3-22-2710/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

16.02.2024, Tallinn

tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

3-22-2710 (liidetud haldusasi 3-23-208)

Haldusasi

Marina Minerals OÜ kaebus Kohila Vallavolikogu

27.10.2022 otsuse nr 37 õigusvastasuse tuvastamiseks

ja 24.11.2022 vaideotsuse nr 43 tühistamiseks ning

Kohila valla kohustamiseks 2 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest uuesti kaaluma Kõrgemäe uuringuruumi

geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku

andmist ja Marina Minerals OÜ kaebus Kohila

Vallavolikogu 29.12.2022 otsuse nr 49 (s.o kaebaja

13.10.2022 parandatud taotluse kohta antud arvamuse)

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

Kohila

valla

kohustamiseks

kaaluda

uuesti

Kõrgemäe

uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks

nõusoleku andmist kahe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates

Menetlusosalised

Kaebaja: Marina Minerals OÜ, esindaja v.adv.

PirkkaMarja Põldvere

Vastustaja: Kohila vald

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 15.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tuvastada Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 37

õigusvastasus ja tühistada 24.11.2022 vaideotsus nr 43. Tuvastada Kohila

Vallavolikogu 29.12.2022 otsuse nr 49 õigusvastasus. Kohustada Kohila valda

kaaluda

uuesti

Kõrgemäe

uuringuruumi

geoloogilise

uuringu

loa

väljastamiseks nõusoleku andmist kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates.

2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas

6649,65 eurot (ilma käibemaksuta) eurot.

3. Kaebajal tuleb teatada vastustajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud

kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemisest arvates.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. märts 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14

päeva jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marina Minerals OÜ esitas 02.08.2022 Keskkonnaametile (KeA) Kõrgemäe

uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse (nõuetele vastav taotlus registreeritud

infosüsteemis KOTKAS 17.08.2022). Taotlust parandati 13.10.2022.

2. KeA küsis 01.09.2022 kirjaga nr DM-120938-6 Kõrgemäe uuringuloa 17.08.2022

esitatud taotluse kohta kohaliku omavalitsuse (KOV) arvamust. Kohila Vallavolikogu ei

nõustunud 27.10.2022 otsusega nr 37 (allkirjastatud 29.10.2022) Kõrgemäe uuringuloa

taotlusega.

3. Marina Minerals OÜ esitas 09.11.2022 vaide Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse

nr 37 kehtetuks tunnistamiseks, mille Kohila Vallavolikogu jättis 24.11.2022 vaideotsusega nr

43 rahuldamata.

4. Marina Minerals OÜ esitas 28.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 37 õigusvastasuse tuvastamist, 24.11.2022

vaideotsuse nr 43 tühistamist ja Kohila valla kohustamist 2 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest uuesti kaaluma Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks

nõusoleku andmist.

Kohus võttis 23.01.2023 määrusega kaebuse menetlusse. 17.02.2023 määrusega otsustas kohus:

1) Lugeda Marina Minerals OÜ kohustamisnõue mittetähtaegseks; 2) Jätta taotlus

kohustamisnõude esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata; 3) Lõpetada haldusasja nr 3-

222710 menetlus kohustamisnõude osas; 4) Jätta läbi vaatamata nõuded Kohila Vallavolikogu

27.10.2022 otsuse nr 37 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Kohila Vallavolikogu 24.11.2022

vaideotsuse nr 43 tühistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2023 määrusega tühistas kohus Tallinna Halduskohtu

17.02.2023 määruse haldusasjas nr 3-22-2710 resolutsiooni punktid 2–6 ning ennistas Marina

Minerals OÜ kaebuse esitamise tähtaja nõude osas, millega taotleti Kohila valla kohustamist

kaaluda uuesti Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku

andmist. Tallinna Ringkonnakohus saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.

5. Kohila valla keskkonnanõunik andis 21.12.2022 kirja teel Marina Minerals OÜ-le teada,

et vallavolikogu võttis arvamuse andmiseks menetlusse Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise

uuringu loa muudetud taotluse. Kohila Vallavolikogu otsustas 29.12.2022 otsuses nr 49 mitte

nõustuda geoloogiliste uuringutega muudetud uuringuloa taotluses näidatud alal.

6. Marina Minerals OÜ esitas 30.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kohila

Vallavolikogu 29.12.2022 otsuse nr 49 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Kohila valla

kohustamiseks uuesti kaaluma Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa

väljastamiseks nõusoleku andmist 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (haldusasi nr

3-23-208).

Tallinna Halduskohus liitis oma 15.08.2023 määrusega haldusasjad nr 3-23-208 ja 3-22-2710

ühte menetlusse. Liidetud haldusasi jagati ümber kohtunik Daimar Liivile, kes võttis kaebuse

oma 29.09.2023 määrusega oma menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 15.01.2024.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

7. Kaebaja palub liidetud kaebuse rahuldada. Kaebaja jääb ka kõigi vaidemenetluse raames

esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada. Seejuures käsitleb kaebaja

vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse sisulisi puudusi selguse huvides ning korduste vältimiseks

koos.

Kaebaja leiab, et nii Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsus nr 37, selle suhtes tehtud vaideotsus

ning Kohila Vallavolikogu 29.12.2022 otsus nr 49 on õigusvastased järgmistel põhjustel.

7.1.

Maapõueseaduse (MaaPS) § 4 lg 2 alusel on maavara geoloogiline uurimine

maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.

Geoloogilise uurimistöö läbiviimise loa andmise üheks eelduseks on MaaPS § 27 lg 7

kohaselt kohaliku omavalitsuse poolt antav kirjalik arvamus taotluse kohta (loa

andmisega nõustumine).

7.2.

Kaebaja leiab, et vastustaja ei teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt ja

vastavad vead tõid kaasa õigusvastased otsused.

7.2.1. Vastustaja on ekslikult ja samas vastuoluliselt samastanud uuringuloa

osas nõusoleku andmise menetluse kaevandusloale nõusoleku andmise

menetlusega – tuginedes seetõttu läbivalt mitteasjakohastele kaalutlustele.

Vastustaja läbiv ja põhimõtteline kaalutlusviga, mis mõjutas väga oluliselt vastustaja otsustust,

seisneb selles, et ta on põhjendanud uuringuloa väljastamisega mittenõustumist argumentidega,

mis vastustaja hinnangul välistaksid kaevandamisloa väljastamise. Sisuliselt kõik KOV-i

argumendid lähtuvad eeldusest justkui taotletaks kaevandusluba. Seega on vastustaja

põhjendamatult võrdsustanud geoloogilise uuringu loa taotlemise kaevandusloa taotlemisega.

Kaevandusloa taotlemine ja uuringuloa taotlemine on kaks eraldi menetlust, milles on

asjakohased erinevad kaalutlused. Ka Riigikohus on asunud ühesele seisukohale, et uuringuloa

väljastamine ei anna õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks (vt lahend nr 3-3-1-37-15).

Seetõttu ei saa ka uuringuloa andmisest keeldumist põhjendada sellega, et esinevad

(väidetavad) kaalutlused kaeveloa mitteväljastamiseks.

7.2.2. Uuringuala asumine looduslikul haljasmaal ja valla üldplaneering ei

välista uuringute läbiviimist ega isegi kaevandamist – valla vastupidised väited

on alusetud.

Vald on eiranud kaebaja argumente, et enne uuringute läbiviimist ei olegi võimalik planeeringus

võimalikule kaevandamisele viidata ega vastavat sihtotstarvet määrata.

Teiseks on vald eiranud kaebaja väiteid, et teiste ja oluliselt suurema keskkonnamõjuga

ehitusobjektide puhul (Rail Baltic (RB) trass, liiklussõlmed, tanklad, aga ka Urge

kruusakarjäär) ei ole vald samu asjaolusid probleemseks pidanud. Eeltoodu kinnitab valla

seisukohtade otsitust ja pealiskaudsust. Näiteks Urge kruusakarjäär paikneb väikeelamu

otstarbega maadest vahetult lõunas (vt lisatud kaarte, lisad 15-17, dtl 155-157), kuid selle puhul

ei ole vald näinud vastuolu ei planeeringuga ega riski põhjaveele.

7.2.3. Kaebaja leiab, et valla väited liikluskoormuse suurenemise kohta on

mitteasjakohased ja alusetud, sest esiteks ei suurenda geoloogiliste uuringute

teostamine liikluskoormust.

Teiseks, nagu kaebaja on ka vaides põhjendanud, võib RB ehitust arvestades eeldada, et

Kõrgemäe uuringuruumis kaevandamise korral liikluskoormus valla teedele pigem väheneb

võrreldes olukorraga kui täitematerjal tuleks kohale vedada teistest, kaugemal asuvatest,

maardlatest. Puudub vaidlus, et RB trassi ja viaduktide ehituseks on täitematerjali vaja. Kui

seda ei ole võimalik tuua objekti lähedalt (nt Kõrgemäe uuringuruumist), siis tuleb seda valla

erinevaid teid pidi kohale vedada kaugemalt. Seega Kõrgemäel kaevandamise korral

transpordist tulenev keskkonnamõju kokkuvõttes hoopis väheneks. Valla kaalutlus ei ole

faktiliste asjaoludega kooskõlas.

Kolmandaks on valla tegevus vastuoluline. Vaideotsuses on vald heitnud kaebajale ette, et

eeltoodud loogilised järeldused on oletuslikud. Samas pole KOV jätkuvalt vähimalgi määral

põhjendanud, millistel faktidel, uuringutel vms tugineb valla lakooniline järeldus, et

kavandatavate tegevustega (eriti geoloogiliste uuringute läbiviimisega) liikluskoormus

suureneks.

