2-23-17378/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-17378

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17378

Tsiviilasi

D. H. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik D. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxx xx-xxxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

21. detsember 2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta D. H. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja D. H. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot kell 16.00 ja algatada D. H.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003

Tartu; telefon 782 8110; e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 11. märtsil 2024 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

5. Kohustada D. H. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 15. veebruaril 2025.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud D. H. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. D. H. (avaldaja/võlgnik) esitas 08.12.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-17378).

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Abikaasade vahel oli sõlmitud abieluvaraleping, mis on

registreeritud abieluvararegistris. Võlgnikul on üks ülalpeetav: poeg xxxxxxxxxxxxxxx

(sünd xxxxxxxxxx). Võlgnik töötab xxxxxxxx xx-s. Tema igakuiseks sissetulekuks on netotöötasu

1300 eurot, millele lisandub peretoetus 80 eurot ja elatisraha 225,64 eurot, kokku 1605,64 eurot.

Võlgniku igakuised väljaminekud on 500 eurot: kulutused toidule 150 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 50 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 20 eurot, transpordikulud 20 eurot,

lapse lasteaiatasu 140 eurot, tervishoiukulud ja ravimid 20 eurot ning muud vältimatud kulutused

100 eurot. Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgniku kohustuste suurus on 8267,84 eurot.

Võlgniku selgituse kohaselt makseraskuste põhjuste kohta tekkisid tal 2022. aastal

terviseprobleemid seoses seljaga. Tervisekontrollis selgus, et üle 5 kg raskusi ei ole soovituslik

tõsta. Kuna ka laps on tihti haige olnud, on see vähendanud sissetuleku suurust. Võlgnik on laene

tagasi maksnud, kuid suur osa sellest läheb intresside katteks. Laenuandjad on maksegraafikute

muutmise osas vastanud eitavalt. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et D. H. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (8267,84 eurot)

ületavad tema võime oma vara (sissetuleku) arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks

mõistliku aja jooksul rahuldamiseks.

Võlgnik avaldas 21.12.2023 kohtuistungil, et elab käesoleval ajal koos ema ja lapsega emale

kuuluvas korteris, mistõttu ei ole tal hetkel eluasemekulusid. Võlgnikul on olemas töökoht

xxxxxxxx xx-s ning sissetulek töötasu näol. Võlgnik saab lapse isalt elatisraha ja riigilt peretoetust.

Võlgnikule vara ei kuulu. Enam ei jõua laenu tagasi maksta. Igakuiselt tuleb korraga tagasi maksta

700 eurot, mis on suur summa. Võlanimekiri on võlgnikule teadaolevalt täielik. Uusi laene võlgnik

juurde võtnud ei ole. Kohtutäiturite kaudu võlgnevuste täitmist veel ei toimu.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi.

Samuti ei ole täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes täitmisel olevaid täiteasju.

Võlgnikul on pangakonto on AS-s SEB Pank (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja digipangas Revolut

(nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Ühtlasi kasutab võlgnik arveldamiseks lapse pangakontot

Swedbank AS-s (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 8267,84 euro ulatuses järgmiselt:

1. ESTO AS nõue 1671,21 eurot;

2. AS Inbank nõue 2115,17 eurot;

3. Holm Bank AS nõue 321,74 eurot;

4. PLACET GROUP OÜ nõue 3269,59 eurot;

5. IPF Digital AS nõue 729 eurot;

6. Elisa Eesti AS nõue 161,13 eurot.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

nii avalduses kui 21.12.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti

välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS

§-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Kohus selgitas 21.12.2023 kohtuistungil võlgnikule

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust. Pankroti väljakuulutamise

tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel

täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab D. H. osalema võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul.

6. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on

viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske

hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate

huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu

esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute,

võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid

oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et

Vladimir Kutšmei on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel,

eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus

kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15.02.2025.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik