2-21-5074/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. veebruar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-5074

Tsiviilasi

Asfaldigrupp OÜ hagiavaldus Tuurmaa OÜ vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

14 819,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Asfaldigrupp OÜ (registrikood 12001039, aadress

Teeninduse tee 1, Tõrvandi alevik, Kambja vald, 61715

Tartu maakond)

Lepinguline esindaja advokaat Toomas Laanemaa

Kostja

Tuurmaa OÜ (registrikood 11253046, aadress Väike-Rae tee

19/1-9, Rae küla, Rae vald, 75310 Harju maakond)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 14.06.2024.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Välja mõista Tuurmaa OÜ-lt (registrikood 11253046) Asfaldigrupp OÜ (registrikood

12001039) kasuks 12 914 (kaksteist tuhat üheksasada neliteist) eurot ja 30

(kolmkümmend) senti.

3. Välja mõista Tuurmaa OÜ-lt (registrikood 11253046) Asfaldigrupp OÜ (registrikood

12001039) kasuks viivis põhinõude 12 427 (kaksteist tuhat nelisada kakskümmend seitse)

eurot ja 20 (kakskümmend) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates 01.04.2021.a (esimesest aprillist kahe tuhande

kahekümne esimesel aastal) kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 11 940 (üksteist tuhat

üheksasada nelikümmend) eurot ja 10 (kümme) senti.

4. Jätta rahuldamata Asfaldigrupp OÜ (registrikood 12001039) hagiavaldus Tuurmaa OÜ

(registrikood 11253046) vastu põhinõude 816 eurot tasumise ja sissenõutavaks muutunud

viivise 29,28 eurot tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 6,14% (kuus koma neliteist protsenti) Asfaldigrupp OÜ

(registrikood 12001039) kanda ja 93,86% (üheksakümmend kolm koma kaheksakümmend

1 (13)

kuus protsenti) Tuurmaa OÜ (registrikood 11253046) kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt

peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Asfaldigrupp OÜ (hageja) esitas 31.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Tuurmaa OÜ

(kostja) vastu raha tasumise nõudes (dtl-d 2-6). Kohus võttis hagi 08.04.2021 menetlusse (dtl 14).

Kostja vastas hagile 10.05.2021 (dtl-d 28-42). Hageja esitas 03.09.2021 seisukoha (dtl-d 80-86).

Kostja esitas 16.11.2022 seisukoha (dtl-d 104-109). Kostja esitas 22.11.2022 taotluse tõendi

vastuvõtmiseks (dtl 112). Eelistung toimus 31.01.2023 (dtl-d 133-139). Hageja esitas 28.02.2023

seisukoha (dtl-d 142-145). Kostja esitas 30.03.2023 seisukoha (dtl-d 148-151). Kohtuistung toimus

14.06.2023 (dtl-d 170-195).

2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Pooled sõlmisid 2020.a augustis suulise lepingu,

mille kohaselt andis hageja kostjale tasu eest xxxx asfaldi freesimistöödel kasutamiseks

asfaldifreesi koos juhiga, kelleks oli hageja töötaja A L. Pooled leppisid kokku, et freesi

kasutustasuks on 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Pooled leppisid kokku, et hageja

transpordib asfaldifreesi treileriga xxxx ja peale tööde lõppu toob freesi treileriga xxxx tagasi.

Pooled leppisid kokku, et transporditeenuse hinnaks on 936 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja kasutas ajavahemikus 25.08.2020 kuni 27.08.2020 asfaldifreesi koos juhiga 28,5 tundi.

Hageja väljastas kostjale freesi kasutamise eest 07.09.2020 arve nr 20185 summas 5814 eurot (sh

käibemaks), mille maksetähtpäev oli 25.09.2020. Arves oli täiendavalt märgitud tasu treileriteenuse

eest 936 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku oli arve summa 6937,20 eurot. Kostja sai arve

kätte ja aktsepteeris seda 05.11.2020 e-kirjaga hagejale. Arve on tasumata. Kostja on arve

tasumisest alusetult keeldunud. Pooled sõlmisid 2020.a septembris suulise lepingu, mille kohaselt

andis hageja kostjale tasu eest xxxx asfaldi freesimistöödel kasutamiseks asfaldifreesi koos juhiga,

kelleks oli hageja töötaja A L. Pooled leppisid kokku, et freesi kasutustasuks on 170 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks. Pooled leppisid kokku, et hageja transpordib asfaldifreesi treileriga

xxxx ja peale tööde lõppu toob freesi treileriga xxxx tagasi. Pooled leppisid kokku, et

transporditeenuse hinnaks on 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kasutas ajavahemikus

14.09.2020 kuni 19.09.2020 asfaldifreesi koos juhiga 33,5 tundi. Hageja väljastas kostjale freesi

kasutamise eest 05.10.2020 arve nr 20204 summas 6018 eurot (sh käibemaks), mille maksetähtpäev

oli 12.10.2020. Arves oli täiendavalt märgitud tasu treileriteenuse eest 240 eurot, millele lisandub

käibemaks 48 eurot. Kokku oli arve summa 6306 eurot. Hageja märkis arvele ekslikult freesi

veotasu kahekordselt, kuid loobus sellest summast. Kostja sai arve kätte ja aktsepteeris seda

05.11.2020 e-kirjaga hagejale, välja arvatud 936 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja nõudis

alusetult arve vähendamist 2430 euro ja sellele lisanduva käibemaksu võrra. Kostja on arve

tasumisest alusetult keeldunud. Kokku on kostja põhivõlg hageja ees 13 243,20 eurot. Kostja on

2 (13)

viivitanud põhivõla tasumisega, mistõttu on kostja kohustatud hagejale tasuma viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel (dtl-d 2-6).

Hageja leiab, et kostja on hagi vastuses esitanud eksitavaid ja tõele mittevastavaid väiteid. Hageja ei

ole kostjaga sõlminud lepingut asfalteerimistööde teostamiseks. Kostja väited on tõendamata.

Pooled pidasid 2020.a läbirääkimisi asfalteerimistööde lepingu sõlmimiseks nn xxxx spordihoone

objektil ja xxxx ristmike objektil. Pooled kokkulepet ei sõlminud. Pooled ei allkirjastanud hageja

saadetud lepinguprojekti. Hageja seadis üheks oluliseks tingimuseks maksetingimused. Lepingu

maht oli suur, mistõttu olnud hageja nõus sõlmima lepingut ilma täiendavate maksetagatisteta,

milleks olid ettemaks või lepingu sõlmimine otse peatöövõtjaga. See nähtub hageja 23.09.2020 e-

kirjast, millega hageja edastas kostjale ka lepinguprojekti ja M K nimele väljastatud volikirja.

Pooled ei sõlminud lepingut nn xxxx linna ristmike, xxxx ja xxxx asfalteerimistööde teostamiseks.

Hageja ei nõustu kostja faktiväidetega selle kohta, kuidas toimus freesimine, kas ja kuidas toimusid

töödes katkestused. Hageja ei nõustu kostja faktiväidetega hageja poolt tööde planeerimisest,

tähtaegade kokku leppimisest ja nendest mittekinnipidamisest. Hageja ei nõustu kostja

faktiväidetega, et hageja töötajad olid alkoholijoobes. Kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid

ühe lepingu nii asfalteerimistööde kui ka freesimistööde teostamiseks. Poolte vahel 2020.a augustis

ja septembris sõlmitud kaks lepingut sõlmiti suuliselt, hagejat esindas lepingute sõlmimise M K

ning kostja V T. Hageja esitas kostjale kaks arvet, sest freesi kasutamine toimus kahe erineva

lepingu alusel kahel erineval ajal. Lepingutele saab kohaldada VÕS-is üürilepingu või alternatiivselt

rendilepingu kohta sätestatut. Kostja on kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid 07.09.2020 arve

osas. Kostja on väitnud, et 05.10.2020 arvest tuleb maha arvestada transpordikulu 1152 eurot (sh

käibemaks). Hageja ei nõuagi hagis selle summa tasumist. Kostja on vaidlustanud freesi kasutamise

aja kahe tunni ulatuses 408 eurot (sh käibemaks) ning 19.09.2020 freesitasu 696 eurot (sh

käibemaks). Seega vaidlustab kostja arve 1104 euro ulatuses ning aktsepteerib arvet 5202 euro

ulatuses. Seega ei vaidle pooled selle üle, et kostja peab hagejale tasuma 12 139,20 eurot. Pooled ei

ole sõlminud kokkulepet freesimistööde teostamise kohta. Seetõttu on asjakohatud kostja väited,

nagu oleks hageja jätnud tegemata teatud tööd kõnniteel või sõiduteel või et tööd oleks võtnud

kauem aega, kui algselt planeeritud või et hageja teostab mingid tööd teises kohas mitte järjest, vaid

hiljem. Kostja väited tööde teostamise väidetava viibimise, selle väidetavate põhjuste kohta, freesi-

ja treilerijuhi alkoholitarbimise, tööde ebakvaliteetsuse kohta on asjakohatud ja väärad. Hageja

andis kostja kasutusse freesi koos juhiga selleks, et kostja saaks ise temale vajalikke töid teostada.

Kui sügavalt, kust ning kuidas oli vaja freesida, seda pidi jälgima ning vastavaid korraldusi andma

kostja. Hageja freesijuht on teostanud kõik temale antud korraldused vastavalt kostja juhistele ning

selleks on arvetel märgitud arv tunde. Hageja ei esitanud kostjale arveid freesimistööde eest, vaid

freesi kasutamise eest. See, et arvel on märgitud „freesimine“, ei muuda kokkuleppe sisu. M K ei

ole suhelnud P N. P N ei ole 21.09.2020 M K teavitanud sellest, et hageja töötajad olid 19.09.2020

objektil purjus. P N ei ole M K teavitanud tööde ebakvaliteetsest teostamisest. M K ei teavitanud P

N, et hageja ei saa midagi teostada. Kostja ei ole telefoni teel M K teavitanud, et xxxx objektil on

midagi mittekvaliteetselt teostatud. A L freesijuhina teostas kõik tööd kostja poolt antud korralduste

kohaselt, nõuetekohase kvaliteediga ning vastavalt kostja juhistele ning selleks on kulunud täpset

selline arv tunde nagu hageja arvetel näidatud. A L freesijuhina ei olnud kostja objektil purjus.

Hageja on õigustatud nõudma kostjalt tasu ka siis, kui pooled on sõlminud töövõtulepingu VÕS §

635 tähenduses. VÕS § 635 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisel.

Hageja töötaja freesis kostja näidatud objektidel ja tema juhiste kohaselt asfalti. Esimese lepingu

alusel freesiti asfalti 25.08.2020 kuni 27.08.2020. Töö lõpetati ja sai valmis 27.08.2020. Kostjal oli

kohustus töö viivitamatult üle vaadata ja kostja tegi seda ilmselgelt. Hageja nõue muutus

sissenõutavaks töö valmimisega 27.08.2020. Kostja ei esitanud töö osas mingeid pretensioone.

Teise lepingu alusel freesiti asfalti 14.09.2020 kuni 19.09.2020. Töö lõpetati ja sai valmis

19.09.2020. Kostjal oli kohustus töö viivitamatult üle vaadata ja kostja tegi seda ilmselgelt. Hageja

nõue muutus sissenõutavaks töö valmimisega 19.09.2020. Kostja ei esitanud töö osas mingeid

pretensioone kuni 05.11.2020. Kostja väitis 05.11.2020 e-kirjas esmakordselt, seega 1 kuu ja 17

päeva pärast töö valmimist, et töös on puudused. Selline viivitus ei ole mõistlik aeg VÕS § 644

tähenduses ning kostja ei saa sellisele väidetavale puudusele tugineda. Kostja ei ole tõendanud, et

3 (13)

hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt. Kostja väited kahju kandmise kohta ei ole põhjendatud ega

tõendatud. Pooled ei sõlminud kokkuleppeid asfalteerimistööde teostamiseks. Seetõttu ei saanud

hageja selliseid kokkuleppeid rikkuda ja kostjale kahju tekitada. Isegi kui poolte vahel oleks olnud

asfalteerimistööde leping sõlmitud, ei saaks kostja nõuda hagejalt kahju hüvitamist VÕS § 646

alusel, sest hageja ei ole asfalteerimistöid teinud, mida parandada. Kostja ei ole väitnud, et ta on

asfalteerimistööde lepingu hageja rikkumise tõttu üles öelnud ning sellest tulenevalt nõuab kahju

hüvitamist. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud väidetava kahju suurust. Kostja ei ole

kirjeldanud poolte vahel väidetavalt sõlmitud asfalteerimistööde lepingu täpset sisu. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja tööde asemel tellitud tööd on mahult ja kvaliteedil samad, mille kohta pooled

väidetavalt lepingu sõlmisid (dtl-d 80-86).

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Pooled sõlmisid 2020.a augustis

suulise töövõtulepingu kostja objektidel, milleks olid xxxx spordihoone, xxxx ristmikud, xxxx,

xxxx (xxxx osakond) ja xxxx alajaam, asfalteerimis- ja freesimistööde teostamiseks. Hageja väited

freesi üürilepingu sõlmimise kohta on ebaõiged. Kokkulepe sõlmiti kostja juhatuse liikme V T ja

hageja volitatud projektijuhi vahel suuliselt telefoni teel. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja vastavalt

kostja tööjuhi juhistele teostama freesimis- ja asfalteerimistööd xxxx ristmikel (xxxx ja xxxx), xxxx

(xxxx osakond) ja xxxx. Hageja pidi xxxx alajaamas ja xxxx spordihoone juurees teostama ainult

asfalteerimistööd. Hageja pidi kõik freesimistööd teostama järjest augusti viimasel nädalal. Kostja

pidi maksma freesimistööde eest 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Lisaks pidi kostja

tasuma ühekordse transpordi eest xxxx ja tagasi. Tasu pidi kostja maksma pärast kõigi kokkulepitud

tööde teostamist. Hageja pidi hakkama asfalditöid teostama 38. nädalal (14.09.2020), alustades

xxxx spordihoone objektist, mille tasuks lepiti kokku 87 500 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hageja esitas xxxx ristmike asfalteerimiseks kostjale hinnapakkumise summas 95 727,50 eurot,

mille kostja aktsepteeris. Pooled leppisid kokku xxxx, xxxx objekti ja xxxx alajaama

asfalteerimistöödes, kuid nende tööde lõplik hind oli täpsustamisel. Hageja teostas 25.08.2020 kuni

27.08.2020 freesimistöid xxxx objekti esimesel ristmikul (xxxx). Tööd võtsid aega kauem, kui

hageja oli planeerinud. Hageja pidi freesi viima teisele objektile, mistõttu jäid tegemata kõik

kõnniteed ja kohati oli sõiduteel asfalt freesimata. Kostja teostas need tööd hiljem kopaga. Freesi

äraviimise tõttu leppisid pooled kokku, et hageja jätkab teise ristmiku freesimistöödega paari päeva

pärast, kui algse kokkuleppe kohaselt pidi järjest tegema. Kostja ei pidanud hüvitama freesi

vahepealse transportimise kulusid. Frees jõudis xxxx tagasi 14.09.2020, seega ligi kaks nädalat

pärast kokkulepitud aega. Kui hageja esitas 07.09.2020 arve kostjale, siis kostja ei reageerinud

sellele alguses, sest pooled olid kokku leppinud tasumises korraga pärast kõigi tööde teostamist.

Kui frees 14.09.2020 xxxx naasis, lepiti kokku teise xxxx ristmiku (xxxx) tööde teostamise uus

tähtpäev 18.09.2020. Frees läks tööde käigus katki. Hageja viis freesi remontimiseks xxxx. Päras

freesi parandamist asus hageja töid teostama enda objektidel ning kostja objektid lükkusid edasi.

Kostja oli sunnitud peatöövõtjalt taotlema tähtaja pikendamist. Hageja tuli objektile tagasi

18.09.2020, mis oli reedene päev. Objektijuhiks oli kostja alltöövõtja xxxx OÜ juhatuse liige P N.

Sama päeva pärastlõunal sai freesil kütus otsa ning hageja ei olnud oma töömeestele võimaldanud

vahendeid kütuse ostmiseks. Freesijuht avalda P N, et objektil jäi tegemata 2-3 tunni ulatuses tööd.

Hageja freesijuht ja treilerijuht hakkasid pärastlõunal objektil alkoholi tarbima ja pakkusid seda P

N. Viimased tööd xxxx ristmikul jäid nädalavahetusele. Kostja tööjuht ei saanud laupäevaks jääda

objektile ning andis reedel freesijuhile selged ja täpsed suunised tööde iseseisvalt lõpule viimiseks.

Kostja märkis asfaldile värviliselt piirjooned, millest lähtudes pidi freesijuht freesimistöid teostama.

Kostja näitas need kõik ette. Hageja esindaja M K suuliselt sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidid

hageja töömehed pärast ristmikul tööde lõpetamist liikuma edasi xxxx objektile ja seal tööde

teostamise järgselt xxxx objektile. Kostja sai 19.09.2020, mis oli laupäev, lõuna paiku xxxx objektil

oma alltöövõtja kallurauto juhilt teada, et freesijuht ja treilerijuht on alkoholijoones ega suuda

joobeseisundi tõttu tööd edasi teha. Kallurauto juht tundis huvi, kas ta võib koju minna, kui rohkem

tööd ei tehta. Kostja esindajad veensid kallurauto juhti sõitma xxxx objektile ees nii, et saaks

politsei eest hoiatada ning hageja töömehed järgnesid talle. Freesijuht nõustus selliselt sõitmisega.

xxxx objektil tööd teostati ning kostjal ei ole tööde osas pretensioone, välja arvatud tähtaja osas.

Pärast xxxx objektil tööde teostamist sõideti Enefit Kaevandustesse, kallurauto juht ees, hageja

4 (13)

töömehed järel. V T selgitas telefoni teel freesijuhile detailselt, mida ja kust freesida. Kostja sai

järgmise nädala alguses tellija xxxx AS-ilt teate, et tööd objektil on teostatud ebakvaliteetselt,

kiirustades ning lohakalt; tööde teostamise käigus oli ära lõhutud äärekive ja kahjustatud haljastust.

Hageja oli tööd teostanud nii ebakvaliteetselt, et kostjal ei olnud objektil teostatud töödest mingit

kasu. Asfaldi paksuseks oli peaaegu igal pool jäetud 5-6 cm. Tegelikult tuli freesida killustikuni.

Kostja pidi kogu eemaldatava asfaldi ise üles võtma. Hageja töötajad olid ilmselgelt alkoholijoobes,

mis takistas ka tööde kvaliteetset teostamist. Kostja teavitas hagejat mittenõuetekohase töö

teostamisest telefoni teel. Hageja väitel lõpetati xxxx objektil 19.09.2020 kõik kokkulepitud tööd.

See ei vasta tegelikkusele. Tööd vaadati üle 22.09.2021, mis oli esmaspäev. Selgus, et hagejal olid

jäänud mõned alad freesimata ning seega tööd lõpetamata. Kostja tööjuht P N teavitas sellest

koheselt telefoni teel hagejat. Hageja töödejuht M K andis teada, et frees on teisel objektil hõivatud

ja tagasi ei ole võimalik tulla. M K soovitas kostjal ise kopaga tegemata osa üles võtta. Seega ei

teostanud hageja töid xxxx vastavalt poolte kokkuleppele, sest ta ületas tähtaega ja ei viinud kõiki

töid lõpule. Hageja pidi 14.09.2020 (38. nädal) alustama xxxx spordihoone objektil

asfalteerimistöödega. Tööde teostamise aeg oli kokku lepitud ja hageja poolt kinnitatud augusti

keskel ehk ligikaudu kuu aega varem. Hageja ei alustanud 14.09.2020 töid ja põhjendas ligikaudu

nädala jooksul viivitust sellega, et tema teisel objektil läheb plaanitust kauem aega. M K lepiti 38.

nädala teises pooles kokku, et tööd teostatakse 39. nädalal (st algusega 21.09.2020). Hageja hakkas

21.09.2020 õhtul kostjalt ootamatult ettemaksu nõudma asfaldisegu ostmiseks. Sellist kokkulepet

pooled sõlminud ei olnud, mistõttu kostja ei olnud nõus ettemaksu maksma. Peatöövõtja xxxx AS ei

olnud kostjale selleks rahalisi vahendeid võimaldanud, varasemaid kokkuleppeid ei olnud võimalik

nii kiiresti muuta, mistõttu ei saanud kostja hagejale ettemaksu tasuda. Kostja mõlemad juhatuse

liikmed olid nõus andma hageja tasunõuete tagamiseks tarbijakäendused. Hageja sellega ei

nõustunud. Kostja jättis seega xxxx spordihoone objektil tööd lepingut rikkudes teostamata. Kostja

oli oma kohustuste õigeaegseks täitmiseks sunnitud tellima tööd kolmandalt isikult. Kostja kandis

seeläbi kahju. xxxx spordihoone kolmanda etapi asfalteerimine toimub viivituste tõttu 2021. aasta

mais ja vastavad tööd teostab xxxx OÜ. Poolte vahel olid kokku lepitud, et hageja teostab

asfalteerimistööd xxxx ristmikute, xxxx alajaama ja xxxx objektide ning xxxx. Pooled ei leppinud

kokku nende objektide osas ettemaksu tasumises. Hageja asus vahetult enne ettemaksu nõudma.

Kostjal ei olnud võimalik tööde eest tasuda enne nende teostamist. Seetõttu pidid kostja leidma

viimasel hetkel tööde teostamiseks kolmandad isikud ning kandis seeläbi kahju. Hageja esitas

kostjale 05.10.2020 arve 2020.a septembris xxxx ristmikul tehtud freesimistööde eest. Arve

tasumise tähtpäev oli 12.10.2020, see on maksetähtaeg seitse päeva. Esimese arve maksetähtaeg oli

18 päeva. Pooled ei olnud kokku leppinud tasumise tähtajas. Kostja saatis hagejale 05.11.2020 e-

kirja, milles ei nõustunud esitatud arvega, sest arve sisu erines kokkulepitud tööst ning tööd ei olnud

teostatud nõuetekohaselt. Kostja märkis, et hageja on tekitanud kostjale hooletu ning ebakorrektse

tööga varalist kahju ning palus hagejal esitada omapoolne kompromissipakkumine tekitatud kahju

hüvitamiseks. Hageja ei vastanud kostja kirjale. Kostja saatis hagejale 30.12.2020 e-kirja, milles

märkis, et hageja ei ole vastanud kostja 05.11.2020 e-kirjale ning õiglane oleks 2020.a sees

pooleliolevad asjad ära klaarida. Kostja tegi ettepaneku tasaarvestada hageja esitatud arved kostjale

lepingurikkumisega tekitatud kahjuga. Kostja oli nõus kahjunõudest osaliselt loobuma. Kostja

väljastas hagejale 30.12.2020 arve nr xxxx summas 14 395,20 eurot (sh käibemaks). Hageja vastas

30.12.2020 kostja pöördumisele ja leidis, et ei ole kostjale kahju tekitanud ega jätkanud töödega,

sest kostja ei tasunud ettemaksu. Hageja lubas täpsemalt vastata järgmisel päeval, kuid ei teinud

seda. Hageja möönis 20.01.2021 e-kirjas, et xxxx objektil venisid tööd hagejast tulenevalt. Kostja

kordas 02.02.2021 e-kirjas kahjunõuet ja esitas tõenditeks fotod. V T rõhutas, et rikkumiste kohta

xxxx objektil oli hagejale esitatud 21.09.2020, mis oli esimene nädalavahetusele järgnenud tööpäev.

Kostja juhtis tähelepanu sellele, et esimene info selle kohta, et hageja ei saa asfalteerimiseks segu

xxxx, tuli nädala aega peale seda, kui hageja pidi töödega alustama, kuigi graafik oli juba kuu aega

varem kokku lepitud. M K kinnitas 10.02.2021 e-kirjas, et tööde teostamises ja hindades oli kokku

lepitud, kuid hageja juhatus otsustas hiljem ühepoolselt nõuda tasumise garantiid. Kostja esitas

21.09.2021 täiendavad omapoolsed põhjendused. Hageja väide üürilepingu sõlmimise kohta on

ebaõige. Poolte vahel sõlmiti töövõtuleping, mille objektiks oli hageja poolt viiel kostja objektil

freesimis- ja asfalteerimistööde teostamine. Hageja on rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut,

5 (13)

tekitades kostjale seeläbi kahju. Kostja on hageja arvete tasumisele põhjendatult vastu vaielnud.

Kostja tasaarvestab oma kahjunõude hageja nõudega kostja vastu. Kostja kahjunõue on hageja

nõudest oluliselt suurem. Hageja ei ole tõendanud üürilepingu sõlmimist ja omapoolsete kohustuste

täitmist. Hageja väides selle kohta, et pooled ei leppinud kokku konkreetsetes tööde mahtudes ega

resultaadis, on ebaõige. Kostja pöördus 2020.a augustis telefoni teel hageja volitatud esindaja

projektijuht M K poole asfaldi freesimis- ning asfalteerimistööde tellimiseks. Pooled leppisid

algselt suuliselt kokku, et hageja teostab tööd xxxx spordihoone objektil ning xxxx ristmike

objektil. Sellele lisandusid koheselt ka xxxx, xxxx objekti ja xxxx alajaama objektid. Pooled

leppisid freesimistööde teostamise maksumuseks 170 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks.

Samuti lepiti kokku, et hageja organiseerib omalt poolt freesi transpordi objektile ja tagasi, kokku

kaks vedu marsruutidel xxxx ning xxxx. Hageja esitatud arvetest nähtuvalt on hageja osutanud

kostjale teenust. Arvetel puuduvad viitide üürile. M K oli antud volitus sõlmida, täita, muuta ja / või

lõpetada hageja nimel ehitusprojektide teostamisega seotud töövõtulepinguid. Hageja veebilehelt

nähtuvalt ei ole hageja majandustegevuseks masinate või seadmete väljaüürimine. Lepingu

sõlmimise eesmärgiks oli hageja poolt freesimis- ja asfalteerimistööde teostamine, mitte hagejalt

freesi ja selle juhi üürimine. Hageja oli teadlik, et kostja eesmärgiks oli saada teenus, milleks oli

konkreetsete tööde kvaliteetne teostamine. Üürilepingu objektiks saab seaduse kohaselt olla üksnes

asi, mitte isik. Üürilepingu sõlmimist ei tõenda see, et freesimistöid juhendas kostja tööjuht.

Tellijapoolne esindaja ehitusprojektil on tavapärane. Tellija poolt töövõtjale tööga seoses juhiste

andmine ei muuda lepingut üürilepinguks. Poolte tegelik ühine tahe oli sõlmida töövõtuleping.

Hageja ei suuda tõendada töövõtulepingust tulenevate tööde nõuetekohast teostamist. Hageja ei

teostanud töid vastavalt lepingutingimustele, mistõttu tekkis kostjal oluline kahju. Hageja ei ole

tõendanud, et teostas temalt tellitud töö nõuetekohaselt ning et seetõttu on tema tasunõue muutunud

vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 sissenõutavaks. Samuti pole hageja tõendanud, et ta oleks töö üle

andnud ning et kostja oleks töö vastu võtnud. Hageja esitatud arved seda ei tõenda. Kostja on

korduvalt viidanud tööde mittenõuetekohasele teostamisele ja osaliselt teostamata jätmisele.

Seetõttu oli kostja sunnitud vastavad tööd tegema kas ise ümber või tellima uuesti kolmandatelt

isikutelt, kandes seeläbi kahju. Hageja on lepingut rikkunud järgnevalt. Hageja viivitas korduvalt

xxxx ristmike freesimistööde teostamisel. xxxx projektile minekul esines alkoholjoobest tingitud

viivitus. xxxx objektil teostati mittekvaliteetne töö. Hageja keeldus kokkulepitud asfalteerimistööde

teostamisest xxxx spordikeskuse objektil, xxxx ristmikel ja xxxx alajaama objektil. Hageja

keeldumine ilma ettemaksu tasumiseta asfalteerimistöid teostada on vastuolus poolte kokkuleppega.

Pooled leppisid juba 2020.a augusti keskel suuliselt kokku xxxx objektil 14.09.2020

asfalteerimistöödega alustamises ja selle tasustamise tingimustes. Hageja ei viidanud mitte kordagi

ettemaksu vajadusele. Hagejal puudus õigus ettemaksu nõudma hakata, seda eriti nädal aega pärast

kokkulepitud tööde teostamise algusaega. Hageja töödejuhi ja volitatud esindaja M K e-kirjadest

nähtub, et kahepoolselt arutati läbi tööde teostamise aeg ja hinnakujundus. Ettemaksu nõue

lisandunud hiljem hageja juhatuse ühepoolse otsusena. Hageja rikkus oluliselt pooltevahelist

lepingut: teostatud töö ei olnud kvaliteetne ja osad tööd jäid töövõtja rikkumise tõttu teostamata.

Hageja viivituste tõttu ja arvestades kostja kohustusi peatöövõtja eest, ei olnud kostjalt ajaliselt

muud võimalust, kui tööd ise ära teha või tellida need kolmandatelt isikutelt, kandes seeläbi kahju.

Hageja arved on osaliselt alusetud ja nõue on ebaselge. Kostjal puuduvad 07.09.2020 arve osas

vastuväited. Hageja 05.10.2020 arve on osaliselt alusetu. Kostja ei ole seda arvet aktsepteerinud.

Hageja on arvetel ebaõigesti kajastanud treileriteenust topelt. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi

hageja teostama tööd xxxx kahel ristmikul järjest, st transpordikulu pidi olema freesi objektile

toomise ning äraviimise eest kokku 2x480 = 960 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1152

eurot. Sellele vaatamata sisaldas 05.10.2020 arve kahekordset treileriteenust, kuigi teenus oli juba

07.09.2020 arvel kajastatud. Kostja ei nõustu tasuma arvel kajastatud 19.09.2020 xxxx freesimise

eest viie tunni ulatuses, vaid kolme tunni ulatuses. Hageja freesijuht kinnitas kostja tööjuhile

18.09.2020, et objektil jäi tegemata 2-3 töötunni jagu tööd. Kallurijuhid on kostjale avaldanud, et

kaks täiendavat töötundi 19.09.2020 kulusid objektil kainenemiseks, et üldse oleks võimalik xxxx

objektile sõita. Seega on põhjendamatu tasu kahe tunni eest 408 eurot (sh käibemaks). Kostja ei

nõustu arvel kajastatud nelja tunniga xxxx objekti freesimistööde eest, sest need ei olnud teostatud

nõuetekohaselt ning need tuli ümber teha, lisaks tekitati kostjale kahju. Kostja teavitas hagejat

6 (13)

sellest 05.11.2021 e-kirjas. Seega on hageja nõue nelja tunni treileriteenuse ja kahe tunni freesimise

eest alusetu. Hageja pidi poolte suulise lepingu kohaselt teostama xxxx spordihoone

asfalteerimistööd hinnaga 87 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja keeldus töid

teostamast, mistõttu oli kostja sunnitud oma kohustuste täitmiseks tellima need tööd kiirkorras

kolmandatelt isikutelt. Esimese etapi asfalteerimistööd teostas xxxx OÜ, esitades selle eest arve

summas 56 792,50 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 68 151 eurot. Teise etapi

asfalteerimistööd teostas xxxx OÜ hinnaga 18 312,20 eurot, millele lisandus käibemaks. Kolmas

etapp nihkus hagejast tulenenud viivituste tõttu 2021. aastasse ja maikuus tööde teostamiseks on

hinnapakkumise 33 050 eurot, millele lisandub käibemaks, esitanud xxxx OÜ. Kostja kahju hageja

rikkumise tõttu xxxx spordihoone objektil on vähemalt 20 654,70 eurot (108 154,70 - 87 500 eurot

= 20 654,70 eurot). xxxx ristmike asfalteerimiseks esitas hageja hinnapakkumise summas 95 727,50

eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja keeldus töö teostamisest. Kostja oli oma kohustuste

täitmiseks sunnitud selle töö kiirkorras tellima kolmandalt isikult xxxx OÜ-lt hinnaga 97 804,90

eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja kahju oli vähemalt 2077,40 eurot (97 804,90 - 95 727,50

= 2077,40 eurot). Kostja esitas hagejale 2020.a teostamata tööde kompensatsiooninõudena arve nr

xxxx summas 11 996 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 14 395,20 eurot ja avaldanud soovi

nõuete tasaarvestamiseks. Kostja vastuses väljatoodud kahjunõue 22 732,10 eurot sisaldab

30.12.2020 arvel kajastatud kahjunõuet. Täiendavalt on kostja kandnud hagejapoolsete kokkulepete

rikkumise tõttu järgmise kahju. xxxx ristmikutel freesimata jäänud mahamärgitud sõidutee

freesimistööd mahuga kolm tundi tunnitasuga 50 eurot ning utiliseerimistasuga 120 eurot, kokku

270 eurot, millele lisandub käibemaks. xxxx ristmikute objektil hageja poolt lõhutud kaevu vahetus,

mille kuluks oli 340 eurot, millele lisandus käibemaks. Kahju seoses xxxx alajaama

asfalteerimistööde sisseostmisega. Kahju seoses xxxx ja xxxx objekti asfalteerimistööde

sisseostmisega. Kui hageja oleks kokkulepitud tööd teostanud nõuetekohaselt, poleks kostjal

viidatud täiendavat kulu tekkinud. Kahju on hagejapoolse kohustuserikkumisega põhjuslikus seoses

ja kuulub hüvitamisele. Kostja tasaarvestab oma kahjuhüvitise 22 732,10 eurot tasumise nõude

hageja 12 139,20 euro tasumise nõudega. Tasaarvestuse tulemusel on hageja nõue kostja vastu

lõppenud ning kostja nõude hageja vastu lõppenud 10 592,90 euro ulatuses. Hageja viivisenõue on

alusetu. Igal juhul tuleb hageja viivisenõue tasaarvestada kostja viivisenõudega. Kuna hageja

põhinõue on kostja kahjunõuet arvestades alusetu, siis ei ole hagejal ka alust nõuda selle summa

tasumisega viivitamise tõttu viivist. Seega vaidleb kostja vastu ka hageja esitatud viivisenõudele.

Kui kohus peab hageja viivisenõuet osaliselt põhjendatuks, tasaarvestab kostja ka vastava summa

menetluslikult oma kahjunõudega ja/või viivisenõudega kostja kahjunõudelt. Kostja arvestab

kahjunõudelt viivist alates 05.11.2020, see on e-kirjast, milles kostja vaidles hageja arvetele vastu

ning viitas esmakordselt hageja rikkumistest tuleneva kahjunõude hüvitamise vajadusele (dtl-d 28-

42, 104-109).

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled on sõlminud suulises vormis kaks

üürilepingut või alternatiivselt kaks rendilepingut, mille alusel andis hageja kostja kasutusse

asfaldifreesi koos freesijuhiga. Kostja on vaielnud üürilepingu sõlmimise väitele vastu.

VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus

on seisukohal, et üürilepingu tunnuseks on üürileandja poolt asja andmine üürniku kasutusse (VÕS

§ 271). Pooled ei lepi üürilepingu sõlmimisel kokku, milline on üürniku eesmärk, mida ta soovib

asja kasutamisega saavutada. Pooled võivad kokku leppida kasutustingimustes, sh välistada asja

teatud viisil kasutamine. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel ei ole pooled sõlminud

üürilepingut VÕS § 271 mõistes, sest hageja avaldatust nähtuvalt anti lepingu alusel kostja

kasutusse asfaldifrees koos freesijuhiga. Üürileandja ei saa anda üürniku kasutusse üürileandja

töötajat, sest VÕS § 271 järgi saab üürileandja anda üürniku kasutusse üksnes asja. Inimene ei ole

asi. Eeltoodut arvestades ei ole pooled sõlminud üürilepingut.

7 (13)

5. VÕS § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule

(rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase

majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).

VÕS § 339 järgi saab rendileandja anda rentniku kasutusse nii asja, õiguse kui ka asjade ning

õiguste kogumi. Seega saab lepingule, millega üks pool annab teise lepingupoole kasutusse seadme

koos selle operaatoriga, kohaldada seaduses rendilepingu kohta sätestatut, kui lepingupool asub

lepingu alusel saadut korrapäraselt majandama ning saab selle tulemusel vilja.

Kohtu hinnangul ei ole tööriista või seadme kasutamisel tehtav töö TsÜS § 62 lg-de 2 või 3 mõistes

tööriistast või seadmest selle korrapärasel majandamisel saadav vili, vaid TsÜS § 62 lg 1 mõistes

asja kasutamisest saadav eelis (kasutuseelis). Kui kasutusse andja annab kasutaja kasutusse seadme

koos selle juhiga, kes peab seadmega töötamisel alluma kasutaja juhtimisele ja kontrollimisele, siis

kasutab kasutaja õiguste ja kohustuste kogumit, mis sisaldab õigust seadme kasutamiseks ning

õigust juhtida ja kontrollida kasutusse andjaga lepingulises suhtes olevat isikut, kellel on kohustus

täita kasutaja juhiseid. Seadme kasutamise aja, koha ja viisi määramine ning seadme juhile juhiste

andmine ja tema tegevuse kontrollimine on sellisel juhul kasutaja kasutusse antud õiguste ja

kohustuste kogumi korrapärane majandamine. Seadmega tehtud töö on sellisel juhul TsÜS § 62 lg-s

3 nimetatud õigusviljaks. Õigusvilja saamise eelduseks on kasutaja õigus anda seadme juhile

juhiseid ja tegevust kontrollida ning seadme juhi kohustus sellele alluda. Seetõttu on seadme ja juhi

kasutusse andmiseks tööjõurendilepingu sõlmimine. Renditöö puhul on tegemist kolmepoolse

suhtega, kus tööandja (rendiagentuur) sõlmib renditöötajaga töölepingu, mille alusel saadetakse

renditöötaja tegema ajutiselt tööd kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juurde. Faktilisel töö tegemisel

allub renditöötaja kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile (töölepingu seadus (TLS) § 6 lg 5).

Eeltoodut arvestades peab kohus hindama, kas hageja andis kostja kasutusse seadme selliselt, et

kostjal oli õigus anda seadme juhile juhiseid, kontrollida tema tegevust ning seadme juhil

(operaatoril) oli kohustus kostja juhiseid järgida ning kontrollile alluda; et kostjal oli õigus määrata

seadme kasutamise aega, kohta ja viis.

Tunnistaja A L on andnud ütlused, millest nähtuvalt on ta hageja töötaja freesioperaatori ametikohal

(dtl 178). Pooled ei vaidle selle üle, et A L oli freesioperaatoriks, kes käitas 2020.a augustis ja

septembris kostja objektidel asfaldifreesi. Kohus on seisukohal, et A L kostja juhtimisele ja

kontrollile allutamiseks pidid hageja ja A L leppima kokku töölepingu tingimuses, mis nägi ette A

L poolt renditöö tegemise kostjale. Ilma vastava kokkuleppeta puudunuks kostjal õigus nõuda

freesijuhilt, et see alluks kostja juhtimisele ja kontrollile. Kohus leiab, et hageja ei ole sellise

kokkuleppe kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ja

kostja leppisid eraldi kokku tööjõurendis. Tunnistaja A L andis järgmise sisuga ütlused: „Kirjutan

oma töötunnid ja freesi töötunnid üles. See on minu enda kaustik ja kuu lõpus esitan selle tööde

juhtajale või enda ülemusele. See on nagu freesi tunnileht. Ülemusena pean silmas Asfaldigrupi

ülemust“ (dtl 178). Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja ütlustest, et tunnistaja pidas hagejat isikuks,

kellel on õigus kontrollida tema tegevust, mitte kostjat. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja

tõendanud, et kostjal oli õigus anda seadme juhile juhiseid, kontrollida tema tegevust ning seadme

juhil (operaatoril) oli kohustus kostja juhiseid järgida ning kontrollile alluda.

Tunnistaja M K ütlustest nähtuvalt soovis kostja freesi kasutamist kindlatel kuupäevadel. Tunnistaja

M K andis järgmised ütlused: „Frees käis seal objektil mitu korda. Käis vist vahepeal ära ja siis tuli

tagasi. Viisime sinna, siis oli vaja meil endal midagi freesida ja siis tuli tagasi“ (dtl 182). Tunnistaja

A L ütluste kohaselt käis ta xxxx objektil kaks korda (dtl 178). Hageja esitatud arvetel on freesimise

ajaarvestus välja toodud kuupäevade kaupa iga objekti arvestuses eraldi (dtl-d 7 ja 9). Kohtu

hinnangul nähtub eeltoodud tõenditest kogumis, et pooled olid leppinud kokku freesiga tööde

tegemises objekti täpsusega. Seejuures nähtub freesi äraviimisest hageja poolt ja samale objektile

tagasitoomisest, et kostja ei saanud ise määrata, millisel ajal ta freesi kasutab. Seejuures nähtub

freesi äraviimisest ja samale objektile tagasitoomisest, et lepingu eesmärgiks oli konkreetsel objektil

töö lõpuni teostamine, mitte kostja õigus freesi ja selle juhi tööd kasutada. Kohus leiab eeltoodu

8 (13)

põhjal, et hageja ei andnud asfaldifreesi koos juhiga kostja käsutusse selliselt, et kostjal oli õigus

määrata freesi kasutamise aega ja kohta.

Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et pooltevahelised kokkulepped freesi ja selle juhi

kostja kasutusse andmiseks ei olnud kasutuslepingud, st üürilepingud ja rendilepingud. Seetõttu

kontrollib kohus, kas pooled on sõlminud teenuse osutamise lepingu.

6. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtu hinnangul on pooled kokku leppinud selles, et hageja

töötaja teostab hageja asfaldifreesiga kostja huvides freesimistöid. Kohtu hinnangul on asfaldi

freesimine mõõdetav tulemus, mistõttu on tegemist tööga VÕS § 635 lg 1 mõistes. Kuigi ajatasu on

omasem käsunduslepingule, on töövõtulepingute puhul ajatasus kokkuleppimine tavapärane, kui on

teada kokkulepitud tulemus, kuid ei ole teada, milline on tulemuse saavutamiseks vajalike

toimingute täpne arv või ajaline maht. Kohus leiab, et pooled on sõlminud töövõtulepingud

freesimistööde teostamiseks kolmel objektil: xxxx, xxxx ja xxxx. Pooled ei vaidle selle üle, et

nende vahel olid eraldi sõlmitud kokkulepped veoteenuse osutamiseks, et toimetada frees

objektidele (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

7. Hageja nõuab kostjalt 07.09.2020 arvel nr 20185 märgitud freesimistööde ja veoteenuse eest

6937,20 euro tasumist (dtl 7). Kostja on avaldanud, et tal puuduvad 07.09.2020 arve nr 20185 osas

vastuväited. Hageja on avaldanud, et arve tasumise tähtpäev 25.09.2020. Kostja on esitanud

vastuväite, mille kohaselt ei lepitud kokku tasumise tähtajas ning kostja oli kohustatud tasuma

pärast seda, kui kõik tööd (sh asfalteerimistööd) on teostatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja

esitanud tõendeid selle kohta, millises tasumise tähtajas pooled kokku leppisid. Kohus leiab, et

kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millises tasumise tähtajas pooled kokku leppisid. Kostja

juhatuse liikme vande all antud seletustest nähtuvalt eeldas kostja, et freesimistööde ja

asfalteerimistööde eest esitada ühtne arve (dtl 194). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja vande all

antud seletus, millise sisuga oli poolte kokkulepe tasumise tähtaja osas. Kohus leiab eeltoodu

põhjal, et pooled ei ole tõendanud tasumise tähtaja kokkuleppe sisu, mistõttu kohaldub seadus.

VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on

avaldanud, et tal puuduvad arve osas vastuväited. Kohus järeldab sellest, et kostjal puuduvad

vastuväited tööde valmimisele, mis on arve väljastamise aluseks. xxxx objekti tööd valmisid

19.09.2020 (vt otsuse p 8). Seega muutus tasunõue sissenõutavaks 19.09.2020. Hagejal on õigus

kostjalt tasu maksmist nõuda.

8. Hageja on väljastanud 05.10.2020 arve nr 20204 freesimistööde ja veoteenuse eest 7458

euro tasumiseks (dtl 9). Hageja nõuab kostjalt arvel märgitud tasude maksmist 6306 euro ulatuses.

Hageja ei nõua treileriteenuse xxxx eest arve järgi maksmisele kuuluva 1152 euro (sh käibemaks)

tasumist.

Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on 19.09.2020 xxxx freesimise ajakulu 5 tundi

põhjendatud üksnes 3 tunni ulatuses. Kohus leiab, et teenuse osutamisele kulunud aeg on hagi

aluseks olev asjaolu, mille tõendamise koormis on hagejal. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud

tõendeid selle kohta, kui palju aega kulus 19.09.2020 xxxx freesimiseks. Eeltoodut arvestades on

hagejal õigus nõuda kostjalt tasu 3 tunni eest, st 612 euro (sh käibemaks), mitte 1020 euro (sh

käibemaks) ulatuses. Hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt 19.09.2020 xxxx teostatud freesimistööde

eest 408 euro tasumist.

9. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei teostanud hageja xxxx freesimistöid

lepingutingimustele vastavalt, sest kostjal ei olnud objektil teostatud töödest kasu, kuna objektile oli

jäetud asfalt paksusega 5-6 cm, kuigi asfalt tuli freesida kuni killustikuni. Lisaks on kostja esitanud

9 (13)

vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutunud VÕS § 637

lg-le 3 vastavalt.

Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse

andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS §

637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks

lugemisega. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja

täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse

tõendama töövõtja.

Kohus leiab, et pooled ei ole leppinud kokku töö vastuvõtmises. Pooled ei ole esitanud tõendeid,

millest nähtub tööde vastuvõtmine (sh xxxx objektil) või poolte kokkulepe tööde vastuvõtmise

kohta. Tunnistaja A L avaldas, et kui ta objekti lõpetab, siis on kõik, mingit üleandmist ei tee (dtl

178). Kostja juhatuse liige V T andis vande all seletuse, mille kohaselt freesimistööde kohta nende

praktikas kirjalikku vastuvõtuakti ei vormistata, ainult tunnilehed allkirjastatakse (dtl 194).

Tunnistaja ütlused ja kostja juhatuse liikme seletus ei ole vastuolus. Kohus järeldab nimetatud

tõenditest, et freesimistööde puhul ei ole tööde vastuvõtmine tavaline. Seetõttu ei muutu tasunõue

sissenõutavaks mitte tööde vastuvõetuks lugemisest (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5), vaid töö valmimisest

ja ülevaatamise võimaluse andmisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5). Eeltoodut arvestades on hageja

koormist tõendada, et ta on teinud lepingujärgse töö ning teinud seda lepingukohaselt.

Tunnistaja A L andis ütlused, mille kohaselt töö tegemisega tal enda teada probleeme ei tekkinud;

need tükid, mis sinna jäid, lubati üles võtta ekskavaatoriga; igale objektile jäävad sellised tükid

sinna ja nende ülesvõtmine ei ole freesimehe töö (dtl-d 178-179. Tunnistaja M K andis ütlused,

mille kohaselt ta koheselt kindlasti pretensiooniga ei nõustunud; ta ei teadnud nüansse, polnud

objektidel käinud, ei teadnud, millised ülesanded olid antud, töömaa piirid, kuskohas freesima peab;

pretensiooni kohta küsis freesimehelt, kuid ei mäleta, mis freesimees rääkis (dtl 183). Kohus leiab,

et tunnistajate A L ütlused ei sisalda piisava detailsusastmega kirjeldust objektil tehtud tööde kohta,

mistõttu nende põhjal ei ole võimalik hinnata, kas tööd lõpetati ja tehti lepingutingimustele

vastavalt. Tunnistaja M K ütlused ei sisaldanud teavet teostatud tööde kohta. Kostja on esitanud

fotod objekti kohta, kus on näha osaliselt freesimata asfalt (dtl-d 52-54). Nähtuvalt poolte e-

kirjavahetusest ja tunnistaja M K ütlustest on fotod tehtud xxxx objektil. Kostja juhatuse liige V T

on kirjeldanud vande all antud seletuses, et xxxx oli freesitud ainult paari sentimeetrine kiht, kuigi

pidid teostama freesimise killustikuni (dtl 191). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja esitatud tõendid

seda, et xxxx objektil said tööd valmis ning need teostati nõuetekohaselt. Hageja esitatud tõendid ei

lükka ümber kostja väiteid (sh vande all antud seletuses sisalduvaid väiteid) tööde

lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Eeltoodut arvestades ei ole hageja kohtu hinnangul

tõendanud, et tasunõue on muutunud VÕS § 637 lg-de 3 ja 5 järgi sissenõutavaks. Hagejal ei ole

õigus nõuda kostjalt xxxx teostatud freesimistööde eest tasu 408 eurot (sh käibemaks) nõuda.

Kohus leiab, et hageja tasunõue ülejäänud tööde osas muutus sissenõutavaks 19.09.2020. Seega on

hagejal õigus nõuda 05.10.2020 arvel nr 20204 märgitud freesimistööde ja veoteenuse eest kostjalt

5490 euro tasumist.

10. Kostja põhjendab oma vastuväiteid hagiavaldusele sellega, et pooled sõlmisid

töövõtulepingu asfalteerimistööde ja freesimistööde teostamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja

tõendanud, et pooled sõlmisid ühe kokkuleppe nii asfalteerimistööde kui ka freesimistööde

tegemiseks.

Kostja on põhjendanud vastuväiteid faktiväitega, et kokkuleppe kohaselt pidi hageja vastavalt kostja

tööjuhi juhistele teostama freesimis- ja asfalteerimistööd xxxx ristmikel (xxxx ja xxxx), xxxx (xxxx

osakond) ja xxxx; xxxx alajaamas ja xxxx spordihoone juures pidi hageja teostama ainult

10 (13)

asfalteerimistööd. Tunnistaja M K andis järgmised ütlused: „Tuurmaa OÜ-ga me kirjalikku lepingut

asfalteerimise osas ei sõlminud. Ma küll tegin kaks või kolm hinnapakkumist kahe või kolme

objekti asfalteerimiseks. Hinnapakkumised olid kirjalikud. Telefonitsi oli üks või kaks korda juttu,

et kas saab hinda allapoole, tegin hinnapakkumisi ümber ka. Lõplik hind minu poolt saadetud

hinnapakkumises, sellele vastati, et hind sobib. Ma ei mäleta, kas vastati kirjalikult või suuliselt.

Maksetingimustest minu mäletamist mööda juttu ei olnud. Maksetingimustest tulijuttu, aga ma ei

mäleta, millal. Enne asfalteerima minemist olin juhatust informeerinud, et Tuurmaale on tehtud

hinnapakkumine ja hind sobib, see oli vähemalt üks kuu enne asfalteerima minemise kuupäeva.

Mulle seda aktsepti juhatuse liige S R ei öelnud. Mul olid volitused teha hinnapakkumisi ja sõlmida

lepinguid. Ja kui mulle ei öelda, et ei sobi, siis mina teen oma tööd nii, et mina otsustan, kui minu

tööandaja ei ütle teisiti. Antud juhul ei öeldud teisiti“ (dtl 183). Kostja juhatuse liige andis vande all

järgmise seletuse: „Asfalteerimise osas olid M K sõlmitud kokkulepped. Tema poolt olid esitatud

hinnapakkumised. Kuna isik oli mulle varasemalt tuttav ja olime ka varem koos töid teostanud, siis

kirjalikke kokkuleppeid seal me ei sõlminud. Esimene asfalteerimistöö pidi olema xxxx

spordihoone. Selles osas oli M kokkulepitud alustamise kuupäev. Minu mäletamist mööda oli see

kuu aega varem kokku lepitud. Ta oli varem objektiga ise tutvumas käinud, killualuseid üle

vaadanud ja ka mahud. Telefoni teel oli ta mulle kinnitanud, et sellel kuupäeval, mis vaja, saavad

nad alustada“ (dtl 192). Hageja juhatuse liikme S R 11.10.2019 digitaalselt allkirjastatud volikirjast

nähtuvalt volitas hageja M K sõlmima ja/ või täitma ja/või muutma ja/või lõpetama ettevõtte nimel

ehitusprojektide teostamisega seotud töövõtulepinguid (dtl-d 88-89). Kostja juhatuse liikme

05.11.2020 e-kirjast nähtuvalt heidab kostja hagejale ette asfalteerimistööde mitteteostamist

järgmistel objektidel: xxxx spordihoone, xxxx ristimikud, xxxx xxxx, xxxx alajaam (dtl 8). M K

20.01.2021 vastuses on märgitud järgmist: „Asfaldigrupp OÜ juhatus ütles selgelt ja konkreetselt, et

oleme valmis tulema kohe, tingimus on ainult, kas ettemaks, tellija ostab segu, või nn kolmepoolne

kokkulepe peatöövõtjaga“ (dtl 10).

Hageja volitatud esindaja M K kinnitas oma ütlustes, et hageja tegi kostjale hinnapakkumise, mille

kostja aktseptis. M K oli hageja volitatud esindajana õigus sellise kokkuleppe sõlmimiseks hageja

esindajana. Kostja juhatuse liige V T andis vande all seletused, mis ei ole M K ütlustega vastuolus

ning millest nähtub kokkuleppe sõlmimine poolte vahel. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest

nähtuvalt ei ole hageja vastu vaielnud sellele, et tööd pidid hõlmama järgmisi objekte: xxxx

spordihoone, xxxx ristimikud, xxxx xxxx, xxxx alajaam. Hageja ei ole 20.01.2021 e-kirjas vastu

vaielnud objektide loetelule, vaid on selgitanud tingimusi, millal oleks hageja olnud valmis töid

tegema tulema. Hageja 20.01.2021 e-kirjas avaldatu ei ole vastuolus M K ütluste ja V T seletusega,

kuivõrd nimetatud tõenditest nähtuvalt ei asutud töid teostama hageja juhatuse otsuse tõttu. Kohus

on seisukohal, et tunnistaja ütlused, kostja juhatuse liikme seletus ja poolte peetud e-kirjavahetus

tõendavad koosmõjus hageja ja kostja vahel kokkuleppe sõlmimist, mille sisuks oli hageja kohustus

teostada asfalteerimistöid xxxx ristmikel (xxxx ja xxxx), xxxx (xxxx osakond) ja xxxx, xxxx

alajaamas ja xxxx spordihoone juures.

11. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ei teostanud asfalteerimistöid xxxx ristmikel (xxxx ja

xxxx), xxxx (xxxx osakond) ja xxxx, xxxx alajaamas ja xxxx spordihoone juures. Kohus leiab, et

vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus

leiab, et lepingus kokkulepitud tööde teostamisele mitteasumine on oluline lepingurikkumine.

12. VÕS § 135 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist

mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti

silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud

lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe

tasumist. VÕS § 135 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta

kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud

lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel

on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul,

kui ta asendustehingut ei teinud.

11 (13)

Kostja on esitanud menetluses avalduse enda kahjuhüvitise 22 732,10 eurot tasumise nõude

tasaarvestamiseks hageja 13 243,20 euro tasumise nõudega. Kostja on põhjendanud temale tekkinud

kahju sellega, et kostja on sõlminud nende tööde tegemiseks, mille teostamisest hageja keeldus,

lepingud kolmandate isikutega ning tasunud kolmandatele isikutele rohkem, kui oleks pidanud

tasuma hagejale. Kostja on põhjendanud oma kahjunõuet sellega, et xxxx spordihoone

asfalteerimistööde eest tuli tal hagejale tasuda 87 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Esimese

etapi asfalteerimistööd teostas xxxx OÜ, esitades selle eest arve summas 56 792,50 eurot, millele

lisandus käibemaks, kokku 68 151 eurot. Teise etapi asfalteerimistööd teostas xxxx OÜ hinnaga 18

312,20 eurot, millele lisandus käibemaks. Kolmas etapp nihkus 2021. aastasse ja tööde tegemiseks

hinnapakkumise 33 050 eurot, millele lisandub käibemaks, on esitanud xxxx OÜ. Kostja on

põhjendanud oma kahjunõuet sellega, et xxxx ristmike asfalteerimistööde eest tuli kostjal hagejale

tasuda 95 727,50 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja oli oma kohustuste täitmiseks sunnitud

selle töö kiirkorras tellima kolmandalt isikult xxxx OÜ-lt hinnaga 97 804,90 eurot, millele lisandus

käibemaks. Kostja kahju oli vähemalt 2077,40 eurot (97 804,90 - 95 727,50 = 2077,40 eurot).

Eeltoodust nähtuvalt peab kostja enda kahjuks kolmandate isikutega sõlmitud lepingute ja hagejaga

sõlmitud lepingu hinnavahet. Kostja ei ole tõendanud, et ta pooltevahelisest lepingust taganenud.

Seetõttu ei ole täidetud kostja nõudeõiguse eeldus, milleks on asendustehingu tegemine pärast

lepingust taganemist. Kohus on seisukohal, et seetõttu kostjal puudub õigus hagejalt nõuda

lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Kuivõrd kostjal puudub

hageja vastu tasaarvestatav nõue, ei toonud kostja tasaarvestuse avaldus kaasa hageja nõude

lõppemist kostja vastu.

13. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 07.09.2020 arvel nr 20185

märgitud freesimistööde ja veoteenuse eest 6937,20 euro tasumist ning 05.10.2020 arvel nr 20204

märgitud freesimistööde ja veoteenuse eest 5490 euro tasumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja

tasunõue ei lõppenud tasaarvestusega. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 12 427,20 eurot. Hageja nõudis kostjalt põhinõude 13 243,20 eurot tasumist. Kohus

jätab hagiavalduse 816 euro tasumise nõudes rahuldamata.

14. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 6937,20 eurot tasumisega ajavahemikus 26.09.2020 kuni

31.03.2021 viivitamise eest viivise 282,80 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113

lg 1 ls 2 sätestatud määras. Kohus leiab, et pooled ei ole tõendanud kokkulepet, mille kohaselt ei ole

kostja kohustatud tasu maksmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras viivist

tasuma. Hageja avaldatu kohaselt viivitas kostja tasumisega ajavahemikus 26.09.2020 kuni

31.03.2021, mis teeb kokku 187 päeva. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt võlgnetava viivise

summaks 283,93 eurot (6937,20*187*8% aastas = 283,93). Kuivõrd kohus ei saa väljuda nõude

piirest, rahuldab kohus hageja viivise tasumise nõude kostja vastu 282,80 euro ulatuses.

Hageja nõuab kostjalt põhinõude 6306 eurot tasumisega ajavahemikus 13.10.2020 kuni 31.03.2021

viivitamise eest viivise 233,58 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2

sätestatud määras. Hageja avaldatu kohaselt viivitas kostja tasumisega ajavahemikus 13.10.2020

kuni 31.03.2021, mis teeb kokku 170 päeva. Kohus tuvastas, et 05.10.2020 arvel märgitud

freesimistööde ja veoteenuse eest on hagejal õigus nõuda 5490 euro tasumist Eeltoodust tulenevalt

on kostja poolt võlgnetava viivise summaks 204,30 eurot (5490*170*8% aastas = 204,30). Kohus

rahuldab hagiavalduse viivise 204,30 eurot tasumise nõudes. Kohus jätab hagiavalduse viivise

29,28 eurot tasumise nõudes rahuldamata (233,58-204,30=29,28).

15. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

12 (13)

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest. Hageja ei

ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet.

Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhinõude 12 427,20 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 11 940,10 eurot (viivis põhinõude 12 427,20 eurot

ulatuses – sissenõutavaks muutunud viivis 282,80 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 204,30

eurot = 11 940,10 eurot).

16. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

17. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas

hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind oli 14 819,04 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse

osaliselt. Rahuldatud nõuetele vastav hagihind on 13 908,48 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas

kohus hagiavalduse 93,86% ulatuses (13 908,48 14 819,04-st on 93,86%). Kohus jätab eeltoodut

arvestades menetluskuludest 93,86% kostja kanda ja 6,14% hageja kanda.

18. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

osaliselt tühistatud TRK lahendiga

13 (13)