3-23-1469/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1469

Haldusasi

X. Xa kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.04.2023 otsuse

nr P26O-2023-28415 ja 30.05.2023 vaideotsuse nr 5.2-

3/18847-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindajad

Meris Tammik, Aune Tamm, Livia Kask

Asja läbivaatamise viis

Istung 26.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja 15.02.2024 avaldus.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 29.03.2023 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse

töövõime hindamiseks ja tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.

1.1. Ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia.

Vahel ei saa üldse liikuda, lööb jala kohe krampi, kui jala asendit muudan. Jalalabad ja kannad

ei liigu, liikumine on seetõttu ebakindel, vaevaline, läbi valu. Jalad valutavad erinevalt, liigun

võimalikult palju autoga ja nii lähedale kui saab. Kardab väga pimedat, lumist ja libedat aega,

on kukkunud ja väga haiget saanud, taastumine on vaevaline.

Trepist üles ja alla minek on väga raske, sest kannad ja labad ei liigu, valud löövad säärtesse,

jalad tõmbavad krampi. Õnneks elab 1. korrusel.

1.2. Ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda.

Linnas liikumine on väga ebakindel, saab hakkama sillutatud teel, kuid äärekivid ja konarused

tekitavad vaeva, valusid ja ebakindlust. Üle tee ta ei lähegi, sõidan autoga õigele poole teed.

Jala ei lähe ma kusagile, vajadusel sõidan autoga objektile väga lähedale.

Siseruumides on takistused samad, valud ja krambid tekivad samuti. On enesekindlam, sest

põrandad on siledad, valgustatud, saab istuda.

1.3. Ta ei suuda ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust.

Seista ta ei saa, selg ei luba, väsib ära. Kui on pikemalt istunud, siis püsti saada on raske selja

kanguse ja valu tõttu. Istudes peab jalgu liigutama. Labajalad on kannatada saanud ja tekivad

krambid ja valud.

Püsti saab aeglaselt tõusta kätega ennast abistades, liikuma saamine võtab aega. Istuda

saamine on lihtsam. Liikumise abivahend on auto. Ta ei saa kükitada, joosta, hüpata.

Kummardab ettevaatlikult.

1.4. Ta ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Ta ei saa vasakut kätt sirutada, lihasvalud tekivad

õlavarde.

1.5. Ta ei suuda raskusteta kätega asju liigutada. Ta saab tõsta kergeid asju, üle 3 kg väldib.

2. Taotluse hindamiseks kaasati ekspertarst M. M, kes koostas 04.04.2023 eksperdiarvamuse.

Ekspertarst hindas kaebaja võtmetegevusi liikumise valdkonnas järgmiselt:

1) võtmetegevus 1.1. liikumine eri tasapindadel arvväärtus 2;

2) võtmetegevus 1.2. ohutu ringliikumine arvväärtus 2;

3) võtmetegevus 1.3. seismine ja istumine arvväärtus 0.

Ekspertarst põhjenduse aluseks võtmetegevuste 1.1. ja 1.2 puhul olid Tervise infosüsteemi

andmed: Korduvad mõlema hüppeliigese piirkonna murrud. Murrud on deformatsioonidega

kokku kasvanud, praeguseks on tugevalt väljendunud mõlema hüppeliigese deformatsioonid

ja artroosid. Rö-s on seis sama, mis oli 2018. Väliselt on deformatsioon, turse, jäik liikuvus,

valud liigutustel hüppeliigesest.

Võtmetegevuse 1.3. osas leidis ekspertarst, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS

andmetel kinnitust.

Ekspertarst hindas võtmetegevust 2.1. käte sirutamine arvväärtusega 0, sest taotleja

kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Ekspertarst hindas võtmetegevust 2.2.

asjade liigutamine arvväärtusega 0, sest taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel

töövõimet mõjutavad. 1kg eseme tõstmine ei ole piiratud.

Ekspertarst on töövõime ulatuse osas kokkuvõtvalt märkinud, et taotlejal on mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid; liigeste muud

haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud tervise

infosüsteemi andmetel kinnitust ja ei mõjuta töövõimet.

Ekspertarst tuvastas kaebajal kokkuvõtlikult osalise töövõime.

3. SKA tegi 14.04.2023 otsuse nr P26O-2023-28415, millega ei tuvastanud kaebajal puude

raskusastet ning ei määranud kaebajale sotsiaaltoetust. Kaebaja esitas vaide, mille SKA jättis

30.05.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/18847-2 rahuldamata. Vaideotsuse tegemiseks kaasas SKA

ekspertarsti A. Te.

