3-22-2003/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2003

Haldusasi

Y

ja

X

kaebus

Transpordiameti

12.05.2022

korraldusele

nr

1.1-3/22/369

ja

16.08.2022

vaideotsusele nr 1.2-2/22/15255-3

Menetlusosalised

Kaebajad – Y ja X, esindaja vandeadvokaat Aldo

Vassar

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja EA

Kolmas isik – Mõisavahe Äripark OÜ, esindaja

vandeadvokaat Raivo Laus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y ja X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-2003

resolutsiooni p 2.

2. Muus osas jätta Y ja X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

10.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-2003 muutmata.

3. Kõrvaldada Mõisavahe Äripark OÜ kolmanda isikuna menetlusest.

4. Mõista Transpordiametilt Y ja X kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 414,50

eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-22-2003

2(8)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi

soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet väljastas 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/369 projekteerimis-

tingimused riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2

Mõisavahe tee ristmiku ja km 17,5 mahasõidu likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Projekteerimistingimused antakse Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k

kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4

(E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“

täpsustamiseks. Projekti eesmärk on riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla liiklusohutuse taseme

tõstmine samatasandiliste ristmike arvu vähendamise teel ning Jälgimäe külale ohutu

juurdepääsu tagamine koos Jälgimäe küla edelapoolset piirkonda ühendava kogujatee

ehitusega.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 2 alusel

käsitatakse teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi

asukohavaliku planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse (PlanS) tähenduses.

Sama seaduse § 13 lg 2 alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s

27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg-s 4 sätestatud

tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle

kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. Projekteerimistingimustega täpsustatakse

teemasid, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti

koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste täpsustatud asukohad, juurdepääsud

kinnisasjadele,

olemasoleva

teedevõrgu

ümberehitus,

kergliiklusteed,

kogujateed,

teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms).

2. Y ja X esitasid eelnimetatud korraldusele vaide, mille Transpordiamet jättis 16.08.2022

vaideotsusega nr 1.2-2/22/15255-3 rahuldamata.

Projekteerimistingimused ei riku X kui Keilase kinnistu omaniku õigusi, sest kogujatee ei

ületa vaide esitaja kinnistut ega sea piiranguid nimetatud kinnistu kasutamisele.

Samuti ei riku projekteerimistingimused Y kui Lepa kinnistu omaniku õigusi, kuigi nende

kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise. Tegemist

on avaliku tähtsusega projektiga, et tagada vaidlusaluse piirkonna jätkusuutlik ühendus riigi

teedevõrguga ning ühtlasi tõsta liiklusohutuse taset riigi põhimaanteel. Kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 2 lg 1 kohaselt on kinnisasja avalikes huvides

omandamine, sh sundvõõrandamine kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja

kohese hüvitise eest. Vaide esitajale tagatakse kinnistu osa omandamise korral mõistlik tasu ja

hüvitis vastavalt KAHOS § 11 lg-tele 1 ja 2. Lepa kinnistu osa, mida ei omandata, on

võimalik sihtotstarbeliselt edasi kasutada.

3. Y ja X esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 12.05.2022 korralduse ja

16.08.2022 vaideotsuse tühistamiseks.

3-22-2003

3(8)

EhS § 32 järgi keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui taotlus ei vasta

üldplaneeringule (p 2) ning kui see ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele (p 3). EhS § 27

lg 2 p 2 järgi ei tohi projekteerimistingimuste andmine olla vastuolus õigusaktide, isikute

õiguste või avaliku huviga.

Kaebajatele kuuluvad kinnistud on Saue valla üldplaneeringu kohaselt väärtuslikud

põllumaad. Katastriüksusel ei saaks planeeritava tee asukohast sõltumata hoonete ja nendega

seotud rajatiste alust maad enam põllumajanduslikul otstarbel kasutada ja seega väheneks

kõrge viljakusega põllumaa hulk. Planeeritava tee rajamine rikub kaebajate põhiseaduse (PS)

§-ga 32 tagatud õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Riigikohus on 13.06.2003 otsuse nr 3-3-1-42-03 p-s 16 väljendanud seisukohta, et riik ja

omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada

piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause). Eeltoodu

kehtib ka riigiteede ehitamise korral.

Haldusaktid rikuvad muu hulgas kaebajate õigust tervise kaitsele ja puhtale keskkonnale.

4. Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktides

avaldatud seisukohtade juurde.

Alal kehtib Saku valla üldplaneering, mis on kinnitatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009

otsusega nr 2. Üldplaneeringus ei ole veel uut kogujateed kavandataval kujul. Kehtestatud

teemaplaneeringu seletuskirja lk-l 5/51 on toodud järgnev: „Teemaplaneeringuga määratakse

põhimaantee trassi koridor ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee trassi

koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel planeeringu elluviimiseks

vajalikel aladel. Pärast teemaplaneeringu kehtestamist kantakse trassi asukoht varem

kehtestatud üldplaneeringutesse, samuti on teemaplaneering aluseks valla ja linna

üldplaneeringute, detailplaneeringute ja tee-ehitusprojekti koostamisele.“

Teemaplaneeringuga puutumust omavad kohalikud omavalitsused pidid kehtestatud

teemaplaneeringuga

arvestama

ning

kandma

trassi

asukoha

varem

kehtestatud

üldplaneeringutesse.

Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla üldplaneeringu koostamine

ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse ja

kaasajastatakse nii 2009. a Saku valla üldplaneeringut kui ka 2012. a Saku aleviku ja lähiala

üldplaneeringut.

Saku valla uude üldplaneeringusse on teemaplaneeringu lahendus sisse kantud. Saku

Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 võeti vastu Saku valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, kuhu on kantud teemaplaneeringus

kajastatud kogujatee kui planeeringuga kavandatav perspektiivne tee.

5. Mõisavahe Äripark OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

Vaidlusaluse kogujatee asukoht on siduvalt kindlaks määratud maakonnaplaneeringuga ja

projekteerimistingimused üksnes täpsustavad seda. Viidatud maakonnaplaneering kehtestati

kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) alusel. PlanS v.r § 7 lg 4 sätestas, et

kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele. Kui

kehtestatud üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud

üldplaneering ei kajasta kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud

maakonnaplaneering

valla

ja

linna

detailplaneeringute

koostamise

või

projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks.

PlanS v.r § 291 lg 1 p 1 sätestas, et mitut kohalikku omavalitsust läbiv joonehitis PlanS v.r

tähenduses on ka riigimaantee. Sama paragrahvi lg 2 järgi joonehitise trassi koridori asukoht

3-22-2003

4(8)

määratakse üldjuhul maakonnaplaneeringuga. Seejuures tuleb asukohavalikul kaaluda mitut

võimalikku asukohta. PlanS v.r § 291 lg 6 sätestas, et kui joonehitise asukoht on valitud

maakonnaplaneeringuga,

toimub

joonehitise

projekti

koostamine

kehtestatud

maakonnaplaneeringu alusel. PlanS v.r § 291 lg 5 nägi ette, et pärast joonehitise

asukohavaliku

maakonnaplaneeringu

kehtestamist

kantakse

joonehitise

asukoht

ja

maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutamistingimused

varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest

arvates.

Saku valla üldplaneeringut on maakonnaplaneeringuga muudetud. Seega ei kehti Saku valla

üldplaneering osas, mida reguleerib maakonnaplaneering. Saku valla uude üldplaneeringusse

on teemaplaneeringu lahendus sisse kantud. Lepa kinnistu müügileping tõendab, et Lepa

kinnistu omanik oli teadlik Saku valla uue üldplaneeringuga ette nähtud kogujateest.

6. Tallinna Halduskohus jättis 10.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 5040 eurot.

Vastustaja ja kolmas isik on õigesti märkinud, et haldusakt ei saa rikkuda X kui Keilase

kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Projekteerimistingimuste kohaselt läbib kogujatee

üksnes Lepa, mitte aga Keilase kinnistut.

