2-22-17481/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Helina Mark, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-17481

Kohtuasi

Salva Kindlustuse AS-i hagi MARVIC TRANSPORT

OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MARVIC TRANSPORT OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

32 924,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984),

lepinguline esindaja KL

Kostja

MARVIC

TRANSPORT

OÜ

(registrikood

11195136),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Kaarel Berg

Iseseisva

nõudeta

kolmas

isik

kostja

poolel

ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline

esindaja VV

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 30.01.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2023 otsus, mida on parandatud 04.04.2023

määrusega, poolte menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 5 osaliselt).

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada poolte maakohtu menetluskulud ja

määrata need rahaliselt kindlaks vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada MARVIC TRANSPORT OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jaotada

ja

määrata

kindlaks

apellatsioonimenetluse

kulud

vastavalt

tervikresolutsioonis märgitule.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2-22-17481

4.2. Mõista MARVIC TRANSPORT OÜ-lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja

võlgnevus 27 555,3 eurot.

4.3. Mõista MARVIC TRANSPORT OÜ-lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 3164,7 eurot;

4.4. Mõista MARVIC TRANSPORT OÜ-lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest

(27 555,3 eurot) alates 22.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

4.5. Jätta

poolte

maakohtu

menetluskulud

võrdsetes

osades

MARVIC

TRANSPORT OÜ ja Salva Kindlustuse AS-i kanda.

4.6. Jätta ERGO Insurance SE maakohtu menetluskulud tema enda kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.7. Jätta

poolte

ja

kolmanda

isiku

ringkonnakohtu

menetluskuludest

95% MARVIC TRANSPORT OÜ kanda ja 5% Salva Kindlustuse AS-i kanda.

4.8. Määrata Salva Kindlustuse AS-i maakohtu menetluskulude suuruseks

1540 eurot ja mõista MARVIC TRANSPORT OÜ-lt Salva Kindlustuse AS-i

kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 770 eurot. Salva Kindlustuse AS-il

puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad kulud.

4.9. Määrata MARVIC TRANSPORT OÜ maakohtu menetluskulude suuruseks

5808 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 3664 eurot ning

mõista Salva Kindlustuse AS-ilt MARVIC TRANSPORT OÜ kasuks

menetluskulude

hüvitamiseks

välja

3087,20

eurot,

samuti

viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

4.10. Tasaarvestada

pooltelt

vastastikku

väljamõistetud

menetluskulud

(tervikresolutsiooni p-d 4.8 ja 4.9) ning tasaarvestuse tulemusena mõista

Salva Kindlustuse AS-ilt MARVIC TRANSPORT OÜ kasuks menetluskulude

hüvitamiseks

välja

2317,20

eurot,

samuti

viivis

menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

4.11. ERGO

Insurance

SE-l

puuduvad

apellatsioonimenetluses

kindlaksmääratavad kulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-22-17481

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 21.11.2022 Harju Maakohtule MARVIC

TRANSPORT OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise

55 110,51 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise 6329,40 eurot ja sealt

edasi seaduses sätestatud määras viivise kuni võlgnevuse tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt kukkus 01.12.2020 kostjale kuuluva kalluri registreerimismärgiga

386YLH (kallur) kast Viljandi vallas Puiatu külas asuval ökoduktil peale E.K Partner Grupp

OÜ (kannatanu) buldooserile Komatsu D51PX-24 (buldooser), mille tagajärjel sai buldooser

kahjustada (kahjujuhtum). Hageja maksis kindlustusandjana buldooseri kahjustamise tagajärjel

kannatanuga sõlmitud ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse lepingu alusel buldooseri

taastusremondi eest Aktsiaseltsile Baltem 55 110,51 eurot. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel nõue kahju tekitaja (kostja) vastu. VÕS § 492 lg 1 kohaselt

läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või

kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja rikkus üldist käibekohustust, et

kallur ei läheks mahalaadimise ajal ümber. Kostja käitumine on põhjuslikus seoses kahjuga,

sest kalluri kasti liigutamise tulemusel kukkus kast buldooseri peale. Kahju tekkis kostja

kallurijuhi tegevusest, kes kallutas kasti buldooserile peale. Kallurijuht oleks pidanud enne

koorma mahalaadimise alustamist veenduma töösoorituse ohutuses, sh sõiduki korrasolekus

(liiklusseaduse (LS) § 33 lg 2 p 2). Juhi kohustus on veenduda sõiduki korrasolekus ning

töösoorituse alustamisel veenduda, et see on ohutu ega ohusta teisi isikuid (LS § 33 lg 2 p 8)

ega põhjusta varalist kahju. Kui kostja ka vastutab kahju eest ühiselt koos peatöövõtjaga, on

kostja solidaarvõlgnik (VÕS § 65 lg 1).