4. Kohus arutas asja 26.01.2024 istungil, lõpetas asja arutamise ja määras otsuse kuulutamise

ajaks 16.02.2024. Kaebaja esitas 15.02.2024 kell 23:38 avalduse, mille lisaks on muuhulgas

2018. a eksperthinnang ja tõend õlakahjustuste kohta.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kohtu menetluses on kaebaja nõue otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning SKA

kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti hinnata.

6. Kaebaja vaidlustab SKA otsust seoses liikumise probleemiga. Tema jalad ei ole vanusega

läinud paremaks, vaid halvemaks. Jalgade tursumine on traumajärgne probleem, mis on

kestnud pikalt.

7. Ta kirjutas taotluses, et kasutab abivahendina autot, millega sõidab uksest ukseni, niikaua,

kui seda minu tervis lubab. Ta ei käinud pikemaid maid kui umbes 50 m ja kus oli võimalik

vahepeal puhata, istuda pingil, näiteks polikliinikus, erakorralises meditsiinis ja mõnes

kaubanduskeskuses, kus on puhkamiseks pandud käiguteedele pingid. Talviti ta ei käi

võimalusel jala. Ta on varasemalt kukkunud talvel, kui on liikumise abivahendina kasutanud

keppi.

8. Ta on paremakäeline ja keppi kasutab parema käega, kuid selle käe õlaliiges ei ole korras ja

tal on valus. Tal on ohtlik keppi paremas käes hoida ja täie keharaskusega paremakäele

toetada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Vastustaja otsus puuet mitte tuvastada põhineb töövõime hindamise käigus tehtud

ekspertarsti hinnangul. Ekspertarst andis hinnangu piirangute esinemise või puudumise kohta

erinevate valdkondade võtmetegevustes.

11. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise

tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus) § 6

lõige 1 punkti 2 kohaselt tuvastab Sotsiaalkindlustusamet tööealise inimese puude

raskusastme, võttes arvesse arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse § 4 lõikes 5 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud

arvväärtused.

Üheks valdkonnaks, mille võtmetegevusi hinnatakse, on liikumine. Selle valdkonna

võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine

ja istumine, muud liikumise piirangud.

12. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst M. M hindas kaebajal liikumise valdkonna

võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang),

võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning

võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Puude

raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise

valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine 1,33. Selleks, et oleks tegemist keskmise puudega, peab liikumise

valdkonna aritmeetiline keskmine olema vähemalt 2 (määruse § 6 lg 6).

Kuna kaebaja puhul jäi aritmeetiline keskmine alla 2, siis ei ole alust tal puuet tuvastada.

Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid valdkonna käeline tegevus võtmetegevustes.

13. Vaidemenetlusse kaasatud ekspertarst A. T leidis 29.05.2023 ekspertarvamuses, et puude

tuvastamata jätmise otsus on põhjendatud. Kaebajal oli trauma 1986. aastal. Mais 2023 on ta

käinud ortopeedi vastuvõtul hüppeliigese eespinna koormusvalu tõttu. Talle on soovitatud

vajadusel operatiivset sekkumist valude vähendamiseks. Seniks soovitatud juba varasemalt

kasutada ortopeedilisi jalatseid, tallatugesid, vajadusel valuravi.

Kaebaja ei saa kükitada, joosta, varvastele tõusta, kandadel seista, hüpata ülespoole, hüpata

allapoole, hüpata üles-alla, ronida üles-alla. Kaebaja on iseseisev liikumisel, siirdumisel,

seismisel ja istumisel.

14. Kaebaja selgitas kaebuses, et ta kasutab liikumisel abivahendit, kuid kaebusest ega ka TIS

andmetest ei ilmne, et kaebaja ei suuda iseseisvalt liikuda. Kaebaja poolt kohtule esitatud

video näitab, et kaebaja suudab iseseisvalt liikuda nii trepil kui ka kaldteel. Asjaolu, et

liikumine on aeglane ja kaebaja liigub trepil juurdevõtusammuga, et tähenda veel, et kaebajal

oleks puude raskusaste liikumise valdkonnas.

15. Puude raskusastme hindamise üle otsustamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel on kaebajal

liikumise piirangud. Määrav on see, milliseid ja kui ulatuslikke piiranguid see põhjustab

igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemisel. Ekspertiisid näitavad, et kaebaja on

liikumise piirangutega kohanenud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Kohus tagastab kaebaja 15.02.2024 avalduse. Avalduse lisaks on 2018.a eksperthinnang

ning 05.12.2023 tõend õlakahjustuste kohta. Kaebaja on avalduses mõlemale tõendile

tuginenud. Uusi asjaolusid sisaldav avaldus tuleb esitada nii, et selle saaks esitada teistele

menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne kohtuistungit (HKMS § 51 lg 3). Kui

menetlusosaline esitab avalduse seda tähtaega rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul,

kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist (HKMS § 51 lg 4). Kaebajale oli istungil

olles teada, et kohus määras otsuse tegemise ajaks 16.02.2024. Esitades avalduse uute

asjaoludega vahetult enne otsuse tegemise aega, teadis kaebaja, et kohtul tuleks avaldust vastu

võttes neid asjaolusid otsuse tegemisel hinnata. See aga tähendaks asja arutamise uuendamist

ja otsuse aja edasilükkamist. Kohus ei pea põhjendatuks asja arutamist uuendada

(halduskohtumenetluse seadustiku § 130 p 2). Kuna avaldus on esitatud tähtaega rikkudes, siis

kohus tagastab avalduse.

17. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega

tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduse, PISTS § 2 lg 1). PISTS alusel tuvastatakse tööealisel inimesel lähtuvalt igapäevastest

tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise

raskusastmega puue (PISTS § 2 lg 21). Puudel on järgmised raskusastmed:

1) sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on

täielikult takistatud;

2) raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on

piiratud;

3) keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises

esineb raskusi.

Puude raskusastme tuvastab Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral arstiõppe

läbinud isikuid (PISTS § 23 lg 1). Kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme

tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime

hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust

(PISTS § 23 lg 7). Kuna kaebaja esitas taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt

töövõime hindamisega, kasutas SKA puude raskusastme mittetuvastamisel töövõime

hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust.

19. PISTS § 23 lg 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse järgmist:

1) terviseseisund;

2) tegevusvõime;

3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest

abivajadusest;

4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele

vaatamata;

5) elukeskkond;

6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.

20. Ekspertarsti M. M 04.04.2023 eksperdihinnangu kokkuvõttev järeldus liikumise

valdkonna piirangute kohta oli, et kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas. Seda hinnangut sai Eesti Töötukassa arvestada kaebajale osalist töövõimet

määrates.

Vastustajal tuli aga puude raskusastme tuvastamisel lähtuda Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016

määrusest nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise

inimese toetuse tingimused“. Määruse § 6 lg 1 p 2 kohaselt on puude raskusastme

tuvastamisel määravaks võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele

antud arvväärtused.

Vastavalt selle määruse nr § 6 lõike 6 punktile 1 peab liikumise valdkonnas piirangu

aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme

tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu

aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75).

Ekspertarst M. M hindas kaebaja piiranguid liikumise valdkonnas järgmiselt: „liikumine eri

tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“

arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega

0 (tegevuspiirang puudub). Seega on kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33.

Ekspertarst lähtus arvvääruste andmisel sellest, et kaebaja mõlema jala hüppeliigesed on

deformeerunud, liikuvus neis on piiratud, valulik. Need andmed nähtuvad tervise

infosüsteemist (TIS, SKA vastus kaebusele lisa), mille kohaselt on kaebajal olnud mõlema

hüppeliigese piirkonna murrud, mis on deformatsioonidega kokku kasvanud: ortopeed P. L

02.02.2021 sissekanne.

Kuna kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevuste arvväärtuse aritmeetiline keskmine jääb

alla 2, siis ei olnud vastustajal võimalik tuvastada puude raskusastet.

Kaebaja piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust.

21. SKA ekspertarst A. T leidis, et kaebaja jalgade seotud piirangud ei takista tal iseseisvat

liikumist, siirdumist, seismist ja istumist.

22. Selleks, et kaebaja enda poolt välja toodud piiranguid saaks arvesse võtta, peavad need

kinnitust leidma TIS andmetes. Ekspertarstid M. M ja A. T selgitavad, et kaebajal on teatud

piirangud liikumise valdkonnas seoses kunagise traumaga. Samas võetakse puude

tuvastamisel aluseks isiku tegevusvõime ja kõrvalabi vajadus (PISTS § 23 lg 6). A. T on

teinud järelduse TIS andmetele toetudes, et kaebajal on iseseisev liikumisvõime, ta saab ise

istuda ja seista.

Kohus küsis istungil kaebajalt, kas ta kasutab teise isiku abi ka liikumisel või liigute

iseseisvalt (istungi protokoll 00:09:26, 00:11:55). Kaebaja vastas, et teine isik ei aita teda

liikumisel. Kohtusse tulles parkis auto Tallinna Reaalkooli juurde (u 100 m kohtust) ja tuli ise

jalgsi. Ta ei ole väitnud, et ei saa üldse üksi liikumisega hakkama, saab söödud ja näiteks

apteeki minna. Aga proovib parkida autoga võimalikult sihtpunkti (nt Paldiski maanteel asuv

apteek) lähedale (istungi salvestis 00:11:24, 00:12:09).

Vastates istungil kohtu küsimustele selgitas isik, et saab iseseisvalt istuda ja püsti tõusta, ei

vaja selleks kõrvaliste isikute abi. Problemaatiline järsku püsti tõusta. Kaebaja ei eitanud, et ta

saab kodus diivanil istuda ja ringi kõndida (istungi salvestis 00:28:55).

Liikumise probleem on kaebajal olnud alates traumast ca 35 aastat (istungi salvestis

00:31:00).

TIS andmed, millele ekspertarst M. M tugines, on ortopeed P. L 02.02.2021 sissekanne.

Ortopeed P. Ls sissekande kohaselt on röntgeni pildi järgi kaebaja jalgadega sama seis, mis

2018. Kaebajale on soovitatud operatsioonilist sekkumist (artrodees), kuid kaebaja on sellest

keeldunud (dtl 59).

TIS andmed, mis olid A. Te ekspertiisi aluseks, on ortopeed M. K 08.05.2023 sissekanne.

Selle kohaselt on kaebaja visiidid 2018. ja 2021.a näidanud püsivat säärte turset. Ta ei ole

nõustunud artrodeesiga, kuid kaaluda saab teistsugust operatsioonilist sekkumist (lisaluude

eemaldus sääre- ja kontsluu servadelt). Sellega oleks kaebaja nõus (dtl 58).

23. Kaebaja märkis taotluses, et ta ei ole viimase 3 a jooksul SKA kaudu saanud sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenust. Vastustaja küsis istungil, kas kaebaja on mõnes raviasutuses saanud

füsioteraapiat, taastusravi või juhiseid kuidas kodus harjutusi tehes funktsionaalset paraneda,

selg ja jalad. Kaebaja vastas, et talle on pakutud ujumist, kuid seda ei oska (istungi salvestis

00:35:35). Jalgade tursega seoses ei ole kaebaja taastusravi saanud.

24. Kaebuses märgitud probleemi parema käe õlaliigese osas ei ole kaebaja taotluses välja

toonud (dtl 36-37). Seega ei saanud ekspertarstid seda võimalikku piirangut hinnata.

Ekspertarst M. M on TIS andmetele tuginedes põhjendatult leidnud, et TIS andmed ei kajasta

piiranguid kaebaja käelises tegevuses.

25. Kokkuvõttes leiab kohus, et ekspertarstid on põhjendatult välja toonud, et kaebaja

liikumise probleemid on pikaaegselt olnud muutumatud. Kaebaja ei ole tegelenud

taastusraviga ning tema liikumise probleem ei ole saanud lahendust operatsioonilise

sekkumisega. Kaebaja poolt istungil antud selgitused kinnitavad ekspertarst A. Te hinnangut,

et kaebaja saab iseseisvalt liikuda, istuda ja seista.

Kohtul ei ole kahtlust, et SKA on liikumise valdkonna hinnangu andmisel lähtunud

asjakohastest ja objektiivsetest andmetest (TIS andmed). SKA oli õigustatud otsuse tegemisel

lähtuma dokumendipõhisest menetlusest.

Kuigi otsuse ja vaideotsuse õiguspärasuse hindamine lähtub nende tegemise ajal kasutatud

teabest, siis kinnitavad otsuse ja vaideotsuse õiguspärasust kaebaja esitatud videod

(31.07.2023 avalduse, dtl 20). Kohus vaatles neid videosid istungil (istungi salvestis

00:13:16). Nendelt nähtub, et kaebaja suudab iseseisvalt liikuda trepist alla ja üles ning eri

tasapindadel.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otsus ja vaideotsus on õiguspärased. Seetõttu puudub

alus tühistamisnõude rahuldamiseks ning SKA kohustamiseks kaebaja puude raskusastme

hindamise taotlust uuesti läbi vaadata.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

28. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime initsiaalidega, kuna otsus sisaldab

kaebaja tervist puudutavaid andmeid (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom