2-23-8835/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-8835

Kohtuasi

Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)

avaldus Clt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks

alaealiste laste X ja Y suhtes, Q hooldusõiguse

taastamiseks alaealise lapse X suhtes ja Wle

ainuhooldusõiguse üleandmiseks alaealise lapse Y

suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W ja C määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu),

lepinguline esindaja MV

Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Merike Roosileht

Puudutatud isik II Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III X (isikukood 60903227097), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina

Mare Hiob

Puudutatud isik IV W (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Puudutatud isik V Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina

Mare Hiob

Puudutatud isik VI Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse

kaudu), seaduslik esindaja linnaosa vanem KS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta W 07.12.2023 taotlus ekspertiisi määramiseks rahuldamata.

2-23-8835

2. Võtta vastu C 08.12.2023 määruskaebusele lisatud tõendid (määruskaebuse lisad 1–

2) ja Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) 19.12.2023 seisukohale lisatud

tõend (lasteaed XXX direktori 18.09.2023 kiri).

3. Jätta Harju Maakohtu 22.11.2023 määrus muutmata.

4. Jätta W määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta C määruskaebus rahuldamata.

6. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi

korras määratud laste esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 16.06.2023 Harju

Maakohtule avalduse Clt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks alaealiste laste X ja Y suhtes,

Q hooldusõiguse taastamiseks X suhtes ja Wle ainuhooldusõiguse üleandmiseks Y suhtes.

1.1. Avalduse kohaselt on Cl (ema) ja Ql (isa I) alaealine laps X (tütar). Tütar sündis 2009. a ja

elas esimesed eluaastad peamiselt ema ning aeg-ajalt vanaema juures. Isa I lapse kasvatamises

ei osalenud.

1.2. Ajavahemikul

07.03.2011–30.04.2012

oli

ema

Tallinna

Perekeskuse

toetava

pereteenistuse teenusel. 2018–2019. a toimusid politsei väljakutsed, mille käigus tuvastati ema

joobeseisund ja tülitsemine elukaaslase Wga. 2020. a käisid ema ja W lapse heaolu talituses

vastuvõtul, kus kinnitasid, et nende omavahelised suhted on keerulised, ja kohtusid

psühholoogiga, kellel tekkis kahtlus, et ema võib olla tütre suhtes vägivaldne ja võib vajada

psühhiaatri abi.

1.3. 2021. a alguses sündis emal ja Wl (isa II) laps Y (poeg).

1.4. 06.01.2021 esitas ema kohtule avalduse isalt I tütre suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks või

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse üleandmiseks emale.

Ema avalduse kohaselt ei olnud isa I tütre elus alates 2012. a osalenud. Isa I vastuse kohaselt

oleks ta huvitatud tütrega suhtlemisest, kuid sellest tekib konflikt emaga. Ema ja isa I sõlmisid

kompromissi, millega nende ühine hooldusõigus tütre suhtes lõpetati ning tütre

ainuhooldusõigus anti üle emale.

1.5. 30.04.2021 pöörduti lasteabi telefonile ning sooviti teada anda abivajavast lapsest.

Pöörduja kohtus mänguväljakul 12-aastase lapsega (tütrega), kes rääkis, et tema peres on

probleemid, ema karistab teda füüsiliselt ja ta peab hoolitsema imikueas venna eest. 03.05.2021,

pärast sotsiaalhoolekande osakonnale esitatud teadet peretüli kohta, tehti ema elukohta

kodukülastus, mille käigus selgus, et emal ja isal II on omavahelistest halbadest suhetest pinged

ja ema tarvitab aeg-ajalt alkoholi.

2-23-8835

1.6. 31.05.2021 sõlmisid ema ja isa II kokkuleppe poja kasvatamise kohta. Kokkuleppe

kohaselt kehtib see kuni poja kooliminekuni, olenemata sellest, kas ema ja isa II elavad koos

või eraldi. 2021. a detsembris kolis isa II eraldi elama. 19.01.2022 pöördus isa II lapse heaolu

talituse poole teatega, et ema rikub isa II ja poja õigust koos olla ega pea vanemate kokkuleppest

kinni. 22.02.2022 esitas isa II kohtule avalduse pojaga suhtlemise korra määramiseks. Kohus

määras suhtlemise korra 25.04.2022 määrusega.

1.7. 29.11.2022 teatas tütre klassiõe lapsevanem lapse heaolu spetsialistile, et laps (tütar) tuli

nende juurde külla ja tal on silm sinine. Laps oli rääkinud, et ema lõi teda rusikaga näkku ning

et reeglite rikkumise korral saab ta karistada (tavaliselt kas löömise või asjadega viskamisega).

Lapse heaolu spetsialist edastas informatsiooni Politsei- ja Piirivalveametile. 30.11.2022 andis

ema nõusoleku, et tütar elab kuni 30.05.2023 vanaema F juures.

1.8. 30.11.2022 helistas isa I lapse heaolu spetsialistile. Vestluse kohaselt ei olnud isa I tütrega

umbes 10 aastat suhelnud, kuid soovib hakata oma suhet tütrega taastama. 01.12.2022 tegid

lapse heaolu spetsialistid kodukülastuse F elukohta. Kodukülastuse ajal viibisid korteris tütar

ja F. Tütar rääkis, et tema arvates on emal abi vaja – kui ema abi saaks, oleks ta võib-olla valmis

tagasi ema juurde minema. Tütre sõnul ei ole ema väikse venna suhtes vägivalda kasutanud.

Vend käib lasteaias, kuid haigestub tihti ning last hoiavad lapsehoidjad. Ema juures elades pidi

tütar kindlaks kellaajaks koju jõudma ning oma venda hoidma. Tütre ülesanne oli õhtuti venna

magama panemine. Vahel pidi tütar koolist koju jääma, kuna pidi venda hoidma. Tütrel olid

kodus kohustused ja kui ta midagi unustas, sai ta ema käest karistada. Tütre sõnul on emal vähe

kannatust ja 2023. a novembris olid emal raevuhood. Hullemad juhtumid olid tütre nina

veriseks ja silma siniseks löömine. Tütar on käinud nõustamisel psühholoog HS juures ning

soovib seal käimist jätkata. Tütar oli rõõmus, et on tulemas kohtumine isaga.

1.9. 02.12.2022 toimus Põhja-Tallinna Valitsuses kohtumine emaga. Lapse heaolu spetsialist

avaldas emale tütre arvamuse. Ema süüdistas probleemides tütart ja rääkis, et tütar on

varastamisega vahele jäänud, joob energiajooke, suitsetab e-sigarette ja ei söö korralikult, ning

ütles, et ei ole kindel, kas ta tütart koju tagasi tahabki. Emale pakuti võimalust käia psühholoogi

juures või perenõustamisel, kuid ema sõnul ei ole tal selleks aega ning sellest ei oleks ka kasu.

1.10. 13.12.2022 laekus avaldajale teade Politsei- ja Piirivalveametilt, mille kohaselt ema

kasutas tütre suhtes füüsilist vägivalda. Juhtumi osas alustati kriminaalmenetlust.

1.11. 19.12.2022 laekus avaldajale vastus järelepärimisele poja lasteaiast. Vastuse kohaselt

hakkas poeg lasteaias käima 2022. a septembris. Last on lasteaeda toonud ema, välja arvatud

üks kord, kui lapse tõi lapsehoidja. Lapsele on järele tulnud ema või isa. Vastuse kohaselt teevad

mõlemad vanemad lasteaiaga koostööd. Isa on lasteaeda helistanud ja lapse vastu huvi tundnud.

Sellest, mida lapsevanemad on rääkinud, võib lasteaia vastuse kohaselt järeldada, et

lapsevanemate omavahelised suhted on keerulised ning infovahetus raske.

1.12. 20.12.2022 tegid lapse heaolu spetsialistid kodukülastuse isa II elukohta. Kodukülastuse

käigus tuvastati, et elukohas on kõik lapsele vajalikud tingimused olemas. Isa II rääkis, et ta

näeb poega üks kuni kaks korda kuus ning saab informatsiooni vaid lasteaia kaudu. Isa II

väljendas hirmu, et ema võib ka poja suhtes vägivaldne olla. Isa II rääkis, et kooselu ajal oli

juhtumeid, kus ema tiris tütart juustest ja viskas teda asjadega.

1.13. 22.03.2023 toimus lapse heaolu talituses kohtumine isaga I. Isa I ütles, et ta soovib võtta

endale vastutuse tütre kasvatamise eest. Isa I rääkis, et tal on tütre jaoks ruumi ning ta on valmis

tütart toetama ja õppetöös aitama. 23.02.2023 saabus avaldajale vastus järelepärimisele tütre

koolist. Vastuse kohaselt on tütre õppeedukus hea ja suuri probleeme ei ole. 18.04.2023 toimus

lapse heaolu talituses vestlus tütrega, kes rääkis, et kohtub regulaarselt oma isaga. Tal on isa

2-23-8835

juures oma tuba ning ta on seal ööbinud. Tütar usaldab oma isa ning on arvamusel, et ta võiks

isa juures elada. Tütar rääkis, et emaga koos elamise võimalust ta ei näe.

1.14. 21.04.2023 sai avaldaja psühholoog HSlt vastuse päringule. Vastuse kohaselt suunas

ohvriabi ja ennetusteenuste osakond 12.05.2021 ema ja tütre ühiselt psühholoogi teenusele.

13.01.2022 tehti uus suunamine ainult emale ja 02.01.2023 tehti suunamine ainult tütrele. Ühise

suunamise raames käis ema 2021–2022. a koos tütrega perenõustamisel kokku 13-l korral.

2022–2023.a käis ema individuaalnõustamisel 10-l korral ja tütar kaheksal korral. Teenusele

suunamised tehti väidetavate vägivallajuhtumite tõttu. Nõustamiste käigus tegeleti eluliste ja

suhetega seotud probleemidega. Vastuse kohaselt hoiab psühholoog HS konfidentsiaalsena

talle avaldatud isikliku elu detailid, et kaitsta laste huve.

1.15. 04.05.2023 teostasid lapse heaolu spetsialistid kodukülastuse isa I elukohta ja tuvastasid,

et tütrel on seal oma tuba, kus on olemas elamiseks ja õppimiseks vajalikud tingimused. Isa I

rääkis, et nad saavad tütrega hästi läbi. 14.06.2023 esitas isa I lapse heaolu spetsialistile

avalduse, et ta soovib tütre suhtes hooldusõiguse taastamist. Ka tütar esitas lapse heaolu

spetsialistile avalduse, et ta soovib edaspidi elada isa juures.

1.16. Avaldaja leiab, et emalt tuleb laste hooldusõigus ära võtta. Ema ei suuda pakkuda oma

lastele toetavat ja turvalist elukeskkonda. Ema on ettearvamatu, ebastabiilse ja vägivaldse

käitumisega. Ema ei tunnista oma käitumisega seotud probleeme, mistõttu kohalikul

omavalitsusel puuduvad täiendavad võimalused ema aitamiseks. Ema on suunatud erinevate

spetsialistide juurde, kuid ta on öelnud, et psühholoogid on mõttetud, ta ärritub kergesti ning ei

võta kedagi kuulda. Kohalik omavalitsus on ema kui lapsevanemaga tegelenud alates 2011. a.

Ema on tütart korduvalt füüsiliselt väärkohelnud, mida on pealt näinud poeg. Seega on ema

ohustanud mõlema lapse heaolu, tütre puhul lisaks vaimsele ja hingelisele heaolule ka kehalist

heaolu. Laste jätmine ema juurde seaks ohtu nende elu ja tervise.

1.17. Avaldaja leiab, et isa I hooldusõigus tütre suhtes tuleb taastada. Ema ja isa I sõlmisid

2021. a kompromissi, millega nende ühine hooldusõigus tütre suhtes lõpetati ja

ainuhooldusõigus anti üle emale, kuid avalduse esitamise ajaks on olukord muutunud. Pärast

seda, kui ema tütart lõi ning laps läks vanaema juurde elama, hakkas isa I oma tütrega suhtlema

ning tema elus osalema. Alates 29.04.2023 elab tütar oma isa juures ja tunneb ennast isa juures

turvaliselt.

Tallinna linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) seisukoht

2. Tallinna linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) 30.06.2023 seisukoha järgi kohtus lapse

heaolu spetsialist isaga I ja tütrega. Isa I rääkis, et ta lõpetas aastaid tagasi tütrega suhtlemise

seetõttu, et tal olid lapse emaga suhtlemisel pidevalt konfliktid. Varem ta tütre heaolu pärast ei

muretsenud, kuna usaldas, et ema ei jäta tütart hooleta. Nüüdseks on olukord muutunud, tütar on

keeldunud ema juures edasi elamast ja 2023. aasta kevadel tuli isa juurde elama. Lapse heaolu

spetsialisti hinnangul oli kohtumisel näha, et isal I on tütrega hea ja usaldav suhe. Tütar rääkis,

et ta on juba harjunud isa juures olema ja ema juurde tagasi minna ta ei soovi. Tallinna linn

(Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) leiab, et avaldus emalt hooldusõiguse äravõtmiseks ja isa I

hooldusõiguse taastamiseks on põhjendatud ning lapse huvidele vastav.

Isa I seisukoht

3. Isa I 04.07.2023 ja 13.08.2023 seisukohtade järgi on avaldus emalt tütre hooldusõiguse

äravõtmiseks põhjendatud, kuna ema on vaimselt ebastabiilne ning kahjustab tütart füüsiliselt

ja psühholoogiliselt. Isa I hooldusõiguse taastamine on tütre huvidest lähtudes parim lahendus.

2-23-8835

Isa I on suuteline pakkuma tütrele sobivat elukeskkonda. Teatud lisanduvate kulutuste

katmiseks oleks mõistlik, et ema hakkab tütrele elatist maksma.

Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht

4. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas maakohtule 05.07.2023 seisukoha, milles

toetab avaldust isa I hooldusõiguse taastamiseks tütre suhtes ja tütre ainuhooldusõiguse

üleandmiseks isale I. Samuti toetab laste esindaja avaldust ema ja isa II ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks poja suhtes ning ainuhooldusõiguse üleandmiseks isale II.

4.1. Seisukoha järgi vestles esindaja tütrega 28.06.2023. Tütar oli teadlik, et kohus menetleb

emalt hooldusõiguse äravõtmist ja isa I hooldusõiguse taastamist. Tütar kirjeldas olukorda ja

väljendas oma seisukohta järgmiselt: ta pidi ema juures elades hoidma väikest venda, mistõttu

ta puudus palju koolist ja jäi õppetöös teistest maha. Ta pidi ka koristama, poes käima, süüa

tegema, pesu pesema ja ahju kütma. Kui ema tuli ja midagi oli tegemata, sai ta ema käest peksa.

2023. a aprilli alguses palus tütar abi oma klassiõe emalt, kes teavitas lastekaitset. Tütar lahkus

kodust ja hakkas elama oma isa juures. Isa juures teisel korrusel on tal oma tuba, kus ta saab

soovi korral omaette olla. Isa juurde minekust alates ei ole ta emaga kohtunud – ühel korral

kirjutas ta emale ning ema vastas ja küsis, kuidas tütrel läheb. Seni, kuni ema ei saa abi, ei taha

tütar emaga suhelda. Tütar käis koos emaga psühholoog HS juures. Ema nõudis, et tütar

valetaks psühholoogile isa II kohta, et isa II on vägivaldne. Tütar seda ei teinud, sest isa II on

rahulik inimene. Psühholoog HS palus emal minna psühhiaatri vastuvõtule, kuid ema keeldus.

Ka perearsti nõuandeid ema kuulda ei võta. Tütar ei soovi ema juures elada – tal on sellest

halvad mälestused ja kogemused. Ta soovib edaspidi elada koos isaga. Tütar soovib, et kohus

taastaks isa hooldusõiguse. Tütar oli oma seisukoha väljendamise ajal 14-aastane.

4.2. Laste esindaja vestles isaga I sidevahendi teel. Isa I kinnitas, et soovib hooldusõiguse

taastamist tütre suhtes ja on valmis tütart kasvatama. Laste esindaja teavitas ema 28.06.2023

e-kirja teel, et esindab lapsi, ja palus tal saata esindajale e-kirja teel oma arvamus. Ema laste

esindajale ei vastanud.

4.3. Laste esindaja leiab, et isa I hooldusõiguse taastamine vastab tütre huvidele. Tütar elab

koos isaga I, kes tema eest igapäevaselt hoolitseb. Isa I on võimeline hooldusõigust teostama ja

soovib seda teha. Tütre enesetunne, enesekindlus ja õpitulemused on paranenud. Tütar on

öelnud, et ei lähe ema juurde tagasi ning soovib elada isa juures. Ema on oma käitumisega

põhjustanud tütrele hingelise trauma.

4.4. Laste esindaja vestles isaga II sidevahendi teel. Isa II kinnitas avalduse asjaolusid: keerulist

suhtlust lapse emaga, takistatud suhtlust pojaga ning ema käitumisest tulenevat ohtu lapsele.

Isa II sõnul on poeg korduvalt pealt näinud, kuidas ema vägivallatseb vanema õega, mis on

olnud poja vaimsele tervisele ohtlik, ning arvestades, et ema on olnud vägivaldne tütre suhtes,

võib ema olla ohtlik ka pojale. Kaheaastase poja ärakuulamist laste esindaja vajalikuks ei

pidanud.

Isa II seisukoht

5. Isa II 12.07.2023 ja 16.08.2023 seisukohtade järgi ei täida ema kohtumäärusega määratud

suhtlemiskorda ning lubab isal II pojaga suhelda vaid oma äranägemisel. Emal on probleeme

oma reaktsioonide kontrollimisega. Ema ja isa II kooselu ajal tekkisid emal ka

alkoholiprobleemid, mis võimendasid käitumisprobleeme ja põhjustasid vägivaldsust. Isa II on

pealt näinud, kuidas ema tütart füüsiliselt karistab, kuid isa II nähes selle lõpetab. Isa II leiab,

et laste jätmine ema kasvatada võib kahjustada nende elu ja tervist. Ema on vanema

hooldusõigust kuritarvitanud, kasutades korduvalt füüsilist vägivalda oma tütre suhtes ja seda

2-23-8835

on pealt näinud ka poeg. Ema ei tunnista, et tal on probleeme vägivaldse käitumisega, mistõttu

teda on raske aidata. Ka kohalikul omavalitsusel ei ole enam võimalik teda laste kasvatamises

toetada. Isa II leiab, et avalduse taotlus emalt vanema hooldusõiguse äravõtmiseks mõlema

lapse suhtes on põhjendatud.

Ema seisukoht

6. Ema 18.07.2023 seisukoha järgi tuleb avaldus emalt laste hooldusõiguse äravõtmiseks jätta

rahuldamata.

6.1. Ema seisukoha järgi ei ole hooldusõiguse äravõtmise aluseks olevaid asjaolusid tuvastatud.

Vanemlike õiguste äravõtmine on äärmuslik abinõu, mida saab kasutada vaid juhul, kui muud

abinõud pole tulemust andnud. Siinsel juhul ei ole tuvastatud, et ema ohustaks otseselt laste

kehalist, vaimset ja hingelist heaolu sellisel määral, et oleks õigustatud ema hooldusõiguse

piiramine selliselt, et ta ei saa laste elus ega lapsi puudutavate oluliste küsimuste otsustamises

osaleda. Ühtegi tõendit selle kohta, et lapsed oleks jäetud täielikult järelevalveta, ei ole.

6.2. Avalduse nõue isa I hooldusõiguse taastamiseks ei ole põhjendatud. Kohtumäärusega on

kinnitatud ema ja isa I kompromiss, millega ühine hooldusõigus lõpetati ja emale anti tütre

ainuhooldusõigus. Isa I oli ise nõus hooldusõigusest loobuma. Ema saab iseseisvalt tütre

kasvatamisega hakkama. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et ema on tütrele ohtlik või oleks

jätnud tütre järelevalveta või vägivallatsenud. Tütre väidete tegelikkusele vastavust ei ole

tuvastatud. Kuna isa I ei tundnud 12 aastat lapse vastu mingit huvi, oleks tema hooldusõiguse

taastamine ennatlik. Isal I puudub ka korralik eluase ja sissetulek. Isa I motiiviks tütre

hooldusõiguse taastamisel võib olla tütre pangakontole ligipääsu saamine, kuna tema enda

pangakontod on arestitud.

6.3. Avalduse nõue emalt poja hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ja isale II poja suhtes

ainuhooldusõiguse üleandmiseks on põhjendamatu. See ei oleks lapse huvides ja vanemate

ühine hooldusõigus tuleb säilitada. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ema

oleks poja hooletusse jätnud või lapsele ohtlik olnud.

Menetlusosaliste ärakuulamine maakohtus

7. Maakohus kuulas 20.09.2023 tütre ära. Tütar rääkis, et ta saab isaga hästi läbi. Tütre sõnul ei

käi isa tööl, tütar käib koolis ning saab sinna bussi ja trammiga.

8. 04.10.2023 maakohtus toimunud ärakuulamisel rääkis isa I, et saab tütrega hästi läbi.

Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esindaja rääkis, et tütre koolist saadud

tagasiside järgi läheb lapsel koolis paremini, kui varem. See, milline on poja olukord ema

juures, ei ole teada.

9. 19.10.2023 maakohtus toimunud ärakuulamisel märkis ema lepinguline esindaja, et isal I

puudub sissetulek ja tema pangakontod on arestitud. Ema märkis, et mõistab tütre huvi isaga

koos olla, kuid see ei tähenda, et isa oleks suuteline tütre eest hoolitsema. Isa I ei ole valmis

oma võlga tasuma ega tööle minema. Tütre pangakontole on raha kandnud võõrad inimesed.

Ema väitis, et ei ole tütart füüsiliselt löönud. Isaga II sõlmitud kokkulepet ei olnud isa II

võimeline täitma. Ema on püüdnud uusi lahendusi välja pakkuda, kuid see ei ole aidanud

probleeme lahendada.

10. Isa II rääkis 19.10.2023 maakohtus toimunud ärakuulamisel, et ema elas nende kooselu ajal

oma probleeme teiste peal välja. Ema tarvitas igapäevaselt energiajooke ja alatasa alkoholi.

Ema käitumine oli ettearvamatu ja ta langes ka psühhoosidesse. Tal olid pidevalt konfliktid

teistega, sageli pidi sekkuma politsei. Isa II ei ole näinud, et ema kasutab poja suhtes vägivalda,

2-23-8835

kuid on näinud, kuidas ema lööb tütart. Isa II leiab, et ta on võimeline poega ise kasvatama.

Tal on töökoht ja ta elab üürikorteris.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohus tegi 22.11.2023 määruse, millega jättis avalduse rahuldamata osas, milles

avaldaja nõudis emalt poja suhtes hooldusõiguse täielikku äravõtmist ja poja suhtes isale II

ainuhooldusõiguse üleandmist, ning rahuldas avalduse osas, milles avaldaja nõudis emalt tütre

suhtes hooldusõiguse täielikku äravõtmist ja isa I hooldusõiguse taastamist tütre suhtes.

11.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole praegusel juhul perekonnaseaduse

(PKS) § 134 lg-st 1 tulenevat alust emalt poja suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks, kuna ei ole

tõendatud, et ema oleks hooldusõiguse teostamisel ohustanud poja heaolu või poega hooletusse

jätnud. Poja füüsilise väärkohtlemise kohta andmed puuduvad. Maakohtule on esitatud poja

lasteaia 30.05.2023 arvamus lapse arengunäitajate kohta, mille kohaselt on poja areng

eakohane. Isal II on emaga ühine hooldusõigus poja suhtes. Poja isa on lapsega suhelnud

vastavalt suhtlemiskorrale, mis on määratud kohtumäärusega. Lasteaia direktori 03.10.2023 e-

kirja kohaselt võib nähtu põhjal kinnitada/eeldada, et pojal on kiindumussuhe mõlema

vanemaga, ja rääkides rühma õpetajatega leidis kinnitust, et lapsel ei ole lasteaias käidud aja

jooksul olnud füüsilise väärkohtlemise tunnuseid. Avaldaja esitatud teabest nähtub, et vanemate

vastuolud leidsid aset vanemate kooselu ajal. Kuna vanemad elavad nüüd eraldi, on vanematel

võimalik poja hooldusõigust teostada ühiselt ja täita hoolduskohustust omal vastutusel ja

üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Menetluses esitatud teabe kohaselt on

probleeme tekitanud peamiselt ema keerulised suhted tütrega, kes alates 30.11.2022 enam ema

juures ei ela – alates 30.11.2022 elas tütar oma vanaema juures ja alates 29.04.2023 elab tütar

oma isa juures. Menetluses on leidnud kinnitust, et ema on oma tütart löönud ning et löömist ja

sellele järgnenud olukorda ja tundeid on pealt näinud poeg. Teise inimese löömise juures

viibimine ohustab kindlasti lapse vaimset ja hingelist heaolu. Tütar soovib aga elada ka edaspidi

oma isa juures, mistõttu ema ja tütre vahelisi konflikte, mis ohustaksid poja meelerahu, ema ja

poja elukohas enam aset ei leia. Ema juures on poja jaoks sobivad elutingimused ja maakohtu

hinnangul ei ole lapse elukorralduse muutmine põhjendatud.

11.2. Emalt tütre suhtes hooldusõiguse äravõtmine on PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel

põhjendatud, kuna ema ei ole suutnud tagada tütrele ohutut kasvukeskkonda ja kohaliku

omavalitsuse rakendatud muud abinõud ei ole tulemust andnud. Ema hooldusõiguse säilitamine

pärsiks tütre arengut ja seaks ohtu lapse elu, tervise ja arengu. Ema suutmatus on juba varem

kahjustanud tütre õpinguid, sest ta oli ema juures elades kohustatud hoolitsema ema asemel

teise lapse (poja) eest. Kõrgendatud vastutus võib mõjutada lapse vaimset tervist ja pikemas

perspektiivis ka füüsilist tervist. Tütar ei soovi ema juures elada. 14-aastast last ei saa sundida

elama emaga koos – eriti siis, kui ema on olnud lapse vastu füüsiliselt vägivaldne.

11.3. Tütar on asunud elama oma isa juurde. Isa I on valmis tütre eest hoolitsema ja suudab

tagada tütrele turvalise kasvukeskkonna. Kuigi isa I ei suhelnud tütrega mitmeid aastaid ning

loobus 2021. a hooldusõigusest, on olukord nüüdseks muutunud. Seega on põhjendatud isa I

hooldusõiguse taastamine tütre suhtes PKS § 1231 lg 1 alusel.

Isa II määruskaebus

12. Isa II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus

jättis avalduse emalt poja suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ja isale II poja suhtes

ainuhooldusõiguse üleandmiseks rahuldamata, ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks

2-23-8835

või teha uus määrus, millega rahuldada avaldus emalt poja suhtes hooldusõiguse täielikuks

äravõtmiseks ja poja ainuhooldusõiguse üleandmiseks isale II.

12.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidanuks maakohus tuvastama, milline on ema

vaimne võimekus poja suhtes isikuhooldusõiguse teostamiseks, ning hindama sisuliselt, kas ja

millist ohtu ema pojale kujutab. Isa II ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna tütar ei ela enam

ema juures, ei teki ka vägivaldseid olukordi, mida poeg varem pealt pidi nägema.

Hooldusõiguse küsimuse lahendamisel tuleks ennetada riske ja vältida sellise elukorralduse

määramist, mis võib ohustada poja heaolu ja vaimset tervist. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 6

lg-st 1 tuleneb nõue ennetada lapse õiguste ja heaolu tagamiseks lapse heaolu ja arengut

ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult

varajast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide,

kasvukeskkonna probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut

soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Maakohus tuvastas, et ema ei suutnud tagada tütrele

stabiilset ja turvalist elukeskkonda ning oli pikema aja jooksul tütre suhtes vägivaldne. Ema

eitab jätkuvalt tütre väärkohtlemist. Ei ole eluliselt usutav, et ema, kes ei võta abi vastu ega

tegele oma vaimse tervise probleemidega, suudab pakkuda pojale stabiilset kasvukeskkonda ja

hoiduda poja väärkohtlemisest, kui ta tütre puhul seda ei suutnud. Ema on ettearvamatu ja

ebastabiilse käitumisega inimene, kes ei tunnista oma probleeme, mistõttu on alust arvata, et

vägivaldne käitumismuster jätkub ning on ainult aja küsimus, millal ema kasutab vägivalda ka

poja suhtes.

12.2. Isa II taotleb ringkonnakohtult ekspertiisi ema vaimse tervise hindamiseks. LasteKS § 21

lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse

kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse

tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide

väljaselgitamiseks muu hulgas välja selgitada kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga

seotud asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele

ja heaolule, ning kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud

seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega.

Ema määruskaebus

13. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus

rahuldas avalduse emalt tütre suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ja isa I

hooldusõiguse taastamiseks, ning teha uus määrus, millega jätta avaldus emalt tütre suhtes

hooldusõiguse äravõtmiseks ja isa I hooldusõiguse taastamiseks rahuldamata.

13.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine ja

isa I hooldusõiguse taastamine põhjendatud. Maakohtu määrus tugineb avaldaja ja tütre

paljasõnalistele väidetele. On tõendamata, et ema ei suuda pakkuda tütrele turvalist

kasvukeskkonda ning on ohustanud tütre kehalist, vaimset ja hingelist heaolu. Usaldusväärsed

tõendid selle kohta, et ema ei saa hakkama tütre kasvatamisega või tütar on ema juures

ohustatud, puuduvad. Otsese ohu puudumise tõttu on hooldusõiguse äravõtmine

ebaproportsionaalne. Maakohus ei tuvastanud, et ema on kestvalt võimetu hooldusõigust

teostama. Ka maakohtu järeldus, et rakendatud abinõud ei ole tulemust andnud, ebaõige, kuna

kohalik omavalitsus ei ole ema aitamiseks mingeid abinõusid rakendanud. Vanema

hooldusõiguse äravõtmine on äärmuslik meede, mida ei saa kohaldada enne muude abinõude

rakendamist.

13.2. Ema määruskaebuse järgi ei ole isa I võimeline tütre isiku- ja varahooldust teostama, kuna

tal puudub sissetulek ja tema pangakontod on arestitud. Ebaõige on ka maakohtu määruses

2-23-8835

nimetatud asjaolu, et tütre õppeedukus on pärast ema juurest lahkumist paranenud – tegelikult

on tütre õppeedukus halvenenud.

Menetlusosaliste seisukohad isa II määruskaebuse kohta

14. Ema 09.12.2023 seisukoha järgi puudub isa II määruskaebuse rahuldamiseks alus. Ema

juures on poja jaoks sobivad elutingimused, ema suudab tagada pojale stabiilse ja turvalise

elukorralduse ning tal on pojaga usalduslik suhe. Määruskaebuse väited, et ema kasutab või

võib kasutada poja suhtes vägivalda, ei ole tõendatud. Ekspertiisi määramise taotluse palub ema

jätta rahuldamata, kuna ekspertiisiks puudub vajadus.

15. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja 17.12.2023 seisukoha järgi on isa II

määruskaebus põhjendatud. Poja käekäigu kohta ema juures informatsioon puudub – seega

puudub veendumus, et pojal on ema juures ohutu. Kahtlusi poja ohutuse osas tekitab asjaolu, et

emal tekib alkoholi tarvitamise tagajärjel äkkviha ja vägivaldsus, samuti asjaolu, et ema oma

probleeme ei tunnista. Ainuüksi see, et tütar enam ema juures ei ela, et anna alust arvata, et ema

poja suhtes hooldusõigust ei kuritarvita. Ema äkkviha ja kontrollimatult vägivaldne käitumine,

mis avaldusid vanema lapse suhtes, võivad korduda ka väiksema lapsega. Maakohus jättis

avaldaja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata ja seeläbi ema tervisliku seisundi

kontrollimata. Esindaja leiab, et ema suutlikkus poja suhtes hooldusõigust teostada jäi

maakohtu menetluses välja selgitamata, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Esindaja hinnangul

vajab väljaselgitamist, kas emal on haigusi, isiksusehäireid, iseloomujooni, isikuomadusi või

harjumusi, mis kahjustavad tema juures elava lapse psüühikat ja lapse vaimset või füüsilist

arengut. Samuti vajab väljaselgitamist, kas emal on individuaal-psüühilisi iseärasusi, mis on

lapse kasvatamisel takistuseks või lapsele ohtlikud, ning kas ema on suuteline eristama lapse

vajadusi enda vajadustest ja lapse vajadusi esikohale seadma.

16. Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) 19.12.2023 seisukoha järgi on lapse heaolu

spetsialist suhelnud isaga II ja lasteaia direktoriga. Saadud informatsiooni kohaselt suhtluskord

poja ja isa II vahel toimib. Isa II sõnul puudub poeg palju lasteaiast. Lasteaia direktori sõnul on

olnud olukordi, kus laps tuleb lasteaeda ära haudunud ja hooldamata istmikuga. Hiljuti tuli laps

lasteaeda ning tal olid kandade peal villid. Ema ei ole rühma õpetajaid eelnevalt teavitanud, kui

pojal on olnud mõni ebamugavust tekitav probleem.

Menetlusosaliste seisukohad ema määruskaebuse kohta

17. Tallinna linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) 14.12.2023 seisukoha järgi on lapse heaolu

spetsialist tutvunud tütre heaolu puudutavate asjaoludega, vahetanud infot Põhja-Tallinna

Valitsuse lapse heaolu spetsialistiga ning vestelnud tütrega ja isaga I. Samuti on toimunud

kodukülastus lapse elukohta isa I juures, kogutud informatsiooni tütre koolist ja vesteldud tütre

õpetajaga. Kogutud informatsiooni põhjal leiab eestkosteasutus, et emalt tütre suhtes

hooldusõiguse äravõtmine ja isa I hooldusõiguse taastamine on põhjendatud ja vajalik.

17.1. Tütrelt saadud informatsiooni kohaselt saab tütar isaga I paljudel teemadel rääkida ja tütar

tunneb, et isa huvitub tema tegemistest. Isa on pidevas kontaktis kooliga, kus laps õpib, ja on

kursis õppimisega seotud asjaoludega. Tütre sõnul on tal koolis raskusi ja paaris õppeaines on

tal halvad hinded, kuid ta püüab olukorda parandada.

17.2. Õpetajalt saadud informatsiooni kohaselt ei ole tütre õppeedukus isa juures elamise aja

jooksul halvemaks läinud. Kool on isaga heades suhetes ja õpetaja sõnul on näha, et isa hoolib

tütrest.

17.3. Isa I kinnitas, et tema ja tütar saavad rahaliselt hakkama, ehkki kerge ei ole. Isa I loodab,

et tema hooldusõiguse taastamisel hakkab ema tütrele elatist maksma.

2-23-8835

18. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja 17.12.2023 seisukoha järgi on maakohtu

määrus tütre hooldusõiguse osas põhjendatud. Maakohus tuvastas, et tütre olukord ema juures

oli heitlik ja ettearvamatu, ema ei kindlustanud lapsele stabiilset elukorraldust ja

arenguvõimalusi ning kasutas tütart vanemakohustuste täitmiseks. Kui tütar ei suutnud oma

kohustusi ema nõuete kohaselt või ema määratud tähtajaks täita, muutus ema vägivaldseks ja

karistas tütart ebaproportsionaalselt karmilt. Maakohus selgitas välja tütre tahte. Tütar on 14-

aastane ja tema seisukoht on kohtu jaoks siduv. Isa I hooldusõiguse taastamine on tütre huvides.

Ema etteheited, et isa I ei suuda lapse hooldusõigust teostada, on tõendamata.

Esindaja kuulas 14.12.2023 tütre ära ning tütre sõnul ei soovi ta tagasi ema juurde minna. Ta

soovib elada isa juures, kuna isa ei karju, ei tule kallale ja isaga saab rääkida. Tütar nõustus, et

tema hinded olid paaris õppeaines halvad, kuid ta usub, et saab hinded korda.

19. Isa I 18.12.2023 seisukoha järgi on maakohtu määrus tütart puudutavas osas õige ja tütre

huvidele vastav. Isa I ja tütar tegelevad ühise elu ülesehitamisega. Isa I on teadlik tütre

käekäigust koolis ja sellest, millistel nõustamistel tütar käib, et pingetega toime tulla. Isa I on

asunud tegelema majandusliku heaolu kindlustamisega. Igapäevaseks eluks vajalik on isal I ja

tütrel olemas.

20. Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) 19.12.2023 seisukoha järgi tuleb ema

määruskaebus rahuldamata jätta. Lapse heaolu spetsialist on vestelnud tütrega ja isaga I.

Kohtumenetlus tekitab neis mõlemas pingeid ning sellest tulenevalt on tütrel koolis raske

keskenduda, kuid tütar on kindel, et suudab halvad hinded ära parandada ning üldiselt talle

meeldib koolis käia. Tütar suhtleb nii isapoolse kui emapoolse vanaemaga, samuti isaga II ning

oma kasuvanaisaga. Tütar on isa II kaudu kohtunud ka oma väikse vennaga. Tütrel on võimalus

käia psühholoogi juures ja ta kasutab seda võimalust.

Menetluse edasine käik

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu määruskaebused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega

korda neid.

23. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud asjas tähtsust

omavad asjaolud ja kohaldanud õigeid õigusnorme. PKS § 134 lg 1 järgi rakendab kohus ohu

ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema

vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine või vanemate

suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi ohtu ära

hoida või ei ole võimelised seda tegema. Kohase abinõu valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse

kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on kaalutlusõiguse piire

ületanud. Vanema hooldusõiguse äravõtmise eeltingimuseks on PKS § 135 lg 2 järgi see, et

teised abinõud ei ole tulemusi andnud või on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ohu

ärahoidmiseks ei piisa.

24. Maakohus tuvastas, et ema kuritarvitas hooldusõigust tütre suhtes ning ei suutnud täita tütre

suhtes vanema kohustusi, ohustades sellega tütre kehalist, vaimset ja hingelist heaolu.

2-23-8835

Poja vaimset ja hingelist heaolu ohustas ema poolt tütre suhtes vägivaldse käitumise ja

elukaaslasega tülitsemise pealt nägemine. Alates 2022. a lõpust tütar enam ema juures ei ela;

samuti ei ela ema enam koos endise elukaaslasega (isaga II). Asjaolusid, millest nähtuks ema

hooldusõiguse kuritarvitamine poja suhtes pärast tütre mujale elama asumist või poja muul

viisil ohtu seadmine, menetluses esile ei tulnud. Isa II määruskaebuse väitel oleks maakohus

pidanud välja selgitama, kas ema võib pojale ohtlik olla, ja määrama selleks ema tervisliku

seisundi ekspertiisi. Isa II märkis, et ainuüksi asjaolu, et tütar enam ema juures ei ela, ei anna

alust eeldada, et emal enam äkkviha hooge ega vägivaldset käitumist ei teki. Ringkonnakohus

nõustub siiski maakohtu järeldusega PKS § 134 lg 1 kohaldamisel: kui puuduvad asjaolud, mis

viitaksid ema hooldusõiguse kuritarvitamisele poja suhtes või poja hooletusse jätmisele, või

asjaolud, mis kinnitaksid ema suutmatust poja suhtes oma kohustusi täita, ei ole emalt poja

suhtes hooldusõiguse äravõtmine põhjendatud. Ka juhul, kui vanemal on psüühika- või

käitumishäire, ei anna see asjaolu üksi alust järelduseks, et vanem on võimetu lapse eest

hoolitsema. PKS § 116 lg-st 2 tulenevalt on vanematel nii õigus kui ka kohustus oma alaealise

lapse eest ise hoolitseda, kui hooldusõiguse äravõtmiseks või peatamiseks ei ole õiguslikku

alust. Kohus peab arvestama nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega

suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja

tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011,

3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ekspertiis ema

tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks ei olnud siinsel juhul asja õigeks lahendamiseks

vajalik. Ekspertiis ei oleks aidanud kaasa otsustuse tegemisel, kas ema hooldusõiguse

äravõtmiseks on alust. Eeltoodud põhjendustel jätab ka ringkonnakohus isa II taotluse

ekspertiisi määramiseks rahuldamata.

25. Isa II määruskaebuses on esile toodud, et LasteKS § 6 lg 1 järgi tuleb lapse õiguste ja heaolu

tagamiseks ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last

ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varajast märkamist ja neile reageerimist,

sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonna probleemide ja

väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite

suurendamist. Ringkonnakohus märgib, et kuigi laste abivajaduse ennetamiseks ja

olemasolevate

probleemide

vähendamiseks

vajalike

meetmete

rakendamine

on

lastekaitseseaduse järgi riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutuste ülesanne

tervikuna, on kohtu volitused vanema hooldusõiguse äravõtmise üle otsustamisel täpsustatud

perekonnaseaduses. Kohus ei saa vanemalt hooldusõigust ära võtta tuginedes üksnes teiste

menetlusosaliste arvamusele, et hooldusõigus tuleks ära võtta. Isa II määruskaebuses

väljendatud kartused poja heaolu tagamise üle on mõistetavad, kuid ei anna alust emalt

hooldusõiguse äravõtmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et asjaolude muutumise või

täpsustumise korral on avaldajal või isal II õigus vajadusel uuesti kohtu poole pöörduda,

sealhulgas nii hooldusõiguse kui ka pojaga suhtlemise korra küsimustes. Seni jääb võimalike

last ohustavate riskide ennetamine ja vähendamine eeskätt perekonna ja kohaliku omavalitsuse

asutuste ülesandeks.

26. Ema määruskaebuse väide, et tütre hooldusõiguse äravõtmise aluseks olevad asjaolud ei ole

tõendatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 5 uurib

ja hindab ringkonnakohus maakohtu menetluses uuritud ja hinnatud tõendeid juhul, kui pool

vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või

vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning

ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Maakohtu määrusest

nähtuvalt hindas kohus tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, millised menetlusosaliste väidetud

asjaolud on tõendatud ja millised mitte. Maakohus tuvastas avaldaja selgituste ja avaldusele

2-23-8835

lisatud dokumentaalsete tõendite alusel muu hulgas järgmised asjaolud: 30.04.2021 pöörduti

lasteabi telefonile, et teatada abivajavast lapsest (dtl 45); 03.05.2021 toimunud kodukülastuse

käigus selgitas ema, et tal on suured pinged elukaaslasega ning sellest tulenevalt on ta närviline

ja tarvitab aeg-ajalt alkoholi (dtl 46); Politsei- ja Piirivalveameti uurija teatas 21.05.2021

sotsiaalhoolekande osakonnale, et emal on tütrega väga halvad suhted (dtl 49); 29.11.2022

teatas tütrega kokku puutunud kõrvaline isik lapse heaolu spetsialistile, et tütrel on silm sinine

(dtl 72); 13.12.2022 laekus avaldajale Politsei- ja Piirivalveametist teade, et ema kasutas tütre

suhtes füüsilist vägivalda (dtl 79). Peretülide toimumist ning ema tütre suhtes vägivaldset

käitumist kinnitavad muu hulgas ka tütre ja ema endise elukaaslase (s.o isa II) selgitused.

Maakohus ei näinud põhjust kahelda menetlusosaliste selgituste usaldusväärsuses. Seega luges

maakohus kohaselt tõendatuks, et ema on tütre hooldusõigust kuritarvitanud ja ohustanud tütre

kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, ning ei ole suutnud täita oma kohustust tagada tütrele

turvaline kasvukeskkond. Maakohtu järeldusteni jõudmine on loogiline ja jälgitav.

Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi tõendite hindamise ja tehtud järelduste kohta

(TsMS § 654 lg 6 koostoimes §-ga 659).

27. Ringkonnakohus ei nõustu ema määruskaebuse väitega, et emalt tütre suhtes hooldusõiguse

täielik äravõtmine on ebaproportsionaalne abinõu, kuna tütar ei olnud otseses ohus. Maakohtu

menetluses tuvastatud asjaoludest nähtub, et tütre kehaline, vaimne ja hingeline heaolu oli ema

hooldusõiguse kuritarvitamise tõttu otseses ohus. Samuti ei ole asjakohane ema määruskaebuse

väide, et kohalik omavalitsus ei ole muid abinõusid võtnud. Maakohtu menetluses on

tuvastatud, et kohalik omavalitsus on ema jälginud ja aidanud pika aja jooksul. Emale on

pakutud võimalust käia psühholoogi juures ja perenõustamisel, mida ema on osaliselt

kasutanud, kuid on sellest ka keeldunud. Ema ei ole määruskaebuses esile toonud, milliseid

abinõusid oleks kohalik omavalitsus saanud või saaks praegusel ajal täiendavalt rakendada.

28. Ema määruskaebuse väitel ei ole isa I võimeline tütre isiku- ja varahooldust teostama, kuna

tal puudub sissetulek ja tema pangakontod on arestitud. Samuti on tütre õppeedukus pärast isa

juurde elama asumist halvenenud. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 1231 lg 1 järgi on vanema

hooldusõiguse taastamise eelduseks see, et hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.

Hooldusõiguse üleandmine teisele vanemale eeldab ka seda, et vähemalt 14-aastane laps ei

vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust

teostama (PKS § 138 lg 1 teine lause). Vanema hooldusõigus hõlmab kohustust ja õigust last

kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest

muul viisil hoolitseda (PKS § 124 lg 1), samuti õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu

hulgas last esindada (PKS § 127). Seega hõlmab hooldusõigus vanema igakülgset kohustust

lapse heaolu eest hoolitseda. Kindla sissetuleku olemasolu hooldusõiguse taastamise ajal ei ole

vanema hooldusõiguse taastamise absoluutne eeltingimus, vaid kõiki olulisi asjaolusid tuleb

hinnata kogumis. Isa I on kinnitanud valmisolekut tütre hooldusõiguse teostamiseks, sealhulgas

majandusliku toimetuleku küsimustega tegelemiseks ja tütre toetamiseks õppetöös. Tütar, kes

on 14-aastane, on kinnitanud, et soovib isa I hooldusõiguse taastamist tema suhtes.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus isa I hooldusõiguse taastamisel ületanud

kaalutlusõiguse piire ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu otsustusse sekkumiseks.

Emalt tütre suhtes hooldusõiguse täieliku äravõtmise tõttu jääb isale tütre suhtes

ainuhooldusõigus.

29. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus isa II ja ema määruskaebused rahuldamata

ning maakohtu määruse muutmata.

2-23-8835

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul

tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Vanemad ja eestkosteasutused kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest

puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

31. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi

osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

32. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus isa II määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot.

Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tasutakse hagita asja lahendava määruse peale

määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel

maakohtule. RLS § 59 lg 7 järgi tuleb avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas tasuda

riigilõivu 10 eurot. Seega tuli siinses asjas määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot.

Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150

lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)