Buldooser oli enne remonttööde tegemist enam kui viis kuud Aktsiaseltsis Baltem, mistõttu ei

saanud kannatanu buldooseriga pärast kindlustusjuhtumit sellega töid teha. Hüdraulikapaagi

väljavahetamine oli vajalik, sest see on olulisim osa buldooseri juures, tagades buldooseri

töökorras toimimise. Kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise

käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine), st buldooseri omanik ei saa ära hoida buldooseri

remonttööde käigus uute varuosade paigaldamist.

Hageja nõuab kahju hüvitamist alternatiivselt VÕS § 1056 ja § 1057 alusel.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt oli tegemist Transpordiameti riigihanke „Riigitee nr 2

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0–85,0 ehitus“ (viitenumber

217433) objektiks olnud tööga, mille peatöövõtjaks oli GRK Eesti AS (peatöövõtja).

Peatöövõtjal olid kohustused seoses tegevustega ehitusplatsil, sh tööohutuse, alltöövõtjate ja

kindlustusega, sh kohustus vaadata, et buldooser ei liiguks kalluri kõrvale. Peatöövõtja oli

sõlminud alltöövõtulepingu mh kannatanuga, kes tegi objektil ka pinnasetöid, sh kahjustada

saanud buldooseriga. Kostja vedas alltöövõtulepingu alusel objektile pinnasetäidet.

3.2. Hagejal puudub kahju hüvitamise nõue kostja vastu, kuna buldooserijuht liikus ise

buldooseriga koormat maha laadinud kalluri kõrvale, et seal pinnast töödelda. Kostja kalluri

2-22-17481

kast koos selles olnud veosega (moreen) kukkus buldooseri peale koorma mahalaadimise

käigus. Kostja kallurijuhil ei olnud pärast kallutamise protseduuri alustamist võimalust kalluri

kasti vajumist küljele enam vältida, kuna kast oli kallutamiseks juba püstises asendis. Kostja

kallurijuhil ei olnud ka pärast koorma mahalaadimise protsessi alustamist võimalust vältida

seda, et buldooserijuht ei tuleks kalluri kõrvale töid tegema. Kahju põhjustas kannatanu enda

tegevus, eirates buldooseri kasutusjuhendist tulenevaid ohutusnõudeid.

3.3. Kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendamata ning liialdatud. Buldooseri remont toimus

poolt aastat pärast kahjujuhtumit. Hüdraulikapaaki ei olnud vaja välja vahetada. Buldooseri

väärtus kasvas parandustööde tõttu märkimisväärselt, mis tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada

(VÕS § 127 lg 5).

3.4. Alternatiivselt vastutab kostja kahju tekitamise eest ühiselt peatöövõtjaga VÕS § 138 lg 1

järgi, kuid mitte rohkem kui 25% ulatuses.

3.5. Alternatiivselt taotles kostja kahju vähendamist VÕS § 139 või § 140 alusel.

4. Vastuseks hageja seisukohale märkis kostja, et liiklusseaduse sätted ei ole asjakohased ja

kostja ei ole neid ka rikkunud. Lisaks sellele, et hüdraulikapaaki ei olnud vaja välja vahetada,

on ka hüdraulikapaagi väljavahetamise tööaeg ülepaisutatud. Samuti tõi hüdraulikapaagi

vahetamine kaasa topelt tööd ja kulu. Vastuoluline on ka konditsioneeriga seotud materjalikulu.

Kostja ei vastuta kahju tekitamise eest ka VÕS § 1056 ja § 1057 alusel.

Kolmanda isiku seisukoht

5. Maakohus kaasas kostja taotlusel kostja poolele iseisesva nõudeta kolmanda isikuna

ERGO Insurance SE (kolmas isik), kes on kostjaga sõlminud lepingu autovedaja

vastutuskindlustuse kohta. Kolmas isik leiab, et kahju tekkimisega on otseses põhjuslikus

seoses kalluri kukkumine buldooserile. Asjaolu, et kukkumise hetkel oli kalluri kastis veos,

ei oma kahju tekkimisega puutumust. Veos ei põhjustanud kahju, mistõttu ei saa kostjal tekkida

vastutust vedajana. Kostja kindlustatud risk ei ole realiseerunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 04.04.2023 otsusega, mida on parandatud 04.04.2023 määrusega,

hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 27 555,30 eurot, viivise

3164,70 eurot hagi esitamise seisuga ja alates 22.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud

määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kolmanda isiku

menetluskulud jäid tema enda kanda.

6.1. Kostja ei vaidlusta deliktilise vastutuse eeldustest teo ja kahju olemasolu (kostjale kuuluva

kalluri kasti buldooseri peale kukkumine ja buldooseri kahjustamine), kuid seab kahtluse alla

kostja tegevuse õigusvastuse ja süülisuse ning põhjusliku seose kostjale kuuluva kalluri

tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Maakohtu hinnangul oli kostja tegu juba eelduslikult

õigusvastane, sest kahju tekitati kannatanu omandi rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Hageja

rikkus üldist käibekohustust tagada, et kallur ei läheks mahalaadimise ajal ümber. Mida raskem

on ähvardav kahju (praegusel juhul oli oht lisaks kalluri kastile 24–25 tonni kaalunud koorma

ümberminekuks), mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus (mudane maapind, tuuline ilm ja

võimalik vibratsioon) ja mida väiksem kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on

tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus võtta tarvitusele abinõud ohu vältimiseks või

kõrvaldamiseks. Kostja ei võtnud kasutusele kõiki vajalikke, sobilikke ja mõistlikke abinõusid

2-22-17481

selleks, et ära hoida kannatanu omandi kahjustamine. Koorma mahalaadimisel pidi kostja

töötaja tegutsema viisil, mis välistaks buldooserile kahju tekkimise, muu hulgas hindama,

kuidas on ohutu koormat maha laadida. Kostja töötaja käitus hooletult, kuna ta ei veendunud,

et koorma mahalaadimisel ei põhjustata kahju kannatanu omandile.

6.2. Autos oli olemas raadiosaatja, mille kaudu oli võimalik sidet pidada ka buldooserijuhiga.

Seega olnuks kostja töötajal võimalik kerge vaevaga hoiatada kalluri tööpiirkonnas asuvaid

isikuid, sh buldooserijuhti, et need koorma mahalaadimisel kalluri lähedusse ei tuleks, kuna

konkreetsetes oludes oli kalluri kast ebastabiilne. Vahetult enne õnnetust oli kalluri juhile teada,

et kallur ei ole täiesti stabiilne ja selle kast ligi 25-tonnise koormaga võib ümber kukkuda.

Samuti oli kalluri juhul võimalik koorma mahalaadimise protsess peatada. Esitatud fotodelt ei

nähtu maapinna vajumist või muud ettenägematut asjaolu, mille tõttu ei oleks olnud võimalik

koorma mahalaadimise ohutust tagada. Seega oli kostja tegevus õigusvastane ja süüline. Kostja

ei ole tõendanud oma süü puudumist ega kostja vastutust välistavate asjaolude olemasolu.

Kostja vastutab kallurijuhi poolt, keda ta kasutab oma majandustegevuses, õigusvastaselt

tekitatud kahju eest VÕS § 1054 alusel.

6.3. Kostja käitumine on põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kalluri kasti liigutamise tulemusel

kukkus kast kannatanu buldooseri peale. Juhul, kui kostja kalluri koorem ei oleks

mahalaadimisel koos kastiga ümber kukkunud, ei oleks kahju tekkinud ja seda sõltumata muude

isikute käitumisest. Kannatanu käitumine ei muuda põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse

ja tekkinud kahju vahel.

6.4. VÕS § 138 ei ole siinses asjas asjakohane säte. VÕS § 138 kohaldub olukorras, kus kahju

tegelik põhjustaja ei ole teada. Isegi eeldades, et hagejale tekkinud kahju eest vastutaks lisaks

kostjale ka peatöövõtja (nt lepingulisel alusel alltöövõtja ees tööohutusnõuete rikkumise tõttu),

vastutaks kostja kahju eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt peatöövõtjaga.

6.5. Rikutud sätete (VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5) eesmärgiks on see, et kannatanu

omandile tekitatud kahju tuleb hüvitada. Kostjale pidi mõistlikult võttes olema ettenähtav

kahjuliku tagajärje tekkimine olukorras, kus kümneid tonne kaaluva kalluri kast koos koormaga

ümber läheb. Kostja ei ole tõendanud, et tal polnuks mõistlikult võttes võimalik ette näha

põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel.

6.6. Hageja on tõendanud kostja teo, teo õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo

ja kahju vahel. Kostja ei ole tõendanud oma süü puudumist.

6.7. Kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendatud Aktsiaseltsi Baltem parandustööde arvetega,

millest nähtuvad vajalikud tööd kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks. Arvetel on tööde

teostaja oma ala asjatundjana üksikasjalikult lahti kirjutatud kulude loetelu, mistõttu hagejal ei

olnud vajadust esitada täiendavalt parandustööde kalkulatsiooni. VÕS § 132 lg 3 esimese lause

järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud

ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja hüvitas kindlustatud isikule tekkinud kahju,

tasudes buldooseri taastusremondi eest Aktsiaseltsile Baltem 55 110,51 eurot (ilma

käibemaksuta). Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et buldooserit saanuks

parandada odavamalt (nt alternatiivsed pakkumised) ega tõendeid, millist nähtuks, et mingi

kulu on ebavajalik (nt asjatundja arvamus). Oletuslikud on kostja väited, nagu võinuks

buldooseri parandustööde vajadus tekkida ka täiendavatel põhjustel, mis ei ole otseselt seotud

kahjujuhtumiga ning et hüdraulikapaagi väljavahetamise vajadus on küsitav. Samuti on

oletuslik kostja arvamus, nagu olnuks hüdraulikapaagi väljavahetamise ajakulu ülemäärane või

nagu suurendanuks kasutatud parandusviis ning materjali kulu ebavajalikult buldooseri

2-22-17481

parandamisega seotud kulusid, ning et puudus vajadus vahetada välja nii konditsioneer kui ka

selle mootor.

6.8. Ainuüksi kahjustada saanud detailide väljavahetamisest uute detailide vastu ei saa

järeldada buldooseri kui terviku väärtuse kasvu. Kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu

saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine), st buldooseri omanik

ei saa ära hoida buldooseri remonttööde käigus uute varuosade paigaldamist. Vastasel korral

poleks kindlustusandjal võimalik asja parandada, mis ei võimaldaks saavutada VÕS §-i 132

eesmärki, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine.

6.9. Maakohus kohaldas VÕS §-i 139 ja leidis, et kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust

tulenevatel asjaoludel, st buldooseri ebatavalise liikumise tagajärjel koormat mahalaadiva

kalluri kõrvale. Õnnetuse toimumise ajal oli ilm tuuline ja maapind mudane. Sellistes oludes

pidanuks ka ligi 15-tonnise tühimassiga buldooseri (mille suur mass ja inerts omakorda takistab

ohuolukorrale kiiret reageerimist) juht rakendama kahju ärahoidmiseks täiendavaid meetmeid.

Ka buldooserijuhil oli olemas raadiosaatja, mille kaudu oli võimalik kalluriga sidet pidada.

Buldooserijuhil oleks olnud mõistlik hoiatada kallurijuhti enne oma manöövrit koormat

mahalaadiva kalluri küljele. Kuna buldooserijuht seda ei teinud, jättis ta sellega kahju tekkimise

ohu tõrjumata. Tuvastatud asjaolude kohaselt on kalluri ja buldooseri juhtide osalus õnnetuse

põhjustamises enam-vähem võrdne. Mõlemad õnnetuses osalenud juhid võtsid massiivsete ja

ohtudele aeglaselt reageerivate sõidukitega keerulistes ilmastiku- ja pinnasetingimustes

põhjendamatuid riske. Samuti oli mõlemal juhil võimalik kerge vaevaga teineteist oma

manöövritest ette hoiatada ja sellega õnnetust ära hoida. Seetõttu vähendas maakohus VÕS

§ 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist 50% ulatuses. Kuna hagejale sai VÕS § 492 lg 1 alusel üle minna

üksnes kindlustatud isiku kahjunõue vastavalt selle ulatusele, siis hageja nõue kahjuhüvitise

saamiseks kuulub rahuldamisele 27 555,25 euro ulatuses.

