2-23-12105/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Kohtumääruse tegemise aeg

ja koht

16. veebruar 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-12105

Tsiviilasi

U.L-i (U.L) avaldus TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu

vastu TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: U.L (XXX), esindaja advokaat P.P

Puudutatud isik: TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu

(80160723), esindaja vandeadvokaat X.P

Menetluse liik

Ärakuulamine 17.01.2024, seejärel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata U.L-i avaldus TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu vastu

26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku otsuse osas, milles selle otsusega jäeti

TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud

summas 489,15 eurot U.L-i (U.L) kanda ning kohustati U.L-i antud summa tasuma

hiljemalt 15.07.2023 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

2. Jätta menetluskulud U.L-i kanda.

3. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista U.L TALLINN, GILDI TN 8

korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 1609,80 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. U.L esitas 24.08.2023 kohtule avalduse TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu vastu

TALLINN, GILDI TN 8 korteriomanike üldkoosoleku 26.06.2023 otsuse kehtetuks tunnistamiseks

osas, milles selle otsusega jäeti TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022

2-23-12105

üldkoosoleku kulud summas 489,15 eurot U.L kanda ning kohustati U.L-i antud summa tasuma

hiljemalt 15.07.2023 või alternatiivselt tunnistada TALLINN, GILDI TN 8 korteriomanike

üldkoosoleku 26.06.2023 otsus kehtetuks osas, milles selle otsusega jäeti TALLINN, GILDI TN 8

korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud U.L-i kanda 1/8 ehk 61,14 eurot

ületavas summas.

2. Avaldaja põhiseisukohtade kohaselt on 26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku otsus

tühine, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud kokkukutsumise korda. Avaldaja on

seisukohal, et põhikirja punkt 6.5.2. näeb ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb teatada ette

vähemalt 14 päeva, kuid 26.06.2023 koosoleku kutse saadeti välja 15.06.2023 ehk vähem kui 14

päeva. Kuigi põhikirja punkt 6.6.2 sätestab, et korduskoosoleku saab kutsuda kokku mitte vähem

kui 10 päeva pärast, tuleb avaldaja hinnangul ka korduskoosoleku puhul lähtuda põhikirja punktis

6.5.2 toodud 14-päevasest etteteatamistähtajast.

3. Avaldaja on samuti seisukohal, et põhikirja punkti 6.6.2 kohaselt ei saanud korduskoosoleku

kutset välja saata varem kui 10 päeva alates esimese koosoleku toimumisest. Esimene koosolek

toimus 12.06.2023 ning korduskoosoleku kutse on välja saadetud 15.06.2023.

4. Kuna puudutatud isik on 26.06.2023 koosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikkunud

põhikirja nõudeid, siis on sellel koosolekul vastu võetud otsused KrtS § 29 lg 1 kohaselt tühised.

5. Alternatiivselt on avaldaja seisukohal, et 26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku otsus,

millega jäeti korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud summas 489,15 eurot U.L

kanda, on vastuolus seadusega ja kehtetuks tunnistatav. Avaldaja nõue tunnistada otsus kehtetuks

tugineb mh asjaolule, et varasemate koosolekute kokkukutsumist soovisid 8 isikut, mitte üksnes

avaldaja, mistõttu on põhjendamatu jätta kulud ainuisikuliselt avaldaja kanda. Otsus on seadusega

vastuolus, üldkoosoleku otsuses ei ole toodud ühtegi põhjendust selle kohta, miks tuleks kaheksa

korteriomaniku poolt kokku kutsutud üldkoosolekute kulud jätta ainult avaldaja kanda, kuigi

kohtupraktika kohaselt oleksid taolised põhjendused pidanud otsuses sisalduma. Isegi juhul kui

eeldada, et üldkoosoleku MTÜS § 21 lg 9 alusel tehtud otsus on iseenesest õiguspärane, siis oleks

avaldaja kanda saanud jätta maksimaalselt 1/8 kuludest ehk 61,14 eurot

6. Algselt avalduses esitatud vastuväitest, mille kohaselt on koosolekul hääled valesti loetud,

avaldaja 17.01.2024 ärakuulamisel loobus.

7. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta avaldus rahuldamata. Üldkoosoleku

otsused on seadus- ja õiguspärased. Korteriomanike 26.06.2023 üldkoosolek oli otsustusvõimeline

ja üldkoosolekul vastu võetud vaidlustatud otsuse poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul

esindatud häältest.

