2-18-18191/213 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-18191

Kohtuasi

X hagi C vastu ühisvara jagamiseks

C vastuhagi X vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuhagis kostja) X (endine perekonnanimi X,

isikukood

XXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Nigul Saar

Kostja

(vastuhagis

hageja)

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Eva Tibar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2022 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata X hagi C vastu optiliste sihikute Zeiss ja Nightforce jagamiseks. Teha

uus otsus, millega jätta optilised sihikud Zeiss ja Nightforce X omandisse, ja mõista

Xlt C kasuks välja täiendav hüvitis 1177,50 eurot enamsaadud ühisvara eest.

2. Ringkonnakohus parandab Harju Maakohtu 28.11.2022 otsuse resolutsioonis (p 4.3

ja p-d 8–10) ilmsed ebatäpsused. Ringkonnakohus täiendab Harju Maakohtu

28.11.2022 otsust otsustustega, millega jätta rahuldamata X hagi C vastu

külmrelvade komplekti, külmiku ja mikrolaineahju jagamiseks. Ülejäänud osas

jääb Harju Maakohtu 28.11.2022 otsus (resolutsiooni p-d 4.8–4.10 osas, milles neid

vaidlustati, ning p-d 5–7) muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada otsuse

põhjendusi.

3. Harju Maakohtu 28.11.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus:

3.1. Jagas X ja C ühisvara järgmiselt:

2-18-18191

3.1.1. jätta X pangakontol olnud raha 268,87 eurot Xle;

3.1.2. jätta C pangakontol olnud raha 200,52 eurot Cle;

3.1.3. jätta Q OÜ (registrikood XXXXXXXX) osa C ainuomandisse;

3.1.4. jätta jahipüssid Remington 870 ja Sauer 210 C ainuomandisse;

3.1.5. jätta korteriomand asukohaga KKK (registriosa nr KKKKKKK) C

ainuomandisse;

3.1.6. jätta korteriomand asukohaga LLL (registriosa nr LLLLLLLL) X

ainuomandisse;

3.1.7. jätta kinnistu ½ mõttelist osa asukohaga EEE (AÜ EEE krunt nr 8,

registriosa nr EEEEEE) X ainuomandisse;

3.1.8. jätta korteriomandis LLL, Tallinn hinnatud vara X ainuomandisse

järgmises koosseisus: nelja sahtliga kummut, kaks kaheukselist

kummutit,

pesukummut,

kaheukseline

riidekapp,

klaasustega

raamatukapp, kapid (40 cm) ja (60 cm), kolmeukseline riidekapp,

raamaturiiul, töölaud, voodi, puidust nagi, riiuliga nagi, Rootsi redel,

kolm tooli, taburet, sportpink, sektsioon, köögilaud kolme taburetiga,

köögikapid (põrandal ja seinal), nahkmööbel, metallist jalatsiriiul,

diivanvoodi, kaks lühtrit, kolm laevalgustit, külmik Whirlpool,

elektripliit Elektrolux, teler LG, nõudepesumasin Beko, mikrolaineahi

Elektrolux, kohvimasin De Longhi, blender Stoller, triikraud,

hakklihamasin Kenwood, teler Samsung, veekeetja Philips, saumikser

Bosh, õhupuhastaja, köögikaal, kirst, taldrikud jm kööginõud, voodipesu,

triikimislaud, jalgratas Trek 4000;

3.1.9. jätta korteriomandis KKK, Tallinn hinnatud vara C ainuomandisse

järgmises koosseisus: söögilaud ja toolid, pesumasin Whirlpool,

diivanvoodi, kaks raamaturiiulit;

3.1.10. jätta kinnistul EEE hinnatud vara X ainuomandisse järgmises

koosseisus: voodi, kaks diivanvoodit, töölaud, arvutilaud, teler Philips,

kohvimasin De Longhi, triikraud, veekeetja Philips, saumikser Philips,

mikrolaineahi, elektriline ketassaag, muruniiduk, survepesur Kärcher,

pesumasin Beko, tühjenduspump, aiatööriistad (labidad, käru, 12 tk),

aiavoolik;

3.1.11. jätta relvakapp C ainuomandisse.

3.2. Mõistis välja Xlt hüvitise enamsaadud ühisvara eest 29 876,75 eurot C kasuks.

3.3. Luges tuvastatuks X kohustuse anda tahteavaldus korteriomandi asukohaga

KKK, Tallinn (registriosa nr KKKKKKK) ühisomandi üleandmiseks Cle ning

kinnistusraamatuseaduse

(KRS) §

34¹

lg 1

tähenduses

kinnistusraamatukannete muutmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr KKKKKKK II jaos senise kande C kohta kustutamiseks ja uue

omanikuna C sissekandmiseks. Samaaegselt omandi kaotamisega tuleb Cle

välja maksta hüvitis.

3.4. Luges tuvastatuks C kohustuse anda tahteavaldus korteriomandi asukohaga

LLL, Tallinn (registriosa nr LLLLLLLL) ühisomandi üleandmiseks Xle ning

KRS § 34¹ lg 1 tähenduses kinnistusraamatukannete muutmiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr LLLLLLLL II jaos senise kande X

kohta kustutamiseks ja uue omanikuna X sissekandmiseks. Samaaegselt

omandi kaotamisega tuleb Cle välja maksta hüvitis.

3.5. Luges tuvastatuks C kohustuse anda tahteavaldus kinnistu ½ mõttelisest osast

asukohaga EEE (AÜ EEE krunt nr 8, registriosa nr EEEEEE)

ühisomandiõiguse üleandmiseks Xle ning KRS § 34¹ lg 1 tähenduses

2-18-18191

kinnistusraamatukannete muutmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr EEEEEE II jaos senise kande X kohta kustutamiseks ja uue

omanikuna X sissekandmiseks. Samaaegselt omandi kaotamisega tuleb Cle

välja maksta hüvitis.

4. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jaotada menetluskulud vastavalt otsuse tervikresolutsioonis märgitule.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada osaliselt X hagi C vastu ühisvara jagamiseks.

6.2. Rahuldada osaliselt C vastuhagi X vastu ühisvara jagamiseks.

6.3. Jagada X ja C ühisvara järgmiselt:

6.3.1. jätta X pangakontol olnud raha 268,87 eurot Xle;

6.3.2. jätta C pangakontol olnud raha 200,52 eurot Cle;

6.3.3. jätta Q OÜ (registrikood XXXXXXXX) osa C ainuomandisse;

6.3.4. jätta jahipüssid Remington 870 ja Sauer 210 C ainuomandisse;

6.3.5. jätta korteriomand asukohaga KKK (registriosa nr KKKKKKK) C

ainuomandisse;

6.3.6. jätta korteriomand asukohaga LLL (registriosa nr LLLLLLLL) X

ainuomandisse;

6.3.7. jätta kinnistu ½ mõttelist osa asukohaga EEE (AÜ EEE krunt nr 8,

registriosa nr EEEEEE) X ainuomandisse;

6.3.8. jätta korteriomandis LLL, Tallinn hinnatud vara X ainuomandisse

järgmises koosseisus: nelja sahtliga kummut, kaks kaheukselist

kummutit,

pesukummut,

kaheukseline

riidekapp,

klaasustega

raamatukapp, kapid (40 cm) ja (60 cm), kolmeukseline riidekapp,

raamaturiiul, töölaud, voodi, puidust nagi, 2 riiuliga nagi, Rootsi redel,

kolm tooli, taburet, sportpink, sektsioon, köögilaud kolme taburetiga,

köögikapid (põrandal ja seinal), nahkmööbel, metallist jalatsiriiul,

diivanvoodi, kaks lühtrit, kolm laevalgustit, külmik Whirlpool,

elektripliit Elektrolux, teler LG, pesumasin Bompani, nõudepesumasin

Beko, mikrolaineahi Elektrolux, kohvimasin De Longhi, blender Stoller,

triikraud, hakklihamasin Kenwood, teler Samsung, veekeetja Philips,

saumikser Bosh, õhupuhastaja, köögikaal, sügavkülmik, kirst, taldrikud

jm kööginõud, voodipesu, triikimislaud, jalgratas Trek 4000, jalgratas

Trek 6000;

6.3.9. jätta korteriomandis KKK, Tallinn hinnatud vara C ainuomandisse

järgmises koosseisus: söögilaud ja toolid, pesumasin Whirlpool,

diivanvoodi, kaks raamaturiiulit;

6.3.10. jätta kinnistul EEE hinnatud vara X ainuomandisse järgmises

koosseisus: kaks kummutit (80 cm), voodipesu kummut (120 cm), voodi,

raamatukapp,

vitriinkapp,

kaks

diivanvoodit,

kaks

riidekappi,

köögimööbel, köögilaud ja toolid, töölaud, arvutilaud, kohvilaud,

aiamööbel, kööginõud, voodipesu, kaheksa valgustit, teler Philips,

kohvimasin De Longhi, triikraud, veekeetja Philips, jalgratas Trek 800,

saumikser Philips, elektripliit, mikrolaineahi, elektriline ketassaag,

muruniiduk, survepesur Kärcher, pesumasin Beko, tühjenduspump,

aiatööriistad (labidad, käru, 12 tk), aiavoolik;

6.3.11. jätta relvakapp C ainuomandisse;

6.3.12. jätta optilised sihikud Zeiss ja Nightforce X ainuomandisse.

6.4. Välja mõista Xlt hüvitis enamsaadud ühisvara eest 45 438,03 eurot C kasuks.

2-18-18191

6.5. Jätta rahuldamata X hagi 4721,28 euro hüvitamise nõudes korteriomandi KKK

majandamiskulude kandmise eest.

6.6. Jätta rahuldamata X hagi C vastu ühisvarasse kuuluva korteriomandi KKK,

Tallinn üüritulust 17 000 eurost ½ väljamõistmiseks.

6.7. Jätta rahuldamata X hagi C vastu külmrelvade kollektsiooni, külmiku ja

mikrolaineahju jagamiseks.

6.8. Lugeda tuvastatuks X kohustus anda tahteavaldus korteriomandi asukohaga

KKK, Tallinn (registriosa nr KKKKKKK) ühisomandi üleandmiseks Cle ning

KRS § 34¹ lg 1 tähenduses kinnistusraamatukannete muutmiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr KKKKKKK II jaos senise kande

C kohta kustutamiseks ja uue omanikuna C sissekandmiseks. Samaaegselt

omandi kaotamisega tuleb Cle välja maksta hüvitis.

6.9. Lugeda tuvastatuks C kohustus anda tahteavaldus korteriomandi asukohaga

LLL, Tallinn (registriosa nr LLLLLLLL) ühisomandi üleandmiseks Xle ning

KRS § 34¹ lg 1 tähenduses kinnistusraamatukannete muutmiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr LLLLLLLL II jaos senise kande X

kohta kustutamiseks ja uue omanikuna X sissekandmiseks. Samaaegselt

omandi kaotamisega tuleb Cle välja maksta hüvitis.

6.10. Lugeda tuvastatuks C kohustus anda tahteavaldus kinnistu ½ mõttelisest osast

asukohaga EEE (AÜ EEE krunt nr 8, registriosa nr EEEEEE), mis on kantud

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr EEEEEE ühisomandi

üleandmiseks Xle ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

EEEEEE II jaos senise kande X kohta kustutamiseks ja uue omanikuna X

sissekandmiseks. Samaaegselt omandi kaotamisega tuleb Cle välja maksta

hüvitis

6.11. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 30.11.2018 Harju Maakohtule C (kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks.