Apellatsioonkaebus

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

rahuldati ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palus jätta hagi tervikuna

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et delikti koosseis oli

täidetud. Kostja käitumises puudus õigusvastasus ja süülisus. Kuna kahju põhjustas kannatanu

enda tegevus, ei ole kostja käitumine ka kahjuga põhjuslikus seoses. Maakohus jättis

tähelepanuta kostja väite, et väidetava kahju põhjustajaks oli lisaks kannatanule ka peatöövõtja

tegevus või tegevusetus, koostoimes kannatanu tegevusega, mis samuti välistab kostja poolt

kahju tekitamise. Kui kostja ka rikkus kohustust, ei saanud kohustuse eesmärgiks olla kahju

ärahoidmine buldooserile, mistõttu on täitmata VÕS § 127 lg 2 eeldus.

7.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja alternatiivne väide VÕS § 138 kohaldamiseks ei ole

asjakohane. Samuti hindas maakohus ebaõigesti kahju tekkimise ulatust ja suurust. Kostja leiab

jätkuvalt, et hüdraulikapaagi väljavahetamisega seotud kulu ei olnud mõistlik kulu VÕS § 132

lg 2 järgi. Igal juhul väljub hüdraulikapaagi vahetamisega seotud kulu 11 286,89 euro ulatuses

asja kahjustamisel VÕS § 132 lg 3 järgi parandamisega seotud mõistlike kulude piiridest.

7.3. Kostja hinnangul oleks kahjuhüvitist tulnud buldooserijuhi käitumise tõttu vähendada

100% ulatuses ning hagi oleks tulnud jätta tervikuna rahuldamata.

2-22-17481

7.4. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 163 lg-st 1 tuleneb üldreegel, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades. Sellest erandina võib kohus jagada menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei

ole põhjendanud, miks menetluskulud jäeti poolte endi kanda olukorras, kus hagi rahuldati 50%

ulatuses. Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud arvestama hagi rahuldamise ulatust ning

sellest juhindudes jaotama ka menetluskulud selliselt, et jätma need 50% ulatuses hageja ja 50%

ulatuses kostja kanda.

Vastustaja seisukoht

8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada poolte

menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 5 osaliselt). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluskulud võrdsetes osades hageja ja kostja kanda ning

määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks. Muus osas jääb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks

kahju hüvitamise nõude osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus

jaotab ka apellatsioonimenetluse kulud, määrab need rahaliselt kindlaks ning tasaarvestab

pooltelt vastastikku väljamõistetud menetluskulud vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.

10. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsuse on vaidlustanud kostja osas, milles hagi rahuldati ja menetluskulud jäeti poolte endi

kanda. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes märgitud ulatuses. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel

jõustunud osas, milles hagi jäi osaliselt rahuldamata.

11. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas kostja vastutab kannatanule kahju tekitamise eest,

kas kahju suurus on nõuetekohaselt tõendatud ning millises ulatuses kahjuhüvitist tuleks

vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses eelkõige sellele, et

kahju põhjustas kannatanu enda tegevus, kelle buldooserijuht ei oleks tohtinud kahjujuhtumi

toimumise ajal olla kostja kalluri kõrval.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus materiaalõiguse normide kohaldamisel

ega menetlusõiguse normide vastu, kui rahuldas hagi 50% ulatuses. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Esmalt rõhutab ringkonnakohus, et kostja teoks deliktilise vastutuse aluseks oleva

objektiivse teokoosseisu esimese elemendina on asjaolu, et kostja haagiselt kukkus koorma

mahalaadimise käigus buldooseri peale kalluri kast. Kostja üldine käibekohustus oli tagada, et

kalluri kast ei kukuks maha. Küsimus kostja teo õigusvastasusest ja süüst seondub kostja

osundatud teoga (s.o kostja haagiselt kukkus koorma mahalaadimise käigus buldooseri peale

kalluri kast), mitte sellega, kas veose kaal vastas nõuetele, kas kallurijuht valis koorma

mahalaadimiseks õige asukoha või kas koorem oli kalluris ühtlaselt jaotatud. Selle üle, et kalluri

