2-23-116895/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-116895

Tsiviilasi

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi ESTICO & Partners

OÜ vastu võla 20 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood:

10811490; Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10143);

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post:

elari.arjakas@eftalegal.ee);

Kostja: ESTICO & Partners OÜ (registrikood 14547133;

asukoht Kõrre tee 10, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harju

maakond 76909, e-post: info@esticopartners.eu)

Hageja

seaduslik

esindaja

M.

P. (e-post:

info@esticopartners.eu)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA hagi ESTICO & Partners OÜ vastu.

2. Välja mõista kostjalt ESTICO & Partners OÜ hageja OÜ EUROPARK

ESTONIA kasuks leppetrahvivõlgnevus 20 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot,

kokku 60 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja ESTICO & Partners OÜ kanda.

4. Välja mõista kostjalt ESTICO & Partners OÜ hageja OÜ EUROPARK

ESTONIA kasuks menetluskulud 320 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja

õigusabikulud 220 eurot).

5. Välja mõista kostjalt ESTICO & Partners OÜ hageja OÜ EUROPARK

ESTONIA kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177

lg 4).

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik, vastutav kasutaja

vähemalt alates 07.08.2017 kuni 25.04.2022. Nimetatud sõidukit pargiti korduvalt hageja

opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu rikkumiste tõttu

on väljastatud leppetrahvinõuded, mis on käesoleva ajani tasumata: 20.10.2020 Haabersti

Rimi, Tallinn, leppetrahvinumber 1412010201819062, maksetähtaeg 03.11.2020,

võlgnevuse summa 10 eurot; 19.07.2021 Haabersti Rimi, Tallinn, leppetrahvinumber

1481907211643029, maksetähtaeg 02.08.2021, võlgnevuse summa 10 eurot.

2. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna mõlemal korral oli parkimise eest

tasumata. sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual

vastaval

alal

parkimisõigust

andvat

parkimiskaarti/luba

või

parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud

päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist ega ei oldud fikseeritud

parkimise algusaega.

3. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades

need sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja

leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil

viidatud.

4. Kohtueelselt saatis hageja kostjale meeldetuletuskirju võlgnevuse kohta, kuid kostja

meeldetuletuskirjale ei reageerinud.

5. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte ning iga hageja poolt opereeritava parkla

sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või

viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki

parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu

sõlmimiseks,

kui

sõiduki

kasutaja

auto

hageja

parklasse

pargib.

Lisaks

parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb

eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused.

Eeltoodust tulenevalt pidid kostjale olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli

võimalik parkimistinigmustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu

sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale

tehtud

nähtavaks

hagejale

kuuluvale

eraparkla

alale

sisenemise

teave

koos

lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas tüüptingimustes

sõnaselgelt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hageja poolseks lepingu

sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja (kostja) lepingu

sõlmimiseks nõustumuse. Seega oli poolte vahel sõlmitud leping.

6. Hageja on seisukohal, et parkimislepingu pooleks on kostja. Vastavalt Maanteeametist

saadud teabele oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise

ajal, mis tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata,

kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise

operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hagejale kuuluvale parkimisalale

sõiduki omanik/vastutav kasutaja kuni ta ei tõenda vastupidist.

7. Hageja leiab, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes – puudus parkimisluba.

Hageja ja kostja vahel tekkis sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu

tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi. Võttes

arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal

õigus esitada leppetrahvi nõue. Hageja esitas leppetrahvinõued kohe pärast rikkumiste

tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahve summas 20 eurot (2 x

10) ei ole tasutud.

8. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse

saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning tähitud

kirja saatmise kulu. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse

täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt

võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute

tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Hageja palub

kostjalt välja mõista võlgnevuse 20 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

9. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõuet. Kostja ei nõustu

hageja väitega, et kostja on parkimistingimusi rikkunud sellega, et sõiduki armatuurlauale

ei olnud paigaldatud parkimiskella. Nimelt asub Haabersti Rimi peasissekäigu juures ukse

kõrval paremat kätt parkimiskiosk, kuhu auto numbri sisestamisel toimub elektrooniline

parkimise kinnitamine. Seega ei vasta tõele hagiavalduses esitatud väide, et sõiduki

parkimine tuleb fikseerida ainult, kas parkimiskellaga või mobiilse parkimisega.

Tegelikkuses saavad poe külastajad enda parkimise fikseerida ka parkimiskioski kaudu.

Hageja esitab kohtule teadlikult ebaõigeid andmeid, püüdes moonutada kuvandit

parkimistingimustest, mida kostja on väidetavalt rikkunud. Elektroonilise parkimisloa

sisestamine kioskisse toimub lihtsalt. Parkimiskioski puutetundlikul ekraanil kuvataval

klaviatuuril valib asutust külastav klient pargitava sõiduvahendi registreerimisnumbri,

mille sisestamise järel näidatakse kioski ekraanil sõiduki parkimisloa lõppaeg. Kostja ei

nõustu hageja sissenõudekuluga 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud

kostjale ühe e-kirja. Kostja ei nõustu hageja väidetavate õigusabikuludega.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud

neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

11. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses

lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud

õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405

lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta

ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit

ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna

käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

12. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

14. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli sõiduki Chrysler Grand Voyager (VIN: xxxx)

numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja alates 07.08.2017.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 20 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on

rikkunud 20.10.2020 ja 19.07.2021 hageja poolt opereeritavas parklas parkimistingimusi,

parkides sõiduki, mille vastutav kasutaja kostja oli, hageja opereeritavatesse parklasse

ilma selle eest tasumata ja parkimise algusaega fikseerimata. Käesoleval juhul ei ole

vaidlust selles, et kostja hageja opereeritavas parklas hageja poolt märgitud aegadel ka

sõidukit parkis. Kostja leiab, et ta ei ole parkimistingimusi rikkunud, kuivõrd fikseeris

parkimise algusaja vastavalt lepingu tingimustele kaupluses asuvas parkimiskioskis.

16. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest

tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale

parkimise ajaks parkimiskoha.

17. Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki

sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja (edaspidi: parklaoperaatori) vahel sõlmituks

leping,

mille

kohaselt

kohustub

sõidukijuht

kasutama

parklat

vastavalt

parkimistingimustele.

Hageja

opereeritavatesse

parklasse

sissesõidu

juurde

on

parkimistingimusi ning maksumust kajastavad infotahvlid (dtl 90-99) paigaldatud viisil, et

parklasse sisse sõitvale isikule on need igal juhul hästinähtavad.

18. Vaidlust ei ole selles, et parkimistingimuste kohaselt tuleb sõiduki parkimisel

vaidlusalusesse parklasse märkida parkimise algusaeg. Hageja on selgitanud, et parkimise

algusaega on võimalik nimetatud parklas fikseerida parkimiskellaga, kirjutades parkimise

algusaja paberkandjale, kasutades automaatset elektroonilist parkimiskella või fikseerides

parkimise algusaja parkimiskioskis. Kostjale väljastati leppetrahvid põhjusel, et kostja ei

olnud enda sõiduki parkimise algusaega registreerinud. Antud vaidluses ei ole tõendamist

leidnud kostja väited, et ta fikseeris parkimise algusaja kaupluses asuvas parkimiskioskis.

Kostja taotlusel esitas hageja väljavõtte Haabersti Rimi parkimiskioskist, millest selgub, et

parkimiskioskis ei olnud kostja sõidukit xxxx leppetrahvide väljastamise päeval parkima

registreeritud (dtl 83, 84). Asja materjalidest nähtub, et kostja on sõidukit xxxx

vaidlusaluse parkla parkimiskioskis registreerinud parkimise 23.09.2021, 02.06.2022,

01.02.2023, 12.04.2023, kuid leppetrahvide väljastamise kuupäevadel (20.10.2020 ja

19.07.2021) sõiduki parkimist registreeritud ei olnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostja on 20.10.2020 ja 19.07.2021 hageja poolt opereeritavas parklas parkimistingimusi

rikkunud.

19. Hagiavaldusele on lisatud fotod (dtl 30-36; dtl 101-108), millest nähtub, et sõiduki

kojamehe vahele on asetatud leppetrahvinõuded (kollast värvi ilmastikukindel paber).

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70

mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise

osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks

peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot

äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Hageja esitatud fotodelt on

kostjale kuuluv sõiduk kajastatud piisavalt äratuntavalt – sellele viitab sõiduki värv,

kerekuju, peeglid, numbrimärgid. Hageja on esitatud fotodelt on äratuntav ka foto

tegemise asukoht.

20. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et sõidukit kasutas märgitud kuupäevadel just kostja

esindaja,

vastutab

parkimistingimuste

rikkumise

eest

sõiduki

vastutava

kasutajana/omanikuna kostja. Seega loeb kohus tuvastatuks, et leppetrahvi väljastamise

kuupäevadel on hageja ja kostja sõlminud parkimiskoha üürilepingud VÕS § 271 mõttes.

Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et sõiduk on leppetrahvi väljastamise kuupäevadel

parkinud hageja poolt opereeritavas parklas, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud

leppetrahvide ning hageja poolt tehtud fotodega. Samuti on selle asjaolu omaks võtnud

kostja.

21. Hageja parkimistingimuste kohaselt juhul kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud

korda, on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi

nõude kooskõlas parkimistingimustega ning leppetrahvinõuded kogusummas 20 eurot (2 x

10 eurot) kuuluvad kostjalt VÕS § 271 ja § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.

22. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab

hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamist. Hageja sisustab

nimetatud nõuet transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega ning kirjalike

nõudekirjade

saatmisega

kostja

äriregistrijärgsele

e-postiaadressile.

Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et hageja on kostjale kohtueelselt saatnud 23.09.2021, 02.06.2022,

01.02.2023 ja 12.04.2023 nõudekirju kostja e-posti aadressile ning lisaks tegi hageja

päringu transpordiametile, mida tõendab viimase väljastatud väljavõte (dtl 52).

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule

täitnud.

23. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt

välja mõista leppetrahv 20 eurot ja vastavalt VÕS § 113¹ lg-le 1 sissenõudmiskulu 40

eurot, kokku 70 eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

25. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul

ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS §

162 lg 1 sätestatust.

26. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja kohtumenetluses 467,50 eurot (4h ja 15 min tööd),

kokku 587,50 eurot.

27. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.

Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 484²

sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas

tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt

TsMS §-le 488¹.

28. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi 15 minutit, hinnaga 110 eurot tund.

Kohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid

ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on

hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Tegemist ei

ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud

maakohtusse sadu, kui mitte tuhandeid. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis

vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega on hageja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 220 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja

mõista hageja menetluskuluna 320 eurot (100+ 220).

29. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

30. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

31. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik