2-18-7394/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Krista Kirspuu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek

Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-7394

Kohtuasi

Hiie Tõnise talu hagi Osaühing X vastu võlgnevuse

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.05.2021 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Hiie

Tõnise

talu

(registrikood11636534),

lepinguline esindaja Kerli Kaasik

Kostja

Osaühing

X

(registrikood

XXXXXXXX),

seaduslik esindaja Q

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Osaühing X määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 20.05.2021 määrus osas, milles maakohus määras

kostja menetluskulud kindlaks kostja lepingulise esindaja tegelikust tunnitasust

väiksema tunnitasu järgi (resolutsiooni punkt 4), tasaarvestas hageja ja kostja

vastastikused menetluskulud (resolutsiooni punkt 5), jättis viivise välja mõistmata

ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks kostja menetluskulud

kostja lepingulise esindaja tegeliku tunnitasu järgi ning seejärel tasaarvestada

kostja ümberarvutatud menetluskulud hageja menetluskuludega ja mõista välja

viivis. Harju Maakohtu 20.05.2021 määrus on muus osas jõustunud.

3. Harju Maakohtu 20.05.2021 määruse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada

hageja

Hiie

Tõnise

talu

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2. Välja mõista kostjalt Osaühing X hageja Hiie Tõnise talu kasuks menetluskulud

summas 1949 eurot 58 senti.

3.3. Rahuldada kostja Osaühing X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2-18-7394

3.4. Välja mõista hagejalt Hiie Tõnise talu kostja Osaühing X kasuks menetluskulud

summas 1980 eurot 86 senti.

3.5. Tasaarvestada

hageja

ja

kostja

vastastikused

kohtumäärusega

väljamõistetavad menetluskulud (punktid 3.2 ja 3.4) ning tasaarvestuse

tagajärjel mõista Hiie Tõnise talult Osaühingu X kasuks välja menetluskulud

31 eurot 28 senti. Hiie Tõnise talul tuleb menetluskulude (31,28 eurot)

tasumisega viivitamisel tasuda OÜ-le X viivist VÕS § 113 lgi 1 teises lauses

sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuini menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hiie Tõnise talu (hageja) esitas 11.05.2018 Harju Maakohtule Osaühing X (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 4607 eurot 26 senti, sissenõutavaks

muutunud viivise 497 eurot 84 senti ning viivised põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises sätestatud

määras alates 12.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Harju Maakohus rahuldas 22.11.2019 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulud jättis maakohus kindlaks määramata.

3. Kostja esitas Harju Maakohtu 22.11.2019 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 05.10.2020 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning muutis maakohtu

menetluskulude jaotust nii, et 65% ulatuses jäävad menetluskulud hageja kanda ja 35% ulatuses

kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

4. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2020 otsuse peale kassatsioonkaebuse.

Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning ka kassatsioonimenetluse

kulud kostja kanda.

5. Kostja esitas 17.09.2019 (täiendatud 14.09.2020 ja 22.02.2021) maakohtule menetluskulude

nimekirja, milles palus määrata kindlaks kostja menetluskulud ja mõista hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud kokku 5684 eurot 14 senti (koos käibemaksuga). Maakohtu menetluses

olid kostja menetluskulud kokku 3136 eurot 14 senti (koos käibemaksuga). Kostja lepingulise

esindaja tunnitasu oli ilma käibemaksuta 140 eurot, 01.10.2019 alates 145 eurot ja 01.10.2020

alates 150 eurot. Kostja lepingulisel esindajal kulus maakohtu menetlusega seotud toimingutele

kokku 18 tundi 7 minutit. Maakohtu menetluses kulus kostjal dokumentaalsete tõendite

2-18-7394

saamiseks kokku 5 eurot. Kostja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista

ka seadusjärgses määras viivise.

6. Hageja esitas 22.02.2021 seisukoha kostja menetluskuludele. Hageja seisukoha järgi ei ole

kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud. Varasemat kohtupraktikat ja antud asja

keerukust arvestades on lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu 120 eurot. Ühtlasi ei ole

põhjendatud kostja lepingulise esindaja 30-minutline kohtumine tunnistajaga vahetult enne

kohtuistungit.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 20.05.2021 määrusega osaliselt kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ning määras kostja menetluskulude suuruseks 1720 eurot 86 senti.

Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 1949 eurot 58 senti ning tasaarvestas

poolte

vastastikused

menetluskulud

ning

mõistis

kostjalt

hageja

kasuks

välja

tasaarvestusjärgsed menetluskulud suuruses 228 eurot 72 senti.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostjale osutatud õigusabi põhjendamatult kõrge

hinnaga. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 140–150 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu

praktikas on loetud advokaadi tunnihinna mõistlikuks suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta

(RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Käesolev vaidlus ei olnud keerukam kui hariliku

keerukusega tsiviilasja vaidlus, mistõttu ei olnud põhjendatud ja vajalik õigusabiteenuse

osutamine turu keskmist tunnitasu ületava hinnaga. Arvestades käesoleva asja keerukust on

kostjat esindanud advokaadi mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot (käibemaksuta).

9. Kostja menetluskulude nimekirjades märgitud menetluskulud on osaliselt ülemäärased.

Mittevajalik ja põhjendamatu oli kostja esindaja 30-minutiline kohtumine tunnistajaga vahetult

enne 23.08.2019 toimunud kohtuistungit. Kohtumise hetkeks oli maakohus rahuldanud kostja

taotluse tunnistaja kohtuistungil ülekuulamiseks. Seetõttu puudus kostja esindajal vajadus

tunnistaja teadmiste väljaselgitamiseks ja muid loogilisi põhjuseid tunnistajaga kohtumiseks

polnud.

10. Maakohtumenetluses on kostja menetluskulud 17 tunni ja 37 minuti ulatuses põhjendatud

ja vajalikud. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 2647 eurot 50 senti, millest

menetluskulude jaotuse järgi jääb hageja kanda 65% ehk 1720 eurot 86 senti.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Kostja esitas 08.06.2021 määruskaebuse, milles palub järgmist:

1) anda kostjale täiendav tähtaeg määruskaebuse põhjendamiseks seoses esindaja

vahetumisega;

2) tühistada maakohtu otsus osas, millega see jättis kostja taotlused rahuldamata;

3) hagejalt välja mõista kostja menetluskulu viimase poolt tegelikult kantud õigusteenuse

tunnitasu määra 150 eurot + käibemaks alusel;

4) kostjalt välja mõista tunnistaja Y saamata jäänud keskmine töötasu seoses kohtuistungil

ütluste andmisega;

5) määruskaebuse rahuldada.

2-18-7394

12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti pidanud kostja esindaja

tunnihinda põhjendamatult ja ebavajalikult kõrgeks. Kostjale teadaoleva kohtupraktika järgi on

Riigikohus lugenud turu keskmiseks advokaadi tunnitasuks 150 eurot ilma käibemaksuta,

mistõttu ei ole kostja esindaja tunnitasu kuidagi ülepaisutatud.

Põhjendamata on kohtu seisukoht, et tunnistaja Y kohtuostistungil ütluste andmise tõttu

saamata jäänud keskmine töötasu ei kuulu hüvitamisele.

13. Harju Maakohus jättis kostja 08.06.2021 määruskaebuse puuduste tõttu käiguta.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kostja määruskaebuses esitatud protsessuaalne taotlus

ebaselge ning kostjal tuleb seda täpsustada. Samuti ei ole kostja tasunud määruskaebuse

esitamiselt riigilõivu. Maakohus andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva kohtumääruse

kättesaamisest.

14. Muuhulgas jättis kohus rahuldamata kostja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja

pikendamiseks.

15. Lisaks selgitas kohus kostjale, et istungil ütluste andmise tõttu saamatu jäänud keskmise

töötasu väljamõistmiseks tuleb tunnistajal esitada kohtule sellekohane taotlus. Eeltoodud nõue

lõppeb 3 kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja viimati osales menetluses. Y ei ole kohtult

taotlenud saamata jäänud töötasu väljamõistmist, mistõttu jätab kohus eeltoodud tasu

väljamõistmata.

16. Kostja kõrvaldas puudused, täpsustades määruskaebuse protsessuaalset taotlust järgmiselt:

1) rahuldada määruskaebus;

2) tühistada Harju Maakohtu 20.05.2021 määrus osas, millega jäeti kostja poolt kantud

menetluskulu välja mõistmata;

3) mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja poolt tegelikkuses kantud menetluskulu

vastavalt kostja esindaja õigusteenuse tunnitasu määrale;

4) rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täielikult;

5) mõista hagejalt kostja kasuks välja seadusjärgses määras viivis väljamõistetud

menetluskulude pealt alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude kohase

hüvitamiseni.

17. Puuduste kõrvaldamisega täiendas kostja ka määruskaebuse põhjendusi. Põhjenduste

täienduse kohaselt on Riigikohus pidanud lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks nii 150

eurot, 180 eurot kui ka 200 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu viidatud Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 13.11.2013 otsus nr 3-2-1-115-13 on peaaegu 10 aastat vana lahend, mistõttu

ei ole selles lahendis toodud mõistlik tunnihind enam ajakohane. Kostja lepingulise esindaja

tunnitasu 150 eurot ei ole igal juhul ebamõistlik. Hagejalt tuleks kostja kasuks välja mõista kõik

kostja poolt tegelikkuses kantud menetluskulud, sh suurendada kostja lepingulisel esindajal

menetlustoimingutele kulunud aega.

18. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Hageja hinnangul

on maakohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise osas põhjendatud ning maakohus on

Riigikohtu praktikast õigesti lähtunud.

2-18-7394

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud

määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 koosmõjus §-ga 659 ja § 667 lg-ga 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks kostja lepingulise esindaja tegelikust

tunnitasust väiksema tunnitasu järgi ning sellest lähtuvalt tasaarvestas hageja ja kostja

vastastikused menetluskulud, jättis viivise välja mõistmata. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja menetluskulud kindlaks kostja lepingulise

esindaja tegeliku tunnitasu järgi ja seejärel tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulud

ning mõistab välja viivise.

21. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Kostja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude kindlaks

määramisel lähtutud kostja lepingulise esindaja tunnitasu osas ja tunnistajale hüvitise maksmise

osas ning palunud lahendada tema taotlused. Määruskaebuse puuduste kõrvaldamisega on

kostja esitanud ka soovi kostja esindajal menetlustoimingutele kulunud aja suurendamiseks ja

menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks.

22. Kõigepealt võtab Ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse puuduste kõrvaldamisega

esitatud kostja täiendavate protsessuaalsete taotluste ning põhjenduste osas.

23. Maakohtu 20.10.2022 määruse järgi oli kostja määruskaebuse protsessuaalne taotlus

ebaselge ja määruskaebuse esitamise pealt riigilõiv maksmata. Seetõttu andis maakohus

kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ehk määruse põhjenduste kohaselt protsessuaalsete

taotluste täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Sama määrusega jättis maakohus

rahuldamata kostja määruskaebuse taotluse anda kostjale täiendav tähtaeg määruskaebuse

põhjendamiseks. Seega said ülejäänud ja täpsustamist vajavad protsessuaalsed taotlused olla

seotud ainult kostja esindaja tunnihinna arvestamisega menetluskulude kindlaksmääramisel ja

tunnistaja Y saamata jäänud keskmise töötasu hüvitamisega. Kostja palus aga 15.11.2022

määruskaebuse

puuduste

kõrvaldamisega

kohtult

ka

suurendada

menetluskulude

kindlaksmääramisel kostja lepingulisel esindajal menetlustoimingutele kulunud aega ning

mõista hagejalt kostja kasuks välja seadusjärgses määras viivis väljamõistetud menetluskulude

pealt. Kuna aga algses määruskaebuses palus kostja aga lahendada tema taotlused, siis hõlmab

see ringkonnakohtu arvates ka maakohtus esitatud taotlust viivise väljamõistmiseks.

24. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt jätab kohus menetlusdokumendi seniks käiguta ja määrab tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus

ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas

kui tasumata on riigilõiv. TsMS § 3401 lg 1 alusel annab kohus menetlusosalisele tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, mitte täiendavate protsessuaalsete taotluste ja põhjenduste

esitamiseks. Ka õiguskirjanduse kohaselt ei ole TsMS § 3401 lg 1 eesmärgiks anda

menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks või viimistlemiseks

(TsMS II komm (2017), § 3401, p 3.2.3).

25. Kostja esitas määruskaebuse 08.06.2021 ja kõrvaldas määruskaebuse puudused 15.11.2022

ehk rohkem kui aasta hiljem pärast määruskaebuse esitamist. TsMS § 661 lg 1 esimese lause

2-18-7394

järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud

määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kostja on esitanud koos puuduste kõrvaldamisega täiendavad protsessuaalsed taotlused

ja põhjendused pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Seega tuleb kostja

täiendavad protsessuaalsed taotlused ja põhjendused jätta tähelepanuta, va viivise osas.

26. Järgmiseks võtab ringkonnakohus seisukoha kostja täpsustatud protsessuaalsete taotluste ja

kostja 08.06.2021 määruskaebuse põhjenduste osas. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus

TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus ainult määruskaebusega vaidlustatud osas maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust.

27. Kostja ei esitanud määruskaebuse protsessuaalseid taotlusi täpsustades enam taotlust

tunnistaja Y saamata jäänud keskmise töötasu väljamõistmiseks. Seega on kostja eeltoodud

taotluse esitamisest loobunud ning ringkonnakohtul ei ole vaja seda taotlust käsitleda.

28. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu

140–150 eurot on põhjendamatult kõrge võrreldes keskmise õigusteenuse osutamise

tunnitasuga.

29. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-

10324, p 17).

30. Asja keerukusest lähtuvalt leidis maakohus, et põhjendatud pole õigusteenuse osutamine

keskmisest õigusteenuse osutamise hinnast kõrgema hinnaga. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu kaalutlusega, et antud asjas poleks põhjendatud keskmisest kõrgema hinnaga

õigusteenuse osutamine. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et kostja

lepingulise esindaja tunnitasu oli kõrgem kui keskmine õigusteenuse osutamise tunnitasu.

Maakohus tugines oma järelduses 2013. aasta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele

(RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13). Maakohus tegi vaidlustatud määruse 2021. aasta keskel.

Vahepealse ajaga on aga üldine elukallidus ja seega ka teenuste keskmised hinnad tõusnud.

Riigikohtu 2019. aasta praktika järgi ei ületa vandeadvokaadi tunnitasu 150 eurot käibemaksuta

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 16.05.2018, 2-16-8344, p 15).

Riigikohtu 2021. aasta praktika järgi on peetud vandeadvokaadi mõistlikuks tunnihinnaks ka

170 eurot tunnis ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20). Arvestades

eeltoodut ei ületa keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu käesolevas asjas kostjale

õigusabi osutanud vandeadvokaadi tunnihinnad 140 eurot, 145 eurot (käibemaksuta). Järelikult

on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud advokaadi mõistlikuks

tunnihinnaks nii 168 eurot (käibemaksuga, s.o 140 eurot + käibemaks) kui ka 174 eurot

(käibemaksuga, s.o 145 eurot + käibemaks).

31. Järgmiseks arvutab ringkonnakohus kostja menetluskulude nimekirjast lähtudes kostja

maakohtumenetluses kantud menetluskulud kostja lepingulise esindaja tegeliku tunnihinna

järgi.

2-18-7394

31.1. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja on tunnitasuga 168 eurot

(koos käibemaksuga) teinud maakohtumenetluses järgmised toimingud: 11.10.2018

hagiavaldusega tutvumine ja vastuse koostamine hagiavaldusele 3 h 15 min; 15.11.2018 hageja

vastusega tutvumine 15 min; 22.04.2019 kohtu nõudekirjaga tutvumine 9 min; 23.04.2019

vastuse koostamine kohtule 1 h 15 min; 23.04.2019 vastuse koostamine kohtule 22 min;

03.05.2019 tõendi esitamine kohtule 8 min; 16.05.2019 hageja vastusega tutvumine, vastuse

analüüs, tõendite kogumine ja vastuse koostamine hageja vastusele 3 h 10 min; 16.05.2019

vastuse koostamine kohtule 13 min; 21.08.2019 istungiks ettevalmistamine ja tunnistajale

küsimuste koostamine 1 h 15 min; 23.08.2019 kohtumine tunnistajaga 30 min; 23.08.2019

istungil osalemine 1 h. Kostja esindaja 30-minutilist kohtumist tunnistajaga ei pidanud

maakohus põhjendatuks ega vajalikuks. Kokku kulus kostja esindajal seega 11 h 2 min

toimingutele, mis olid põhjendatud, vajalikud ja mille tunnitasuks oli 168 eurot. Menetluskulud

nende toimingute pealt kokku on 1544 eurot 66 senti (11 h 2 min x 168 eurot/h = 1853 eurot 49

senti).

31.2. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja on tunnitasuga 174 eurot

(koos käibemaksuga) teinud maakohtumenetluses järgmised toimingud: 01.10.2019 hageja

vastusega tutvumine, vastuse analüüs, tõendite kogumine ja vastuse koostamine hageja

vastusele 30 min;03.10.2019 hageja menetlusdokumendiga tutvumine, analüüs ja vastuse

koostamine 2 h; 04.10.2019 vastuse koostamine kohtule 20 min; 08.10.2019 vastuse

koostamine kohtule 30 min; 08.10.2019 vastuse koostamine kohtule 30 min; 17.10.2019

istungiks ettevalmistamine ja tunnistajatele küsimuste koostamine 1 h; 17.10.2019 istungil

osalemine 2 h. Kokku kulus kostja esindajal seega 6 h 50 min toimingutele, mille tunnitasuks

oli 174 eurot. Menetluskulud nende toimingute pealt kokku on 990 eurot 83 senti (6 h 50 min

x 174 eurot/h = 1188 eurot 99 senti).

31.3. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub ka, et kostjal kulus dokumentaalsete tõendite

kogumiseks 5 eurot. Kostja poolt maakohtus kantud menetluskulud on seega kokku 3047 eurot

48 senti (5 eurot + 1853 eurot 49 senti + 1188 eurot 99 senti). Kohus mõistab tulenevalt

menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud

summas 1980 eurot 86 senti (65% x 3047 eurot 48 senti).

32. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti. Lähtudes eeltoodust ringkonnakohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused

kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 31 eurot 28 senti (1980 eurot 86 sent – 1949

eurot 58 senti). Kuna kostja taotles menetluskulude tasumisega viivitamisel välja mõista viivis,

siis tuleb kostja taotlus rahuldada.

33. Eeltoodust lähtuvalt tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus osaliselt

tühistada ning teha uus määrus, millega kostja menetluskulud määrata kindlaks kostja

lepingulise esindaja tegeliku tunnitasu järgi ja seejärel tasaarvestada poolte vastastikused

menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus maakohtu määruse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

34. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

2-18-7394

35. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 178 lg 2

alusel võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)