8. Avaldaja on koosolekul osalenud (volitatud esindaja A S´i kaudu), samas ei ole avaldaja

lasknud protokollida oma vastuväidet otsuse p 5 osas, seega ei olegi avaldajal TSÜS § 38 lg 4 teise

lause kohaselt üldse võimalik nõuda selle otsuse kehtetuks tunnistamist. A S´i 26.06.2023 ja

12.06.2023 eriarvamused (vt avalduse lisa nr 13, lk 1 kolmas lõik/neljas lõik) on esitatud nendest

nähtuvalt vaid korter nr x (so Tallinna linn) nimel, aga mitte avaldaja (so korter nr x) nimel

9. MTÜS § 21 lg 9 üheks aluseks, millisel juhul saab üldkoosoleku otsusega jätta üldkoosoleku

korraldamise kulud selle kokku kutsunud liikme(te) kanda olukord, kus KÜ liige on oma õigusi

kuritarvitanud.

10. Ka juhul kui eeldada, et 26.06.2023 kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks

rikutud (mis aga nii ei ole), siis ei ole sellise rikkumise näol tegemist olulise rikkumisega ning

rikkumine on ühtlasi kõrvaldatud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale (Tallinna Ringkonnakohtu

otsus tsiviilasjas nr 2-20-2544 p 26-28 ja seal viidatud Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-44-17, p 15 ja

nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik), et koosolekust ette nähtust vähem arv päevi ette teatamise näol ei

ole tegemist olulise rikkumisega, juhul kui otsust vaidlustav isik on saanud koosolekul osaleda ja

sellega teostada oma korteriühistu liikme õigusi. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on 26.06.2023

toimunud üldkoosolekul osalenud (oma esindaja kaudu) ja saanud sellega teostada oma

2-23-12105

korteriühistu liikme õigusi. Samuti ei ole vaidlust selles, et avaldaja (ega avaldaja esindaja) ei ole

koosolekul vastu vaielnud koosoleku toimumisele. Sellises olukorras ei ole avaldaja poolne

tuginemine käesolevas asjas väitele, et tema suhtes on väidetavalt rikutud koosoleku

kokkukutsumise korda, kooskõlas hea usu põhimõttega ega ole lubatav

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus rahuldamisele ei kuulu.

12. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 esimese lause kohaselt korteriühistu

organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita

menetluses. KrtS § 29 lg 2 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 koostoimes võib

avaldaja nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse

kehtetuks tunnistamist.

13. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus

seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja

avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab

kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

14. Avaldaja on seisukohal, et 26.06.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, sest

üldkoosoleku kokkukutsumisest teatati ette vähem, kui põhikirja punktis 6.6.2 sätestatud ehk ei

oodatud ära 10 päeva möödumist korralisest üldkoosolekust enne kordusüldkoosoleku

kokkukutsumise teate saatmist. Selles, et esimene koosolek toimus 12.06.2023 ja kutse 26.06.2023

korduskoosolekule saadeti 15.06.2023 ehk vähem kui 10 päeva pärast 12.06.2023 koosoleku

toimumist, vaidlus puudub.

15. Avaldaja kinnitas 17.01.2024 ärakuulamisel, et ta (esindaja A Si kaudu) ei esitanud

26.06.2023 üldkoosolekul vastuväidet, et kokkukutsumise korda on rikutud. Avaldaja osundab, et A

S saatis 14.06.2023 korteriühistu juhatusele e-kirja, milles juhtis tähelepanu, et korduskoosoleku

kokkukutsumisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda (dtl 285), mistõttu avaldaja oli

teadlik sellest, et puudutatud isiku tähelepanu oli juhitud asjaolule, et koosoleku kokkukutsumise

korda on rikutud ning ei pidanud vajalikuks sama asja kohta korduvat kirja saata.

16. Kohus asub seisukohale, et eeltoodu ei oma asja lahendamisel tähendust. A S ei tegutsenud

14.06.2023 kirja saates avaldaja esindajana, sest volikiri 26.06.2023 koosolekul esindamiseks on

avaldaja poolt allkirjastatud hiljem ehk 19.06.2023 (dtl 108-109).

17. Vaidlus puudub, et 26.06.2023 koosolekul osales avaldaja esindaja A Si kaudu. Sel põhjusel

ei oma tähtsus see, et avaldaja oleks väidetavalt muul ajal osalenud koosolekul isiklikult. Tähtsust ei

oma seegi, et A S esitas 26.06.2023 koosolekul vastuväite seoses koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisega.

