2-20-12552/101 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. veebruar 2024

Tsiviilasja number

2-20-12552

Tsiviilasi

Mart Paadiku hagi Ahti Tilga pankrotihalduri

Sirje Taela vastu kaasomandi lõpetamiseks

Ahti Tilga pankrotihalduri Sirje Taela vastuhagi

Mart Paadiku ja Liina Tilga vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mart Paadiku apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (hageja / vastuhagis kostja): Mart Paadik

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Kaasapellant (vastuhagis kostja): Liina Tilk

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja / vastuhageja): Ahti Tilk

(isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotihaldur

Sirje Tael

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Mart

Paadiku

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 10. mai 2021. a otsus

muutmata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Mart

Paadiku kanda.

Apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Mart Paadik (hageja) esitas 30. augustil 2020 Tartu Maakohtule hagi Ahti Tilga

pankrotihaldur Sirje Taela (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Esialgses hagis palus

hageja lõpetada A. Tilgale kuuluv kaasomand XXXXXX kinnistule (registriosa nr XXXXXX)

viisil, mille kohaselt A. Tilga ¼ suurune mõtteline osa kinnisasjast antakse üle hagejale ja

hageja tasub A. Tilgale tema ¼ suuruse kaasomandi mõttelise osa eest 2500 eurot. Hageja palus

kohustada kostjat andma kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatus omanikukande

muutmiseks vajalikud nõusolekud. Hageja hinnangul ei ületa kinnistu väärtus 10 000 eurot.

Kinnistu on hoonestamata ja sellel on teostatud lageraiet.

15. veebruaril 2021 esitatud seisukohas muutis hageja taotletavat kaasomandi lõpetamise viisi.

Hageja palub lõpetada A. Tilgale kuuluv kaasomand viisil, mille kohaselt A. Tilga ¼ suurune

mõtteline osa müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Alternatiivselt palub hageja lõpetada

kaasomand viisil, mille kohaselt kinnisasi müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel

ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Hagiavalduse kohaselt on XXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) asukohaga

XXXXXX, XXXXXX (100% maatulundusmaa) kaasomandis, hagejale kuulub ½ suurune

mõtteline osa kinnisasjast ning A. Tilgale ja Liina Tilgale kuulub kummalegi ¼ suurune

mõtteline osa kinnisasjast. A. Tilk on pankrotis ja tema kaasomandi osa kuulub pankrotivarasse.

Hageja ei soovi omandist loobuda, vaid soovib saada ¾ suuruse mõttelise osa omanikuks.

Hageja on läbi aastate kinnistut hooldanud ja kandnud sellega seonduvad kulud, mistõttu oleks

omandist ilmajäämine ebaõiglane.

2. Kostja esitas 20. septembril 2020 vastuhagi hageja ja L. Tilga (vastuhagis kostja) vastu

kaasomandi lõpetamiseks. Kostja palub lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt kinnisasi

müüakse avalikul enampakkumisel ja müügitulem jagatakse kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele. Alternatiivselt palus kostja lõpetada A. Tilgale kuuluv kaasomand viisil,

mille kohaselt A. Tilga ¼ suurune mõtteline osa müüakse avalikul enampakkumisel

pankrotihaldur S. Taela poolt. Kostja loobus alternatiivsest nõudest 15. veebruaril 2021 esitatud

seisukohas.

Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kaasomandi lõpetamisel makstava õiglase hüvitise

suurust. Hagiavaldusest ei nähtu, millele toetudes on hageja leidnud, et 11,46 ha suurune

kinnisasi maksab 10 000 eurot ning A. Tilgale kuuluv ¼ suurune mõtteline osa kinnisasjast

2500 eurot. Tartu maakonnas Peipsiääre vallas maatulundusmaa hektari keskmine müügihind

on 3854 eurot. Metsandusega tegelev OÜ Forest Reserves on teinud kogu kinnisasjale

hinnapakkumise 32 000 eurot. Kostja on nõus lõpetama kaasomandi õiglase hüvitise eest,

milleks on 8000 eurot.

Kostja ei ole nõus asja müügiga kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kaasomandi

lõpetamine nimetatud viisil on võimalik, kui iga kaasomanik soovib saada kinnisasja tervikuna

endale. Kostja ei soovi saada endale teistele kaasomanikele kuuluvaid osasid. Kostja jäi selle

juurde, et kõige õiglasem viis kaasomandi lõpetamiseks on kinnisasja müük tervikuna avalikul

enampakkumisel. Hageja saab enampakkumisel osaleda ning teha ostuhinna tasumisel

tasaarvestuse summas, mis vastab tema osale müügitulemist. Enampakkumine tagab teistele

kaasomanikele asja müügi eest õiglase ja parima tulemi. Hagejal on olnud võimalik osaleda

enampakkumisel, et omandada A. Tilgale kuuluv ¼ suurune mõtteline osa kinnisasjast.

3. Vastuhagis kostja (L. Tilk) nõustus hageja poolt esitatud hagiavalduses esile toodud

kaasomandi jagamise viisiga, mis ei mõjuta tema kaasomandi suurust.

Kostja ei ole põhjendanud, miks tuleks kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel olukorras, kus

nii vastuhagis kostja kui ka hageja soovivad jätkuvalt olla kinnisasja kaasomanikeks. Puuduvad

konkreetsed põhjendused, miks kinnistu avalik enampakkumine arvestaks kaasomanike huve

enam ja tooks suurema kasu A. Tilga pankrotimenetluses.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus tegi 10. mail 2021 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja rahuldas

vastuhagi, lõpetas kaasomandi XXXXXX kinnistule (registriosa nr XXXXXX) selliselt, et

kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadav raha jagatakse

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Maakohus tühistas kohaldatud hagi tagamise

abinõud, jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskuluna riigilõivu 350 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei saa kohus kaasomandit hageja nõutud viisidel lõpetada.

Kostja on vaielnud vastu kinnisasja panemisele kaasomanike vahelisele enampakkumisele ja

on kinnitanud, et ei soovi asja A. Tilga omandisse. Samuti ei soovi asja enda omandisse L. Tilk.

Kuigi hageja on oma vastuses vastuhagile (tl 73-74) märkinud, et kõige parema tulemuse

kaasomandi lõpetamisel annab see, kui A. Tilga kaasomandi osa antakse hagejale üle

kohustusega tasuda A. Tilgale tema osa eest hüvitis, jäi hageja kohtuistungil oma nõude juurde,

millega soovib kaasomandi lõpetamist kaasomanike vahelise enampakkumisega. Isegi kui

tõlgendada pankrotihalduri poolt istungil avaldatut, et ta on nõus kaasomandi lõpetamisega

õiglase hüvitise eest haginõude laiendamisena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376

lg 4 p 2 mõttes, ei saa kohus antud juhul kaasomandit lõpetada ka sellisel viisil, sest kohtus ei

leidnud tõendamist, et hageja oleks valmis pankrotihalduri poolt nõutud hüvitist summas 8000

eurot tasuma. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et kinnistu õiglase hinna

tõendamiskoormis lasub temal, mida hageja ei teinud.

Maakohus leidis, et kinnistu müümine avalikul enampakkumisel vastab kaasomanike huvidele,

võimaldades kaasomandi eseme müümisel saada selle eest võimalikult kõrget hinda ning

võimaldab A. Tilgal täita kohustused võlausaldajate ees. Samuti on teistel kaasomanikel

võimalus avalikul enampakkumisel osaleda ja soovi korral kinnisasi endale tervikuna

omandada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega lõpetada A. Tilgale kuuluv kaasomand XXXXXX

kinnistule (registriosa nr XXXXXX) viisil, mille kohaselt A. Tilga kaasomandi ¼ suurune

mõtteline osa kinnisasjast müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha

antakse kaasomandist ilma jäänud kaasomanikule. Alternatiivselt palub hageja lõpetada

kinnisasja kaasomand viisil, et kinnisasi müüakse tervikuna kaasomanike vahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja on seisukohal, et maakohus on eksinud õigusnormide kohaldamisel ja ületanud

diskretsiooni piire, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada.

Maakohus on analüüsinud hageja hagiavalduses esitatud nõuet, millest hageja hiljem loobus ja

muutis taotletavat kaasomandi lõpetamise viisi. Maakohus ei pidanud võimalikuks lõpetada

kaasomandit viisil, mille kohaselt A. Tilgale kuuluv kaasomandi osa antakse hagejale üle

õiglase hüvitise eest, kuivõrd hageja ei olnud tõendanud kinnistu väärtust. Maakohus on jätnud

tähelepanuta, et hageja ei taotle kaasomandi lõpetamist nimetatud viisil. Kaasomandi

lõpetamisel asja müügiga kaasomanike vahelisel enampakkumisel puudub vajadus asja

väärtuse tõendamiseks. Kaasomandi mõttelise osa hind kujuneb enampakkumisel, kus saavad

pakkumisi teha kõik kaasomanikud vastavalt oma parimale äranägemisele.

Hageja on seisukohal, et maakohus on rikkunud eelmenetluse ülesandeid ning teinud üllatusliku

lahendi, jättes hagi rahuldamata tõendamiskoormise täitmata jätmise tõttu. Maakohus oleks

eelmenetluse käigus pidanud juhtima hageja tähelepanu asjaolule, et kuigi hageja taotleb

kaasomandi lõpetamist asja müügiga kaasomanike vahelisel enampakkumisel, kus hind

kujuneb enampakkumise tulemusena, tuleb hagejal täiendavalt tõendada kaasomandi ¼ suuruse

mõttelise osa väärtus, vastaselt korral jääb hagi rahuldamata. Hageja hinnangul on tegemist

menetlusõiguse normi rikkumisega, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise.

Maakohus asus seisukohale, et kaasomandit ei saa hageja nõutud viisidel lõpetada, kuna kostja

ei soovi kaasomandit A. Tilga omandisse ja ka L. Tilk ei soovi kaasomandit enda omandisse.

Hageja selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise

kohustust. Ei ole arusaadav, miks see seisukoht välistab kaasomandi lõpetamise hageja

põhinõudena esitatud viisil, st A. Tilgale kuuluva kaasomandi ¼ suuruse mõttelise osa

müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Enampakkumise toimumisele eelnevalt ei

ole võimalik täieliku kindlusega öelda, kas teised kaasomanikud esitavad kinnisasja terviku

kaasomanike vahelisel enampakkumisel pakkumisi kinnisasja omandamiseks või mitte.

Asjaolud võivad enampakkumise toimumise hetkeks olla muutunud. Maakohus ei ole

selgitanud, kas ja kuidas oleks kinnisasja terviku kaasomanike vahelisel enampakkumisel

kaasomanike huvid vähem kaitstud kui asja avalikul enampakkumisel ning miks on õiglane

lahendus asja avalik enampakkumine, mis erinevalt kaasomanike vahelisest enampakkumisest

ei arvesta tegelikkuses kaasomanike huvidega.

Maakohus ei ole arvestanud hageja kui kaasomaniku õigustega, hageja on põhjendamatult

jäetud talle kuuluvast kaasomandist ilma. A. Tilga võlausaldajad ei ole kaasomanikud, kelle

huvidega tuleks kaasomandi lõpetamise viiside üle otsustamisel arvestada ja kelle huvidest

oleks otsuse tegemisel tulnud lähtuda. On mõeldamatu, et ühe kaasomaniku pankroti tõttu

jäävad kõik kaasomanikud omandist ilma. Terviku avalikul enampakkumisel ei ole

kaasomanikel võimalust omandit säilitada, kui neil ei ole soovi või võimalust terviku

omandamiseks. Hageja on korduvalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt hageja ei soovi

oma omandist ilma jääda. Samasisulist seisukohta on väljendanud ka kinnisasja teine

kaasomanik L. Tilk. Seega ei ole maakohtu poolt valitud viisi puhul tegemist kaasomanikke

kõige vähem koormava kaasomandi lõpetamise viisiga ning maakohus on diskretsiooniõigust

ületanud.

6. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

Kaasomandi lõpetamise viisi valikul on oluline kriteerium, et ühe kaasomaniku pankrotihaldur

ei soovi kinnisasja pankrotivarasse. Kuna kostja ei soovi kinnisasja endale, siis on välistatud

asja müük kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kõne alla saavad tulla muud viisid

kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks. Kohus on seetõttu menetluses esitatud dokumentide ja

seisukohtade alusel kaalunud võimalust lõpetada kaasomand õiglase hüvitise eest. Erinevate

kaasomandi lõpetamise viiside kaalumine ja kohaldamata jätmine ei saanud tulla hagejale

üllatuslikuna. Hageja oli ise taotlenud kaasomandi lõpetamist ning pidi olema teadlik, millised

on kaasomandi lõpetamise viisid. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kaasomandi lõpetamine

läbi avaliku enampakkumise on kõige õiglasem kaasomandi lõpetamise viis kõigile

kaasomanikele, andes igaühele parima tulemi. Ka hageja saab enampakkumisel osaleda ja

parima pakkumise tegemisel kinnisasja omandada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

8. Hageja, A. Tilk ja L. Tilk on XXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) asukohaga

XXXXXX, XXXXXX (100% maatulundusmaa) kaasomanikud. Hagejale kuulub ½ suurune

mõtteline osa kinnisasjast ning A. Tilgale ja L. Tilgale kummalegi ¼ suurune mõtteline osa

kinnisasjast. A. Tilk on pankrotis ja tema kaasomandi osa kuulub pankrotivarasse.

