2-21-6191/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2024, Rakvere

Tsiviilasi

M. M. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-21-6191

Menetlustoiming

võlgniku

kohustustest

vabastamise

otsustamine,

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Võlgnik/ usaldusisik: M. M. (IK xxxx, elukoht xxxx, e-

post xxxx)

Võlausaldajad:

1. O OÜ (rk xxxx);

2. Aktsiaselts P (rk xxxx);

3. N OÜ (rk xxxx);

4. C AS (rk xxxx);

5. A OÜ (endine Osaühing A; rk xxxx).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada M. M. (IK xxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetlus ja jätta M. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata.

2. Vabastada M. M. usaldusisiku kohustustest tema enda kohustustest vabastamise

menetluses.

3. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade M. M. kohustustest vabastamata jätmise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul teate avaldamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 21.05.2021 määrusega kuulutati välja M. M. pankrot. 01.09.2022 määrusega

kohus kinnitas M. M. pankrotimenetluses lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse, algatas M. M.

kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgniku M. M. pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmised nõuded: O OÜ – 1 657.20 eurot,

Aktsiaselts P – 1 842.20 eurot, N OÜ – 1 746.51 eurot, C AS – 4 879.96 eurot, A OÜ – 5 946.67

eurot.

2. Võlgnik esitas kohtule pärast kohtu nõuet esimese aruande 03.11.2023 koos pangakonto

väljavõttega perioodi 01.11.2022-03.11.2023 kohta.

2 (5)

Esitatud aruande kohaselt võlgnik töötab xxxx poes alates 2023 septembrist. Võlgnik on märkinud

tuluna: 1) 2022: november – 1 162.35 eurot, detsember – 1 325.32 eurot, 2023: jaanuar – 1 378.32

eurot, veebruar – 1 089.16 eurot, märts – 1 449.44 eurot, aprill – 1 775.52 eurot, mai – 1 453.07

eurot, juuni – 1 407.50 eurot, juuli – 1 153.32 eurot, august – 8 674.21 eurot, september 5 287.97

eurot. Võlgnik ei ole nimetatud perioodil teinud võlausaldajatele väljamakseid.

3. Kohus kuulas 05.12.2023 võlgniku ära. Võlgniku selgituse järgi oli tema töötasu xxxx poes

830 eurot, hetkel on töötu. Ta töötas kuni septembrini 2023 tanklas, sissetulekuga üle 1000 euro.

2023 augusti ja septembri tulu suurust selgitab ta sellega, et elukaaslase sissetulekud laekusid tema

arvele, kuna viimane varjas enda tulusid kohtutäiturite eest. Esitatud kontoväljavõttest nähtuva

kohta võlgnik kinnitas, et nad mõlemad koos elukaaslasega mängivad kasiinodes. Juurdepääsu

Eesti kasiinodesse panid nad ise kinni, aga välismaa omades saavad ikka mängida. Näiteks ühel

kuul pani 600 eurot sisse, võitis tagasi 200 eurot. Võlgnik nõustub, et peab kasiinodes mängimise

lõpetama. Hetkel otsib ta tööd, ühes kohas bussigraafikud ei kattunud. Võlgnikul on xxxx, on

mõelnud juurde õppida. Võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetlust jätkata.

4. Kohus küsis 12.12.2023 kohtunõudes võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest

vabastamise kohta.

O OÜ leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning jätta võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik oli teadlik oma

kohustustest antud menetluses ja ei ole neid täitnud, vaid kulutas vastutustundetult oma vara

kasiinos mängimisele, millega kahjustas võlausaldajate huve. Võlgniku käitumisest ei nähtu

initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita.

N OÜ leiab, et kohustustest vabastamise menetluse tuleb lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest

vabastamata, kuna on väga tõenäoline et võlgnik edasi mängib hasartmänge ja ei tee väljamakseid

võlausaldajatele. Võlgniku sõnade kohaselt ta pooldab sissetuleku varjamist (nagu ta tegi oma

abikaasa sissetulekuga) ning tõenäoliselt hakkab otsima edaspidi võimalusi mitte tasuda oma

võlgnevusi võlausaldajatele. Võlgnik ei ole andnud endast parimat, et leida endale püsiv töökoht

ja parandada oma majanduslikku seisukorda. Võlgnik on võlausaldaja nõude katteks teinud 2 aasta

jooksul ainult ühe väljamakse 07.09.2022 summas 170.77 eurot, mis ei ole piisav, arvestades, et

võlgnik suudab ühe kuu jooksul kasiinos kulutada 600 eurot.

C AS leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja M. M. jätta täitmata

jäänud kohustustest vabastamata. M. M. on tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huvisid, jätnud

tegemata väljamaksed, kuigi on omanud selleks võimalusi, tal puudub töökoht, ta tegeleb aktiivselt

hasartmängude mängimisega. Samuti ei nähtu M. M. kohtuistungil antud vastustest, et antud

olukord tulevikus kindlasti muutuks ja M. M. tulevikus ei kahjustaks enam võlausaldajate huvisid.

A OÜ leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik järelejäänud

kohustustest vabastamata, kuna on teadlikult ja tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 4

tulenevaid kohustust. Tulenevalt võlgniku suhtumisest ja käitumisest kohustustest vabastamise

menetluse kestel, siis eeldatavalt võlgnik jätkaks sarnaselt ka menetluse jätkamise järgselt. Enda

sissetulekute arvel hasartmängude finantseerimine, selle asemel, et tasuda võlgnevusi, ei saa selle

kohustuse olemusest tulenevalt olla muu kui tahtlik.

Aktsiaselts P leiab, et M. M. kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik

kohustustest vabastamata. Võlgnik on ärakuulamisel ise tunnistanud, et ta on varjanud oma vara,

et mitte oma kohustusi täita. Lisaks on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, esitades

valeandmeid aruannetes ja kasutanud oma sissetulekuid valedel eesmärkidel. Võlgnik ei ole

teostanud kinnipidamisi oma laekumistest ning teinud korrektseid väljamakseid võlausaldajatele.

Võlgnik on tasunud kohustustest vabastamise jooksul võlausaldajale 07.09.2022 180.12 eurot,

mida ei saa lugeda arvestatavaks ulatuseks. Võlgnik on süülise käitumisega kahjustanud

võlausaldajate huve. Asjaolusid kogumis arvestades ei ole ka loota, et võlgniku käitumine edaspidi

muutuks paremuse suunas.

3 (5)

KOHTU SEISUKOHT

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. M. M.

kohustustest vabastamise avaldus esitati 20.04.2021, seega kuulub kohaldamisele kuni 30.06.2022

kehtinud PankrS redaktsioon.

6. PankrS § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud

alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest

teadasaamisest arvates.

PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Riigikohus on selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud

korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning

seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku

kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p

15).

PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest

pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks

alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-19-16, p 14; 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei

ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele

suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku

kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17.04.2013 määrus tsiviilasja nr 3-2-1- 46-13, p 11; 14.11.2011

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

7. M. M. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud

alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

8. Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust, s.o kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi. Kohustuste rikkumisel peab ka tuvastama, kas võlgnik on neid rikkunud

süüliselt ning kahjustanud sellega ka võlausaldajate huve.

9. PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja,

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgniku esitatud selgituse ja aruande järgi oli ta kohustustest vabastamise perioodil olnud tööga

hõivatud, detsember 2023 seisuga töötu ja otsib hetkel tööd. Võlgniku sissetulekud on tema

selgituse järgi olnud kohustustest vabastamise menetluse alguses 860 eurot, alates septembrist

2023 enam kui 1000 eurot, aruande põhjal ületasid sissetulekud juba vähemalt novembrist 2022

1000 eurot.

Töötamise registrist nähtuvate andmete põhjal töötas võlgnik perioodil 01.09.2022-31.05.2023

osalise tööajaga xxxx S OÜ-s, 12.01.-28.02.2023 osalise tööajaga xxxx Aktsiaseltsis O, 27.06.-

07.08.2023 xxxx Osaühingus B, 09.08.-21.11.2023 xxxx Aktsiaseltsis O.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. Kohus selgitab, et

kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda,

et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö (arvestades

eelkõige võlgnetava summa suurusega) ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö tegemist, kujutab

4 (5)

endast PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta

kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi

paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas

olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja

võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi

arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda

seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-

24696, p 19).

10. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu

ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on esitanud kohtule aruande pärast sellekohase kohtunõude esitamist. Samas on võlgnik

olnud kohtule kättesaadav ja ilmunud ka kohtu poolt vande all ärakuulamisele. Puuduvad andmed

selle kohta, et võlgnik oleks varjanud oma vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud

menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekut, millest ei ole kohut teavitanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik seega rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

11. PankrS § 173 lg 3-6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

PankrS § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 1. lause järgi lõikes 3

nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 järgi ei

pea võlgnik andma usaldusisikule üle tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Võlgniku esitatud kontoväljavõtte (perioodi 01.11.2022-03.11.2023) põhjal on võlgniku

sissetulekuteks töötasu, ravikindlustushüvitis (29.11.2022, 08.08.2023), FIDEK-i väljamakse

(14.09.2023), maksed eraisikutelt ja loto/kasiinovõidud. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad.

Kohus leiab, et isegi lähtudes sissetulekuna üksnes kontoväljavõttelt nähtuvast töötasust,

Tervisekassa ja FIDEK maksetest, on võlgnikul vähemalt 2023 märtsis, augustis, septembris ja

oktoobris tekkinud sissetulek, mille arvel oleks pidanud võlgnik iseenda usaldusisikuna tegema

eraldised ja vastavalt jaotuskavale väljamaksed võlausaldajatele. Võlgniku aruandes märgitud

sissetulekute summast lähtudes oli võlgnikul kogu perioodi kestel olemas märkimisväärne tuluosa

eraldiste tegemiseks. Võlausaldajate vastuste põhjal on võlgnik teinud ühe väljamakse septembris

2022, kuid pärast seda ei ole võlgnik loovutamise kohustust enam täitnud. Küll aga nähtub

kontoväljavõttest, et võlgnik on alates jaanuarist 2023 kasutanud tema sissetuleku juures

märkimisväärseid summasid ja sagedusega hasartmängude mängimiseks – näiteks aprillis 2023

umbes 650 eurot, mais 2023 umbes 680 eurot, augustis umbes 2610 eurot (kohus ei arvesta

seejuures võimalusega, et osad kulutused on tehtud võlgniku elukaaslase eest, kuigi võlgniku

arvelduskonto vahendusel, samuti on võlgnik tunnistanud, et mõlemad mängivad hasartmänge).

Võlgnikule laekunud kasiino- ja lotovõidud samal perioodil on vastavalt 540 eurot, 246 eurot ja

2935 eurot, seejuures ei ole võlgnik ka viimasel juhul enamlaekunud summasid kasutanud

võlausaldajate ees kohustuste täitmiseks.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud

PankrS § 173 lg-tes 3-5 ettenähtud võlgniku loovutuskohustust.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustust süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt

vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt

5 (5)

arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise

kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on vähemalt raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3-5 sätestatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik, olles teadlik oma kohustuste sisust

ja nende täitmise ajast, ei ole tal selleks rahaliste vahendite olemasolul teinud võlausaldajatele

ettenähtuid makseid. Samuti on võlgnik raha hasartmängude mängimiseks kasutades teadlikult

raisanud vara, mille arvelt täita oma kohustused võlausaldajate ees. Võlgnik ei saanud seejuures

mõistlikult loota sellele, et suudab loto- ja kasiinovõitude arvel täita oma kohustused. Antud juhul

kohus on ka tuvastanud, et ka sellise vahe tekkimisel kulude ja võidusummade vahel ei ole võlgnik

seda võlausaldajate jaoks eraldanud.

Võlgnik möönis ärakuulamisel, et peab hasartmängude mängimise lõpetama, samas näitab tema

senine käitumine kohustustest vabastamise menetluse kestel, et tegemist ei ole tõsiseltvõetava

sooviga. Võlgniku selgituse põhjal on ta (s.o nemad elukaaslasega) pannud enda jaoks kinni Eesti-

sisesed kasiinod, mis aga ei takista teda välismaa omades mängimast, millest kohtu hinnangul

ilmselgelt ei piisa võlgnikul hasartmängusõltuvuse kontrollimiseks ja see pidi ka võlgnikule endale

arusaadav olema. Kohus leiab kokkuvõttes, et kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse näol

on tegemist vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi üksnes võlgniku enda avalduse alusel ja

arvestades võlgniku ükskõikset suhtumist oma kohustuste täitmisesse, siis puudub arvestatav

põhjendus kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks, kui võlgnikul endal puudub selleks

vajalik motivatsioon ja tahe. Kohus nõustub võlausaldajatega, et võlgniku senist suhtumist ja

hasartmängusõltuvust arvestades ei ole kindlust, et võlgnik kohustustest vabastamise menetluse

jätkamisel suudaks oma kohustusi nõuetekohaselt täita.

13. PankrS § 172 lg 4 2. lause sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab M. M. kohustustest vabastamise

menetluse, tuleb ta vabastada ka usaldusisiku kohustustest.

14. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud

isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada,

et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik