3-23-2817/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2817

Haldusasi

Eesti

Ühistuenergia

OÜ

kaebus

Lüganuse

Vallavalitsuse 7. novembri 2023. a korralduse ja sellega

antud kasutuslubade tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Enefit

Wind

Purtse

AS

määruskaebus

Tartu

Halduskohtu 21. detsembri 2023. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Eesti Ühistuenergia OÜ

Esindaja

vandeadvokaat

Edgar-Kaj

Velbri

ja

vandeadvokaadi abi Liis Venelaine

Vastustaja Lüganuse vald

Esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kolmas isik Enefit Wind Purtse AS

Esindajad

vandeadvokaat

Martin

Triipan

ja

vandeadvokaadi abi Alan Paas

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2023. a määruse

resolutsiooni punkt 5 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lüganuse Vallavalitsus andis 7. novembri 2023. a korraldusega nr 596 kasutusload viiele

tuulegeneraatorile, mis asuvad Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Koljala külas (Purtse

tuulepark) ja kuuluvad kolmandale isikule.

2. Eesti Ühistuenergia OÜ esitas 8. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse viidatud

kasutuslubade tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud Lüganuse

Vallavalitsuse korralduse kehtivuse peatamiseks, alternatiivselt keelata kolmandal isikul

tuulikute opereerimine suuremal võimsusel kui 3 MW.

Kaebaja

leiab,

et

kolmanda

isiku

tuulikud

ehitati

vastuolus

teemaplaneeringu,

projekteerimistingimuste ja ehituslubadega, eelkõige tuulikute võimsuse (kuni 3 MW) ja rootori

laba läbimõõdu osas. Kasutusluba anti muudetud ehitusprojekti alusel, mille järgi tuulikute

võimsus on 4,2 MW. Kolmanda isiku tuulikud rikuvad kaebaja õigusi – kahjustavad õhuvooge

kaebaja tuulikuteni, tekitavad kaebaja tuulikuid kahjustavat turbulentsi jmt ning kaebaja

tuulepargi toodang väheneb.

Võrreldes lubatavate 3 MW tuulikutega vähendavad ehitatavad 4,2 MW tuulikud kaebaja

tuulepargi toodangut 1026,4 MWh võrra aastas. Tänaste elektrihindade juures on kaebajale

tekkiv kahju 205 280 eurot aastas. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel suureneb

kolmanda isiku tuulepargi tootmisvõimsus ja väheneb kaebaja tuulepargi tootmisvõimsus.

Tegemist on kaebajale tarbetult koormava tagajärjega isegi arvestades kahju hüvitamise nõude

esitamise võimalust. Kolmas isik muutis oluliselt ehitusprojekti ja tal ei saa olla õigustatud huvi

suurema võimsusega kui 3 MW tuulikute käitamiseks.

3. Tartu Halduskohus võttis 21. detsembri 2023. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse,

kaasas menetlusse kolmanda isikuna Enefit Wind Purtse AS-i ja keelas Enefit Wind Purtse

AS-il Lüganuse vallas Koljala külas kinnisasjal Tuule asuva tuulegeneraatori nr 2, kinnisasjal

Tuulepesa asuva tuulegeneraatori nr 5, kinnisasjal Tuulevälja asuva tuulegeneraatori nr 6,

kinnisasjal Veskikivi asuva tuulegeneraatori nr 7 ja kinnisasjal Kuusiku asuva tuulegeneraatori

nr 10 opereerimine suuremal võimsusel kui 3 MW.

Kaebaja ja kolmanda isiku tuulikud paiknevad asukohtades, mis on määratud planeeringuga

„Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti („Purtse“ tuulikupargi)

asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering Sonda vallas“. Planeering määrab 54 tuuliku

võimalikud asukohad. Kolmanda isiku tuulikud paiknevad asukohtades, kus planeeringu järgi

võib paigutada elektrituulikud, mille võimsus jääb vahemikku 2-3 MW. Planeeringus on ette

nähtud, et tuuliku masti kõrgus jääb vahemikku 95-115 m ning rootori diameeter jääb

vahemikku 80-100 m. Ehitusloa taotlemisel ja andmisel oli kolmanda isiku tuulikute

võimsuseks märgitud kuni 3 MW.

Kaebaja ja kolmas isik jagavad ühtset loodulikku energiaallikat – tuult, tuuleenergiat. Vaidlust

ei ole selles, et üksteise läheduses paiknevad tuulikud mõjutavad üksteist. Mõju ulatus sõltub

muuhulgas tuuliku võimsusest ja muudest omadustest. Nii kaebaja kui ka kolmanda isiku

majanduslikku olukorda mõjutab see, kui tema tuulepargi tootlikkus langeb võrreldes sellega,

millest isik oma majandustegevuse kavandamisel ja tehingute tegemisel lähtus. Mõlemal on

võimalus esitada vastustajale kahju hüvitamise taotlus, kui selgub, et vastustaja on toiminud

õigusvastaselt ja sellega põhjuslikus seoses on isikul tekkinud kahju.

Põhjendatud on kehtestada vaidluse ajaks esialgse õiguskaitse korras olukord, millega nii

kaebaja kui kolmas isik said planeeringust lähtudes arvestada. Põhjendatud ja proportsionaalne

ei ole luua olukord, kus kolmanda isiku tuulepark üldse tegutseda ei saa. Kaebaja ja kolmanda

isiku huvi ning avalikku huvi arvestab tasakaalustatult kolmanda isiku tuulikute võimsusele

piirangu seadmine.

Arvestades kohtupraktikas kujunenud seisukohta, et ehitus- või kasutusloa taotleja ja

puudutatud isiku vaidluse korral tuleb kohalikul omavalitsusel püüda leida erinevaid huve

tasakaalustav lahendus, ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks.

Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel

satub kaebaja olukorda, kus tema majandustegevust oluliselt mõjutav looduslik ressurss

jaguneb teisiti, kui kaebaja sai mõistlikult eeldada planeeringu, projekteerimistingimuste ja

ehitusloa alusel. Kaebaja prognoosib võimalikuks kahjuks 205 280 eurot aastas, tuginedes

Ecowin SIA arvamusele kolmanda isiku tuulikute mõju kohta. Isegi kui kaebaja oma

prognoosis mõnevõrra eksib, on tegemist olulise mõjuga. Kolmanda isiku tuulikute lubatud

võimsuse piiramisel on nii kaebajal kui kolmandal isikul võimalik vaidluse ajal elektrienergiat

toota ja müüa. Selline lahendus ei mõjuta oluliselt avalikku huvi, kuna tuuleenergia tootmine

vaidluse ajal toimub.

4. Kolmas isik esitas Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2023. a määruse peale Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb tühistada kohaldatud esialgne õiguskaitse.

4.1. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kohtumenetluse jooksul ei kaasne

kaebajale pöördumatuid negatiivseid tagajärgi ning saamata jäänud tulu on oletuslik ning tõele

vastavuse korral ei õigusta selle ulatus esialgse õiguskaitse kohaldamist.

4.2. Kaebaja on tuginenud majanduslikule huvile teenida tulevikus suuremat tulu tuulepargi

käitamisest, kuid ei ole ära näidanud, et saamata jääv tulu oluliselt kahjustaks tema

majandustegevust. Sellise huvi kaitseks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud.

Halduskohus ei käsitlenud kaebaja majanduslikku olukorda ega näidanud ära, kuidas mõjutab

kaebajat väidetava tulu saamata jäämine.

Vaidluse all on Purtse tuulepargi tuulikute vastavus ettenähtud tingimustele. Kolmanda isiku

tuulepark on valmis ja kohtumenetluse ajal tuulikute parameetrid ei muutu. Kaebaja saavutab

kaebuse rahuldamisel oma eesmärgi ka siis, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Sissetuleku

kaotus on hiljem rahas hüvitatav ning järelikult ei kaasne Purtse tuulepargi tuulikute käitamisel

4,2 MW võimsusega kaebajale pöördumatuid tagajärgi ega tõsist ja pöördumatut kahju.

Teemaplaneeringu alusel ei saanud ükski arendaja eeldada kindlat tootlikkust oma tuulepargile.

Kohtul ei saanud tekkida kindlust kaebaja õiguste riive olemasolust, rääkimata selle ulatusest.

Halduskohus ei arvestanud, et Purtse tuulepargi väidetav mõju kaebaja tuulepargile sõltub

paljudest teguritest, muuhulgas tuule suunast ja kas tuulikud töötavad samaaegselt. Nimetatud

teguritega ei ole arvestatud ka kaebuses esitatud arvutuste tegemisel. Kaebaja uuringud

pärinevad 2022. aastast, aga Purtse tuulepark alustas tööd 2023. aastal. Kaebajale avalduvad

mõjud on osakaaluna toodangusse suhteliselt väiksed ja rahalised mõjud on ülepaisutatud kõrge

elektri ühikuhinna kasutamise tõttu. Jääb arusaamatuks, mis võimaldas lugeda kaebajale

avalduvat mõju oluliseks. Kaebaja teenis 2022. a ärikasumit 2 049 398 eurot, millest kaebaja

väidetav kahju 205 280 eurot moodustab vaid 10%.

4.3. Halduskohus asus õigusvastaselt lahendama põhivaidlust ja jättis arvestamata kolmanda

isiku õiguste ja avaliku huvide kahjustumisega. Halduskohus ei põhjendanud, millest lähtudes

asus seisukohale, et planeeringus, ehitusloas ja projekteerimistingimustes mainitud tuulikute

tüüp ja võimsus on õiguslikult siduv. Kindlasti ei ole ilmselge, et planeeringus märgitud tuuliku

tüüp on mõeldud konkureeriva tuulepargi toodangu säilitamise kaitseks, mida halduskohus

sisuliselt eeldas. Planeeringus ei garanteeritud ühelegi tuulikule kindlat tootmisvõimekust.

Halduskohus hindas ennatlikult planeeringu tingimusi, mis on oluline menetlusviga ja tingib

esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamise.

4.4. Planeeringu kehtestamise ja kasutuslubade andmise vahele jäi enam kui 10 aastat. Tehnika

on arenenud ning tänapäeval Eestis püstitatavate maismaa tuuleparkide tuulikute nimivõimsus

ulatub 6,8 MW-ni. Kolmas isik tegi Purtse tuuleparki ligi 35 miljoni euro suuruse investeeringu

ja arvestas, et tuulepargis elektri tootmisega teenitakse tagasi tehtud investeering ja teenitakse

mõistlikku kasumit.

4.5. Alates esialgse õiguskaitse kohaldamisest on Purtse tuulepargi tuulikutel jäänud mitmel

päeval tootmata prognoositud mahus elektrienergiat. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei

tekkinud tasakaalustatud lahendust nagu halduskohus leidis, kuna kolmas isik ei saa kaebuse

rahuldamata jätmise korral esialgse õiguskaitse piiranguga tekkiva kahju eest hüvitist kaebajalt

välja nõuda.

5. Kaebaja leiab vastuses määruskaebusele, et õige ei ole kolmanda isiku väide justkui

vaidlus esialgse õiguskaitse kohaldamise üle keskendub kaebaja võimaluse tagamisele teenida

tulu.

5.1. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel

opereerib kolmas isik õigusvastaseid tuulikuid, mille kasutamise tagajärjel väheneb kaebaja

tuulikupargi tootlikus aastas 1026,4 MWh võrra ja 4-5 aasta pikkuse kohtumenetluse vältel ca

4000-5000 MWh võrra. Kolmanda isiku tuulikud alustasid tootmist 23. märtsil 2023 ja kaebaja

tuulepargi toodang on vähenenud 2023. aasta II-IV kvartalis keskmiselt 25,11% võrra.

Tuulikute remondikulud on kasvanud keskmiselt 68,42% võrra. Kaebaja ei pea taluma tema

õigusi rikkuvat õigusvastast tegevust. Kolmanda isiku tuulikute õhuvoogude turbulents võib

mõjutada kaebaja tuulikute ohutust ja käitamist (sh remondikulud) ja kolmanda isiku tuulikute

tekitatud müra võib mõjutada kaebaja võimalust tuulikute käitamist jätkata. Kui kaebaja

tuulikute tootlikkus ja töökindlus võib teadmata ajaks kolmanda isiku tegevuse tõttu väheneda,

ei saa kaebaja sõlmida pikaajalisi elektrimüügilepinguid ega tagada enda tuulepargi pikaajalist

finantseerimist krediidiasutuste poolt.

5.2. Kaebajale tekkiva rahalise kahju hüvitamisel tuleb eristada haldusorgani poolt kahju

hüvitamist ja teoreetilist võimalust, et kolmas isik hüvitab kaebajale kahju. Kolmanda isiku

võimekus kahju hüvitada ei ole tagatud, kuna kolmas isik teenis 2022. a 4 029 409 eurot

kahjumit ja kaebuse rahuldamisel kaotavad kolmanda isiku tuulikud olulise osa oma väärtusest.

5.3. Kaebajale tekkiv kahju enam kui 200 000 eurot aastas on väga suur summa, mis võib

kohtumenetluste ajal kasvada enam kui miljoni euroni. Olukorras, kus tuuleolud aastast-

aastasse muutuvad, ei ole põhjendatud võtta toodangu arvutamisel arvesse vaid ühte, 2022.

aastat. Kaebaja teenistus 2024. aasta esimesel nädalal toodetud elektrienergia eest oli koos

taastuvenergiatoetusega keskmiselt ligi 300 eurot/MWh.

5.4. Esialgse õiguskaitse määrus ei oma olulist mõju kolmanda isiku õigustele, kuna perioodil

22. detsember 2023 kuni 8. jaanuar 2024 ulatus Purtse tuulepargi tuulikute prognoositav tootlus

enam kui 3 MW-ni tuuliku kohta üksnes vähem kui ühe ööpäeva kestel. Purtse tuulepargi

tuulikute toodang jääb prognoositule oluliselt alla ka tundidel, mida esialgse õiguskaitse määrus

ei mõjuta, nt 6. jaanuaril 2024. Kolmas isik ei toonud usaldusväärsel moel esile, mis tegelik

mõju esialgse õiguskaitse määrusel tema tegevusele on.

5.5. Arusaamatu on kolmanda isiku väide, et kohus kohustas teda esialgse õiguskaitse

määrusega areneva tehnoloogia valdkonnas püstitama vananenud tuulikuid. Kolmas isik ise

taotles planeeringu, projekteerimistingimused ja ehitusload nn vananenud tuulikutele ja

kolmandal isikul oli õigus ehitada tuulikud, millele ta taotles load. Võimsam tuulik ei tooda ühe

ruutmeetri pealt rohkem elektrit, vaid toodab elektrit enamate ruutmeetrite pealt. See tähendab,

et kolmanda isiku toodangu suurenemine vähendab otseselt kaebaja tuulikute toodangut.

5.6. Halduskohus ei lahendanud ära põhivaidlust, kuna ei tühistanud ega peatanud

kasutuslubasid. Põhivaidluse lahendamiseks ei saa pidada kolmanda isiku tuulikute töörežiimi

reguleerimist kohtuvaidluse perioodil. Kolmanda isiku väited seoses kahju hüvitamise

erisustega on alusetud, kuna kaebaja ja kolmas isik ei ole võrdses olukorras. Kaebaja tuulikud

on rajatud ja neid käitatakse seaduspäraselt. Kolmanda isiku tuulikud on püstitatud ja kasutusse

võetud õigusvastaselt, rikkudes oluliselt kaebaja õigusi. Seega ei riiva esialgne õiguskaitse

põhjendamatult ühegi isiku huve.

5.7. Esialgse õiguskaitse määrus ei ole vastuolus avaliku huviga. Avalik huvi ei toeta kolmanda

isiku õigusvastaste tuulikute käitamist, kuna vastustaja ei vaidlustanud halduskohtu määrust

ega esitanud halduskohtule vastuväiteid, et keelata kolmanda isiku tuulikute opereerimine

suuremal võimsusel kui 3 MW.

6. Vastustaja palus vastuses määruskaebusele rahuldada kolmanda isiku määruskaebus selles

toodud põhjendustel, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Vastustaja

hindas halduskohtu vaidlustatava määruse mõju selliseks, mis vastustaja poolt määruskaebuse

esitamist otstarbekuse vaates ei õigustanud.

7. Kolmas isik leidis 25. jaanuari 2024. a täiendavas seisukohas, et kui kaebaja esitatud

andmed tema tuulikute toodangu languse ja remondikulude suurenemise kohta vastavad tõele,

ei tõenda need põhjuslikku seost Purtse tuulepargi töö ning kaebaja tuulikute toodangu languse

ja remondikulude suurenemise vahel. Kaebaja tuulepargi tootlikkus on olnud langustrendis

alates 2022. aasta juunikuust, kui Purtse tuulepargi tuulikud ei olnud veel püstitatud. Kui

kaebaja tuulikutel on tehnilised probleemid või on seal varem kasutatud tuulikuid, siis

arusaadavalt kaasneb remondikulude kasv, kuid see ei ole kolmanda isikuga seotud.

7.1. Kaebaja saamata jäänud tulu prognoos ja arvestus ei ole realistlik. Kaebaja on lähtunud

2022. a teenitud tulust kui elektrihind oli erakordne (192,82 eurot/MWh). 2023. aastal ei

ületanud ühegi kuu keskmine elektrihind maksumust 113,46 eurot/MWh ning jäi enamikel

kuudel alla 100 euro/MWh. Lisaks tuleb arvestada, et elektri keskmine turuhind ei ole

võrdväärne tuluga, mida ettevõtja elektri müügist teenib. Kaebaja arvutus on liiga lihtsustatud.

7.2. Esialgne õiguskaitse vähendab märgatavalt Purtse tuulepargi toodangut. 4,2 MW

võimsusel toodaks Purtse tuulepark 52 337,7 MWh aastas, võimsusel 3 MW toodab Purtse

tuulepark vaid 49 774 MWh aastas ehk aastas jääb tootmata 2 563,7 MWh aastas. Kolmanda

isiku tuulepargi toodangu langus on esialgse õiguskaitse jätkuval kohaldamisel vähemalt 2,5

korda suurem kui väidetav kaebaja tuulepargi toodangu langus.

7.3. Puudub risk, et Purtse tuulepargi tuulikute töö ohustaks mingilgi määral kaebaja tuulepargi

töö peatamist, kuna eksperthinnanguga on tuvastatud, et lähimatel müratundlikel aladel ei

ületata müra sihtväärust ega piirväärtust. Kaebaja käsitlus kolmanda isiku majanduslikust

võimekusest hüvitada kahju ei ole põhjendatud. Kolmas isik tegi vajalikud investeeringud ning

alles tuulepargi tootmise algusega saab hakata teenima tagasi tuuleparki tehtud investeeringuid.

8. Kaebaja leidis täiendavas seisukohas, et oletuslikud ja tõendamata on kolmanda isiku

väited, nagu oleks kaebajale tuulikute 2023. aastal vähenenud tootmise ja suurenenud

remondikulude põhjuseks tuulikute halb tehniline olukord ja sellest tingitud seisakud tuulikute

käitamises. Samuti tõendamata on väide tarbijahindade tõusu ja remondikulude suurenemise

seosest.

8.1. Võrdlusandmetest nähtub, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel väheneb kaebaja

tuulepargi eeldatav aastatoodang (20 240,92 MWh) 1026,4 MWh võrra, s.o 5,07%. Esialgse

õiguskaitse kohaldamise tõttu väheneb kolmanda isiku tuulepargi eeldatav aastatoodang (52

337,7 MWh) väheneb 2563,7 MWh võrra, s.o 4,89%. Seega on esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmise mõju kaebajale suurem, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise mõju

kolmandale isikule. Seejuures on kolmas isik tsiviilasjas nr 2-22-13906 väitnud, et tema

tuulikupargi aastane toodang on ca 46 000 MWh.

8.2. Seega on ilmne, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kahjustab kaalukamalt

kaebaja huvisid. Seda enam, et kolmanda isiku huvide hindamisel on aluseks võetud

õigusvastane eeldus justkui ehitusload oleksid võimaldanud tal püstitada 4,2 MWh võimsusega

tuulikud. Isikute õiguspäraste huvide ulatus piirneb seaduses lubatuga. Kaebaja huvide

kahjustamisel on seevastu lähtutud just õiguspärasest olukorrast, kus kaebaja on püstitanud

ehitusloakohased tuulikud.

8.3. Kolmanda isiku esitatud turule müüdud elektrihinna andmetest lähtuvalt tekib kaebajale

ulatuslikum kahju kui kaebaja prognoosi kohane kahju. Nimelt, kolmanda isiku esitatud

andmetest nähtuvalt oli 2022. aasta III ja IV kvartalis keskmine turule müüdud elektri hind

232,1 eurot/MWh [(285,2 + 179) : 2].14 Sellele lisandub täiendavalt ka taastuvenergiatoetus

summas 53,7 eurot MWh kohta. Kokku oli 2022. aasta III ja IV kvartalis seega müügihind

keskmiselt 285,8 eurot/MWh. 2023. aasta III ja IV kvartalis oli vastav näitaja 126,75

eurot/MWh ja 2022. ja 2023. aasta keskmisena 206,28 eurot/MWh. Sellele lisandub tulu

rohesertifikaatide müügist.

8.4. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja sh poolte huvide kaalumisel on oluline küsimus

kaebuse edulootusest. Käesoleval juhul kuulub kaebus tõenäoliselt rahuldamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kaebaja ning kolmas isik ja vastustaja on jätkuvalt eri meelt selles, kas kaebajal on esialgse

õiguskaitse vajadus, samuti, kui esialgase õiguskaitse vajadus olemas, kas esialgse õiguskaitse

kohaldamine on põhjendatud.

11. Kolmas isik leiab, et kaebaja huvi teenida tulu tuulepargi käitamisest ei ole piisav esialgse

õiguskaitse vajaduse jaatamiseks.

Ringkonnakohus kolmanda isikuga ei nõustu.

12. Vaidlust ei ole selles, et kolmanda isiku tuulikute käivitamine 2023. aastal mõjutab

negatiivselt kaebaja tuulikute tootlikkust ja seega vähendab kaebaja tuulepargist teenitavat tulu.

Kaebaja väitel väheneb tema tuulepargi tootlikkus aastas 1026,4 MWh võrra põhjusel, et

kolmas isik paigaldas tuuleparki planeeringuga lubatust võimsamad ja suurema rootori

diameetriga tuulikud. Kaebaja tugineb väites ECOWIN SIA hinnangule (dtl 240-247, 255-261).

Hinnangu kohaselt juhul, kui kolmas isik oleks paigaldanud SWT-3.0-101 tuulikud, s.o

tuulikud nimivõimsusega 3MW ja rootori diameetriga 101 meetrit, oleks kolmanda isiku

tuulikute käivitamise järel kaebaja tuulepargi aastane eeldatav toodang 20 240,92 MWh (dtl

247). Kolmanda isiku poolt paigaldatud Vestas V136-4.2 MW tuulikud, s.o tuulikud

nimivõimsusega 4,2 MW ja rootori diameetriga 136 meetrit, vähendavad kaebaja tuulepargi

aastase eeldatava toodangu 19 214,52 MWh-ni.

13. Kolmas isik on vaikimisi möönnud, et tuuliku rootori diameetri ja sellega seotud muude

tehniliste näitajate ning nimivõimsuse suurenemine toob ühtlasi kaasa suurema negatiivse mõju

läheduses paiknevate teiste tuulikute tootlikkusele. Kaebaja esitatud hinnang ilmestab sellist

seost. Seega jääb kaebaja tuulikute toodang kolmanda isiku valitud tuulikute tehniliste näitajate

tõttu väiksemaks, kui see olnuks planeeringus nimetatud kuni 100-meetrise rootori diameetri ja

kuni 3MW nimivõimsusega tuulikute rajamise korral. Selge on seegi, et toodangu vähenemine

põhjustab kaebaja teenitava tulu vähenemise. Selles väljendub käesolevas asjas vaidlustatud

haldusaktide kahjulik mõju kaebajale.

14. Kaebaja väidab veel, et kolmanda isiku tuulikute põhjustatud turbulentsi tõttu on

suurenenud ka kaebaja kulu tuulikute remondile. Samas ei ilmne asjas esitatud tõenditest

selgelt, kas kaebaja remondikulude suurenemine 2023. aastal oli juhuslik või põhjustatud

kolmanda isiku tuulikute käitamisest või, kas remondikulude suurenemisel oli seos just

kolmanda isiku tuulikute tehniliste parameetritega, mitte üksnes tuulikute käivitamise faktiga.

Kuna kaebaja ei ole täpsemalt välja toonud, milles tuulikute remont 2023. aastal seisnes ja

kuidas on see seostatav kolmanda isiku tuulikute tehniliste parameetritega, siis ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks arvestada remondikulude suurenemisega esialgse õiguskaitse

vajaduse tuvastamisel.

15. Kui asja lahendamise tulemusel selgub, et kolmanda isiku tuulikud on püstitatud

õigusvastaselt, siis on õigusvastane ka nendest tingitud mõju kaebajale.

16. Nõustuda ei saa kolmanda isikuga, nagu ei oleks kirjeldatud mõju HKMS § 249 lg 1 mõttes

piisav, et jaatada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Mõju heastamiseks saab kaebaja esitada

kahju hüvitamise nõude. Samas on kolmas isik kahtluse alla seadnud kaebaja esitatud ECOWIN

SIA hinnangu nii selles kasutatud metoodika kui ka arvulise järelduse osas. Samuti on vaidluse

all, milliseid andmeid tuleb võrdlusbaasina arvestada kaebaja toodangu languse tuvastamiseks

seoses kolmanda isiku tuulikute käivitamisega 2023. aastal ning lisaks seegi, milline olnuks

kaebaja ärajäänud toodangu müügist teenitud tulu suurus rahas väljendatuna. Vastustaja on

kohtumenetluses senini toetanud kolmanda isiku seisukohti. Seetõttu on tõenäoline, et kahju

hüvitamise nõue viib uue kohtuvaidluseni, tuues kaasa viivituse hüvitise saamisel, täiendavad

kulud ning riski, et kahju ulatust või põhjusliku seose olemasolu ei õnnestu (osaliselt) tõendada.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selles olukorras möönda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmise tagajärjel on kaebajal tema õiguste kaitsmine oluliselt raskendatud. Vastavalt tuleb

jaatada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Ringkonnakohus nõustub, et esialgse õiguskaitse

vajaduse jaatamiseks ei ole nõutav, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa äriühingust

kaebaja majandustegevuse peatumise või maksejõuetuse. Majandustegevusest tulu saamata

jäämine ka väiksemas ulatuses võib raskendada isiku õiguste kaitset kohtuasjas tehtava

kohtulahendiga. Praegusel juhul see nii ongi.

17. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et põhjendatud ja proportsionaalne ei ole

esialgse õiguskaitse kohaldamisega luua kohtumenetluse ajaks olukord, kus kolmanda isiku

tuulepark üldse tegutseda ei saa. Kaebaja ja kolmanda isiku tuulikud paiknevad planeeringuga

„Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti („Purtse” tuulikupargi)

asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering Sonda vallas“ määratud asukohtades. Seega

pidi nii kaebaja kui kolmas isik tuulikuid kavandades arvestama võimalusega, et tuulikud

püstitatakse ka teistesse planeeringuga määratud kohtadesse ja neil võib olla (vastastikune)

mõju, mis vähendab tuuliku tootlikkust. Seetõttu oleks kolmanda isiku suhtes ilmselt

ülemäärane keelata tuulepargi käitamine kohtumenetluse ajal. Nõustuda tuleb sellegagi, et

avalik huvi toetab lahendust, mis lubaks võimalikult enam energiat toota ka kohtumenetluse

ajal. Seda ei ole kaebaja ka nõudnud, kuna ta ei vaidlustanud halduskohtu esialgse õiguskaitse

määrust.

18. Teisalt on tõesti vähemalt kaheldav, kas kaebaja pidi tuulikupargi püstitamiseks

investeeringu tegemise ajal ette nägema, et tema tuulikute lähedusse võidakse planeeringut

muutmata püstitada planeeringus nimetatust suurema rootori diameetri ja võimsusega tuulikuid.

Seetõttu on mõistetav kaebaja huvi vähendada kolmanda isiku tuulikute mõju kaebaja tuulikute

tootlikkusele. Küsimusele, kas planeeringus tuulikute rootori ulatuse ja tuulikute nimivõimsuse

nimetamisega ühtlasi keelati neid parameetreid ületavate tuulikute püstitamine planeeringualale

ja kas selline keeld kaitseb kaebaja õigusi, tuleb vastata kaebuse sisulisel lahendamisel.

Praeguses menetluse etapis on piisav, et möönda, et jaatav vastus mõlemale küsimusele ei ole

välistatud. Pidades silmas, et kolmanda isiku püstitatud tuulikute tehnilised näitajad ületavad

planeeringus nimetatud tuulikute maksimaalseid parameetreid nii rootori diameetri, labade

laiuse kui ka tuuliku nimivõimsuse osas, tuleb kaebuse eduväljavaateid pidada piisavaks

õigustamaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist.

19. Tuginedes kolmanda isiku esitatud andmetele tema tuulikute opereerimisel saavutatud

tegeliku võimsuse kohta osutab kaebaja vastuses määruskaebusele (p 62), et perioodil 22.

detsembrist 2023 kuni 8. jaanuarini 2024 (st 17 päeva jooksul) ulatus Purtse tuulepargi tuulikute

prognoositav tootlus enam kui 3 MW-ni tuuliku kohta üksnes loetud tundidel, kokku oluliselt

vähem kui ühe ööpäeva kestel. See viitab, et esialgse õiguskaitse määrus omab EWP õigustele

mõju vaid ca 5%-l kõigist tundidest.

Võib nõustuda kaebajaga, et kolmanda isiku esitatud andmed osutavad sellele, et esialgse

õiguskaitse abinõu mõju kolmanda isiku tuulikute tootlikkusele ei ole ulatuslik. Kolmanda isiku

selgitused selles osas ei muuda ringkonnakohtu seisukohta. Määruskaebusele lisatud graafikust

on tuvastatav, et tuulikute prognoositud tootlus üle 3MW on jäänud mõnel tunnil saavutamata.

Samas ei ole graafikult tuvastatav, kui suur oli just esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise

tõttu tootmata jäänud energia hulk. Graafikult ilmneb siiski selgelt, et kolmanda isiku tuulikute

oodatav tootlus tõepoolest küündis üle 3MW piiri üksnes üksikutel tundidel ja esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei takistanud kolmandal isikul elektrienergia tootmist. Vastavalt ei saa

esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisest tulenev kasu kaebaja õiguste kaitsele samuti olla

määrav ega kompenseerida valdavat osa kaebaja poolt õigusvastaseks peetavast mõjust. Siiski

aitab halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kaasa kaebaja õiguste kaitsele ning

vähendab vähemalt osaliselt potentsiaalset vajadust esitada hiljem kahju hüvitamise nõue

vastustaja ja/või kolmanda isiku vastu. Selliselt võib meetme kohaldamine muu hulgas aidata

ära hoida uusi kohtuvaidlusi.

20. Nendel asjaoludel jääb määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)