3-23-2231/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2231

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Haridusameti 08.09.2023 käskkirja

nr T-7-1/23/348 "Klassi täituvuse ülemise piirnormi

kehtestamine Xxxxxxxx Xxxxxxxxx Xxxxxx 2023/2024.

õppeaastal tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Terje Krais

Kaasatud haldusorgan: Haridus- ja Teadusministeerium,

volitatud esindaja Indrek Kilk

Asja läbivaatamise vorm

24.01.2024 istung

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja 26.01.2024 taotlus rahuldamata.

2. Jätta vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, tema lapse ja kooli nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.03.2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

1(10)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) tütar Y. Y (laps) alustas 2023.a sügisel õpinguid Xxxxxxxx Xxxxxxxxx

Xxxxxx 1B klassis.

2. Haridus- ja Noorteameti kooliväline nõustamismeeskond tegi 21.08.2023 otsuse nr 3.1-

2/23/4128-3, millega soovitas lapsele tõhustatud tuge. Kaebaja esitas otsuse peale vaide, mille

tulemusel tunnistas Haridus- ja Noorteamet 10.10.2023 otsusega 21.08.2023 otsuse kehtetuks ja

tegi uue otsuse. Vaide rahuldamise põhjuseks oli, et 21.08.2023 otsuses soovituste andmisel ei

olnud arvestatud kaebaja lapse südamerikkega. Haridus- ja Noorteamet parandas selle puuduse

ja andis soovituse koostada lapsele kehalises kasvatuses individuaalne õppekava, mis arvestab

lapse terviseseisundiga.

Ka uue otsusega soovitas nõustamismeeskond lapsele tõhustatud tuge. Soovitused lähtusid

koolivalmiduskaardist, Rajaleidja keskuse eripedagoogi nõustamiskokkuvõttest, Confido

logopeedi hinnangust ja Xxxxxxxx xxxxxxxxx Xxxxxxx esitatud dokumentidest. Soovituste

aluseks on hinnang, et vajab laps õppimisel tavapärasest rohkem individuaalset juhendamist,

õppetöö kohandamist, lisaselgituste andmist, aega ülesannete lahendamiseks, keskendumist

soodustavat õpikeskkonda, mis toetaks lapse eneseusaldust ning õpimotivatsiooni. Lapse

toimetulek õppeprotsessis on raskendatud ja ta vajab tugispetsialistide tugiteenuseid.

Täpsem soovitus on rakendada tõhustatud tuge I kooliastme lõpuni järgmiste tugimeetmete

rakendamisega:

1) Osaajaga õpe väiksemas rühmas eesti keeles, matemaatikas, loodusõpetuses, inglise keeles ja

vajadusel teistes raskusi valmistavates õppeainetes. Õpiraskuste süvenemisel kaaluda õppimist

eriklassis.

2) Rakendada abiõpetaja teenust. Abiõpetaja poolt kohene toetamine õppetunni ajal juhistest aru

saamiseks sõnalise või lugemisega seotud materjali puhul, individuaalsemalt lapse suunamiseks

ning juhendamiseks, kuna lapsel on õpiraskuste tõttu raske eakaaslastega samas mahus ning

tempos õppetöös osaleda.

3) Eripedagoogi regulaarne teenus kognitiivsete võimete ja õpioskuse arendamiseks.

Eripedagoogi teenust võib asendada või kombineerida logopeedi teenusega.

4) Soovitav on regulaarne psühholoogi tugi lapse enesehinnangu ja õpimotivatsiooni

toetamiseks, eneseregulatsioonitehnikate õppimiseks. Psühholoogi teenust võib vajadusel

asendada sotsiaalpedagoogi teenusega.

3. Kaebaja pöördus 07.09.2023 Tallinna Haridusameti poole seoses lapse õppekorraldusega.

Kaebaja oli selleks ajaks teada saanud, et Tallinna Haridusametil on kavas kehtestada kaebaja

lapse klassi täitumuse ülemiseks piirnormiks 30 õpilast klassis. Seda näitab tema 30.08.2023

vastavasisuline e-kiri Xxxxxxxx xxxxxxxxx Xxxxxxx.

4. Tallinna Haridusamet andis 08.09.2023 käskkirja, millega kehtestas klassi täitumuse ülemise

piirnormi Xxxxxxxx Xxxxxxxxx Xxxxxx 2023/2024. õppeaastal. Käskkirja kohaselt on 1B

2(10)

klassi piirnormiks 30 õpilast. Käskkirja aluseks on kooli direktori ettepanek ja hoolekogu

nõusolek.

5. Tallinna Haridusamet vastas kaebaja 07.09.2023 kirjale 15.09.2023 kirjaga, selgitades, et

kool lähtus lapsele tunniplaani ja tugiteenuste kava koostades nõustamismeeskonna otsusest

ning lisas omapoolsed tugiteenused.

1) Kõiki kogu klassi koondavaid tunde (muusika, kehalises kasvatus, loodusõpetus ja kunst,

kokku 7 tundi nädalas) viivad läbi õpetaja ja abiõpetaja.

2) Väiksemas rühmas õpe.

7 tundi eesti keelt 12 õpilasega rühmas (sh neist neljas tunnis osalevad õpetaja ja eripedagoog

ühiselt ja/või kohati jaotavad nad rühma kaheks, sh tegeleb eripedagoog mõne lapsega

individuaalselt;

3 tundi nädalas matemaatikat 12 lapsega rühmas;

1 kord nädalas inglise keel 15 lapsega rühmas enamasti koos abiõpetajaga

3) 1 kord nädalas, reedeti 8.45-9.30 logopeediline õpiabi (13.09.2023 seisuga rühmas 3 õpilast);

4) 1 kord nädalas eripedagoogiline õpiabi, reedeti 10.00-10.45 (13.09.2023 seisuga rühmas 6

õpilast). Seda, kas eripedagoogi teenust kombineerida logopeedi teenusega, otsustatakse

edaspidi vastavalt lapse vajadustele;

5) Regulaarne psühholoogiline nõustamine, vähemalt 1 kord kuus. Seda, kas psühholoogilist

nõustamist kombineerida sotsiaalpedagoogi teenusega, otsustatakse edaspidi vastavalt lapse

vajadustele;

6) Kogupäevakool, mille raames toimuvates õpiklubi tundides aitavad vähemalt neljal päeval

nädalas lastel kodutöid teha eripedagoogid. Õpiklubis töötavad õpetajad/eripedagoogid

individuaalselt nende lastega, kes vajavad rohkem juhendamist. Kogupäevakoolis saab laps igal

koolipäeval viibida tasuta kuni kella 17.00ni.

7) Kool teeb lapse toetamiseks koostööd laste heaolu spetsialistiga ning kaasatud on

sotsiaalpedagoog.

Abiõpetaja toe tagas kool 1. septembrist 2023 ja väiksemas rühmas õppe 4. septembrist 2023.

Tugiteenuseid pakub kool alates 11. septembrist 2023

6. Kaebaja esitas 08.10.2023 kaebuse

Tallinna Haridusameti 08.09.2023 käskkirja

tühistamiseks.

7. Kohus kaasas arvamuse andmiseks menetlusse Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM)

paludes selgitada: 1) milline oli seadusandja tahe põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 26

lõike 3 kehtestamisel, jättes ülemise piirarvu määramata (erinevalt koolieelse lasteasutuse

seaduses sätestatud ülemisest piirarvust lasteaedades); 2) kas HTM on välja töötanud juhised

selle sätte rakendamiseks ja uurinud, missugused on selle sätte rakendamise põhjused Tallinnas;

3) kas haridusliku erivajadusega laste õppimisel klassis on põhjendatud selle sätte rakendamine.

8. Kohus korraldas kaebaja taotluse alusel asja arutamiseks 24.01.2024 kell 10.00 istungi.

Kaebaja oli istungi ajast teadlik. Kaebaja ei ilmunud istungile. Kohunik helistas istungi alguses

kaebajale, et välja selgitada ilmumata jäämise põhjus. Kaebaja ei vastanud kõnele. Kuulanud ära

menetlusosaliste seisukohad, otsustas kohus pidada istungi ilma kaebajata (HKMS § 143 lg 1).

Pärast vastava menetlusotsuse tegemist helistas kaebaja kell 10:29 kohtunikule tagasi ja

vabandas istungilt puudumise pärast, selgitades, et ajas istungi aja segamini. Kohus selgitas

3(10)

kaebajale, et tegi menetlusotsuse asja arutada istungil ilma kaebajata ja küsis, kas see on talle

arusaadav. Kaebaja vastas jaatavalt. Kohus lõpetas 24.01.2024 istungil asja sisulise arutamise ja

tegi teavatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

KAEBAJA NÕUDED JA SEISUKOHAD

9. Kaebaja esitas 26.01.2024 taotluse uue istungi korraldamiseks. Kaebaja möönab, et

kahetsusväärse eksituse tõttu ei saanud ta kohtuistungil osaleda. Ta nõustub, et kohtuistungi

toimumine oli õiguspärane, see tähendab kohus järgis istungit läbi viies menetlusõigust.

10. Kaebaja tühistamisnõue põhineb väitel, et käskkiri on õigusvastane. Klassi täitumuse

piirnorm on 24 õpilast (põhikooli ja gümnaasiumiseaduse, PGS, § 26 lg 1). Õpilaste arvu

suurendamine üle 24 saab toimuda ainult erandkorras ja kaalukate põhjenduste olemasolul, kui

ei esine erisuse tegemist välistavaid asjaolusid (haridusliku erivajadusega lapsed klassis vms).

Käskkirjas ei ole välja toodud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid õpilaste arvu suurendamise.

11. On ilmne, et 30 õpilasega klassis ei saa haridusliku erivajadusega lapsed piisavat tuge.

Koolivälise nõustamise meeskond leidis, et tema lapsele sobiks õppimine väikeses klassis.

12. Tallinna Haridusamet on otsuse tegemisel kõrvale jätnud Vabariigi Valitsuse 30.05.2013

määruse nr 84 "Tervisenõuded koolidele" lg 3, mille kohaselt peab õpperuumi pindala olema

vähemalt 2,0 m2 põhikooli õpilase kohta. Kooli 1.b klassi õpperuumis nr 105 on ilma vastavate

mõõdistusteta võimalik sedastada, et ruum on ülerahvastatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

13. Vastustaja taotleb menetluse lõpetamist, sest kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes

(HKMS § 124 lg 2) või kaebuse rahuldamata jätmist.

14. Kaebaja kirjutas 30.08.2023 Xxxxxxxx xxxxxxxxx Xxxxxxx saadetud e-kirjas „Kuna minu

tütar on haridusliku erivajadusega laps, siis eile minuni jõudnud informatsiooni tõttu tunnen

muret lapse heaolu pärast. 30 õpilast klassis ületab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 26 lg-s

1 sätestatud klassi täitumuse piirnormi.“ HKMS § 46 lg-st 1 lähtuvalt oleks kaebaja pidanud

tühistamiskaebuse esitama 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavakstegemisest, seega

hiljemalt 28.09.2023.

15. Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast (PGS § 26 lg 1). Viidatud sätte

2. lause ütleb, et kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi

täitumuse ülemist piirnormi.

Kaebaja laps õpib 1.b klassis, kus on kokku 30 last. Klassi õppetöö on korraldatud rühmades,

millest üheski ei ole õpilaste arv suurem kui 24 ja õpperuumide suuruse osas kehtestatud

nõuded on täidetud, järgmiselt:

- inglise keelt, kehalist kasvatust, muusikat ja kunsti õpivad 1b klassi lapsed kahes rühmas,

millest ühes on 14 ja teises 16 õpilast. Kaebaja tütar õpib neid õppeained rühmas, milles on 16

õpilast ja millise moodustavad lapsed, kes vanema hinnangul ei osanud õppima asumise ajal

inglise keelt;

- eesti keelt, matemaatikat ja loodusõpetust õpivad 1b klassi lapsed kahes rühmas, millest ühes

on 23 ja teises 12 õpilast (7 õpilast 1.b klassist ja 5 õpilast 1.a klassist). Väiksemas rühmas

õpivad lapsed, kellele selline õppeviis nõustamismeeskonna otsustega määratud.

4(10)

Kaebaja laps saab koolis eripedagoogilist- ja logopeedilist õpiabi ning psühholoogilist

nõustamist. Samuti pakub kool lapsele täiendava teenusena igapäevaselt kogupäevakooli (sh

kodutööde tegemise ja lugema õppimise toetamiseks õpiklubi, kus juhendajateks 4x nädalas ka

eripedagoogid) ja sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste toetamiseks erinevaid huviringe.

16. Väär on kaebaja väide, et nõustamismeeskond on leidnud, et tema lapsele sobiks õppimine

väikeses klassis. Kaebaja tütrele on määratud üksnes tõhustatud tugi. Nõustamismeeskond on

selgelt märkinud, et „Õpiraskuste süvenemisel kaaluda õppimist eriklassis“. Kuivõrd lapse

õpiraskused ei ole süvenenud, ei ole teda eriklassi määratud.

KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHAD

17. HTM selgitas PGS § 26 lg 3 osas järgmist.

HTM-i poolt 2008. aastal välja töötatud PGS eelnõu (mille menetlemine Riigikogus algas 2009.

a jaanuaris) § 35 lõikes 4 oli sätestatud, et Munitsipaalpõhikooli puhul valla- või linnavalitsuse

korraldusega ning riigipõhikooli puhul haridus- ja teadusministri käskkirjaga võib direktori

ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast. Suuremat piirnormi ei

tohi kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud klasside kohta.

Seletuskirjas oli regulatsiooni põhjendatud järgmiselt. Seaduse rakendamisel on aga tõdetud, et

teatud juhtudel on otstarbekas anda koolile võimalus kas ajutiselt või alaliselt klassi täituvuse

ülemist piirnormi tõsta. Oluline siinkohal on, et selle tulemusel ei kahjustataks õpilaste huve

ning et vajadusel toetatakse suurema klassitäituvuse korral ka õpetaja tegevust õppetöö

läbiviimisel. Seepärast omab antud küsimuse otsustamisel suurt tähtsust kooli hoolekogu

nõusolek, sest hoolekogus on esindatud nii pidaja, õpetajad kui lapsevanemad. Paindlikkus

klassi täituvuse piirnormis on eelkõige vajalik koolidele, kus on tegemist ühe klassikomplektiga

ning klassi õpilaste arv on 25 - 26 ning paralleelklasside moodustamine väikese õpilaste arvu

tõttu ei ole otstarbekas ning võib nõuda olulisi lisaressursse.

Seaduse vastuvõtmise hetkeks sai vastav norm seaduses sõnastatud järgmiselt (§ 26 lõige 3) -

Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26

õpilast. Käesolevas seaduses sätestatud piirnormist suuremat piirnormi ei tohi kehtestada

käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud klasside ja rühmade kohta. Nö suurendatud piirnorm

(26 õpilast) jäi seadusest välja 1. septembril 2013. a, kui jõustusid PGS muudatused.

Eelnõule lisatud seletuskirjas on esitatud muudatusega seonduvalt järgmine selgitus - 2004.

aastast on põhikooliklasside klassi täitumuse ülemiseks piirnormiks põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses 24 õpilast. Sellele eelneval ajal oli põhikooliklasside klassi täitumuse

ülemiseks piirnormiks kehtestatud sarnaselt gümnaasiumiklassidega 36 õpilast

(gümnaasiumiklasside täitumuse ülemine piirnorm kaotati 2010. aastal ehk kehtiva põhikooli-

ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisega). Seaduse rakendamisel on aga tõdetud, et teatud

olukordades on otstarbekas anda koolile võimalus kas ajutiselt või alaliselt klassi täitumust üle

piirnormi tõsta. Oluline on siinkohal, et selle tulemusel ei kahjustataks õpilaste huve ja tervist

ega õpetaja tööd. Paindlikkus klassi täitumuse üle otsustamisel on vajalik eriti koolides, kus on

moodustatud valdavalt üks klassikomplekt kõigis kooliastmetes ning klassi õpilaste arv on veidi

üle 24. Neis ei ole paralleelklasside moodustamine väikese õpilaste arvu tõttu otstarbekas, kuna

nõuab olulist lisaressurssi. Praktikas on tekkinud korduvalt vajadus paigutada klassiruumi üks

või kaks õpilast üle seaduses fikseeritud piirnormi (ka juba suurendatud piirnormi) ning koolid

5(10)

ei ole saanud seda teha ka siis, kui tervisekaitse- ja ohutusnõuded on olnud täidetud. Täiendava

klassi avamine võib olla praktikas raskendatud ka seetõttu, et ruumiplaneering seda ei

võimalda (ei ole reservi tühjade klassiruumide näol). Selleks antakse eelnõuga võimalus

suurendada erandjuhul õpilaste arvu klassis üle klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuid seda

vaid hoolekogu nõusolekul ja tingimusel, et kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.

Eelnõu eesmärk ei ole klassi täitumuse ülemise piirnormi kaotamine, vaid anda võimalus

erandkorras (eeldades, et need on harvad juhud ning seda võimalust kasutatakse vaid

hädavajadusel) õpilaste arvu klassis suurendada. Oluliseks kriteeriumiks jääb see, et

tervisekaitse- ja ohutusnõudeid peab igal juhul järgima (sh nõuet kindlustada igale õpilasele

teatav hulk ruutmeetreid vaba pinda klassiruumis). Lisaks sellele peab oma nõusoleku andma

hoolekogu. Kuna hoolekokku kuuluvad lisaks kooli pidaja, lapsevanemate jt esindajatele ka

