2-23-120939/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Gerty Pau

Katre Kolk

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

21. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

2-23-120939

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

hagi

Dxxx

Mxxxxxxxxx vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806),

lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja Dxxx Mxxxxxxxxx (ik 4xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Dxxx Mxxxxxxxxx vastu võla väljamõistmiseks

menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Dxxx Mxxxxxxxxx (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, ja

andis 04.07.2023 määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 07.07.2023 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ning täiendava

riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas 19.07.2023 hagiavalduse. Kohus jättis 05.10.2023

hagiavalduse uuesti käiguta ja andis hagejale tähtaja kohtualluvuse põhjendamiseks. Hageja

ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks põhjendust kohtualluvuse kohta.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1

p 2 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 17 lg 1 näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid,

mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul

eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on:

• järelmaksuga kaupade müügilepinguga,

• osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti

kaupade müügi rahastamiseks, või

• muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha

liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega

suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki,

ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

6. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel

03.04.2022 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 854246227 (edaspidi: leping), mille alusel

Tele2 osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kuna kostja on füüsiline isik, võib

eeldada, et kostja sõlmis lepingu isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks. Kohus leiab

seega, et kostja sõlmis lepingu tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul

eesmärgil. Leping sõlmiti Eestis tegutseva äriühinguga kostjale teenuse osutamiseks.

Tsiviilasja kohtualluvus tuleb määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 punkti c järgi seega määrata

määruse nr 1215/2012 II peatüki neljanda jao alusel.

Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 neljanda jao art 18 lg 2 kohaselt algatada

menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

Sellest sättest võib kõrvale kalduda üksnes määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele

vastava kohtualluvuse kokkuleppe alusel.

Hageja ei ole hagis tuginenud sellele, et lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks

on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Tuvastamaks, kas poole alaline elukoht on selles

liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus määruse nr

1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust. Kui poole alaline elukoht ei

ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi

õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis (määruse nr

1215/2012 art 62 lg 2).

Rahvastikuregistrisse on kostja elukoha aadressina kantud xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx.

Maksekäsu kiirmenetluses on kohus välja selgitanud, et kostja ei ela nimetatud aadressil.

Rahvastikuregistri andmetel elab aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx 12 täiskasvanut

enamasti lätipäraste nimedega isikut. Hagiavalduses märgitud aadressil xxxxxxxxxxxxx

xxxxx kostja samuti ei ela. xxxxxxxxxxxxx xxxxx korteriomanik kinnitas 26.05.2023, et

kostja ei ela antud aadressil, ei tunne isikut. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Lätis

sündinud ja Läti kodanik, kostja emakeel on läti keel. E-maksuameti andmetel ei ole kostja

kunagi saanud Eesti Vabariigis maksustatavat tulu.

Arvestades kostja seotust Läti riigiga ning kostjaga seotud Eesti aadresside kohta ülal

kirjeldatud teavet, on kohtu hinnangul alust arvata, et kostja elab Lätis. Kohus palus hagejal

esitada väljavõte Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

kohta või Läti rahvastikuregistri kinnitus, et hagejale ei väljastata Läti rahvastikuregistrist

kostja elukoha ja muude sidevahendite andmeid. Kohtul on kohtualluvuse väljaselgitamiseks

õigus nõuda hagejalt tõendeid (vt Riigikohtu 19.04.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p

29.2). Hageja ei esitanud kohtule eeltoodud andmeid, millest saaks järeldada, et kostjal ei ole

Lätis elukohta.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg

1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Läti tsiviilkoodeksi (Civillikums) § 7 lg 1 järgi on

isiku elukoht koht, kus isik vabatahtlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada

või tegutseda. Kohtul on eeltoodu põhjal alust arvata, et kostja kasutas Eesti elukohta ajutiselt

ning on naasnud Lätti.

Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks

ning kostja elukoht on Läti Vabariigis, on Läti kohtud määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg

2 alusel pädevad käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see

jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

allkirjastatud digitaalselt/

Gerty Pau

Kohtunik