1-23-1381/57 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2024, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-23-1381

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. jaanuari 2024. a

määrus Oleg Verstakovi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu

Oleg

Verstakovi

(Verstakov;

ik

38803140244) kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 25. jaanuari 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt Oleg

Verstakovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 87,84 eurot (sealhulgas käibemaks 15,84 eurot).

3. Mõista Oleg Verstakovilt menetluskuluna välja 87,84 eurot määruskaebemenetluses

kaitsja osutatud õigusabi eest.

4. Oleg Verstakovil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohus karistas 17. aprilli 2023. a otsusega Oleg Verstakovi KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja

3 järgi 4 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 järgi

kolmandiku võrra vähendati ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus O. Verstakovile

2(3)

3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 5. oktoober

2022.

2. Viru Vangla esitas 14. novembril 2023 Viru Maakohtule materjalid O. Verstakovi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja

prokuratuur O. Verstakovi vabanemist ei toeta.

3. Viru Maakohus jättis 25. jaanuari 2024. a määrusega O. Verstakovi vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. O. Verstakovil on vabanemisel olemas

elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Siiski viibib ta vangistuses

mitmendat korda, mis näitab, et varasemad vangistused ei ole talle vajalikku mõju avaldanud. O.

Verstakovil on diagnoositud alkoholisõltuvus ning praegused kuriteod pani ta toime

alkoholijoobes. O. Verstakov on praeguse vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“, kuid ta on erinevaid programme läbinud ka varasemate vangistuste jooksul,

mis ei ole teda piisavalt mõjutanud. O. Verstakov on vabanedes jätkanud alkoholi tarvitamist, mis

on viinud teda uute kuritegude toimepanemiseni. O. Verstakovil ei ole ka lähedasi, kes teda

vabanemisel toetaksid ja õiguskuulekale teele suunaksid. Elektroonilise valve kohaldamine ei

takista tal alkoholi tarvitamise jätkamist. Positiivsena tõi maakohus välja, et O. Verstakov töötab

alates 1. augustist 2023 vangla majandustöödel, alates 5. septembrist 2023 õpib riigikeele B2

taseme kursusel ning on läbinud lisaks „Eluviisitreeningule“ ka sotsiaalprogrammi „Viha

juhtimine“. Seega on ta läbinud kõik talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused.

Vabanemisel on O. Verstakovil olemas ka töökoht, kuid see oli olemas tal ka enne vangistusse

sattumist ja ei hoidnud teda õiguskuulekal teel. Kuna varasem 2 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus

ei motiveerinud O. Verstakovi kuritegelikust käitumisest loobuma, ei ole kohus kindel, et

praeguseks ärakantud 1 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus seda teinud on.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu O. Verstakovi kaitsja Andres Veski, kes

palub maakohtu määruse tühistada ja O. Verstakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastada. Kaitsja leiab, et O. Verstakovile ei saa ette heita negatiivset

käitumist karistuse kandmise ajal. O. Verstakov töötab vangla majandustöödel, õpib riigikeele B2

taseme kursusel ning on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Tal

pole ühtegi distsiplinaarkaristust. Praeguse vangistuse ajal on O. Verstakovile mõjunud

kuriteoriske maandavad tegevused efektiivsemalt ja aidanud rohkem kaasa probleemsetest

olukordadest hoidumisele. O. Verstakovil on vabanedes olemas elu- ja töökoht ning tal on head

suhted õega.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga erinevale

seisukohale O. Verstakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve

kohaldamisega vabastamata jätmises.

6. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma

juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017.

a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus ühtki sellist

kaalutlusviga ega rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis O. Verstakov jääda

ebaõigesti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus on O. Verstakovi

iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele tema vangistusest

enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.

7. O. Verstakovi iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud, nagu vangistuses töötamine,

riigikeele B2 taseme kursusel osalemine, sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Viha

3(3)

juhtimine“ läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabanedes töö- ja elukoha olemasolu.

Siiski ei kaalu O. Verstakovi iseloomustavad positiivsed asjaolud üles ohtu, et ta võib vabaduses

panna toime uusi kuritegusid. Vangla iseloomustusest on näha, et O. Verstakovi on

kriminaalkorras karistatud seitse korda ning vanglakaristust kannab ta viiendat korda. See näitab,

et ka rangeim karistusviis ei ole O. Verstakovi mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma,

vaid ta jätkab varasemat kuritegelikku eluviisi. Määruskaebuse kohaselt on küll praeguse

vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammid mõjunud O. Verstakovile efektiivsemalt, kuid siiski

kahtleb kohus, kas O. Verstakovi suhtumine ja harjumused on vangistuses viibitud 1 aasta ja 4

kuuga niivõrd muutunud, et ta suudab pikaaegsest kuritegelikust elustiilist lahti öelda.

8. O. Verstakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ei toeta ka asjaolu, et tal on Viru

Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholisõltuvus. Vangla iseloomustuse

kohaselt pani O. Verstakov nii varasemad vägivaldsed kuriteod kui ka praeguse kuriteo toime

alkoholijoobes. On positiivne, et O. Verstakov on osalenud rehabiliteerivas programmis

„Eluviisitreening“, kuid sama programmi läbis ta ka 2012. aastal ning vabanedes alkoholi

tarvitamisest ei loobunud. Seega esineb O. Verstakovi puhul suur oht, et ta paneb alkoholi

kuritarvitamise tõttu toime uusi vägivaldseid kuritegusid. Kohus võib küll määrata O. Verstakovile

käitumiskontrolli kohustusena alkoholi tarbimise keelu, kuid see ei garanteeri tema kaineks

jäämist. Samuti ei takista alkoholi tarvitamist ka elektrooniline valve.

9. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes

jõudnud õigele järeldusele, et O. Verstakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata

jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude

toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada elektroonilise valve ega kriminaalhooldusega.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 25. jaanuari 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

11. O. Verstakovi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest küsib tasu

87,84 eurot (sh käibemaks 15,84 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja

see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 87,84 eurot (sh käibemaks

15,84 eurot) O. Verstakovi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)