldub esitamast. Järelikult jätkus perekonna ühine majapidamine

ka augustis, kuid kaebaja ei esitanud vastustajale enam poja pangakonto väljavõtet. Kohus

juhib tähelepanu, et kaebaja tütre pangakonto väljavõttelt nähtub, et kaebaja poeg on veel

teiseltki temale kuuluvalt pangakontolt teinud 16.08.2023 ülekande „kulud“ enda õele, seega

on kaebaja pojal vähemalt 2 pangakontot, mille vastava perioodi väljavõtte pidanuks kaebaja

toimetulekutoetuse taotlusele lisama ning taotlusel näitama sissetulekutena ka pojale laekunud

elatise ja muud võimalikud tulud.

34. 06.10.2023 kodukülastusaktil on märgitud, et täisealine poeg isalt elatist ei saa (isa on

pankrotis), kuid ometi on kohus mõistnud tsiviilasjas nr 2-20-8069 laste isalt välja elatise

pojale 292 eurot kuus kuni poja täisealiseks saamiseni (07.04.2022) ja tütrele 292 eurot kuus

kuni tütre täisealiseks saamiseni (19.01.2024). Kohtule esitatud kaebaja poja pangakonto

väljavõttelt perioodi 01.-30.06.2023 kohta nähtub, et viitega tsiviilasjale nr 2-20-8069 laekus

500 eurot. Samuti nähtub kaebaja poja pangakonto väljavõttelt perioodi 01.-31.07.2023 kohta,

et viitega tsiviilasjale nr 2-20-8069 laekus 500 eurot. Septembrikuu taotluse esitamisel

kaebaja poega enam leibkonna liikmeks ei lugenud ja väitis, et perekond sai tulu kaebaja

pojalt 400 eurot ja tütar isalt 50 eurot. Seega kohtu hinnangul jätkus perekonna majandamine

ka augustikuus 2023. a poja pangakonto kaudu nagu varasemalt, mil kõik sissetulekud ja

kulutused toimusid poja konto kaudu – tütre sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus, kulutused

trennidele jmt. Augustis 2023. a ei nähtu tütre pangakonto väljavõttelt üldse mingite kulutuste

tegemist, on vaid sissetulekud. Selline perekonna majandamine ei ole usutav. Järelikult jätkus

perekonna majandamine endiselt läbi kaebaja poja pangakonto ja seega oli perel jätkuvalt

ühine majapidamine.

35. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et haldusorgan peab tõendama kaebaja perekonna

toimetulekutoetuse vajadust. Nagu Tallinna Ringkonnakohus 11.12.2023 määruses asjas nr

3-23-2633 (p 18) välja tõi, on toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel tõendamiskoormus

taotlejal. Seega oli kaebajal kohustus esitada kõik vajalikud andmed, et vastustaja saaks

kaebaja ja tema pere toimetulekuvajadusest täieliku ülevaate. Kohus nõustub vaidlustatud

otsustes viidatuga, et kaebaja võib varjata tema pere tegelikke tulusid ja seega ei olnud

võimalik hüvitise saamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitada (SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p

1). Kaebajal oli kohustus esitada vastustajale 2023. a septembrikuu taotluse esitamisel ka oma

poja pangakonto väljavõte, et vastustaja saaks taotluse lahendamiseks olulised asjaolud välja

selgitada (SHS § 2, SÜS § 3 lg 6, HMS § 6 ja § 38 lg 1).

36. Kaebaja väitis, et ta ei ole saanud palga-, dividendi- ega intressitulu, kuid kaebajal oli

kohustus esitada andmed enda perekonna kohta. Kui kaebaja poeg sai intressitulu, siis tuli

kaebajal see taotluses sissetulekuna märkida. Kaebaja ei ole poja tulude ega väärtpaberite

kohta vastustajale andmeid esitanud, vaid viitas SHS § 133 lg-le 9. Kohtu hinnangul võis

kaebaja soovida viidata SHS § 133 lg 2 p-le 9, mille kohaselt ei arvata töist sissetulekut, mille

on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps

kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni

või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Tulu dividendide näol eest ei ole viidatud sätte

mõistes töine tulu, millist pere sissetulekute hulka ei arvestata. Kohtule nähtub vastustaja

10.10.2023 seisukoha lisadest nr 33 ja 34, et kaebaja poeg on saanud juunis 2023 tulu ilmselt

Enefit Green AS-i aktsiate omamise eest 9,08 eurot. Samuti järeldub MTA väljavõtetest, et

kaebaja pojal ehk perekonnal on vara, mille müügist on võimalik saada tulu. Viide, et

14(16)