18. Tallinna Ringkonnakohus on 27.08.2020 määruses asjas nr 2-20-2544 selgitanud, et KrtS §

29 lg 1 on sõnastatud sisuliselt identselt äriseadustiku (ÄS) §-dega 172¹ ja 296. Riigikohus leidis

ÄS viidatud sätete tõlgendamisel, et need näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise see, kui kõik osanikud või aktsionärid on vaatamata rikkumisele

koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama; teise lause järgi kõrvaldab otsuse tühisuse ka nende

osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele.

Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut

pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites.

Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule

kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku

kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama (vt

2-23-12105

Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-44-17, p 15; nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Ringkonnakohus leidis,

et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka KrtS § 29 lg 1 kohaldamisel. Maakohus jagab

vastavat tõlgendust ja kohaldab seda käesolevas tsiviilasjas.

19. Nagu ka asjas xxx, on käesoleval juhul tegemist eelmises lõigus teise võimalusena käsitletud

juhtumiga. Avaldaja osales (esindaja kaudu) vaidlusalusel koosolekul, millega kiitis heaks

koosoleku toimumise. Avaldaja ei vaielnud vastu sellele, et otsustatakse päevakorda kantud

küsimusi ja hääletas vastavate küsimuste osas. Sellises olukorras ei ole tuginemine käesolevas asjas

väitele, et tema suhtes on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, kooskõlas hea usu põhimõttega

(TsMS § 199 lg 1).

20. Avaldaja on seisukohal, et kuigi avaldaja oli koosolekul esindatud, siis rikkus avaldaja

õigusi kaudselt ka see, et puudutatud isiku rikkumise tõttu puudusid koosolekult teised omanikud,

kes oleksid saanud otsuse tegemisel avaldaja kasuks hääletada. Avaldaja leiab, et kuna kõik

omanikud ei osalenud koosolekul, siis ei ole võimalik teada, milline oleks hääletustulemus olnud

juhul, kui puudutatud isik oleks koosoleku kokkukutsumisel põhikirja nõudeid järginud. KrtS § 29

lg 1 kohaselt oleks kõrvaldab rikkumise see, kui koosolekul on esindatud kõik omanikud – see nõue

ei olnud praegusel juhul täidetud, mistõttu on puudutatud isiku otsus tühine. Kohus avaldaja

seisukohaga ei nõustu. Kohus lahendab käesolevas menetluses avaldaja nõuet ning avaldajal

puudub õigus otsuse tühisusele ülalviidatud põhjendustel tugineda.

21. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed järgima hea usu põhimõtet ja arvestama

üksteise õigustatud huve. Seega on avaldaja minetanud õiguse tugineda 26.06.2023 üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumisele. Kohus jätab rahuldamata nõude tuvastada 26.06.2023

üldkoosoleku otsuse tühisus osas, milles selle otsusega jäeti TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu

29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud summas 489,15 eurot U.L-i kanda ning kohustati

U.L-i antud summa tasuma hiljemalt 15.07.2023.

22. Avaldaja leiab, et 26.06.2023 otsus tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et varasemate

koosolekute, milliste kulud jäeti avaldaja kanda, kokkukutsumist soovisid 8 isikut, mitte üksnes

avaldaja, mistõttu on põhjendamatu jätta kulud ainuisikuliselt avaldaja kanda.

23. KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 4 kohaselt organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite

otsusele.

24. Avaldaja selgitab, et A S andis oma vastuväite (avalduse lisa 13, dtl 121 jj) ka koosolekul

kohapeal puudutatud isikule kirjalikult üle. Kuna A S on esitanud vaidlustatud otsusele koosolekul

kirjaliku vastuväite ning A S esindas koosolekul avaldajat, siis tuleb lugeda, et avaldaja on otsusele

vastuväite esitanud. A S kinnitas koosoleku alguses ühtlasi, et hääletab kõigi talle volitatud häältega

ühtemoodi, millest järeldub, et A Si vastuväide laieneb ka avaldajale.

25. Avaldaja märgib, et A S on esitanud päevakorrapunktile vastuväite olukorras, kus tehtav

otsus ei puudutanud teda, vaid puudutas ainult avaldajat (avalduse lisa 13, digikonteineris olev

järgmine digikonteineri fail (järjekorras kolmas), selle digikonteineri esimene dokument, p 10, dtl

134). A S on seega esitanud vastuväite avaldaja huvides.