7.2.4. Kaebaja leiab, et valla viited oluliste häiringute (müra, tolm, vibratsioon,

joogivee kvaliteet) kaasnemisele on paljasõnalised ja alusetud ja vastavad valla

kaalutlused ei ole geoloogilise uuringu taotlemise kontekstis üldse asjakohased

kaalutlused.

Mitte ühestki tõendist ei nähtu kavandatava geoloogilise uuringuga ülenormatiivse

keskkonnamõju tekkimine. Faktidest vastustaja antud juhul lähtunud ei ole.

Kui keskmiselt meetri paksuse kruusakihi realiseerimine oleks piirkonna põhjaveele ohtlik

tegevus (sh oluline müra või tolmu tekkeallikas), siis ei tohiks Kohila vallas enam mitte ühtegi

vundamendiauku kaevata, põldudelt peaks kaduma traktorid ja metsadest metsamajandamisega

tegelevad masinad – rääkimata tavasõidukitest ja rasketehnikast, mis näiteks RB raudteetrassi

ehitamisel osalevad.

Vaideotsuse väited, justkui poleks vallale kohalikele elanikele antud selgituste sisu teada, on

kummastavad ja ebaõiged. Vald on ise olnud kõikide pöördumiste koopias ja vaideotsuses (dtl

132-138) on vastavatele kirjadele ka viidatud (vaideotsuse lk 1). Samuti on ebaselge, millel

põhineb vaideotsuses viidatud maakomisjoni järeldus, et elanike kartused on eeldatavalt

põhjendatud. Muu hulgas ei ole vald kogu haldusmenetluse jooksul teinud ühtegi toimingut,

selgitamaks välja, kas selline eeldus on põhjendatud või mitte. Kaebaja on esitanud omapoolsed

põhjendused,

mis

kinnitavad

elanike

mure

alusetust.

Uurimispõhimõtte

ja

põhjendamiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks ei piisa sellest, et KOV tituleerib kaebaja

väited pealiskaudseks ja populistlikuks (kasutades sõnasõnalt kaebaja poolt KOV-i kohta

avaldatud termineid).

Analoogselt on alusetud vaideotsuse väited, et kohalikel elanikel puudub negatiivset mõjude

puudumise osas kindlus. Vald on teadlikult eiranud asjaolu, et kaebaja on olnud valmis esitama

omapoolse garantiikirja – ehk pakkunud veel täiendavat kindlust. Vald oleks saanud ise

kaebajaga läbi rääkides (mh garantiikirja tingimuste osas) elanikele kindlust pakkuda, kuid pole

seda isegi proovinud.

Veelgi enam, vaidlustatud otsusest ja vaideotsuse põhjendustest nähtub, et Kohila vald ei ole

senimaani saanud aru (või tahtnud aru saada), et kavandatava tegevuse puhul ei oleks tegemist

tüüpilise kruusakarjääriga, mis tegutseb suurel maa-alal 15-20 aastat, vaid kavandatav arendus

realiseeritaks paari aasta jooksul ühe konkreetse objekti (RB) raames ja läheks seejärel koheselt

korrastamisele.

Arvestades RB trassi ehitamisega piirkonnale kaasnevaid mõjusid, ei ole Kõrgemäe karjääril

üldse olulist (keskkonna)mõju, olgu see väide vallavolikogu hinnangul jõhker või mitte. Selles

kontekstis ei saa olla kuidagi asjakohased ega olulised vaideotsuses (lk 3) tehtud viited

piirkonnas kavandatud teisetele planeeringutele ja nendega seotud õiguspärasele ootusele. RB

trassi ehitusega kaasnevate häiringute mastaap on lihtsalt kavandatava karjääri mastaabist

kordades suurem ja seega ei mõjutaks Kõrgemäe uuringuruumis kaevandamine piirkonna

ökoloogilist jalajälge tervikuna. Nagu kaebaja on oma vaides märkinud: ei ole sealjuures olulist

vahet, kas samas ehitustsoonis (analüüsi lisa 4, 5, 6 ja 7) ammutatakse ehituseks vajalikku 0,5

kuni 1,5 meetri paksust kruusakihti või mitte.

KOV ei ole väidetavaid häiringuid RB ehituse kontekstis vähimalgi määral analüüsinud.

Isegi kui häiringud tekiksid, on tavapärane häiringute leevendamine või kompenseerimine.

Ühtegi nendest asjaoludest kohalik omavalitsus kaalunud ei ole. Kohaliku omavalitsuse

vastuväide on otsitud, näilik ja asjatundmatu.

Kõike eeltoodut arvestades ei ole väheoluline, et samal ala kavandatakse RB trassi ehitust juba

2023. aastal. Seega tekitab vald oma alusetute vastuväidete esitamisega uuringute ja võimaliku

kaevandamise põhjendamatu viivituse, mille tõttu võib kõige vajalikum ja sobilikum aeg

kaevandamiseks mööda minna. Seeläbi suurendaks vald ise liikluskoormust ja ökoloogilist

jalajälge.

7.2.5. Kaebaja leiab, et valla viited riigi huvi puudumisele ja väidetavale piirkonna

varustuskindlusele on mitteasjakohased ja ebaõiged.

Nagu kaebaja vaides selgitas, ei ole valla viidatud riiklikud dokumendid antud uuringuloa

taotluse lahendamisel asjakohased: (a) eramaal ja eraomandis oleva maavara puhul

varustuskindlust ei arvutata; ning (b) paari aasta jooksul maardla kõrval asuva ehitusobjekti

jaoks 60 000 m3 ehitusmaavara realiseerimine ei ole kuidagi 2050. aastani kavandatava riikliku

maapõue poliitika põhialustega seostatav.

Vaideotsusest (lk 5) nähtuvalt ignoreerib KOV asjaolu, et eramaa puhul varustuskindlust ei

arvestata. Teisisõnu, samamoodi nagu maaomanikul on õigus realiseerida oma maal kasvavat

metsa, on tal õigus realiseerida ka 0,5 kuni 1,5 m paksust kruusakihti, eriti kui sellega reaalselt

häiringuid ei põhjustata. Seega ei ole väidetav riigi huvi puudumine (mis isegi ei vasta tõele, vt

altpoolt) antud juhul asjakohane kaalutlus.

KOV-i viidatud MaaPS § 35 lg 1 p 9 kohaselt keeldutakse geoloogilise uuringu loa andmisest,

kui loa andmine on vastuolus riigi huviga. Kohila vald on ekslikult leidnud, et riigi huvi

puudumine (mis on eramaade puhul tavapärane), on võrdsustatav riigi huviga vastuolus

olemisega. Veelgi enam, riikliku huvi hindamine ja arvestamine on uuringuloa taotluste

menetluses KeA, mitte KOV-i pädevuses. Seega on Kohila vald otsuste tegemisel ületanud ka

oma pädevuse piire.

Lisaks leiab kaebaja, et Kohila vald on varustuskindlusega seotud argumentide kaalumisel

(mida sisuliselt ei olegi tehtud) rikkunud ka uurimispõhimõtet. Nii näiteks ei ole vald

arvestanud antud küsimust käsitlevate uuringutega:

(a)

Skepast & Puhkim OÜ 19.04.2017 töös Rail Balticu ehitamiseks vajalike

ehitusmaavarade varustuskindluse uuring (vt lisa 18, dtl 158-183) on järeldatud: Harjumaa –

varustuskindlus on teeninduspiirkonna osas uuringu tegemise hetkel rahuldav, kuid uute varude

lisandumiseta langeb vahemikus 2020-2025 kriitilise piiri lähedale (vt lk 5 ja 6 joonised ning

lk 6 kokkuvõtet;). Seega oli varustuskindlus tagatud 2017. aastal, kuid uuringus öeldi selgelt

välja, et 2020-2025 on uusi varusid juurde vaja. Sama on leitud uurimistöö punkt 7 kokkuvõtvas

osas (lk 22).

(b)

Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uuring kinnitab MM väiteid täitematerjali vajaduse

kohta: „Kuna vajadus eelkõige kvaliteetse ehitusliiva järele kasvab seoses Harjumaale ja

naabermaakondadesse planeeritud suurte taristuobjektide ehitamisega, siis pikemaajalise

varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on vajalik teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu

arvele võtmiseks.“ (vt lk 170; väljavõte lisa 19, dtl 184-185).

(c)

Riigikontrolli poolt Riigikogule esitatud 22.11.2022 auditis Ehitusmaavaradega

varustamise kindlus on üheselt leitud, et suurte objektide (TEN-T ja RB) ehitamisel 2030.

aastaks maavara ei jätku ja tuleb avada uusi karjääre (vt väljavõte presentatsioonist, lisa 20, dtl

186, olulisem osa 2 vasakpoolset kasti, eriti kollasel taustal olev osa ja Riigikontrolli audit, lisa

21, dtl 187243): Muuhulgas on Riigikontrolli auditis leitud, et KOV-i poolt viidatud 06.06.2017

strateegiadokument „maapõue poliitika põhialused aastani 2050“ ei arvesta tegelikku olukorda.

Kui vald pidas varustuskindluse kaalutlust asjakohaseks (mida see ei ole), siis oleks vald

pidanud varustuskindlust puudutavaid asjaolusid ka täiendavalt täpsustama, mitte üksnes

tuginema kohalike elanike oletuslikele väidetele. Vald seda ei teinud, rikkudes haldusmenetluse

põhimõtteid. Rikkumine tõi kaasa ebaõige haldusotsustuse.

7.2.6 Kaebaja leiab, et vastustaja jättis nõuetekohaselt määratlemata ning tuvastamata kõik

põhjendatud huvid ega kaalunud neid vastastikuses seoses. Nii ei ole vastustaja tuvastanud, kas

kõnealusel juhul esineb mingi üldisem või laiem avalik huvi ning kui jah, siis milline see on ja

milles see väljendub. See tähendab ühtlasi, et võimalikku kõnealust avalikku huvi pole

võrreldud muude asjakohaste põhjendatud huvidega. Vastustaja pole selle tahu osas mingit

põhjendatud hinnangut andnud. Sealhulgas ei ole KOV kaalunud asjaolu, et uuringuruum asub

RB trassi lähedal ja seetõttu võib geoloogiliste uuringute tegemine olla avalikes huvides. Seega

on vastustaja jätnud arvestamata asjaolu, et avalik huvi võib hoopis toetada loa väljastamist.

Samuti ei ole KOV avalikku huvi määratlenud seeläbi, et taotletav uuring võib anda olulist

teavet liiva ning kruusa kohta (vt ka MaaPS § 20 lg 2 p-d 1-2), millel võib olla tähtsus

piirkonnale või isegi kogu Eesti Vabariigile. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta pole neid

asjaolusid vaaginud.

Täielikult on jäänud tuvastamata ning arvestamata kaebaja huvi tegeleda ettevõtlusega ning

teenida majandustegevusest kasumit (PS § 31). Miks ei ole vastustaja neid arvestanud ning

muude huvidega kaalunud, pole vaidlustatud otsuses ega vaideotsuses põhjendatud. Taoline

minetus tähendab ühtlasi, et vastustaja pole nõuetekohaselt teostanud kaalutlusõigust.

7.2.7. Kaebaja toob välja, et vastustaja pole vaidlustatud otsustes ega vaideotsustes käsitlenud

ega arvestanud õiguse üldpõhimõtteid, mis on oluline viga kaalutlusõiguse kasutamisel.

Vaidlustatud otsusest ja vaideotsusest nähtub, et esiteks ei ole vastustaja hinnanud loa andmisest

keeldumise proportsionaalsust (PS § 11).

Vastustaja pole nõusolekust keeldumisel järginud ka mõistlikkuse põhimõtet, jättes

analüüsimata, kas loa väljastamiseks nõusoleku andmine ja uuringu läbiviimine võib olla

mõistlik. Kaebaja hinnangul tuleb pidada mõistlikuks seda, kui uuritakse maapõue koostist

ning tehakse selle käigus muuhulgas kindlaks, kuivõrd võib hilisem kaevandamine olla

põhjendatud. Selle käigus saaks olulist teavet ka vastustaja võimalike tulevaste otsustuste

tegemiseks.

Riigikohus rõhutas asjas nr 3-4-1-4-03, et nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab olema õiglane

(otsuse p 16). Vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses pole antud hinnangut sellele, kas

olemasolevate asjaolude ning arvestatavate huvide tõttu on loa väljastamisega mittenõustumine

õiglane. Kaebaja arvates ei ole õiglane mitte nõustuda loa väljastamisega olukorras, kus

taotletav uurimine ei saa rikkuda kohalike elanike õigusi ega saa kahjustada keskkonda, samuti

kui pole kaalukaid põhjendusi, miks ei tuleks taotletavat uurimist läbi viia.

7.2.8. Arvestades

ülal

toodud

asjaolusid

on

Kohila

Vallavolikogu rikkunud põhjendamiskohustust.

7.2.9. Vaidemenetlus ei vastanud HMS § 83 ja § 86 nõuetele – vastustaja jättis kõrvaldamata

27.10.2022 otsuses esinenud vead – mistõttu tuleb vaideotsus tühistada.

KOV-i tegevuse pealiskaudsust ilmestab ka asjaolu, et vald on heitnud vaideotsuses kaebajale

ette uuringuruumi pindala ebatäpset kajastamist. Asjaolu, et vald ei ole väidetavalt muudetud

taotlust menetlenud (kuigi oleks saanud), ei muuda kaebaja väiteid ebaõigeks. KeA 26.12.2022

kirjas on selgelt avaldatud: „Edasises menetluses võetakse arvesse muudetud taotluse andmed.

Võimalusel palume ka kohalikul omavalitsusel arvestada arvamuse andmisel muudetud

taotlusega.“. Veelgi enam, kui pindala oleks antud juhul valla jaoks olnud oluline argument,

oleks vald saanud ja pidanud vastavaid asjaolusid hiljemalt vaidemenetluse raames täpsustama.

7.2.10. Menetlusõigusnormide oluliste rikkumiste tõttu tuleb tuvastada vastustaja seisukoha

õigusvastasus, vaideotsus tühistada ja kohustada vastustajat uuringuloale nõusoleku andmist

uuesti kaaluma.

7.3. Kaebaja leiab, et Kohila Vallavolikogu 29.12.2022 otsus nr 49 on lisaks ülal toodule

õigusvastane ka järgmistel põhjustel.

7.3.1. Vald on täielikult eiranud kaebaja kinnitusi, et uuringuruumi planeeritakse kasutada

üksnes ja ainult RB tarbeks ning pärast RB trassi ehituse lõppu läheks perspektiivala koheselt

korrastamisele.

Näiteks: a) 23.08.2022 kirjas Urge küla elanikele (I kaebuse lisa 2, dtl 48-50) selgitas kaebaja,

et RB trassi ehitustööde lõpedes ala koheselt korrastatakse (metsastatakse) ja suure

tõenäosusega võtab projekt aega ca 3 aastat alates maavara kaevandamise loa väljastamisest. b)

02.09.2022 e-kirjas (vt I kaebuse lisa 3, dtl 40-41) Kohila Vallavolikogu liikmetele rõhutas

kaebaja, et geoloogiline uuring on kavandatud vaid RB ehitusobjekti tarbeks. Taotleja viitas

piirkonnas kavandatavate viaduktide täitematerjalide vajadusele (suurusjärgus 565 000 m3) ja

kohalikele elanikele saadetud kirjale. c) Ka 16.09.2022 kirjas elanikele (I kaebuse lisa 4, dtl 42-

45) on MM kinnitanud: Pärast riiklikult tähtsa ehitusobjekti [RB] valmimist on ka Kõrgemäe

perspektiivala oma ~ 60 000 kuupmeetrise maavaramahuga ammendatud ja maa-ala

korrastatud. d) Sama on kaebaja valla esindajatele veelkord kinnitanud 21.12.2022 e-kirjas (I

kaebuse lisa 13, dtl 142-143).

Eelnevast nähtuvalt pidi vald saama aru, et kavandatava tegevuse puhul ei oleks tegemist

tüüpilise kruusakarjääriga, mis tegutseb suurel maa-alal 15-20 aastat, vaid kavandatav arendus

realiseeritaks paari aasta jooksul ühe konkreetse objekti (RB) raames ja läheks seejärel koheselt

korrastamisele.

Samuti pidi vald aru saama, et RB trassi ehitusega kaasnevate häiringute mastaap on

kavandatava uuringu ning karjääri mastaabist kordades suurem ja seega ei mõjutaks Kõrgemäe

uuringuruumis kaevandamine (rääkimata uuringute läbiviimisest) piirkonna ökoloogilist

jalajälge tervikuna. Mastaabid on lihtsalt niivõrd erinevad.

Valla otsusest jääb paraku mulje, et valla esindajad ei ole nendest asjaoludest kas senimaani aru

saanud või on neid teadlikult ignoreerinud – mis on haldusmenetluse normidega vastuolus.

Kaalutlusõiguse olulist rikkumist kinnitab siinjuures see, et kõik valla argumendid on seotud

kaevandamisega, kuid antud juhul on MM taotlenud uuringuluba. Eeltoodut arvestades on

vaidlustatud otsus vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

7.3.2. Mis tahes alust väita, et taotletava geoloogilise uuringuga kaasneksid inimeste

eluskeskkonnale

ja/või

loodusele

märkimisväärsed

keskkonnamõjud

(rääkimata

ülenormatiivsest mõjust) ei ole. Nagu märgitud, ei tekiks seda ohtu isegi kaevandamise korral.

Kui riski häiringutele ei ole tuvastatud (nagu antud juhul) ei tohiks elamute lähedus iseenesest

olla põhjendatud kaalutlus geoloogilise uuringu loa väljaandmisest keeldumiseks. Seda kinnitab

ka valla enda praktika. Nii polnud elamute lähedus valla hinnangul probleemiks ei (a)

nõusoleku andmisel Künka IV uuringuruumis geoloogilisteks uuringuteks, kus kavandatav

kaevandamine mõjutaks u 100 m kaugusele jäävaid majapidamisi vähemalt 10-15 a (vt kaebuse

II lisa 7, dtl 581); ega ka (b) Urge kruusamaardla puhul, mis paikneb väikeelamu otstarbega

maadest vahetult lõunas (vt kaardid, kaebuse I lisad 15-17, dtl 155-157). Kõrgemäe

uuringualale lähim majapidamine on Nõmme maaüksus (vt kaebuse II lisa 8, dtl 582), mille

omanik ise soovib uuringuid. Ülejäänud majapidamised jäävad kaugemale.

7.3.3. Väited liikluskoormuse suurenemise kohta on endiselt mitteasjakohased, alusetud ja

tegelike asjaoludega lausa vastuolus.

7.3.4. Vastustaja on haldusmenetluse norme rikkudes eiranud kaebaja ettepanekuid garantii

väljastamise kohta – otsus on ebaproportsionaalne.

Kaebaja on taotluse esitamisest alates püüdnud kohalike elanikega aktiivselt suhelda ja nende

avaldatud muresid põhjalike selgituste ja kinnituste andmisega maandada.

Kaebaja saatis ise 28.12.2022 volikogu liikmetele digiallkirjastatud garantiikirja, märkides

„Ehk see aitab kaasa veenmaks KOV-i esindajaid, et Marina Minerals OÜ ei kavatse kellegi

elukvaliteeti piirkonnas halvendada ja kui see peaks juhtuma, siis võtame ka vastutuse.“

Vaidlustatud arvamuses ei ole vald vähimalgi määral garantiiga seonduvaid küsimusi

analüüsinud, rikkudes seeläbi haldusmenetluse norme. Veel vähem on vastustaja põhjendanud,

millistel kaalutlustel ta leiab, et kaebaja poolt pakutavad garantiid väidetavaid riske ei maanda.

Valla arvamus on selles osas täiesti põhjendamata ja ebaproportsionaalne.

Veelgi enam, vald on otsuses lausa eksitavalt märkinud, justkui poleks kaebaja pakkunud

leevendusmeetmeid võimalike negatiivsete mõjude maandamiseks. Garantiikirja, kui kaebaja

ühepoolset siduvat kinnitust ülenormatiivsete häiringute omal kulul kõrvaldamise kohta, tuleb

igal juhul käsitleda võimaliku keskkonnahäiringu leevendusmeetmena.

7.3.5. Kaebaja leiab, et vastustaja seisukohad ja tegevus on vastuolulised ja vastuolus võrdse

kohtlemise põhimõttega. See ilmneb eriti selgelt asjaolust, et samal 29.12.2022 istungil nõustus

volikogu Künka IV uuringuruumis geoloogiliste uuringute läbiviimisega. Seejuures on Künka

IV uuringuruum oma pindalalt ca 3 korda suurem ja eeldatava ehitusmaavara kogus on ca 11

korda suurem. Künka IV puhul on tegemist uue ja looduslikult rikkumata alaga, samas kui

kaebaja on soovinud lühiajaliselt RB tarbeks kasutada ala, mis on varasemalt kruusa leiukohana

kasutuses olnud (vt kaebuse II lisa 9, dtl 583).

Eelneva valguses on täiesti ebaproportsionaalne ja võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus

keelduda kaebaja taotletavale märgatavalt väiksema mastaabiga uuringule nõusoleku andmisest

põhjendusel, et „Kohila vallas on liiga palju karjääre“ (volikogu esimehe sõnad). Tegemist on

näiliku ja poliitiku populistliku argumendiga, mitte õiguspärase kaalutlusega.

Seejuures ei ole vald kolm korda suurema karjääri puhul: a) kordagi pidanud vajalikuks

tõstatada küsimust põhjavee, müra ja tolmu kui võimalike keskkonnahäiringute kontekstis; b)

viidanud väidetavale vastuolule üldplaneeringuga, kuigi ei Künka IV ega Kõrgemäe

uuringuruumi ala pole üldplaneeringus määratletud perspektiivse maardlana; c) teavitanud

uuringuloa taotlusest kohalikke elanike ega uuringud nende seisukohta leides seejuures, et

kohalik omavalitsus ei peagi kohalike elanike seisukohta küsima ega neid teavitama; d) pidanud

otsuses vajalikuks mis tahes kaalutlusi esitada.

Veelgi enam, Kõrgemäe uuringuloa puhul on vald arvestanud ja ebaproportsionaalselt suures

ulatuses tuginenud kaalutlustele, mis oleksid asjakohased alles kaevandusloa taotlemise

menetluses. Samas Künka IV taotluse puhul rõhutas volikogu esimees 29.12.2022 istungil

korduvalt, et tegemist on alles uuringuloa taotlusega ja müra, tolmu jm võimalikke häiringuid

peaks analüüsima alles siis, kui taotletakse kaevandusluba. Seega on vald kahe taotleja puhul

kohaldanud samadel asjaoludel samal päeval täiesti erinevaid põhimõtteid.

Kõrgemäe uuringuloa puhul on vald keelduvat otsust põhjendanud sellega, et geoloogilise

uuringu loa taotluse dokumentidest ei selgu, millised võimalikud keskkonnamõjud (nii inimeste

elukeskkonnale kui ka looduskeskkonnale) taotletava tegevusega kaasnevad ja milliseid

leevendusmeetmeid nähakse ette kasutada võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks.

Kummalisel kombel pole vald näinud seda probleemi Künka IV taotluse puhul, kuigi tegemist

on kolm korda suurema uuringuruumiga ja 11 korda suurema materjali mahuga – mis ilmselgelt

peaks kohalikku kogukonda kordades rohkem häirima. Künka IV taotlusest ja seletuskirjast ei

nähtu võimalike häiringute ja leevendusmeetmete osas rohkem infot kui Kõrgemäe taotluse

seletuskirjast.

7.3.6. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et menetlusõigusnormide oluliste rikkumiste tõttu tuleb

tuvastada vastustaja seisukoha õigusvastasus ja kohustada vastustajat uuringuloale nõusoleku

andmist uuesti kaaluma.

7.8. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ja palub selle rahuldada.

7.9. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 8836,08 eurot

vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 755-772).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebuse

rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega järgmistel põhjendustel.

8.1.

Kaalutlusvigadeks peetakse üldjuhul kaalutlusõiguse kuritarvitamist,

kaalutluspiiride ületamist, diskretsiooni mittekasutamist ja lubamatud kaalutlusi.

Riigikohtu 26.05.2020 otsuses nr 5-20-2 (p 34) on selgitatud, et kohaliku omavalitsuse (KOV)

vastuseisu korral tuleb loa andmisest üldjuhul keelduda.

Uuringuloa andmise menetluses saab arvestada keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete

argumentidega, samuti saab arvestada kaalutlusega, kas kaevandamine tulevikus on võimalik.

Kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist, kuid see ei ole

ainumäärav (Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-11-1018, 13.

novembri 2013. a otsus asjas nr 3-12-2075 ja Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr

33-1-37-15).

Kuna Kohila Vallavolikogu ei nõustu kunagi kaevandamisega küsitud kohas (Kõrgemäe ja

Nõmme kinnistustel), ei pea volikogu mõistlikuks nõustuda uuringuloa andmisega tekitades

kaebajal põhjendamatu ootuse kaevandusloa saamiseks, mis tekitaks omakorda kaebajal ka

kulutusi uuringu läbiviimiseks. Ei ole alust arvata, et kaebaja sooviks teostada üksnes uuringut

ja ei omaks huvi, plaani ja soovi tulevikus kaevandada.

8.2.

Vastustaja on oma 29.12.2022 otsuses toonud välja keskkonnakaitselised

argumendid, nagu:

1) Kohila valla üldplaneeringu alusel on uuringuala looduslik haljasmaa; 2) Tegemist on

kaitsmata põhjaveega alaga; 3) Taotluses näidatud uuringuruumi maa-alal ei paikne

registreeritud maavaravaru.

Vastustaja on oma 29.12.2022 otsuses toonud välja sotsiaalsed argumendid, nagu:

1)

Piirkonna elanikel on õigustatud ootus, et piirkonnas ei planeerita uuringutega ja

kaevandamisega seonduvaid tegevusi, mis tuleneb juhendist riiklike huvide kaalumiseks

ehitusmaavarade

kaevandamis-

ja

uuringulubade

taotluste

menetlemisel

lähtuvalt

varustuskindluse tagatusest;

2)

Piirkonna elanikud on vallavalitsust kirjalikult teavitanud, et ei nõustu antud piirkonnas

kavandatavate tegevustega (sh uuringutega), mis võivad edaspidi põhjustada olulisi häiringuid

kohalikele elanikele (näiteks uuringute ja kaevandamistegevusega kaasnev tolm, müra,

vibratsioon, võib halveneda joogivee kvaliteet või joogivesi hoopis kaevudest kaduda.)

Vastustaja on seisukohal, et ta on oma otsuse tegemisel kaalunud nii looduskaitselisi kui ka

sotsiaalseid argumente. Koostoimes asjaoluga, et vastustaja ei nõustu kaevandamisega küsitud

kohas, mis on hinnang tõenäosusele, on vastustaja oma otsust õieti põhjendanud. Vastustaja ei

ole kaalutlusõigust kuritarvitanud, kaalutluspiire ületanud, diskretsiooni kasutanud ja ei ole

kasutanud lubamatud kaalutlusi.

8.3. Vastustajale on arusaamatu, millised vastustaja kaalutlused on populistlikud või

milline vastustaja tehtud kaalutlus on maailmavaateliselt populistlik. Vastustaja on

seisukohal, et tegemist on pigem emotsionaalse hinnanguga, mis ei ole

põhjendatud.

8.4. Kaebaja esitab etteheite, et justkui vastustaja oleks rikkunud võrdse kohtlemise

põhimõtet.

Vastustaja tõepoolest regulaarselt väljastab nõusolekuid nii uurimis kui kaevandusloa

väljastamiseks. Kuid kindlasti ei tee vastustaja seda tuginedes isikule, kes seda taotleb ja ka

uuringu/kaevandus ala suurusele. Määravaks osutub siinkohal alati mõju keskkonnale ja

elanikkonnale ja seal, kus need mõjud on minimaalsed või olematud, nõusolek ka antakse.

8.5. Vastustaja on seisukohal, et mistahes tulevikku suunatud lubadused, millele

kaebaja ei ole pakkunud arvestatavat tagatist, ei ole tõsiseltvõetavad. Kaebaja ei

ole selgitanud, kuidas ja kunas ta plaanib ala korrastada, milliseid tegevusi ta

selleks planeerib teha. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale ka visualiseerimist,

kuidas hakkab välja nägema ala peale korrastamist võrreldes praeguse

seisukorraga. Vastustaja peab selliseid lubadusi paljasõnalisteks ja ei kaalutle neid

kaebaja kasuks. Samuti vastustaja hinnangul ei oma kaalutlusel tähtsust, millisel

objektil kavatseb kaebaja kaevandatud materjali kasutada.

Vastustaja lisab, et on arusaamatu, millest on tekkinud kaebajal arusaam, et eraõigusliku

juriidilise isiku väljastatud tagatiseta garantii justkui peaks kuidagi kohaliku kogukonda

rahustama ja volikogu liikmeid kaalutlema seda asjaolu (garantii olemasolu) kaebaja kasuks.

Üksi äriühing kahjuks ja paraku ei ole kaitstud ja garanteeritud pankroti ja likvideerimise eest,

sellise stsenaariumi puhul ei ole pakutava garantiiga vastustajal midagi peale hakata. 8.6. Ei

saa väita, et uurimine, mille käigus on plaanitud rajada 15 uurimispunkti sügavusega kuni 7

meetrit toimub kuidagi müra, tolmu ja vibratsioonivabalt. Vastustaja on neid mõjusid

kaalutlenud kaebaja kahjuks.

8.7.

Vastustaja leiab, et ei saa väita, et uuringu läbiviimine ei tooks kaasa

liikluskoormuse suurenemist. On ilmselge, et uuringu välitöödel kasutatakse

rasketehnikat ja see toob kaasa liikluskoormuse suurenemise.

8.8.

Vastustaja leiab, et tema MaaPS § 27 lg 7 kohaselt antud arvamused ja vaideotsus

ei ole õigusvastased. Esmalt juhib vastustaja tähelepanu, et kaebaja kohustamiskaebus

põhineb sellel, et vastustaja arvamused on õigusvastased ning arvamuste andmist tuleb

seetõttu uuesti kaaluda. Samas puudub kohtul vajadus anda hinnang varasemalt antud

arvamustele, kuna Keskkonnaameti menetluses on 22.02.2023 muudetud taotlus.

Olukorras, kus menetluses on uus muudetud taotlus, ei oma vastustaja poolt varasemalt

esitatud taotluste osas antud arvamused menetluses tähtsust. Varasemalt antud

arvamused ei tingi kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu

tegemist. Muudetud taotluse osas esitatakse MaaPS § 27 lg 7 kohaselt uus arvamus,

mille põhjal tehakse loamenetluses otsus. Seega puudub vajadus hinnata vastustaja

poolt varasemalt esitatud arvamuste õiguspärasust, kuna need ei mõjuta lõpliku otsuse

tegemist.

Eeltoodust hoolimata ei nõustu vastustaja ka 27.10.2022 ning 29.12.2022 arvamuste ja

vaideotsuse osas kaebuses esitatud etteheidetega.

Täiendavalt märgib vastustaja, et arvamustes ei ole ekslikult ja vastuoluliselt samastatud

uuringuloa osas nõusoleku andmise menetlust kaevandamisloale nõusoleku andmise

menetlusega ega lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Kohtupraktika kohaselt on uuringuloa

andmise menetluses asjakohaseks ka kaalutlus, kas kaevandamine on tulevikus võimalik.1

Tegemist ei ole olnud ka vastustaja ainsa kaalutlusega. Vastustaja on täiendavalt kaalunud

sotsiaalseid ja keskkonnahoiualaseid argumente, mis on samuti uuringuloa menetluses

kohasteks kaalutlusteks.2 Nõusoleku andmisest keeldumist on põhjendatud muuhulgas

vastuoluga valla üldplaneeringuga ning piirkonna elanike vastuseisuga, mida on kohtupraktikas

peetud kohasteks kaalutluseks. 2 Asjakohaseks on ka kaalutlus, et tegemist on kaitsmata

põhjavee alaga, kuna ka uuringutega kaasnes varasemate taotluste kohaselt 7 meetri sügavuste

aukude kaevamine. Samuti on selge, et ka uuringutegevusega (kaeveaukude tegemisega)

kaasneb tolmu, müra ja vibratsiooni levik, suureneb ka liikluskoormus töid läbi viivate

sõidukite poolt, mistõttu on tegemist asjakohaste kaalutlustega.

Seoses kaebaja etteheidetega, et vastustaja pole hinnanud kaebaja kinnitusi, et uuringuruumi

planeeritakse kasutada üksnes ja ainult Rail Balticu (RB) objekti tarbeks ja pärast trassi ehituse

lõppu läheks perspektiivala korrastamisele ning et arvestatud ei ole kaebaja ettepanekuid

garantii väljastamise kohta, märgib vastustaja, et kinnitused ja ettepanekud ei ole seotud

uuringuloa väljastamisega, vaid potentsiaalse kaeveloa küsimusega.

Samuti märgib vastustaja, et asjakohatud on kaebaja etteheited, et arvamused on

põhjendamispuudustega. Käesoleval juhul on arvamuste näol tegemist menetlustoimingutega,

millele ei kohaldu HMS § 56 põhjendamisnõuded ega ka HMS §-s 108 sätestatud põhjendamise

reeglistik.4 Riigikohus on rõhutanud, et eelkõige iseseisvalt halduskohtus vaidlustatavaid

menetlustoiminguid tuleb igal juhul põhjendada isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul

1 RKHKo nr 3-3-1-37-15, p 14, TlnRngK otsus nr 3-11-1018, p 17 2

RKHKo nr 3-3-1-27-15, p 11.

2 TlnRngK otsus nr 3-11-1018, p 15.

4 RKHKo nr 3-17-2766, p 29 ja 29.1.

määral.1 Käesoleval juhul on arvamused põhjendatud kaebaja õiguste kaitse võimaldamiseks

vajalikul määral. Samuti on 27.10.2022 otsuse põhjendamiskohustuse täitmise hindamisel

oluline, et lisaks otsusele sisalduvad põhjendused ka vaideotsuses. Riigikohtu praktika kohaselt

tuleb vaideotsuse põhjendusi arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega.6

8.9. Vastustaja leiab veel, et kaebajal puudub kaebeõigus ning pole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Käesoleval juhul ei ole vastutaja saanudki otsustada kohustamiskaebusega nõutava

taotluse lahendamise üle. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse selleks, et vastustaja kaaluks

uuesti kaebaja poolt taotletava Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks

nõusoleku andmist. Kuna kaebaja on 22.02.2023 esitanud järjekordse muudetud taotluse, tuleks

kaebuse rahuldamise korral vastustajal seega kaaluda viimati esitatud taotluse osas nõusoleku

andmist. Vastustaja aga ei olegi saanud selle taotluse osas arvamust avaldada, kuna see esitati

alles kohtumenetluse käigus. Seega ei ole vastustaja teinud menetlustoimingut (RVastS § 6 lg 1

mõttes jätnud rahuldamata taotlust), milleks kohustamiskaebuse rahuldamise korral oleks

vastustaja kohustatud. Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus RVastS § 6 lg 1 kohaselt (vt ka

HKMS § 44 lg 1).

Käesoleval juhul ei aita kaebus kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele, kuna vastustajal tuleks

arvamust, mille avaldamist kohustamiskaebuse alusel nõutakse, avaldada ka sõltumata kaebuse

lahendamisest. Nimelt kaebaja viimati esitatud taotlus erineb oluliselt kaebaja varasema(te)st

taotlus(te)st – uurimissügavust on vähendatud 7-lt meetrilt 2,5 meetrini, uuringuõõnte arvu

vähendatud 15-lt ja 14-lt üksnes 9 uuringuõõneni, vähenenud on teenindusruumi pindala ning

hinnatava maavara kogused (30 000 m3 liiva ning 30 000 m3 kruusa puhul; esmases taotluses

olid kogused vastavalt 60 000 m3 ning 79 000 m3 , teises taotluses vastavalt 40 000 m3 ning 65

000 m3 ). Seega on oluliselt muutunud arvamuse andmise aluseks olevad asjaolud ning

vastustajal tuleb muudetud taotluse osas MaaPS § 27 lg 7 kohaselt arvamus esitada. Nii on

menetluse käigus muudetud taotluse osas arvamuse esitanud juba MaaPS § 27 lg 2 kohaselt

Maa-amet ning vastustaja teeb seda siis, kui KeA menetlusega jätkab. Eeltoodust tulenevalt ei

aita kohustamiskaebuse lahendamine kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele – vastustajal

tuleb taotluse osas nõusoleku andmise üle kaaluda sõltumata käesoleva asja lahendamisest.

Kuna kaebuse lahendamine ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele, puudub kaebajal HKMS

§ 44 lg 1 kohaselt kaebeõigus.

Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Kaebaja on

esitanud kohustamiskaebuse uuesti kaaluma kaebaja poolt taotletava uuringuloa väljastamiseks

nõueoleku andmist, kuid menetluses on kaebaja muudetud taotlus, mille osas ei ole vastustaja

veel arvamust esitanud. Samuti ei aita kohustamiskaebus kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuna

vastustaja on kohustatud esitama muudetud taotluse osas arvamuse – ehk nõutav arvamus

esitatakse sõltumata käesoleva kohtumenetluse tulemusest.

8.10. Vastustaja palub kokkuvõtvalt jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja palub kaebajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 5732,50 eurot vastavalt

kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 773-790).

Vastustaja märgib, et kui kohus peaks kaebuse rahuldama ning mõistma vastustajalt välja

kaebaja menetluskulud (milleks ei esine alust), ei ole kaebaja menetluskulud vähemalt osaliselt

1 RKHKo nr 3-3-1-62-08, p 10. 6

RKHKo nr 3-20-1548, p 15.

vajalikud ega põhjendatud ning vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavat menetluskulude

hüvitist tuleb oluliselt vähendada.

Esiteks viitab juba kaebaja poolt menetluskulude nimekirjades esitatud õigusabikulude maht, et

kulud on asja selgelt ülemäärased. Esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kaebajale

esitatud õigusabiteenust kokku 43 tunni ja 55 minuti ulatuses, mis on oluliselt suurem

vastustajale osutatud õigusabiteenuse ajamahust. Tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruka

vaidlusega, mis õigustaks menetluskulude väljamõistmist kaebaja märgitud ulatuses. Ka

kaebaja menetluskulude nimekirjaga esitatud toimingutest nähtub, et ajakulu on olnud

põhjendamatu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kulunud juba kaebuste koostamisele

kokku enam kui 23 tundi, kusjuures suure osa kaebustest moodustavad tsitaadid õigusaktidest,

vaidlustatud otsustest ning kaebuse lisaks olevatest dokumentidest (auditid ja aruanded).

Seejuures 30.01.2023 esitatud kaebus kordab suures osas juba 27.12.2022 esitatud kaebuses

esitatud seisukohti. Samuti on kaebustes suuresti keskendatud kaevandamisega seonduvatele

argumentidele, mis ei ole käesolevas vaidluses, mille esemeks on uuringuload, asjakohased.

Osa kaebaja õigusabi ajakulust (4 tunni ja 16 minuti ulatuses) on kaasnenud 17.02.2023

kohtumääruse vaidlustamisega. Ringkonnakohus küll ennistas kaebuse esitamise tähtaja, kuid

kaebajal oli võimalik kaebus esitada aegsasti, millisel juhul ei oleks vaidlust kaebuse

tähtaegsuse küsimuses tekkinud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu määruskaebuse

lahendamisega seonduv kulu mõista välja vastustajalt.

Põhjendamatu on ka 13.03.2023 ajakulu 53 minuti ulatuses, mis seondub kompromisslepingu

projekti ettevalmistamisega. Olukorras, kus pooltel puudus kokkulepe võimaliku kompromissi

peamistes tingimustes, ei ole kompromisslepingu projekti ettevalmistamine põhjendatud ning

sellega seonduvad kulud ei ole põhjendatud mõista välja vastustajalt. Samuti ei ole

kohtuvaidlust silmas pidades põhjendatud ja vajalikuks ajakulu, mis on seondub ajakirjanikuga

suhtlusega (27.12.2022 kulurida).

Viimaks on kohtuistungiga seonduv ajakulu arvel märgitud 3 tundi ja 15 minutit, samas kui

kohtuistung kestis 2 tundi ja 15 minutit.

Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja kohtul kontrollida kaebaja menetluskulude vajalikkust ja

põhjendatust ning menetluskulude väljamõistmisel seda vastavalt vähendada.

Samuti tuleb kaebaja menetluskulud mõista välja ilma käibemaksuta. Maksu- ja tolliameti

registri kohaselt on kaebaja käibemaksukohustuslane, mistõttu on kaebajal õigus

sisendkäibemaks maha arvata ning menetluskulud tuleb mõista välja käibemaksuta (Riigikohtu

otsus nr 3-20-663, p 23).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsustes märgitut, asjakohaseid õigusnorme,

poolte kirjalikke ja suulisi seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende

vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma

seisukohta alljärgnevalt.

10. Kohus nõustub kaebajaga ja leiab, et Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsus nr 37, selle

suhtes tehtud vaideotsus ning Kohila Vallavolikogu 29.12.2022 otsus nr 49 on

õigusvastased.

11. Õiguslik regulatsioon ja asjas tuvastatud faktilised asjaolud

11.1. MaaPS § 20 lg 1 sätestab, et geoloogiline uuring tehakse geoloogilise uuringu

nõuete ja korra kohaselt. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt geoloogilise uuringu käigus

selgitatakse looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis

ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite,

sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad.

Vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtis MaaPS § 27 lg 7 ( [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust.

01.01.2020]) järgmises sõnastuses: Loa andja saadab uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks

taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse

kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku

omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti.

Käesoleva otsuse tegemise ajal kehtib viidatud säte järgmises sõnastuses: Loa andja saadab

uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku

omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest

arvates. ([RT I, 07.03.2023, 6 - jõust. 08.04.2023]).

11.2. MaaPS § 35 lg 1 p 10 sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa

andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa

andmisega.

Seega on geoloogilise uurimistöö läbiviimise loa andmise üheks eelduseks MaaPS § 27 lg 7

kohaselt kohaliku omavalitsuse poolt antav kirjalik arvamus taotluse kohta ehk loa andmisega

nõustumine.

Vastava arvamuse näol on tegemist siduva toiminguga. HMS § 107 lg sätestab, et toiming peab

olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks

on seaduslik alus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning

menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja

võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.

11.3. Vastustaja on oma 27.10.2022 otsust nr 37 (vt dtl 100-102) põhjendanud

kokkuvõtvalt järgmiste argumentidega: Taotluses näidatud uuringuruumi maa-alal ei

paikne maavaravaru, mis on kantud keskkonnaregistri maardlate nimistusse.

Taotletava uuringuruumi teenindusalast ca 1,3 km kaugusel idas asub Urge

kruusamaardla (registrikaart nr 0975) ja olemasolev Urge kruusakarjääri mäeeraldis (loa

nr KL-508354, omaja Osaühing Eesti Killustik). Kohila valla üldplaneeringu alusel on

uuringuala looduslik haljasmaa. Tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga.

Uuringualal vahetus naabruses paiknevad elamud. Elamud saavad olmevee oma salv- või

puurkaevudest. Kaevandamistegevuse tulemusena suureneb liikluskoormus niigi tiheda

liiklusega Tallinn-Rapla-Türi teel.

Piirkonna elanikud on vallavalitsust kirjalikult teavitanud, et ei nõustu antud piirkonnas

kavandatavate tegevustega (sh uuringutega), mis võivad edaspidi põhjustada olulisi häiringuid

kohalikele elanikele (näiteks uuringute ja kaevandamistegevusega kaasnev tolm, müra,

vibratsioon, võib halveneda joogivee kvaliteet või joogivesi hoopis kaevudest kaduda, liiklus

muutub oluliselt ohtlikumaks jne). Puudub riiklik huvi.

11.4. Vaideotsuses (vt dtl 131-138) jäi vastustaja oma seisukohtade juurde viidates

täiendavalt sellele, et Kohila vallavalitsus menetleb uut valla üldplaneeringut. Uus

üldplaneering on vastu võetud. Selles üldplaneeringus on käsitletava ala

juhtfunktsiooniks määratud segafunktsiooniga maa-ala. Lisaks tõi vastustaja välja, et

taotletav Kõrgemäe uuringuruum piirneb täna ida, lõuna ja lääne poolelt viie (5) kehtiva

detailplaneeringu alaga, mis näevad ette elamumaa ning piirkonda teenindavate maade

moodustamise, uue äri- ja kaubanduskeskuse ehituse ja ühe tootmismaa moodustamise.

Oluline on ka asjaolu, et elamuala paikneb uuringuala (mis võib muutuda karjääriks) ja Rail

Balticu raudtee trassi vahel ning saab maavara kaevandamise korral tõsiseid häiringuid (näit.

müra, tolm, liiklustiheduse suurenemine jm).

11.5. Kohila Vallavalitsuse 29.12.2022 nr 49 (dtl 570-574) nõusoleku andmisest

keeldumise otsuses muudetud taotluse osas (taotluses on muudetud uuringuruumi ja

selle teenindusmaa pindala (6,96 ha on asendatud 5,27 ha-ga); hinnangulist maavara

kogust arvestades kaevandamiskadusid (ehitusliival 60 tuh m3 asendatud 40 tuh m3-ga

ja ehituskruusal 79 tuh m3 asendatud 65 tuh m3 -ga) ja uuringukaeveõõnte arv (10

asendatud 14-ga)) leidis vallavalitsus kokkuvõtvalt järgmist:

Kohila valla üldplaneeringu alusel on uuringuala looduslik haljasmaa. Tegemist on kaitsmata

põhjaveega alaga. Uuringualal vahetus naabruses paiknevad elamud. Elamud saavad olmevee

oma salv- või puurkaevudest. Kaevandamistegevuse tulemusena suureneb liikluskoormus niigi

tiheda liiklusega Tallinn-Rapla-Türi teel.

Piirkonna elanikud on vallavalitsust kirjalikult teavitanud, et ei nõustu antud piirkonnas

kavandatavate tegevustega (sh uuringutega), mis võivad edaspidi põhjustada olulisi häiringuid

kohalikele elanikele (näiteks uuringute ja kaevandamistegevusega kaasnev tolm, müra,

vibratsioon, võib halveneda joogivee kvaliteet või joogivesi hoopis kaevudest kaduda, liiklus

muutub oluliselt ohtlikumaks jne). Tegevus pole kooskõlas riigi huvidega.

Kohila vallavalitsus menetleb uut valla üldplaneeringut. Uus üldplaneering on vastu võetud.

Selles üldplaneeringus on käsitletava ala juhtfunktsiooniks määratud segafunktsiooniga maaala.

Taotletav Kõrgemäe uuringuruum piirneb täna ida, lõuna ja lääne poolelt viie (5) kehtiva

detailplaneeringu alaga, mis näevad ette elamumaa ning piirkonda teenindavate maade

moodustamise, uue äri- ja kaubanduskeskuse ehituse ja ühe tootmismaa moodustamise.

Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse dokumentidest ei selgu, millised

võimalikud keskkonnamõjud (nii inimeste elukeskkonnale kui ka looduskeskkonnale)

kaasnevad taotletava tegevusega ja milliseid leevendusmeetmeid nähakse ette kasutada

võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks

Võttes arvesse eelpool toodud asjaolusid, on elanikel täna õigustatud ootused, et piirkonda ei

tule tegevusi, mille tulemusena võib kaasneda maavarade kaevandamine.

12. Peamiseks vaidlusküsimuseks on käesolevas asjas see, kas vastustaja on lähtunud

uuringuloa (nii esialgse, kui parandatud taotluse alusel) kooskõlastamisest keeldumisel

asjakohastest kaalutlustest ning järginud võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse

põhimõtet (HMS § 107 lg 2).

Vastustaja on välja toonud, et Riigikohtu 26.05.2020 otsuses nr 5-20-2 (p 34) on selgitatud, et

kohaliku omavalitsuse (KOV) vastuseisu korral tuleb loa andmisest üldjuhul keelduda.

Uuringuloa andmise menetluses saab arvestada keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete

argumentidega, samuti saab arvestada kaalutlusega, kas kaevandamine tulevikus on võimalik.

Kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist, kuid see ei ole

ainumäärav (Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-11-1018, 13.

novembri 2013. a otsus asjas nr 3-12-2075 ja Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr

33-1-37-15).

Vastustaja on rõhutanud, et kuna Kohila Vallavolikogu ei nõustu kunagi kaevandamisega

küsitud kohas (Kõrgemäe ja Nõmme kinnistustel) ei pea volikogu mõistlikuks nõustuda

uuringuloa andmisega tekitades kaebajal põhjendamatu ootuse kaevandusloa saamiseks, mis

tekitaks omakorda kaebajal ka kulutusi uuringu läbiviimiseks.

Kohus märgib, et Riigikohus on selgitanud oma lahendis nr 3-3-1-37-15, millele viitas ka

vastustaja, et: „/…/ uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist

ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles

talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel

(MaaPS § 12 lg 2, keskkonnaregistri seadus § 2 lg 2 p 4). Nii taotlejal kui ka kohalikul

omavalitsusel on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast

rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Kohalikul omavalitsusel on

võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud

teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle

otsustamisel arvestada.

Kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine

tulevikus võimalikuks osutub, on see üks kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel

arvestada. Kui kohalik omavalitsus otsustab uuringuloa siiski kooskõlastada, saab ta oma

seisukohta, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks, kooskõlastamisel väljendada.

Selline tegevus on kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega

(haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2). Seejärel on uuringuloa taotlejal võimalik ise otsustada, kas

ta peab uuringute tegemist sellises olukorras otstarbekaks või loobub uuringuloa taotlemisest.

Riigikohus märgib, et ka juhul, kui kohalik omavalitsus on uuringuloaga reservatsioonideta

nõustunud, on tal õigus kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.“ Käesoleval juhul

vastustaja vaidlustatud otsuste tegemisel antud juhistest lähtunud ei ole. Kohus peab vajalikuks

selgitada vastustajale, et olukorras, kus uuringut tegemata ei ole selge kas, täpselt kus ja mis

ulatuses on üldse tulevikus võimalik kaevandamist teostada uuritava maavara suhtes, ei saa

tugineda ennetavalt üksnes kaalutlusele, et kohalik omavalitsus antud kohas kunagi ühelgi

tingimusel kaevandamisega ei nõustu. Selline põhjendus ei ole õiguspärane ega tugine seadusel.

Nagu vastustaja ka ise viitas, siis tulenevalt kohtupraktikast saab see olla üksnes üheks

argumendiks teiste asjakohaste kaalutluste hulgas. Käesoleval juhul on vastustaja aga tervikuna

põhjendanud uuringuloa andmisest keeldumist tuginedes asjaoludele, mis võiks teoreetiliselt

olla asjakohased eelkõige kaevandamisloa taotluse menetluses arvestades muidugi vastava

kaevandamisloa taotluse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (mis tuginevad mh asjakohastele

tõenditele, mitte pelgalt kellegi subjektiivsele arvamusele).

Lisaks märgib kohus, et kohalikul omavalitsusel tuleb arvestada ka MaaPS § 35 lg 3 kui ka

MaaPS § 55 lg 4, mis võimaldavad Vabariigi Valitsuse nõusolekul kohaliku omavalitsuse

keeldumisest üle minna. Seega ei saa vastustaja ka lähtuda eeldusest, et ühelgi tingimusel antud

piirkonda kaevandamisluba ei ole võimalik väljastada ja juba sel põhjusel keelduda

uuringuloale nõusoleku andmisest.

13. Alljärgnevalt peatub kohus lühidalt vastustaja poolt vaidlustatud otsustes ja

vaideotsuses konkreetselt välja toodud kaalutlustel, millele tuginedes vastustaja uuringuloa

taotlusele omapoolset nõusolekut ei andnud.

13.1. Esmalt tuleb nõustuda kaebajaga selles, et asjaolu, et valla üldplaneeringus on

uuringuala tähistatud kui haljasala (mille üle poolte vahel vaidlus puudub), ei ole

kohaseks kaalutluseks uuringuloale kooskõlastuse andmata jätmiseks.

Kaebaja toob põhjendatult välja, et enne uuringute läbiviimist (uute maardlate piiride

kindlaksmääramiseks) ei olegi võimalik planeeringus võimalikule kaevandamisele viidata ega

vastavat juhtotstarvet määrata kuivõrd teada ei ole uuringu tulemused ehk kas antud asukohas

on üldse piisavalt vastavat maavara, mida registrisse kanda või mitte (vt ka MaaPS § 15 lg 71,

mis sätestab, et planeeringute koostamisel tuleb maardlate andmetena kasutada ainult

maavarade registrisse kantud andmeid.)

Kaebaja viitab õigesti, et üldplaneeringut on võimalik ka muuta, seda eriti olukorras, kus

üldplaneeringu muutmine on menetluses ja see on jõudnud alles selle vastu võtmiseni, millele

järgnebki asjast huvitatud isikute poolt muutmisettepanekute kogumine ja läbiarutamine.

Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane valla käsitlus, mille kohaselt geoloogilised uuringud on

välistatud seetõttu, et üldplaneering seda enne uuringute läbiviimist ette ei näe. Uuringute

teostamine ei eelda kindlasti üldplaneeringus maa juhtotstarbe muutmist, kuivõrd uuringute

tegemise tulemusena maa juhtotstarve kuidagi ei muutu. Tegemist on jätkuvalt haljasalaga ja

seda uuringu läbiviimine ei muuda (vt ka uuringuloa taotluse seletuskiri p 5, kuidas uuringut

läbi viiakse dtl 25).

13.2. Samuti tuleb nõustuda kaebajaga, et uuringuloa taotluse menetluses ei ole

võimalik kaevandamisega seonduv liiklustiheduse kasv samuti asjakohane argument.

Geoloogiliste uuringute teostamine liikluskoormust ei suurenda vähemalt määral, mis

võiks üles kaaluda kaebaja huvi uuringud läbi viia võrreldes piirkonna elanike huvidega

liikluskoormuse mitte kasvamise suhtes, millele vastustaja viitab.

Isegi kui liikluskoormuse kasvu jaatada (millega kohus ei nõustu) uuringu perioodi jooksul

kopplaaduri ja mõne sõiduki võrra, siis, arvestades selle minimaalset mahtu ning võrreldes

kaebaja huve ning piirkonna elanike huve, ei oleks antud põhjusel nõusolu andmisest

keeldumine kindlasti proportsionaalne.

13.3. Kohtul tuleb nõustada kaebajaga ka selles, et valla viited oluliste häiringute nagu

müra, tolm, vibratsioon ja joogivee kvaliteedi langus kaasnemisele on kavandatava

geoloogilise uuringu loa taotlemise kontekstis paljasõnalised ja alusetud. Teisisõnu ei

ole tegemist kohaste kaalutlustega. Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses ka ühtegi

tõendit oma väidete tõendamiseks, et geoloogilise uuringuga võiks kaasneda vastustaja

poolt nimetatud häiringud.

Kaebaja on kohtuistungil selgitanud täpsemalt uuringute tehnoloogiat. Kohtule ei ole kuidagi

ära tuntav ja usutav, et vastustaja poolt märgitud häiringud võiksid uuringuloa alusel tehtava

tegevusega kaasneda mahus, mis põhjendaks selle andmisest keeldumist.

13.4. Kohus jagab kaebaja seisukohti selles, et vastustaja viited riigi huvi puudumisele

ja väidetavale piirkonna varustuskindlusele, on asjakohatud. Kohus viitab siinkohal

üksnes vastatavate kaebaja seisukohtadega nõustumisele neid pikemalt kordamata.

Eraldi rõhutab kohus siinkohal, et riigi huvi hindab Keskkonnaamet, mitte kohalik omavalitsus.

Kohus märgib, et isegi juhul, kui selles küsimuses oleks mingil põhjusel, mida kohus ei tea,

tegemist kohase kaalutlusega, on vastustaja sel juhul rikkunud oluliselt uurimiskohustust.

Kaebaja on välja toonud ka täiendavad uuringud seoses RB ehitamisega ning seal välja toodud

varustuskindluse küsimusega. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja vastavaid asjaolusid oma

otsustes ega vaideotsuses analüüsinud ei ole.

13.5. Samuti ei ole vastustaja tuvastanud ega analüüsinud erinevate poolte sh kaebaja

majanduslikke huve võimalikke avalikke huve (saada teavet maavara olemasolu või

selle puudumise kohta) ning kohalike elanike huve ega kaalunud neid vastastikuses

seoses arvestades seejuures õiguse üldpõhimõtetega nagu proportsionaalsus. Vastustaja

ei ole analüüsinud, kas on proportsionaalne keelata ära uuringud üksnes kohalike

elanike ja vastustaja enda põhimõttelisele seisukohale tuginedes, et kaevandamist nad

antud piirkonnas ei soovi ilma, et analüüsitud oleks üldse tegelikke võimalikke

kahjulikke mõju või nende puudumist just uuringute tegemisel.

13.6. Mis puudutab kaebaja viidet, et vastustaja on oma otsustes eiranud täielikult

kaebaja kinnitusi, et uuringuruumi planeeritakse kasutada üksnes ja ainult RB tarbeks

ning pärast RB trassi ehituse lõppu läheks perspektiivala koheselt korrastamisele, siis

antud küsimus seondub kohtu arvates eelkõige kaevandamisloaga, millest tulenevalt

vastustaja antud küsimust uuringuloa menetluses põhjalikumalt analüüsima ei pidanud.

13.7. Kaebajaga tuleb nõustuda aga ka selles, et olukorras, kus taotletava geoloogilise

uuringuga ei kaasne inimeste eluskeskkonnale ja/või loodusele märkimisväärseid

keskkonnamõjusid (vastustaja ei ole ära näidanud ega tõendanud, et vastavad mõjud

kaasneksid), ei ole elamute lähedus iseenesest põhjendatud kaalutlus geoloogilise

uuringu loa väljaandmisest keeldumiseks. Kaebaja on asjakohaselt viidanud, et

eeltoodut kinnitab ka vastustaja enda varasem praktika (kaebuse II lisa 7, dtl 581 ja

kaardid, kaebuse I lisad 15-17, dtl 155-157).

13.8. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebuse esitaja esitas vastustajale 28.12.2022

garantiikirja (dtl 549-550). Vaidlustatud 29.12.2022 otsuses ei ole garantiikirjaga

seonduvat käsitletud. Kohus nõustub kaebajaga ja leiab, et menetlusosalise

seisukohtadega arvestamist või mitte arvestamist tuleb põhjendada. Vastustaja seda

teinud ei ole rikkudes sellega menetlusnorme. Kohus möönab, et ühepoolne garantiikiri

(ilma konkreetse tagatiseta), ei pruugi olla alati piisav kindlustamaks kohaliku

omavalitsuse huve, kuid antud asjaolu eiramine ja analüüsimata jätmine on igal juhul

menetlusviga.

13.9. Viimaseks viitas kaebaja vastustaja seisukohtade ja tegevuse vastuolulisusele ja

võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele.

Vastustaja on selgitanud, et loa andmisel saab määravaks alati mõju keskkonnale ja

elanikkonnale ja seal, kus need mõjud on minimaalsed või olematud, nõusolek ka antakse.

Kaebaja on toonud välja, et samal 29.12.2022 istungil nõustus volikogu Künka IV

uuringuruumis geoloogiliste uuringute läbiviimisega. Seejuures on Künka IV uuringuruum oma

pindalalt ca 3 korda suurem ja eeldatava ehitusmaavara kogus on ca 11 korda suurem. Künka

IV puhul on tegemist uue ja looduslikult rikkumata alaga. Seejuures ei ole vald kolm korda

suurema karjääri puhul: a) kordagi pidanud vajalikuks tõstatada küsimust põhjavee, müra ja

tolmu kui võimalike keskkonnahäiringute kontekstis; b) viidanud väidetavale vastuolule

üldplaneeringuga, kuigi ei Künka IV ega Kõrgemäe uuringuruumi ala pole üldplaneeringus

määratletud perspektiivse maardlana (ei peagi olema); c) teavitanud uuringuloa taotlusest

kohalikke elanike ega uuringud nende seisukohta (leides seejuures, et kohalik omavalitsus ei

peagi kohalike elanike seisukohta küsima ega neid teavitama); d) pidanud otsuses vajalikuks

mis tahes kaalutlusi esitada. Vastustaja ei ole eeltoodud asjaolude sisuliselt vastu vaielnud.

Eeltoodust tulenevalt jääb kohtule selgusetuks, miks Künka IV uuringuruumi puhul ei kaalutud

samu argumente, mida kaebaja puhul (üldplaneering, põhjavesi, müra, liiklus jne). Eeltoodust

tulenevalt võib nõustuda kaebajaga selles, et selles mõttes ongi kaebajat ebavõrdselt koheldud,

sest vastustaja on kahe taotleja puhul kohaldanud samadel asjaoludel samal päeval täiesti

erinevaid põhimõtteid.

13. Kokkuvõtvalt tuleb ülaltoodud põhjustel nõustuda kaebajaga, et vaidlustatud otsused on

oluliste põhjendamispuudustega, tuginevad mitte kohastel kaalutlustel ega sisalda

asjakohaseid kaalutlusi ning on sellest tulenevalt õigusvastased. Ka vaidemenetluses ei ole

vastavaid puudusi kõrvaldatud. Eeltoodust tulenevalt on kaebus tervikuna põhjendatud ja

tuleb rahuldada. Kohus tuvastab Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 37

õigusvastasuse ja tühistab 24.11.2022 vaideotsuse nr 43. Samuti tuvastab kohus

käesolevaga Kohila Vallavolikogu 29.12.2022 otsuse nr 49 õigusvastasuse ning kohustab

Kohila valda uuesti kaaluma Kõrgemäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa

väljastamiseks nõusoleku andmist kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

arvestades nii kohtuotsuse põhjendusi kui ka vajadusel muutunud asjaoludega.

Kohustamisnõude osas märgib kohus, et ei nõustu vastustaja seisukohaga selles, et kaebajal

puudub kaebeõigus, kuna kaebaja on esitanud kolmanda muudetud uuringuloa taotluse, mille

menetlus on hetkel KeA-s peatatud seoses käesoleva kohtuvaidlusega. Kohus on kaebeõiguse

küsimust lahendanud nii oma 19.10.2023 määruses kui ka 15.01.2023 kohtuistungi

protokollilise määrusega jättes vastavad vastustaja taotlused rahuldamata. Kohus jääb oma

seisukohtade juurde. Kaebaja on asjakohaselt selgitanud, et tegemist on ühe menetluse raames

esitatud taotluse (mida on küll täpsustatud) menetlusega. Kohtule ei nähtu, et vastustajal oleks

kuidagi takistatud kohustamisnõuet täita. Samas võib on käesolev kohtuotsus vastustajale

oluliseks allikaks oma seisukoha kujundamisel ja täidab ühtlasi ka preventiivset funktsiooni

võimaliku õigusvastase otsuse langetamise vältimiseks. Vastustajal tuleb uuel otsustamisel

arvestada eeltoodud kohtu põhjendustega ning lahendada uuesti Kõrgemäe uuringuruumi

geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusoleku andmise küsimus lähtudes kaebaja nõusolekul

KeA menetluses olevast taotlusest ja arvestades otsustamisel erisusi, mis tulenevad taotluse

muudatusest.

Menetluskulud

14. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks.

Kaebaja palub mõista vastustajalt välja menetluskulud kokku summas 8836,08 eurot vastavalt

kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 755-772).

Kohus leiab, et menetluskulud on vastavalt kehtivale seadusele välja mõistetavad (vt ka HKMS

§ 109 lg 1).

Vastustaja palub kaebaja menetluskulusid nende välja mõistmisel vähendada.

Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust, on menetluskulud suuremas osas ka

põhjendatud ja vajalikud. Kohus nõustub siiski vastustajaga selles, et mitte kõik menetluskulud

ei ole põhjendatud.

Vastustaja on õigesti tähelepanu juhtinud asjaolule, et kohutuistungi aeg oli 2,5 h, mitte 3,5 h.

Samuti ei saa antud juhul pidada põhjendatuks ajakirjanikule antud intervjuuga seotud

menetluskulusid. Arvestada tuleb ka sellega, et liidetud kaebuses kordas kaebaja suures osas

juba esitatud argumente. Vaidlust iseenesest ei saa pidada väga mahukaks ja keerukaks. Samuti

tuleb arvestada sellega, et kaebaja on käibemaksukohuslane (reg.nr EE101960722), millest

tulenevalt tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt peab

kohus vähendama kaebajale välja mõistetavaid menetluskulusid.

Kaebaja menetluskulud ilma käibemaksuta olid kokku 7388,50 eurot. Kohus peab lähtudes ülal

toodud asjaoludest ja käesoleva asja mahust ja keerukusest põhjendatuks vähendada

menetluskulusid kokku 10% võrra.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku

summas 6649,65 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebajal tuleb teatada vastustajale andmed, kuhu

tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv Kohtunik