3-23-2201

väärtpaberid on kaebaja poja hobi, on asjakohatu. Perekonna toimetulekul peab arvestama

kogu perekonnal oleva varaga. Oluline ei ole, kui suurt tulu vara müügist on võimalik saada,

vaid see, et kaebaja perel on vara, mida on võimalik perekonna toimetuleku parandamiseks

kasutada. Seda tulu ei ole paraku kaebaja poja arvelduskonto juunikuu väljavõttelt näha,

mistõttu on vastustaja järeldus, et kaebaja ei ole esitanud tõeseid andmeid ega ole olnud

koostööaldis, õige. Samuti nähtub, et kaebaja poeg on 2023. a augustis kandnud enda õele 6

eurot kulude katteks (mis arvestatakse sissetulekuna) arvelduskontolt, mille väljavõtteid ei ole

kaebaja vastustajale esitanud.

37. Kaebaja poeg asutas augustis 2023 XX Xxx. Kuigi ettevõtte asutamine võib kaasa tuua

kulusid, tuleks reeglina toetada isiku iseseisvat toimetulekut ja igasugust töötamist, sh ka

ettevõtlusega tegelemist. Samas äriühingu majandusliku tegevuse kohta andmed puuduvad.

Äriregistri andmetel on äriühingu tegevusalaks enda kinnisvara ost ja müük. Olukorras, kus

kaebajal ja tema perekonnal ei ole väidetavalt vara, jääb arusaamatuks, millist vara hakkaks

äriühing võõrandama või millise raha eest vara soetama. Ajakirjandusest on näha, et kaebaja

ja tema elukaaslane tegelesid krüptovaluutaga2. Ka selle kohta ei ole kaebaja mingeid

andmeid esitanud. Seega on arusaadav, et vastustajal on tekkinud kahtlused kaebaja avaldatud

andmete tõele vastavuse kohta enda ja perekonna varalise seisu osas. Ka kaebaja elustiil jätab

põhjendatud kahtluse, et kaebaja ja tema pere kulutab enam, kui neil on väidetavaid

sissetulekuid. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole võimaldada taotlejal jätkata senist elustiili,

vaid tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

38. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja poeg tuleb lugeda perekonnaliikmeks,

siis järelikult oli kaebaja poolt talle elatise maksmine 300 euro ulatuses

näilik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 alusel on tehing

näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud

tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi,

sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut,

mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing

tühine. Kuna kaebajal on ühine majapidamine pojaga ja tütrega, siis on

pojale elatise maksmise puhul tegemist vastustajale väära ettekujutuse

loomisega,

et

osa

kaebajani

jõudnud

sissetulekust

tuleb

toimetulekutoetuse arvestamisel jätta sissetulekuna arvestamata.

39. Vastustaja ülesanne on toimetulekutoetuse taotlejat abistada. See, kui palju kaebaja

soovib nõustamisest teadmisi ja soovitusi oma igapäevaellu kaasa võtta, on kaebaja enda

valik. Kaebaja tegevusest võib järeldada, et ta vajab sellist nõustamist, kui ta ei suuda oma

perekonnale ülalpidamist tagada ega ebamõistlikke kulusid vähendada.

40. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased

ja nende tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on põhjendanud, miks

jäeti toimetulekutoetus määramata. Kaebaja ei ole suutnud vastustaja

põhjendusi ümber lükata. Seetõttu jääb kaebus tühistamisnõuetes rahuldamata. Samal

põhjusel puudub ka alus kohustada vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama. Kohus

jätab kaebuse terves ulatuses rahuldamata.

41. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada

(HKMS § 253 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega. Esialgse

õiguskaitse määruse ja selle alusel antud haldusakti alusel saadu tuleb vastavas osas kaebuse

rahuldamata jätmisel tagastada (HKMS § 254 lg 2). Tagastamise kohustuse suhtes

2 https://elu24.postimees.ee/6693396/naised-said-petta-kui-hirmkalli-raha-eest-suhkruasendaja-pahe-maisijahu-

ostsid, 21.02.2024.

15(16)

3-23-2201

kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut. Kohus võib omal

algatusel või huvitatud isiku taotlusel otsuses või eraldi määruses kohustada menetlusosalist

esialgse õiguskaitse määruse või selle alusel antud haldusakti alusel saadu tagastamiseks või

muude esialgse õiguskaitse kohaldamisest tekkinud tagajärgede kõrvaldamiseks.

Vastustaja esitas kohtule vastava taotluse. Seetõttu kohustab kohus kaebajat esialgse

õiguskaitse korras saadu tagastama. Kaebajal tuleb tagastada vastustajale 1200 eurot 3 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

42. Kuivõrd kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega

taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

16(16)