2-24-101/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. veebruar 2024

Tsiviilasja number

2-24-101

Tsiviilasi

Onework OÜ (likvideerimisel) kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 15. detsembri 2023. a

määrus nr Ä 10057000 / 15

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Onework OÜ (likvideerimisel) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Onework OÜ

(likvideerimisel; registrikood 10099028), seaduslik

esindaja Neemo Saareväli

RESOLUTSIOON

1. Tühistada

Tartu

Maakohtu

registriosakonna

15. detsembri 2023. a määrus nr Ä 10057000 / 15 ja saata

Onework OÜ (likvideerimisel) 14. detsembri 2023. a

kandeavaldus

Tartu

Maakohtu

registriosakonnale

uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada

Onework

OÜ

(likvideerimisel)

määruskaebus.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

Onework OÜ (likvideerimisel) kanda.

4. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

70 eurot Onework OÜ (likvideerimisel) pangakontole nr

EE322200221016718589

selgitusega

„Tsiviilasi

nr

2-24-101, riigilõivu tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule

ASJAOLUD

1. Onework OÜ (likvideerimisel; avaldaja) esitas 14. detsembril 2023 kandeavalduse, milles

taotles täiendava likvideerija osaühingu registrikaardile kandmist.

Tartu Maakohtu registriosakond tegi 15. detsembril 2023 määruse, millega jättis kandeavalduse

rahuldamata. Kandeavalduse alusel ei saa teha äriregistrisse taotletud kannet, sest otsust

täiendava likvideerija määramiseks ei ole vastu võetud. Saavutatud ei ole vajalikku häälte arvu

otsuse vastu võtmiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 202 lg 1 sätestab, et lõpetamisotsus on vastu

võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või ÄS §

174 2. lõikes nimetatud juhtudel vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet. Põhikiri ei näe ette suuremat häälteenamuse nõuet. ÄS § 174 lg

2 kohaselt, kui otsus tehakse ÄS § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui

selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet. Sama häälteenamuse nõue kehtib ka likvideerija määramisele.

Käesoleval juhul on otsus tehtud ÄS § 173 2. lõikes sätestatud korras. Häälte koguarv oli 6000

ning protokolli kohaselt anti täiendava likvideerija määramise otsuse poolt 3996 häält. See

tähendab, et saavutatud ei ole vähemalt 2/3 osanike häältest ning täiendava likvideerija

määramise otsus ei ole seega vastu võetud. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 kohaselt ei tee

registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele

või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.

MÄÄRUSKAEBUS

2. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada eitav kandemäärus, teha uus kandemäärus, millega rahuldada kandeavaldus ja kanda

täiendav likvideerija osaühingu registrikaardile. Avaldaja palub tagastada määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu.

Avaldaja on seisukohal, et täiendava likvideerija määramise otsust ei ole vajalik vastu võtta 2/3

osanike häälteenamusega. Äriseadustik sätestab kõrgendatud häälteenamuse nõude

likvideerimisotsuse tegemiseks, kuid mitte likvideerija määramise otsuse tegemiseks.

Osanikud tegid täiendava likvideerija määramise otsuse koosolekut kokku kutsumata ÄS § 173

lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt ÄS § 174 lõikele 2 on otsus sellisel juhul vastu võetud, kui

selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet. Tegemist ei olnud osaühingu lõpetamise otsusega. Otsusega

määrati osaühingu senisele likvideerijale lisaks täiendav likvideerija. Likvideerija määramisele

ei näe seadus eraldi häälteenamuse erisust ning ÄS § 202 lõikes 1 sätestatud 2/3 häälteenamuse

nõue ei laiene likvideerija määramise otsusele. Otsus vastab ÄS § 174 lõikes 2 sätestatud

häälteenamuse nõudele, kuivõrd selle poolt on oma hääle andnud üle poole osaühingu

osanikest.

Avaldaja leiab, et analoogiana saab kohaldada juhatuse või nõukogu liikmete valimise

regulatsiooni, kus samuti ei ole valimiseks ette nähtud 2/3 häälteenamuse nõuet (ÄS § 184 lg

1, § 309 lg 1). Sellele analoogiale viitab ka ÄS § 207. Kõrgendatud häälteenamuse nõuded on

seaduses väga selgelt välja toodud ja neid ei saa kohaldada kaudselt läbi teises küsimuses

sätestatud häälteenamuse. Samuti ei ühti kohtunikuabi seisukoht likvideerija valimisel

kõrgendatud häälteenamuse kohaldamiseks seaduse loogika ja eesmärgiga. Kõrgendatud

häälteenamust nõudvad otsused on need, mis muudavad ühingu struktuuri või osanike õigusi

(kapitali muutused, ühingu jagunemine, ühinemine või ümberkujundamine jne). Selline käsitlus

oleks kooskõlas üleüldise isikuvalimise kontseptsiooniga: kuivõrd osaühingu juhatuse liikmete

valmimiseks on vajalik üle poolte osanike häälte häälteenamus, oleks sellest lähtuvalt

kooskõlas ka osahingule likvideerija valimiseks samas proportsioonis häälteenamus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi määrus tuleb tühistada ja saata asi tagasi Tartu

Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

4. Avaldaja esitas kandeavalduse, milles palub olemasoleva likvideerija kõrvale kanda

osaühingu registrikaardile täiendava likvideerija. Registripidaja keeldus kande tegemisest,

leides et otsust täiendava likvideerija määramiseks ei ole vastu võetud, kuna selleks ei ole

saavutatud vajalikku häälte arvu.

ÄS § 174 lg 1 järgi on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike

koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet. Kui otsus võetakse vastu osanike koosolekut kokku kutsumata

(ÄS § 173), siis ÄS § 174 lg 2 järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole

osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Ringkonnakohus on seisukohal, et likvideerija määramise otsuse vastuvõtmiseks ei ole

seaduses ette nähtud ÄS § 174 lg-tes 1 ja 2 sätestatust suurema häälteenamuse nõuet. Suurema

häälteenamuse nõuet ei ole ette nähtud ka ühingu põhikirjas. ÄS § 202 lg 1 järgi on suurema

häälteenamuse nõue, st 2/3 koosolekul osalenud või kõigist häältest, ette nähtud

lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks, kuid see ei laiene täiendava likvideerija määramise otsuse

vastuvõtmisele. Suurema häälteenamuse nõuet ei ole seaduses ette nähtud ka teiste

isikuvalimiste puhuks.

Praegusel juhul võeti likvideerija määramise otsus vastu koosolekut kokku kutsumata ja selle

poolt anti üle poole (st 66,6%) osanike häältest. Seega on otsus vastu võetud ja kande tegemisest

ei saanud keelduda, põhjusel et otsuse poolt ei ole antud vajalikku häälte arvu.

5. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks

(TsMS § 150 lg 1 p 5).

(allkirjastatud digitaalselt)