Hageja palub lõpetada A. Tilgale kuuluv kaasomand viisil, mille kohaselt A. Tilga ¼ suurune

mõtteline osa müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Alternatiivselt palub hageja lõpetada

kaasomand nii, et kinnisasi müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha

jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kostja esitas menetluses vastuhagi, milles palub lõpetada kaasomand nii, et kinnisasi müüakse

avalikul enampakkumisel ja müügitulem jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa

suurusele.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud kostja vastuhagi ja jätnud

hageja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid

TsMS § 654 lg 6 järgi.

Vastuseks

hageja

apellatsioonkaebuse

väidetele

(apellatsioonkaebuse

p

7)

leiab

ringkonnakohus, et maakohus ei menetlenud nõuet, millest hageja loobus. Kohtul on kohustus

poolte nõuded välja selgitada. Hageja oli kogu menetluse kestel seisukohal, et ta soovib

kinnisasja endale jätta (I kd, tl 73jj; 81), kuid kostja soovitud hüvitis on liiga kõrge. Ka

19. aprilli 2021 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et hagejal ja L. Tilgal on huvi jätta

kinnisasi endale. (I kd, tl 122 pöördel).

Kohus saab valida üksnes sellise kaasomandi lõpetamise viisi, mida pool on hagis või

vastuhagis nõudnud (vt ka nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19).

Maakohus on otsuse p-s 24 üksnes selgitanud, miks mõni muu viis kaasomandi lõpetamiseks

kohtu arvates ei ole sobiv kaasomandit lõpetama. Kohus ei ole sellega ka rikkunud

selgitamiskohustust ega ole jätnud hageja nõuet rahuldamata üksnes põhjusel, et hageja ei ole

oma nõuet tõendanud.

Maakohus leidis õigesti, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve

võimalikult suures ulatuses arvestades. Ringkonnakohus on nõus maakohtuga, et olukorras, kus

vähemalt üks kaasomanikest ei soovi eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise

kaudu), on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine avalikul

enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine (vt RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17,

p 23). Ainult nii on kõigi kaasomanike huvidega samal määral arvestatud. Kaasomanike

vaheline enampakkumine peaks tooma välja eseme väärtuse (vt RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-

17, p 24). Kõigi kaasomanike huvid on seejuures võrdelt kaalukad. Juhul, kui üks kaasomanik

(praegusel juhul kostja) ei soovi aga eset endale ega ole valmis kaasomanike vahelisel

pakkumises osalema, võib enampakkumise tulemus viia tema huvide (ja seeläbi ka tema

võimalike võlausaldajate) kahjustamiseni.

Kui üks kaasomanik on pankrotivõlgnik, võib haldur nõuda kaasomandi, seltsingu või ühise

õiguse lõpetamist ja vara jagamist. Võlgnikule jagamisel jääv osa kuulub pankrotivarasse

(PankrS § 121 lg 1).

Kaasomanikul on õigus igal ajal nõude kaasomandi lõpetamist, seda saab välistada vaid

kaasomanikevahelise kokkuleppega (AÕS § 76 lg-d 1 ja 2). Nimetatud nõudeõigus ei ole sõltuv

sellest, kui suur on kaasomandit lõpetada sooviva kaasomaniku kaasomandi osa, samuti ei ole

kaasomanik kohustatud oma soovi kaasomand lõpetada põhjendama.

9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1).

Ringkonnakohus andis TsMS § 176 lg 2 kohaselt tähtaja apellatsiooniastme menetluskulude

nimekirja esitamiseks. Kostja teatas 29. jaanuaril 2024 kohtule, et tal ei ole menetluskulusid.

Seega ei määrata praeguse otsuse jõustudes menetluskulusid TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras rahaliselt kindlaks.

(allkirjastatud digitaalselt)