2-22-17481

kast kukkus veose mahalaadimise ajal buldooserile peale, pooled ei vaidle. Seejuures ei omanud

tähtsust, kas kallurijuhil tekkis kahtlus, et kalluri kast võis maha kukkuda, kas kallurijuhil oli

võimalus kasti maha kukkumist ette näha, vältida või peatada.

14. Maakohus ei eksinud, kui leidis, et kostja käitumine oli kahjuga põhjuslikus seoses. Kalluri

kast kukkus buldooseri peale kalluri kasti liigutamise tõttu. Kui kalluri kast ei oleks buldooseri

peale kukkunud, poleks buldooser kahjustada saanud. Põhjuslik seos kostja teo ja kahjuliku

tagajärje vahel ei seisnenud selles, et buldooserijuht sõitis kalluri kõrvale tööd tegema.

Põhjusliku seose hindamisel ei oma tähtsust kannatanu käitumine. Kahjustatud isiku osa kahju

tekkimisel arvestatakse kahjuhüvitise vähendamisel (VÕS § 139 lg 1). Apellatsioonkaebuse

vastupidised väited on asjakohatud.

15. Asjaolu, et peatöövõtjal oli kohustus tagada objektil tööohutus, ei tee peatöövõtjat

vastutavaks tekkinud kahju eest. Ringkonnakohus kordab, et kostja tegu seisnes selles, et kostja

haagiselt kukkus mahalaadimise käigus buldooseri peale kalluri kast. Pooled ei vaidle selle üle,

et kallurit liigutas kasti maha kukkumise ajal kostja töötaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

selles osas alust heita maakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohtu otsuse

põhjendustest tuleneb üheselt, et kostja vastutab kahju eest. Kostja ja peatöövõtja võimalikku

ühist vastutust kahju eest on maakohus käsitlenud otsuse p-s 61 (I kd, tl 186 pöördel), märkides,

et VÕS § 65 lg 1 järgi on hagejal igal juhul õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Seega ei ole

peatöövõtja võimalikku vastutust puudutavad apellatsioonkaebuse väited asjakohased.

Ka apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad peatöövõtja väidetavat vastutust, lähtuvad

ekslikust eeldusest, et kindlustusjuhtumi põhjustas buldooseri juht, rikkudes ohutusnõudeid.

Buldooseri paiknemine mujal, kui kalluri kõrval või objektil kalluri ja buldooseri liikumisalade

piiritlemine või tähistamine ei oleks ära hoidnud kalluri kasti maha kukkumist – pooled ei ole

menetluses midagi sellist väitnud.

16. Maakohus ei eksinud ka selles, kui leidis, et VÕS § 138 kohaldub olukorras, kus kahju

tegelik põhjustaja ei ole teada. Praegusel juhul on teada, et kahju tekitas kostja, kelle kalluri

kast kukkus maha. Kallur ei olnud peatöövõtja kasutuses. Ka peatöövõtja poolt objektil

tööohutuse tagamine ei oleks aidanud ära hoida kalluri kasti maha kukkumist.

17. Kostja leiab, et maakohus eksis ka VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel, sest kostja kohustuse

eesmärgiks ei olnud kahju ärahoidmine buldooserile. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.

Maakohus on viidanud asjakohasele kohtupraktikale ja õigesti leidnud, et deliktide puhul, kus

teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul

seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕS-i 7. ptk vastavate

sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa

(VÕS §-d 129–132). Seega peab kahju hüvitamise nõude aluste esinemise korral kohus nõude

ulatuse kontrollimisel kohaldama üksnes VÕS § 132 (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 19).

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 eesmärgiks on mh hüvitada kahju, mis tekitati kannatanu omandi

rikkumisega. On ilmne, et kalluri kasti maha kukkumisel pidi kostja kahjuliku tagajärje

saabumist ette nägema. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, kahjustatud isiku osa kahju

tekkimisel arvestatakse kahjuhüvitise vähendamisel (VÕS § 139 lg 1).

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus ka kahju tekkimise ulatuse ja suuruse

hindamisel. Vastuseks apellatsioonkaebuse asjaomastele väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist. Hagile lisatud fotod, millest nähtuvad üksnes visuaalselt buldooseri vigastused,

ei võimalda teha järeldusi buldooseri vigastuste ulatuse kohta, sh kas hüdraulikapaak sai

kahjustada. Hüdraulikapaagi vigastusi kinnitavad aga vaatlusakt (I kd, tl 8, p 5), Aktsiaseltsi

Baltem arve SIP210087 (I kd, tl 13) ja kannatanu 16.04.2021 pretensioon (I kd, tl 140, viimane

2-22-17481

lõik ja tl 140 pöördel). Osundatud tõendid kinnitavad hüdraulikapaagi väljavahetamise vajadust

ja hüdraulikapaagi väljavahetamist. Sellel, millise numbriga tellimuse alusel või millisel

kuupäeval neid töid tehti või kas hageja ja kannatanu olid varem hüdraulikapaagi

väljavahetamise osas eri meelt (I kd, tl 140 ja pöördel), ei ole olulist tähtsust. Põhjuseid, miks

peeti algselt võimalikuks hüdraulikapaagi parandamist, pole menetluses esile toodud. Eelneva

kokkuvõttes

nõustub

ringkonnakohus

maakohtu

järeldusega,

et

hüdraulikapaagi

väljavahetamisega seotud kulu oli põhjendatud kahjuna välja mõista. Tegemist on asja

parandamise mõistliku kuluga (VÕS § 132 lg 3).

19. Maakohus vähendas VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist 50% ulatuses, sest tuvastatud

asjaolude kohaselt oli kalluri ja buldooseri juhtide osalus õnnetuse põhjustamises enam-vähem

võrdne. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Põhjendatud ei ole kostja väide, et kahjuhüvitist tuleb VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada 100%.

Hüvitise vähendamine miinimumini või selle välistamine saab kõne alla tulla üksnes erandina

(RKTKo 26.11.2015, 3-2-1-64-15, p 12, neljas lõik). Kostja on jätnud tähelepanuta, et kahju

tekkimisel oli osa ka kostjal endal. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, kostja kalluri kast

kukkus mahalaadimise ajal maha. Kannatanul ei olnud võimalik kalluri kasti maha kukkumist

vältida.

20. Eelnevast tulenevalt jääb kostja apellatsioonkaebus kahju hüvitamise nõuet puudutavas

osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus jättis menetluskulud põhjendamatult poolte endi

kanda. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega maakohtu menetluskulud

võrdsetes osades poolte kanda. Apellatsioonkaebus tuleb menetluskulude jaotuse,

kindlaksmääramise ja menetluskuludelt välja mõistetud viivise osas rahuldada.

22. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Maakohus

juhindus menetluskulude jaotamisel õigesti TsMS § 163 lg-st 1, kuid ei põhjendanud, miks ta

jättis kulud poolte endi kanda (TsMS § 436 lg 1). TsMS § 163 lg-st 1 tuleneb, et kulude jätmine

poolte kanda võrdsetes osades on eeldatav kulude jaotamise reegel hagi osalise rahuldamise

korral (TsMS I komm (2017), § 163, p 3.3.2). Seda arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu

menetluse kulud võrdsetes osades poolte kanda.

23. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

24. Ringkonnakohus määrab poolte maakohtu menetluskulud kindlaks järgmiselt.

24.1. Hageja menetluskuluks maakohtus on hagilt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivud

kokku 1610 eurot (= 1540 + 70) (I kd, tl 26 ja 27 ning 174 pöördel, ajamärk 01:08:20). Vajalik

ja põhjendatud kulu on üksnes hagilt tasutud riigilõiv 1540 eurot, kuna hageja hagi tagamise

taotlus jäi rahuldamata (I kd, tl 28–29). Sellest 50% ehk 770 eurot jääb kostja kanda. Hageja ei

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist (TsMS § 177 lg 4).

2-22-17481

24.2. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema maakohtu menetlusega seotud

menetluskuludeks

lepingulise

esindaja

kulud

6220,80

eurot

(= 27.03.2023

menetlusdokumendis märgitud 6032 eurot + 28.03.2023 istungil osalemisega seotud

menetluskulu 188,80 eurot (= 1 t 11 min × 160)) (ilma käibemaksuta)). Nimekirja ja 27.03.2023

kohtuistungi

protokolli

kohaselt

kulus

kostja

lepingulisel

esindajal

maakohtus

menetlustoimingutele kokku 38,88 tundi, sh asja materjalide analüüsimine, hagile vastuse

ettevalmistamine ja selle lisade komplekteerimine, tõendite kogumine, hageja ja kolmanda

isiku menetlusdokumentide ning kohtumäärustega tutvumine, täiendavate seisukohtade ja

taotluste ettevalmistamine, ettevalmistus 28.03.2023 kohtuistungiks ja sellel osalemine ning

suhtlus ja kohtumised kliendiga. Arvestades asja sisu ning menetluse käiku, on ringkonnakohtu

hinnangul kostja esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik, välja arvatud maakohtu 28.03.2023 kohtuistungiks valmistumise ajakulu kokku 4,7 t,

mida ringkonnakohus peab kostja enne istungit esitatud menetlusdokumentide põhjalikkust

arvestades põhjendatuks 2 t ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja

tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

Seega on kostja esimese kohtuastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

5808 eurot (36,18 tundi (= 38,88 – 2,7) × 160 eurot/tund). Sellest 50% ehk 2904 eurot jääb

hageja kanda. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

25. Ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel lähtub ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 ja

§ 163 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest. Kostja apellatsioonkaebus

rahuldatakse maakohtu menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja viivise osas ning

jäetakse vaidluse sisulist lahendamist puudutavas osas rahuldamata, mistõttu selle rahuldamise

ulatus on ringkonnakohtu hinnangul ca 5%. Seega tuleb poolte ringkonnakohtus kantud

menetluskuludest jätta 5% hageja kanda ja 95% kostja kanda.

26. Ringkonnakohus määrab poolte ringkonnakohtu menetluskulud kindlaks järgmiselt.

26.1. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud (II kd, tl 33 pöördel, ajamärk

00:25:20). Seega ei ole hageja ringkonnakohtu menetluskulusid vaja kindlaks määrata.

26.2. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega

seotud menetluskuludeks riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1400 eurot (II kd, tl 8 ja 13) ja

lepingulise esindaja kulud 2544 eurot (= 2464 + 80) (ilma käibemaksuta). Nimekirjade kohaselt

kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 15,9 tundi, sh

maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse ettevalmistamine, ringkonnakohtu

määrustega

tutvumine,

hageja

apellatsioonkaebuse

vastusega

tutvumine,

vastuse

ettevalmistamine hageja tunnistaja ülekuulamise taotlusele, suhtlus kliendiga, ringkonnakohtu

istungiks

ettevalmistamine

ja

sellel

osalemine.

Arvestades

maakohtu

otsuse,

apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ning menetluse käiku, on kostja esindaja tehtud toimingud

ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 14,15 t (= 15,9 – 1,75) ulatuses.

Ringkonnakohus peab kostja apellatsioonkaebuse põhjalikkust arvestades põhjendatuks istungi

ettevalmistamise ajakulu 1 t ulatuses 2,7 t asemel. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja

esindaja tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist

tasumäära. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

2264 eurot (14,15 tundi × 160 eurot/tund), millele lisandub riigilõiv 1400 eurot, kokku seega

3664 eurot. Sellest 5% ehk 183,20 eurot jääb hageja kanda. Vastavalt kostja taotlusele tuleb

hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

2-22-17481

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

27. Kuna hagejal ja kostjal on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb

ringkonnakohus määruse resolutsioonis nende menetluskulude nõuete kohta vastavalt TsMS

§ 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista menetluskulud 2317,20 eurot (= 3087,20 (= 2904 + 183,20) –770).

28. Kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 167 lg 1 alusel 5% ulatuses

samuti hageja kanda. Kolmandal isikul puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad

menetluskulud (II kd, tl 33 pöördel, ajamärk 00:25:20). Kolmas isik ei vaidlustanud maakohtu

otsust tema menetluskulusid puudutavas osas.

(allkirjastatud digitaalselt)