26. Kohus ei nõustu avaldaja tõlgendusega esitatud tõenditele. Avalduse lisana nr 13 esitatud

vastuväide (dtl 121 jj) on esitatud selgesõnaliselt Xxx, Tallinn korteriomaniku, milleks on Tallinna

linn, eriarvamusena. Asjaolu, et tegemist on Xxx korteriomaniku eriarvamusega, kinnitab selle

korduv selgesõnaline ja rõhutatult punases kirjas esiletoomine vastuväite dokumendis (dtl 121,

127). TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt

tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui

tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb

tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel mõistma pidi.

2-23-12105

27. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib

esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks

esindusõigus. A Si kui esindaja esitatud eriarvamus (dtl 121 jj) kehtib esindatava Tallinna linna

suhtes, mitte avaldaja suhtes. Kõnealune eriarvamus on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud

12.06.2023, kuid avaldaja volitas A Si ennast 26.06.2023 korduskoosolekul esindama alles

19.06.2023 (dtl 108-109). Seega ei saanud A S 12.06.2023 avaldaja nimel volituse puudumisel

mistahes vastuväiteid esitada.

28. Tallinna linna nimel A Si esindamisel tehtud 12.06.2023 tahteavaldust, isegi juhul kui see

anti veelkordselt paberkandjal üle 26.06.2023 koosolekul, ei ole võimalik kooskõlas TsÜS § 75 lg-

ga 1 tõlgendada vastuväitena avaldaja nimel, sest sellist tahet dokumendist ei tulene. Sel põhjusel ei

nõustu kohus avaldajaga, et A S on avaldaja esindajana vastuväite esitanud.

29. Avaldaja nimel esitatud vastuväidet ei kajastu ka 26.06.2023 korduskoosoleku protokollis.

Isegi kui jaatada avaldaja käsitlust, et päevakorrapunkti nr 5 osas hääletas A S vastu kõigi nelja

esindatava nimel ja protokollis on valesti märgitud poolthääled, ei kajastu päevakorrapunkti 5

juures vastuväidet avaldaja nimel. Vastuväitena ei ole käsitatav liikmete koosolekul otsuse vastu

hääletamine, isegi kui lugeda, et avaldaja esindajana hääletas A S otsuse vastu.

30. Vastuseks avaldaja väitele, et A S kinnitas koosoleku alguses ühtlasi, et hääletab kõigi talle

volitatud häältega ühtemoodi, millest järeldub, et A Si vastuväide laieneb ka avaldajale, märgib

kohus järgmist. 26.06.2023 koosoleku protokollist nähtub, et A S ei hääletanud kõigi häältega alati

ühtemoodi, näiteks päevakorra punkti 4 osas on esindaja seisukoht erinev Tallinna linna ja teiste

kolme volitaja osas (dtl 96).

31. Kohus tuvastab, et avaldaja ei ole esitanud 26.06.2023 üldkoosolekul vastuväidet

päevakorrapunktile nr 5 ja seeläbi minetanud KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 4 alusel õiguse nõuda

vastava otsuse kehtetuks tunnistamist.

32. Kuivõrd avaldaja ei saa nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, ei analüüsi kohus poolte

väiteid selle kohta, kas 26.06.2023 otsus on seadusega vastuolus.

33. Kohus jätab rahuldamata nõude tunnistada kehtetuks 26.06.2023 üldkoosoleku otsuse

tühisus osas, milles selle otsusega jäeti TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu 29.09.2022 ja

20.10.2022 üldkoosoleku kulud summas 489,15 eurot U.L-i kanda ning kohustati U.L-i antud

summa tasuma hiljemalt 15.07.2023.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

35. Arvestades asjaoluga, et avaldus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

36. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kokku kandnud kulutusi

õigusabile summas 1609,80 eurot (sisaldab käibemaksu), mis vastab 10 tunnile ja 40 minutile

õigusabile tunnihinnaga 150 eurot kuni 31.12.2023 ja tunnihinnaga 152,50 alates 01.01.2024

(sisaldab käibemaksu).

37. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud

õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas

turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei tuvasta, et ühelegi puudutatud isiku lepingulise

esindaja poolt tehtud toimingule oleks kulunud ebamõistlikult pikk aeg või et menetluskulude

nimekiri sisaldaks toiminguid, mida esindaja menetluses teinud ei ole.

2-23-12105

38. Puudutatud isiku taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et

määrusejõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda tema poolt hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

39. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

Kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2025. a määrusega nr 2-

23-12105