õpetajate esindajad, siis saab hoolekogu oma nõusoleku andmisel selgelt arvestada ka õppe- ja

kasvatustöö eesmärke ja eripära ning õpetajate ja õpilaste töötingimusi. Hoolekogu võib

keelduda nõusoleku andmisest, kui ta ei pea õpilaste arvu suurendamist klassis vajalikuks ega

mõistlikuks, ning sellisel juhul ei saa kooli pidaja ilma hoolekogu nõusolekuta seda teha. Kui

hoolekogu hakkab õpilaste arvu tõstmist klassis kaaluma, siis on eelduseks, et tervisekaitse- ja

ohutusnõuded on täidetud, vastasel korral on hoolekogu nõusolek tühine. Täiendavalt on

õpilaste arvu suurendamise võimaluse erandlikkust eelnõus rõhutatud sellega, et õpilaste arvu

klassis tohib tõsta vaid konkreetses klassis ja üheks õppeaastaks. Seega on tegemist ajutise ja

erandliku võimalusega, mida tuleb iga-aastaselt uuesti kaaluda ja põhjendada, tegemist ei ole

piirnormist loobumise või ülemise piiri täielikult vabaks laskmisega. Klassi täitumuse ülemiseks

piirnormiks jääb endiselt 24 õpilast. Endiselt on jäetud seadusesse piirang hariduslike

erivajadustega õpilaste klasside osas ja nendes klassides õpilaste arvu üle piirnormi

suurendada ei tohi.

18. HTM ei ole eraldi välja töötanud juhiseid, mida arvestada PGS § 26 lõike 3 rakendamisel.

Piirnormi suurendamiseks (kooli pidaja otsusega) tuleb täita seaduses nimetatud vormilised

(direktori ettepanek, hoolekogu nõusolek) ja sisulised (tervisekaitse- ja ohutusnõuded on

täidetud) eeldused. Vastavad sisulised nõuded nähakse ette Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a

määruses nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“, millest eelkõige väärivad siinkohal

esiletoomist § 7 lõikes 3 ettenähtud õpperuumi pindala (õpperuumi pindala peab olema

vähemalt 2,0 m2 põhikooli õpilase kohta), §-s 12 toodud nõuded õpperuumi siseõhule (nt

õpperuumis peab olema piisav õhuvahetus. Õpperuumi ühes liitris siseõhus võib olla keskmiselt

kuni 1000 mikroliitrit (ppm) süsinikdioksiidi jne).

19. HTM hinnangul võivad juurpõhjused PGS § 26 lõike 3 rakendamisel Tallinnas peituda

selles, et Tallinna kesklinna koolidesse (valdavalt linna tugevamad koolid) on iga-aastaselt

suurem õpilaste tung, kuid koolidel puuduvad vajalikud õpperuumid õpilaste vastuvõtmiseks

(neis koolides ei ole kooli pidaja õppekohti aastate jooksul juurde loodud).

Samal ajal ei ole Tallinna linn leidnud head lahendust selleks, kuidas mõistlikul viisil õpilastele

elukohajärgset kooli määrata (arvestades seejuures PGS §-s 10 sätestatut), nii, et õpilased

jaotuksid koolide vahel proportsionaalsemalt. Nimelt määratakse PGS-st tulenevalt igale

õpilasele elukohajärgne kool, kus õpilane võib, aga ei pea õppima (õpilase/vanema soovil on

kool kohustatud õpilase kooli vastu võtma). Kool, mis ei ole õpilase elukohajärgne kool, võib

õpilase õpilase/vanema soovil vastu võtta vabade kohtade olemasolul ehk, et kool võib keelduda

õpilast vastu võtmast, kui vastavas klassis vabu õppekohti ei ole. Vabade õppekohtade

olemasolu on omakorda otseselt seotud PGS §-s 26 sätestatud klassi täitumuse ülemise

piirnormiga. Elukohajärgse kooli määramine on omakorda seotud õpilase/vanema

(rahvastikuregistri, RR järgse) elukohaga.

6(10)

20. Haridusliku erivajaduse olemasolu klassis oleval õpilasel ei võeta arvesse klassi täitumuse

ülemise piirnormi suurendamisel. Oluliste asjaoludena on seadusandja nimetanud tervisekaitse-

ja ohutusnõuete täitmise. Haridusliku erivajadusega õpilaseks loetakse PGS kohaselt üksnes

tõhustatud- ja eritoe saajad. Toe saamise üle otsustab nõustamismeeskond ning selliseid

otsuseid tehakse aastaringselt. Ehk, et õpilasel võib selguda toe saamise vajadus (mida kool on

kohustatud vanema soovil täitma) keset õppeaastat (nt novembris) ning koolil oleks sellises

olukorras äärmiselt keeruline hakata õpilasi erinevate klasside vahel ümber jaotama (mis

tõenäoliselt oleks ka võimatu, kuna sellises olukorras, kus ühe klassi täitumuse ülemist

piirnormi on suurendatud, on ka paralleelklassides õpilaste arv juba maksimaalne lubatu või

selle lähedane) või uusi klasse avama (millega kaasneb vajadus leida uusi õpetajaid, kuna

olemasolevate õpetajate töökoormus ei pruugi võimaldada koormust suurendada ehk

täiendavaid õppetunde juurde võtta).

21. Õpilaste arvu klassis ei saa üle tähtsustada, kuna lõppkokkuvõttes sõltub abi ja tugi õpilasele

sellest, kui palju on pedagoogilist personali selle õpilaste rühmaga (klassiga) toimetamas.

Paljudel juhtudel on suurema klassi puhul või olukorras, kus klassis õpib haridusliku

erivajadusega lapsi, lisaks õpetajale samaaegselt õpilastele juhendatud õpet pakkumas ka

abiõpetaja või konkreetse õpilase tugiisik.

22. Haldusakti puhul on probleemiks sedavõrd suur piirnormi ületamine (6 õpilase võrra), mis

võib tähendada, et PGS § 26 lg 3 erandjuhtu tuleb kasutada ka järgmistel õppeaastatel (kooli

pidaja sundkäik olukorras, kus kooli füüsiline keskkond ei võimalda uusi klasse avada või napib

pedagoogilist personali jne).

Haldusakti põhjendustest peaks nähtuma, millised erakorralised asjaolud tingisid piirnormi

suurendamise vajaduse. Nt saaks see olla põhjendatud olukorras, kus õppeaasta alguses on

klassis 24 õpilast ning tegemist on ühe klassikomplektiga (puuduvad paralleelklassid) ning keset

õppeaastat lisandub uus õpilane. Sellises olukorras ei ole tõenäoliselt võimalik koheselt uue

klassi avamine ning 25 õpilase jaotamine kahe klassi vahel. Kui füüsiline keskkond isegi

võimaldab korraldada õppetööd eraldi kahele klassile, siis ei pruugi koheselt olla võimalik leida

nö õpetajaressurss (eriti nt maapiirkondades). Keset õppeaastat õpetaja tööle palkamine on

äärmiselt keeruline ülesanne. Vaidlustatud haldusaktis puuduvad põhjendused erandjuhu

rakendamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

23. Kaebaja 26.01.2024 taotlus uue istungi korraldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus

tõlgendab seda taotlusena menetluse uuendamiseks halduskohtumenetluse (HKMS) § 146 lg 1

mõttes: kohus uuendab menetluse, kui istungilt puudunud pool taotleb seda enne otsuse tegemist

olukorras, kus tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal

kohtule teatada.

Kaebaja selgitab taotluses, et kohtu poolt 24.10.2024 istungil tehtud menetlusotsus arutada asja

istungil kaebaja osavõtuta (HKMS § 143 lg 1) on õiguspärane. Enda ilmumata jätmist

põhjendab ta taotluses kahetsusväärse eksitusega. Seega tõdeb kaebaja, et tal puudus mõjuv

põhjus ilmumata jätmiseks. Selle asjaolu tuvastas kohus ka 24.10.2023 kõnes kaebajaga kell

10:29. Kohus selgitas istungil kaebajale, et kohaldab HKMS § 143 lg 1 ning kaebaja saab

istungi protokollist teada kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (istungi protokoll kell

00:18:44). Järelikult ei ole täidetud HKMS § 146 lg 1 tingimus – ei esine mõjuvat põhjust, mida

kohus ei teadnud HKMS § 143 lg 1 rakendades.

7(10)

24. Vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks HKMS § 124 lg 1 alusel kaebetähtaja ületamise

tõttu tuleb jätta rahuldamata. Puudub vaidlus, et haldusakt anti 08.09.2023. Seega ei saanud

haldusakti teatavaks tegemine HKMS § 46 lg 1 mõttes alata varem kui 08.09.2023. Järelikult ei

oma tähendust asjaolu kaebaja 30.08.2023 e-kiri Xxxxxxxx xxxxxxxxx Xxxxxxx (dtl 46), kus

ta tunneb muret, mis juhtub siis, kui klassi täitumuse piirnormi suurendatakse. Vastustaja ei ole

tõendanud, et haldusakt toimetati kaebajale kätte. Seetõttu peab kohus usutavaks kaebaja väidet,

et ta sai haldusaktist teada 29.09.2023 Õiguskantsleri büroo kirja kaudu (dtl 2). Järelikult on

kaebus esitatud tähtaegselt.

25. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub kaebajaga, et haldusakt on formaalselt

õigusvastane põhjendamispuuduse tõttu. Kuid kaebuse rahuldamine eeldab, et formaalselt

õigusvastane haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja õiguste rikkumisega oleks

olnud tegemist siis, kui õpilaste arvu suurendamisega Xxxxxxxx Xxxxxxxxx Xxxxxx 1B klassis

oleks jäänud kooli poolt täitmata nõustamismeeskonna soovitused kaebajal lapsele hariduse

andmisel. Vastustaja on tõendanud, et kool on järginud soovitusi, mistõttu ei ole kaebaja õigusi

rikutud.

26. Vaidlustatud haldusaktis (dtl 6) ei ole esitatud põhjendust, miks Tallinna Haridusamet

otsustas suurendada Xxxxxxxx Xxxxxxxxx Xxxxxx 1B klassi õpilaste arvu piirnormi 24-lt 30-

le. Kuna PGS § 26 lg 3 võimaldab seda teha üksnes erandjuhul, siis on normi rakendamise

aluseks vastavate põhjenduste esitamine. Järelikult on vastustaja rikkunud haldusakti

põhjendamiskohustust (haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1, 3).

Vastuses kaebusele ei eitanud vastustaja põhjendamiskohustuse rikkumist. Veelgi enam,

vastates istungil kohtu küsimusele, tõdes vastustaja, et PGS § 26 lg 3 alusel õpilaste arvu

piirnormi suurendamine Tallinna kesklinna koolides ei ole erandlik, vaid tavapärane praktika

(istungi salvestis 00:24:55).

Kohus, hinnates haldusaktis toodud andmeid, tuvastab, et Xxxxxxxx Xxxxxxxxx Xxxxxx on

eelduslikult PGS § 26 lg 3 alusel toimunud õpilaste piirnormi suurendamine mitmeid aastaid

järjest. Sellele viitavad arvandmed, mille kohaselt on näiteks 2A ja 2B ning 3A klassi piirnormi

suurendatud vastavalt 28-le ja 30-le. Järelikult saab eeldada, et piirnormi suurendamine algas

nende klasside puhul juba esimesse klassi võtmisel. Lisaks tähendab see, et piirnormi

suurendamisega tuleb jätkata igal aastal. Selline praktika ei ole kooskõlas PGS § 26 lg 3

mõttega, mille kohaselt peaks piirnormi suurendamine toimuma erandjuhul üheks õppeaastaks

konkreetses klassis.

Vastustaja möönis istungil, et Tallinna Haridusameti poolt PGS § 26 lg 3 rakendamine sellisel

kujul on vastuolus PGS mõttega.

Vastustaja hinnangul on olukord tekkinud sellest, et Tallinna kesklinnas rahvastikuregistri alusel

elavate laste arvust, kellele tuleb elukohajärgse kooli regulatsiooni (PGS § 10 lg 1) kohaselt

määrata mõni kesklinna kool elukohajärgseks kooliks, kuhu tal on 1. klassi minnes õigus

õppima asuda. Vastustaja möönis, et esineb lapsi, kes tegelikult ei ela Tallinna kesklinnas, kuigi

RR andmed seda näitavad. Näitena tugines ta Tallinna 21. Keskkoolile (istungi salvestis

00:26.01).

Samuti võivad praktikas lapsevanemad konkreetse kooli valiku teha viimasel hetkel enne

kooliaasta algust. See toob kaasa olukorra, kus on teatud arv 1. klassi lapsi, kellele tuleb

elukohajärgne kool tagada. Tallinna linnal ei ole kesklinnas kohti, kuhu uusi koolimaju ehitada

(istungi salvestis 00:26.01).

Seega möönab vastustaja, et ta on rikkunud süstemaatiliselt PGS § 26 lg 3 ning ei ole ka

tulevikus võimeline järgima õigusnormi nõutaval kujul (istungi salvestis 00:33:19). Ainsaks

8(10)

lahenduseks on sellises olukorras klassi siseselt rühmade moodustamine, mille kaudu tagatakse

tervisekaitse nõuete järgimine (vähemalt 2 m2 pinda õpilase kohta).

27. Kaebaja lapse osas tegi nõustamismeeskond 21.08.2023 otsuse, millega soovitas kaebaja

lapsele tõhustatud tuge ning erinevaid tugimeetmeid. Nõustamismeeskond tegi 10.10.2023 uue

otsuse (dtl 61), millega jäi oma varasemate soovituste juurde, lisades soovituse koostada lapsele

kehalises kasvatuses individuaalne õppekava, mis arvestab lapse terviseseisundiga.

Nõustamismeeskonna poolt vastavate otsuste tegemine, mille soovitatakse tõhustatud tuge,

tähendab, et kaebaja last saab käsitada haridusliku erivajadusega lapsena (PGS § 46 lg 6). Kool

pidi kaebaja lapse õppekorralduses lähtuma kaebaja lapse individuaalsest vajadusest

võimetekohase õppe andmisel koos vajaliku toega õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja

teiste spetsialistide poolt (PGS § 46 lg 9). Need individuaalsed vajadused tuvastas

nõustamismeeskond kaebaja lapse kui püsiva õpiraskusega õpilase puhul (PGS § 49 lg 1).

Nõustamismeeskond andis soovituse osaajaga õppeks väiksemas rühmas rakendades

abiõpetajat, samuti tugispetsialistide kasutamist (eripedagoog, psühholoog). Seega tegi

nõustamismeeskond otsuse lähtudes PGS § 49 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel. Järelikult on õige

vastustaja seisukoht, et nõustamismeeskond ei näinud ette õpet eriklassis (PGS § 49 lg 1 p 4).

28. Kohus loeb tõendatuks, et kool järgis nõustamismeeskonna 21.08.2023 otsuse soovitusi

kaebaja lapse võimetekohase õppe andmisel. Talle võimaldati abiõpetaja tuge alates 01.09.2023,

väiksemas rühmas õpet alates 04.09.2023 ja tugiteenuseid eripedagoogilise ja logopeedilise

õpiabina alates 11.09.2023 (Tallinna Haridusameti 15.09.2023 kiri kaebajale, dtl 81, 82). Kool

võimaldas väiksemas rühmas õpet kooliaasta algusest eesti keeles, matemaatikas ja inglise

keeles vastavalt soovitustele.

Loodusõpetus toimus kogu klassile, mida viisid läbi õpetaja koos abiõpetajaga. Seega selles

osas ei õnnestunud soovitust koheselt täita. Sama õppekorralduse alusel toimusid kunsti,

muusika ja kehalise kasvatuse tunnid.

Vastustaja vastusest kaebusele (dtl 45) nähtub, et õppeaasta keskel (esimeste kuude jooksul)

muudeti õppekorraldust nendes tundides, mille tulemusel toimuvad ka loodusõpetus, kehaline

kasvatus, muusika ja kunst väiksemas rühmas. Seega viidi kaebaja lapse õppekava täielikult

vastavusse nõustamismeeskonna soovitustega.

Seejuures tuleb tähele panna, et nõustamismeeskonna otsuses ei ole tähtaega, millest alates tuleb

soovitusi rakendada. Vastavat tähtaega ei tulene ka PGS-st. Kohtu hinnangul on see seadusandja

teadlik valik, sest soovituste rakendamine eeldab kooli poolt vastava ruumilahenduse (rühmades

õpe) ja tugispetsialistide olemasolu. Seega ei saa üksikute soovituste rakendamisest kooliaasta

jooksul järeldada, et kaebaja lapse huvidega hariduse andmisel ei oleks arvestatud.

29. Kuna õpe toimub rühmades, siis ei ole kohtul põhjust arvata, et kool ei järgiks

tervisenõudeid (õpperuumi pindala peab olema vähemalt 2,0 m2 põhikooli õpilase kohta).

30. Kokkuvõttes on kohus veendumusel, et kool on teinud endast parima kaebaja lapsele

võimetekohase õppe andmisel, st kvaliteetse hariduse tagamisel. Sellises olukorras ei rikkunud

õpilaste arvu piirnormi suurendamine 30 õpilaseni kaebaja subjektiivseid õigusi.

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi

otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu kannab kaebaja menetluskulud. Vastustaja ei ole esitanud

taotlust menetluskulude väljamõistmiseks (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

32. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, tema lapse ja kooli nimi tähemärkidega (HKMS §

175 lg 3).

9(10)

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2025 kohtuotsusega.

10(10)