Omandiõigus ei ole absoluutne õigus, vaid on piiratav ülekaaluka avaliku huvi korral.

Avalikuks huviks on riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla ohutu kasutamine, tagades selleks

vajalikud juurdepääsud (kogujateed). Vastustajal on õigus otsustada riigiteede ning nende

kogujateede asukoha üle. See hõlmab ka sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise

vajadusega seotud planeerimisotsustusi.

Vastustaja tugines projekteerimistingimuste andmisel Harju maavanema 14.11.2014

korraldusele, millega kehtestati teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla

(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0". Teemaplaneeringus selgitatakse, et

maantee vastavusse viimiseks I klassi maanteele esitatud nõuetega on vajalik mitmete

liikluskorralduslike nõuete täitmine – üksikute mahasõitude sulgemine ja juurdepääsuks

kogujateede kavandamine/rajamine, keskkonnatingimuste täitmine mürabarjääride rajamise

teel jne. Teemaplaneeringu lisaks on joonis, mis kajastab kogujatee asukohta Jälgimäe külas

Saku vallas. Selle joonise alusel on vastustaja esitanud joonise, mis kujutab kogujatee

asukohta Lepa kinnistu suhtes teemaplaneeringu alusel: kogujatee läbib Lepa kinnistut.

Vastustaja tõendab joonisega, et projekteerimistingimustega ei ole muudetud kogujatee

asukohta Lepa kinnistu osas. Seega on projekteerimistingimused üksnes teemaplaneeringu

täpsustus ning projekteerimistingimuste tühistamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada

eesmärki, et tema kinnistut ei läbiks riigitee kogujatee. Ka Saku vald on üldplaneeringus

kavandanud kogujatee asukoha kooskõlas teemaplaneeringu lahendusega.

Õige pole seega kaebaja märgitu, et Saku valla üldplaneering ei kajasta kogujateed. Seetõttu

on ainetud ka väited rohevõrgustiku kaitse vajadusest. Planeeringutes on peetud riigitee

kogujateede ehitamist kui avalikku huvi olulisemaks väärtusliku põllumajandusmaa

säilitamisest. Lepa kinnistu omanik oli kinnistut omandades teadlik planeeritavast

kogujateest.

Teemaplaneering, üldplaneering ja projekteerimistingimused on võimaliku sundvõõrandamise

või sundvalduse seadmise aluseks (KAHOS § 5 lg 1 p 2). Kinnisasja on lubatud omandada

riigitee ehitamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 7). Vastustajal oli õiguslik alus teemaplaneeringu

alusel projekteerimistingimuste andmiseks (EhSRS § 13 lg 4, PlanS v.r § 291 lg 1 p 1, lg 2).

Seega kaasneb projekteerimistingimuste andmisega küll Lepa kinnistu omaniku omandiõiguse

riive, kuid see riive on õiguspärane ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt. Kinnistu

3-22-2003

5(8)

kasutamise riive ulatust hinnatakse võimalikus sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise

menetluses.

Kaebajate väide, et projekteerimistingimused rikuvad kaebajate õigust tervise kaitsele ja

puhtale keskkonnale, on üldsõnaline ning seda ei ole põhistatud, mistõttu jätab kohus selle

etteheite tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Y ja X paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsus tühistada

ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad jäävad halduskohtus avaldatud

seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Õige pole halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusakt ei saa rikkuda X kui Keilase

kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Sisuliselt on kohus leidnud, et Xl puudub kaebeõigus.

Kohtus on vaidlustatavad ka kaudsed ja faktilised riived, mitte ainult otsesed omandiõiguse

kitsendused. Subjektiivsete õiguste riive ei pea olema intensiivne. Vaidlust ei ole selles, et

kavandatav kogujatee külgneb Keilase kinnistuga, mistõttu kahjustab see muu hulgas X

omandiõigust. Rajatava tee näol on tegemist negatiivse mõjutusega, sest seal hakkavad

liiklema erinevad mootorsõidukid, mis tekitavad müra, eritavad heitgaase ning varjavad

vaadet. Jättes X kaebuse sisuliselt läbi vaatamata, rikkus halduskohus põhjendamiskohustust.

Halduskohus jättis otsuses hindamata projekteerimistingimuste õiguspärasuse, leides

lakooniliselt, et projekteerimistingimused on üksnes teemaplaneeringu täpsustus ning

projekteerimistingimuste tühistamisega ei ole kaebajatel võimalik saavutada eesmärki, et

kinnistut ei läbiks riigitee kogujatee.

Projekteerimistingimuste andmisel tuleb kontrollida, kas projekteerimistingimused vastavad

planeeringule, õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele,

kas kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi, kas kavandatava ehitisega

kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada jne.

Isegi kui projekteerimistingimustega lihtsalt täpsustatakse varasemat planeeringut, ei tähenda

see,

et

projekteerimistingimuste

andmisega

ei

teostata

kaalutlusõigust

ja/või

planeerimisautonoomiat.

Nõustuda ei saa halduskohtu järeldusega, et omandiõigus ei ole absoluutne õigus, vaid on

piiratav ülekaaluka avaliku huvi korral, milleks on riigitee ohutu kasutamine muu hulgas

vajalike juurdepääsuteede ehitamisega. Selline kohtu analüüs on liiga lakooniline, mistõttu on

halduskohus rikkunud põhjendamiskohustust.

Vastustaja on ise kinnitanud, et arvestas projekteerimistingimuste väljastamisel Saku valla uue

üldplaneeringuga, mis ei ole kehtiv. Seega on vastustaja oluliselt rikkunud haldusmenetluse

põhimõtteid. Õige ei ole halduskohtu järeldus, et Saku valla üldplaneering kajastab kogujateed

ning planeeringutes on peetud riigitee kogujateede ehitamist kui avalikku huvi olulisemaks

väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisest.

Lepa ja Keilase kinnistud on Saku valla kehtiva üldplaneeringu järgi märgitud väärtuslikuks

haritavaks maaks ning puhke- ja virgestusmaaks hajaasustuses. Samuti asuvad mõlemad

kinnistud rohekoridori keskmes. Vaidlusalust teed seal ette nähtud ei ole.

Halduskohus järeldas vääralt, et projekteerimistingimused ei riku kaebajate õigust muu hulgas

tervise kaitsele ja puhtale keskkonnale, sest see väide olevat üldsõnaline ja põhistamata.

Kaebajad tõid menetluses välja, et üldplaneeringu järgi on rohekoridorid sidususelemendid

rohevõrgustiku tuumalade vahel, mis on omakorda kogu maakonda ja riiki hõlmava

rohevõrgustiku olulised osad. Ka puhke- ja virgestusalad on olulised. Seega ei saa teed ehitada

projekteerimistingimustes märgitud kohale. Kui üldplaneeringu eesmärgiks on rohevõrgustiku

3-22-2003

6(8)

toimimise tagamine, on rohevõrgustik üldplaneeringu oluliseks osaks ja kuulub seega

säilitamisele. Kaebajate maad on väga väärtuslikud maatulundusmaad, millel on viljakad

mullad ja hea reljeef. Uurimispõhimõttest tulenevalt oleks halduskohus ise pidanud olulised

asjaolud välja selgitama, mitte väitma, et kaebajate põhjendused ei ole piisavad.

Halduskohus mõistis kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 5040

eurot. Riigikohus on selgitanud, et kolmandal isikul puudub üldjuhul kohustus kohtule vastata.

Suurettevõttest kolmandat isikut ei saa võrdsustada haldusorganiga, kelle puhul eeldatakse, et

ta on võimeline kohtumenetluses osalema välise õigusabita, kuid see ei välista

väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Vaidlusalused projekteerimistingimused

puudutavad kolmandat isikut, kuid oluline on, et kaebajad ei ole vaidlustanud kolmandale

isikule väljastatud projekteerimistingimusi, mistõttu ei olnud kolmanda isiku õigusabikulud

ettenähtavad. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda või kulusid

vähendada.

8. Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Kaebajate kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega, mille kasutamist põllumaana ei takista

müra ega heitgaasid. Lisaks ei saa põllul olla vaadet, mida kavandatav tee saaks varjata. EhS §

72 lg 1 p-des 1–5 on loetletud tegevused, mis on teekaitsevööndis keelatud. Põlluharimine

selliste tegevuste hulka ei kuulu.

Kaebajate õigusi ei ole rikutud, sest projekteerimistingimused ei riku nende olukorda

varasemaga võrreldes. Kogujatee on siduvalt kindlaks määratud maakonnaplaneeringuga.

Planeeritav kogujatee ei sega Keilase kinnistu omanikul oma maad vabalt põllumaana vallata,

kasutada ja käsutada, Lepa kinnistu osas on vastustaja projekteerimistingimuste menetluse

käigus omanikku teavitanud, et projekteerimistingimuste kehtestamine võib kaasa tuua

kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise.

Lisaks teemaplaneeringule tugines vastustaja projekteerimistingimuste väljastamisel õigesti

veel kehtestamata Saku valla üldplaneeringule. Saku Vallavolikogu kehtestas üldplaneeringu

20.04.2023 otsusega nr 24. Kogujatee on seal märgitud samasse asukohta nagu

teemaplaneeringus ja projekteerimistingimustes.

9. Mõisavahe Äripark OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes

halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Menetluskulude kolmanda isiku kasuks väljamõistmine oli põhjendatud. Kogujatee on vajalik

kolmandale isikule kuuluvate kinnistute teenindamiseks. Kolmanda isiku kinnistute

ehitusõigus on otseselt seotud projekteerimistingimuste kehtima jäämisest. Kolmanda isiku

menetlusse kaasamine ei saanud olla kaebajate jaoks ootamatu. Kolmandal isikul tekkisid

menetluskulud kaebuse esitamise tõttu ning nende väljamõistmine kaebajatelt ei ole

ebaõiglane. Menetluskulud on põhjendatud ja valikud. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot/h

kokku 41,65 tundi. Kolmas isik taotles halduskohtult 6 997,20 eurot (sh käibemaks)

hüvitamist, kohus mõistis välja 5040 eurot (sh käibemaks).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Alates 01.02.2024 kehtiva Tallinna Ringkonnakohtu tööjaotusplaani kohaselt vaatab

apellatsioonkaebuse läbi kohus koosseisus Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa.

11. Ringkonnakohus

rahuldab

apellatsioonkaebuse

menetluskulude

jaotuse

osas.

Ringkonnakohus nõustub vaidluse eset puudutavas osas valdavalt halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

3-22-2003

7(8)

12. Vastustaja on õigesti lähtunud asjaolust, et liiklustrassi asukoht on siduvalt kindlaks

määratud

Harju

maavanema

14.11.2014

korraldusega

nr

1-1/2133-k

kehtestatud

teemaplaneeringuga. Planeeringuga hõlmatud riigimaantee trassi koridor läbib mitut

kohalikku omavalitsust. Sellist planeeringut käsitatakse riigi eriplaneeringuna (EhSRS § 13 lg

2) ning selle kehtivust ei saa mõjutada maakonnaplaneeringute ega üldplaneeringutega

(EhSRS § 13 lg 1). Seega ei saa rääkida teemaplaneeringu vastuolust Saku valla

üldplaneeringuga. Teemaplaneering on ülimuslik. See nähtus ka PlanS v.r § 291 lg-st 6, mille

järgi toimub juhul, kui joonehitise (riigimaantee) asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga,

joonehitise projekti koostamine kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Siinsel juhul on

selleks Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega kehtestatud teemaplaneering. Saku vald

oleks pidanud kandma joonehitise asukoha oma üldplaneeringusse 30 päeva jooksul

maakonnaplaneeringu kehtestamisest alates, s.o hiljemalt 14.12.2014 (PlanS v.r § 291 lg 5).

Asjaolu, et vald jättis eelnimetatud kohustuse täitmata, ei tekita kaebajatele subjektiivset

õigust, et nende kinnistute suhtes rakendatakse Saku valla üldplaneeringut. Nagu

ringkonnakohus

eelnevalt

märkis,

on

teemaplaneering

ülimuslik.

Vaidlustatud

projekteerimistingimused ei ole seega vastuolus EhS § 32 lg-ga 2.

13. Huvide kaalumine, sh riigimaantee asukoha valik toimus teemaplaneeringu menetluses.

Tegemist oli mahuka menetlusega, kus kaaluti erinevaid trassivariante ning tehti

keskkonnamõju

strateegiline

hindamine,

mille

käigus

analüüsiti

muu

hulgas

planeeringulahenduse mõju inimestele ja looduskeskkonnale. Avatud menetluses said osaleda

kõik huvitatud isikud.

Projekteerimistingimustega ei ole teemaplaneeringust kõrvale kaldunud. Vastustaja ei pidanud

projekteerimistingimuste andmisel enam kordama teemaplaneeringu menetluses tehtut ega

asuma nt hindama trassist tulenevat müra, õhusaastet jms. Ka rohelise võrgustikuga seonduvat

tuli analüüsida teemaplaneeringu käigus.

14. Kaebajad ei ole välja toonud, mil viisil riivavad projekteerimistingimused nende õigusi

enam kui on teemaplaneeringuga lubatud. Projekteerimistingimuste menetluses ei ole enam

võimalik tagasi pöörduda küsimuse juurde, kas trassikoridor ikka peaks asuma

teemaplaneeringus näidatud asukohas.

15. Kuna asjas pole ilmnenud, et projekteerimistingimused oleksid formaalselt või

materiaalselt õigusvastased, ei analüüsi ringkonnakohus täiendavalt õiguste rikkumise

küsimust. Kaebus jääb igal juhul rahuldamata.

16. Kaebajad vaidlevad veel neilt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude üle.

Halduskohus kaasas kolmanda isiku menetlusse 07.12.2022 määrusega ning kaebajad seda

määrust ei vaidlustanud. Eeltoodu ei takista ringkonnakohtul anda hinnangut kolmanda isiku

menetlusse kaasamise põhjendatuse üle.

Ringkonnakohus leiab, et Mõisavahe Äripark OÜ kolmanda isikuna menetlusse kaasamine

polnud põhjendatud. Vastavalt HKMS § 20 lg-le 1 kaasab halduskohus isiku kolmanda

isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.

Kuigi Mõisavahe Äripark OÜ-l on huvi riigitee vastu, ei ole tal subjektiivset õigust nõuda, et

riik ehitaks just vaidlusalustes projekteerimistingimustes kirjeldatud tee. Menetlusse ei tule

kaasata kõiki isikuid, kellel on mingi huvi ehitatava teega seoses. Vastasel korral riivaks see

põhjendamatult nende isikute kaebeõigust, kes soovivad projekteerimistingimusi oma õiguste

kaitseks vaidlustada.

Ringkonnakohus kõrvaldab Mõisavahe Äripark OÜ kolmanda isikuna menetlusest (HKMS §

21 lg 5). Seega tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebajatelt mõisteti välja

Mõisavahe Äripark OÜ menetluskulud.

3-22-2003

8(8)

17. Kaebajate apellatsioonimenetluse kulud olid kokku 1658,14 eurot (käibemaksuga).

Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise proportsiooni (1/4), tuleb vastustajalt kaebajate

kasuks välja mõista 414,50 eurot.

18. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus halduskohtu 10.02.2023 otsuse resolutsiooni

p-i 2 ning jagab nii esimese kui teise kohtuastme menetluskulud uuesti (HKMS § 109 lg 4).

Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Parandatud 27.03.2024

määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada ilmne ebatäpsus

Tallinna Ringkonnakohtu

15.02.2024 otsuses

haldusasjas nr 3-22-2003

ning asendada selle asjaolude

ja menetluse käiku

kirjeldavas punktis 3 sõna

„Saue“ sõnaga „Saku“.