3-23-3018/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-3018

Haldusasi

Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU,

VM

ja

OÜ

Peaga

Linn

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 19. aprilli 2023. a otsuse nr

2312996/01834 ja Tallinna Linnavalitsuse 29. novembri

2023. a vaideotsuse nr 1089 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebajad – Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK,

OS, JU, VM ja OÜ Peaga Linn, esindaja v.adv Indrek

Lillo

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja EV

Kolmas isik – Kaston OÜ

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU,

VM ja OÜ Peaga Linn määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU, VM ja OÜ Peaga Linn

määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-23-3018 resolutsiooni punkt 4 muutmata, kuid muuta halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) esitati 24.11.2022 ehitusteatis nr

2211201/1389443 jahutuspaigaldise paigaldamiseks Kaston OÜ-le kuuluvale Narva mnt 38-41

mitteeluruumile (registriosa nr 6648401; pindala 328,7 m2). Ehitusprojekti (Smart Arch OÜ töö

nr 0987) kohaselt on Narva mnt 38-41 äripinnal, mis asub hoone 3. korrusel, olnud teadmata

ajast kasutusel õhksoojuspumbad jahutuse eesmärgil, mille välisosad on paigaldatud teise

korruse kõrgusele fassaadile. Vanad ja amortiseerunud tehnoseadmed on kavas eemaldada ja

asendada ühe uue, aga samaväärse seadmega. Uue seadme jaoks tehakse allaviik soklisse läbi

3-23-3018

2(5)

välisseinas oleva õhkvahe ja soojuspump paigaldatakse maapinnale. Paigaldatava seadme

helirõhk jahutamisel on 54 dB ja kütmisel 56 dB.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet luges 19.04.2023 haldusaktiga nr 2312996/01834

ehitusteatise teavitatuks ja esitas ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 5 p 1 alusel ehitamiseks

täiendavad nõuded, mille kohaselt tuleb välisruumi puudutavad muudatused enne realiseerimist

kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga ning enne ehitamise alustamist peab

olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis (EhS § 14 lg 4

p 1, § 42 lg 3 p 6).

3. Tallinna Linnavalitsus jättis 29.11.2023 korraldusega nr 1089 rahuldamata Tallinn,

Narva mnt 38 korteriühistu ja korteriomanike 18.09.2023 vaide TLPA 19.04.2023 otsuse nr

2312996/01834 kehtetuks tunnistamiseks.

4. Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU, VM ja OÜ Peaga Linn esitasid

Tallinna Halduskohtule 29.12.2023 kaebuse TLPA 19.04.2023 otsuse nr 2312996/01834 ja

Tallinna Linnavalitsuse 29.11.2023 vaideotsuse nr 1089 tühistamiseks. Korteriühistu ei ole

kooskõlastanud ehitusteatise aluseks olevat ehitusprojekti ja korteriomanikke ei teavitatud

ehitusteatise menetlusest ega antud neile võimalust seisukohta avaldada. Jahutusseadme

paigaldamiseks puudub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38 lg 1 kohaselt nõutav

kõigi korteriomanike nõusolek. Projektis on esitatud valeandmeid, sest selle järgi tekitab seade

müra vahemikus 54–56 dB, kuid seadme tehniliste andmete kohaselt tekitab konkreetne

õhksoojuspump müra kuni 70 dB. Narva mnt 38 korterelamu asub III mürakategooria alal, kus

lubatud müra piirväärtused on vastavalt päeval 55 dB ja öösel 45 dB (vt keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) lisa 1). Kuna seadme tehniliste andmete

kohaselt mõõdeti selle tekitatavat müra kajavabas ruumis, siis võib seadme poolt reaalsuses

tekitatav müra olla suurem, arvestades, et seade paigaldatakse hoone välisseina lähedale

maapinnale, kus tekib n-ö kõlakoda. Õhksoojuspumba paigaldamine hoone soklisse piirab niigi

kitsa sisehoovi kasutusvõimalusi, sh takistab rattaparkla rajamist.

Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse taotluses peatada TLPA 19.04.2023 otsuse kehtivus

kohtumenetluse ajaks. EhS § 35 lg-st 1 ja §-st 37 tulenevalt saaks kolmas isik realiseerida

ehitusteatise juba kohtumenetluse ajal ning sel juhul muutub kaebuse eesmärgi saavutamine

võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riivaks avalikku huvi ega piiraks ülemääraselt

kolmanda isiku õigusi. Õhksoojuspumba paigaldamine ei ole ajakriitiline töö ning eluliselt ei

ole usutav, et kolmandal isikul oleks talveperioodil vajadus jahutusseadme järele.

5. Tallinna linn palus 05.01.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajad jäid ehitusteatise menetlusse õigeaegselt kaasamata ehitisregistri tehnilise rikke tõttu

ning sellest tulenevalt ennistas vastustaja vaide esitamise tähtaja. Kaebajatel puudub esialgse

õiguskaitse vajadus. Heaks kiidetud ehitusteatis ja 19.04.2023 otsus ei asenda kaasomanike

nõusolekut ning seega puudub kolmandal isikul õigus paigaldada kaasomandile tehnoseadet

enne kaasomanike nõusoleku saamist. Kui kolmas isik peaks nõusoleku puudumisele vaatamata

tehnoseadme ikkagi paigaldama, ei oleks selle eemaldamine tehniliselt keeruline. Seega ei esine

olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamiseta osutuks kaebajate õiguste kaitsmine hiljem

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebajate väited, et vaidlusalune seade hakkab kindlasti

müranorme ületama, on tõendamata. Ehitusprojekti seletuskirja p 1.2.5 kohaselt vaidlusalune

seade ei ületa määrusega nr 71 sätestatud müra normtasemeid.

3-23-3018

3(5)

6. Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2024 määrusega kaebuse käiguta ning esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kaebajad on taotlenud TLPA 19.04.2023

otsuse nr 2312996/01834 kehtivuse peatamist, et takistada jahutuspaigaldise (õhksoojuspumba)

paigaldamist. Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest vaidlustatud korraldus ei too

vahetult kaasa kaebuses väidetud kahjulikke tagajärgi. Ehitusteatis ega selle kõrvaltingimusi

sätestav haldusakt ei asenda kaasomanike nõusolekut. Enne kaasomanikelt nõusoleku saamist

puudub kolmandal isikul õigus kaasomandile tehnoseadet paigaldada. Ka juhul, kui seadme

paigaldamiseks ei oleks kaasomanike nõusolekut vaja, puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse

vajadus. Kuna vaidlusalust tehnoseadet saab pidada kergesti eemaldatavaks, siis saaks kaebuse

rahuldamise korral endise olukorra võrdlemisi lihtsa vaevaga taastada. Tegemist ei ole sellise

olukorraga, kus esialgse õiguskaitse kohaldamiseta ei täidaks tühistamiskaebus oma eesmärki.

Kuna kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei hinda kohus kaebuse perspektiivi

ega avalikku huvi või kolmanda isiku õiguste riivet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU, VM ja OÜ Peaga Linn

paluvad 24.01.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.01.2024 määruse resolutsiooni

p 4 ja uue määrusega rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajatel on esialgse

õiguskaitse vajadus, kuna vaidlustatud ehitusteatise kehtivus võimaldab ehitustööd lõpule viia

juba kohtumenetluse ajal. Kolmas isik ongi asunud ehitusteatist kaasomanike nõusolekuta

realiseerima, puurides jahutusseadme paigaldamiseks vajalikud augud korterelamu fassaadi ja

paigaldades hoone külge jahutusseadme kasutamiseks vajalikud torud. Ehitusprojekti

elluviimiseks puuritakse tõenäoliselt hoone fassaadi veel auke. Seega ei takistaks KrtS § 38 lg

1 kohase kokkuleppe puudumine vaidlusaluse ehitusteatise realiseerimist ja kaebajatele

kahjulike tagajärgi saabumist. Kolmas isik lihtsalt ignoreerib teiste korteriomanike õigusi ning

vajadust saada ehitusteatise realiseerimiseks kõigi korteriomanike nõusolek. Halduskohus on

sisuliselt nõustunud kaebajatega, et vaidlustatud ehitusteatis ei ole õiguspärane ja ei anna alust

jahutusseadme paigaldamiseks. Samas leidis kohus vastuoluliselt, et isegi kui kolmas isik

ehitusteatise realiseerib, ei kahjusta see kaebajate õigusi. Kui kaebajad peaksid oma nõudega

pöörduma hagiavaldusega maakohtusse, pidanuks kohus seda selgitama. See ei välistaks

iseenesest esialgse õiguskaitse kohaldamist (nt Riigikohtu 15.03.2016 otsus nr 3-3-1-82-15, p

29). Ebaõige on seegi, et isegi kui kolmas isik ehitusteatise realiseerib, on senise olukorra

taastamine lihtne. Jahutusseadme paigaldamiseks hoone fassaadi aukude puurimisega

muudetakse oluliselt hoone konstruktsioone ning aukude täitmine on keeruline ja kulukas.

Kaebus on perspektiivikas ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riivaks ülemääraselt ega

ebamõistlikult kolmanda isiku õigusi, samuti puudub avalik huvi jätta esialgse õiguskaitse

kohaldamata (vt 29.12.2023 kaebuse põhjendusi).

8. Tallinna linn palub 12.02.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu

määrus muutmata, jäädes varasemalt esitatu juurde. Määruskaebusele lisatud fotod ei tõenda,

et kolmas isik on asunud ehitusteatist realiseerima ehk sellele vastavat tehnoseadet paigaldama.

Üks foto kajastab väikest auku maja seinas ja kahel fotol on näha kokku keritud juhtmestikku

maja seinal. Ehitusprojekti dokumentatsiooni kohaselt on hoone seinal ka varasemalt olnud

mitmeid õhksoojuspumpasid ja seega võib fotodel kujutatu seonduda varasemate seadmetega.

Isegi kui fotodel kajastuv on seotud kolmanda isiku kavandatava tehnoseadmega, on auk hoone

seinas lihtsasti täidetav ja juhtmed kergesti eemaldatavad. Seega puudub kaebajatel esialgse

õiguskaitse vajadus.

9. Kaston OÜ ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud.

3-23-3018

4(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

11. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise esmaseks tingimuseks on õiguskaitsevajaduse

olemasolu. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab

tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga oleks võimatu või

ebamõistlikult raske. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid määral, mil see on kaebaja

õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020

määrus nr 3-20-349, p 12). See tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei piisa ainuüksi

sellest, et kaebuses on toodud välja põhjendused, kuidas vaidlustatav haldusakt rikub kaebaja

õigusi, vaid kahjulikud tagajärjed peaksid kaebajale saabuma juba kohtumenetluse ajal ning

need peaksid olema sellist laadi, et neid ei saaks isegi kaebuse rahuldamise korral hiljem

täielikult kõrvaldada või heastada või oleks see ebamõistlikult keeruline. Tagajärjed, mille

vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised

ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu (nt

Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 15).

12. Ringkonnakohus ei nõustu, et kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist saaks

järeldada pelgalt asjaolust, et vaidlusalune ehitusteatis ei anna õigust ehitada teiste kaasomanike

nõusolekuta (vrd Tallina Ringkonnakohtu 01.12.2023 määrus nr 3-23-2247, p 11). Ehitusteatis

ega ka EhS § 36 lg-te 5 ja 6 alusel kehtestatud lisatingimused ei reguleeri isikute vahelisi

tsiviilõiguslikke suhteid, vaid ehitamisele esitatavaid avalik-õiguslikke nõudeid (nt Riigikogu

XII koosseisu 555 SE seletuskiri, lk 27, 73). Olenemata sellest, et korteriomanike kaasomandis

olevale hoone fassaadile jahutusseadme paigaldamiseks peab olema kas kõigi korteriomanike

nõusolek (KrtS § 38 lg 1) või korteriomanike häälteenamusega tehtud otsus (KrtS § 35 lg 1; nt

Riigikohtu 30.01.2019 määrus nr 2-17-11887, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023

määrus nr 2-19-16805, p 24.1), oleks ehitustööde aluseks siiski vaidlustatud ehitusteatis koos

selle lisatingimustega. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei saa eeldada, et kolmandal

isikul puudub tsiviilõiguslik võimalus ehitamist alustada või vajalikke nõusolekuid ei anta enne

praeguse haldusasja lahendamist.

13. Eeltoodule vaatamata nõustub ringkonnakohus, et kaebajatel puudub äratuntav esialgse

õiguskaitse vajadus, sest vaidlusaluse jahutusseadme hilisem eemaldamine (sh hoone fassaadi

tehtavate avade sulgemine) ei oleks ehituslikult kuidagi võimatu ega oluliselt raskendatud ning

seejuures ei ole mõistlikku alust arvata, et õhksoojuspumba paigaldamine võiks ohustada hoone

püsimist või oluliselt takistada hoone (sh hooviala) kasutamist (nt müra tõttu). Ehitusprojekti

seletuskirjast ja vaatejoonisest (vt kaebuse lisad 1.1 ja 1.2) nähtuvalt on kavas senised hoone

fassaadile 2. korruse tasemele paigaldatud kaks õhksoojuspumpa asendada ühe seadmega, mis

paigaldatakse maapinnale ja varjestatakse puitrestiga, kusjuures torustiku allaviik teostatakse

seina sees olevas õhkvahes.

14. Ehitusprojekti järgi on kavas paigaldada välisseade Samsung AJ100TXJ5KG/EU, mille

tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt on helirõhk jahutamisel 54 dB ja kütmisel 56 dB. Vaidlust

ei ole selles, et Narva mnt 38 korterelamu asub keskuse maa-alal, mis on III mürakategooria

ala. Määruse nr 71 lisa 1 allmärkusest 3 nähtuvalt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra

piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Sellest tulenevalt on III kategooria alal tehnoseadmete

3-23-3018

5(5)

tekitatava müra piirväärtuseks päeval 55 dB ja öösel 45 dB (s.o sama kategooria ala tööstusmüra

sihtväärtus). Müra piirnormide tõenäolist ületamist puudutavad kaebajate väited vajavad asja

sisulisel läbivaatamisel põhjalikumat analüüsimist, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski

alust eeldada, et ehitusteatise realiseerimise tagajärjel kaasneks kaebajate õigushüvede oluline

kahjustamine, mida tuleks juba kohtumenetluse ajal vältida. Terviseamet on soojuspumpadega

seotud mürahäiringu osas selgitanud, et kui nt seadme tehnilises passis on toodud helirõhutase

55 dB, siis oleks orienteeruv helirõhutase müraallikast 5 m kaugusel 41 dB.1 See jääks selgelt

piirväärtusest allapoole.

15. Kaebajate väited kavatsusest rajada vaidlusaluse jahutusseadme kavandatavasse asukohta

jalgrattaparkla on esiteks paljasõnalised ja üldised ning eelkõige ei seondu need ehitusteatise

kontrollimisel lahendatavate küsimustega. Nii hoone kaasomandis olevate osade kui ka kinnistu

hooviala kasutamine tuleb lahendada korteriomanike kokkuleppel (KrtS §-d 34–39). Kaebajate

viide Riigikohtu 15.03.2016 otsusele nr 3-3-1-82-15 (p 29) ei ole asjakohane, sest kaebuses on

vaidlustatud ehitusteatist ja tegemist on halduskohtus lahendatava vaidlusega. Samuti puudub

praegusel juhul kaebajate õiguste pöördumatu kahjustumise oht. Kui kolmas isik paigaldab ilma

kaasomanike nõusolekuta kaasomandi osale vaidlusalused seadmed, siis on korteriühistul või

teistel korteriomanikel KrtS § 30 lg-te 2 ja 4 alusel võimalik esitada maakohtusse hagi seadmete

eemaldamise nõudega (nt Riigikohtu 29.10.2020 määrus nr 2-18-11279, p-d 11–13).

16. Eelneva põhjal jääb Tallinn, Narva mnt 38 korteriühistu, IM, UK, OS, JU, VM ja OÜ

Peaga Linn määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.01.2024 määruse

resolutsiooni p 4 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/fuusikalised-tegurid/mura