Hageja palus hagis ja selle täiendustes jätta kinnistud registriosa nr LLLLLLLL väärtusega

115 000 eurot ja registriosa nr EEEEEE väärtusega 51 000 eurot hageja ainuomandisse ning

kinnistu registriosa KKKKKKK väärtusega 79 000 eurot jätta kostja ainuomandisse, jagada

vallasvarast kokku väärtuses 12 652,59 eurot vara 9519,52 eurot väärtuses kostjale ja vara

3133,07 euro väärtuses hagejale, üüritulust 17 000 eurost ½ osa hagejale ning välja mõista

2-18-18191

kostjalt hageja kasuks LLL, Tallinn korteriomandiga seotud majandamiskulude tasumise eest

4721,28 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara arvelt välja hüvitis

3769 eurot. Hageja palus kohustada kostjat andma nõusolekud kinnistusraamatus omaniku

kannete muutmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 05.08.1988 ning lahutati 30.10.2018

kohtuotsusega, mis jõustus 30.10.2018. Pooled ei ole abielu kestel soetatud ühisvara jagamiseks

kokkulepet saavutanud. Hageja on peale abielu lõppemist tasunud korteriomandiga LLL,

Tallinn seotud majandamiskulud, millest ½ osa, s.o 4721,28 eurot tuleb kostjal hagejale

hüvitada.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

3. Kostja ei nõustunud ühisvara jagama hagis nimetatud viisil. OOO korteromandi

majandamiskuludest ½ nõudmine kostjalt on põhjendamatu, kui hageja pole tõendanud tema

poolt kantud majandamiskulude suurust.

4. Kostja esitas 08.01.2019 vastuhagi poolte ühisvara jagamiseks. Vastuhagis ja selle

täiendustes palus kostja jätta ühisvara jagamise tulemusena kostja ainuomandisse kinnistu

registriosa nr KKKKKKK väärtusega 79 000 eurot, jahipüssid Remington 870 ja Sauer 210

koguväärtusega 780 eurot, Q OÜ osa väärtusega 1250 eurot ja kostja pangakontol olnud raha

200,52 eurot, kodune vara 275 euro väärtuses, kokku 81 505,52 eurot, ja hageja ainuomandisse

kinnistud registriosa nr LLLLLLLL väärtusega 115 000 eurot koos selles oleva vallasvaraga

väärtusega 2637,85 eurot ja registriosa nr EEEEEE väärtusega 86 910 eurot seal oleva

vallasvaraga 1278,75 eurot, optilised sihikud kokku 2364 eurot ning hageja kontol olev raha

268,87 eurot, kokku 208 459,47 eurot. Kostja palus mõista hagejalt kostja kasuks välja

enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 63 447 eurot. Kostja palus kohustada hagejat andma

nõusolekud kinnistute ühisomandi üleandmiseks ja kinnistusraamatus omanikukannete

muutmiseks. Menetluskulud palus kostja jagada vastavalt seadusele.

Hageja vastuväited vastuhagile

5. Hageja vastuhagi ei tunnistanud ning jäi hagis esitatud seisukohtade juurde.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 28.11.2022 otsusega osaliselt hageja hagi ja osaliselt kostja

vastuhagi. Maakohus tegi järgmised otsustused järgmistes maakohtu otsuse resolutsiooni p-des:

4. Maakohus jagas poolte ühisvara järgmiselt:

4.1. jätta hageja pangakontol olnud raha 268,87 eurot hagejale;

4.2.jätta kostja pangakontol olnud raha 200,52 eurot kostjale;

4.3. jätta Q OÜ (registrikood XXXXXXXX) osa kostja ainuomandisse;

4.4. jätta jahipüssid Remington 870 ja Sauer 210 kostja ainuomandisse;

4.5. jätta korteriomand asukohaga KKK (registriosa nr KKKKKKK) kostja ainuomandisse;

4.6. jätta korteriomand asukohaga LLL (registriosa nr LLLLLLLL) hageja ainuomandisse;

4.7. jätta kinnistu ½ mõttelist osa asukohaga EEE (AÜ EEE krunt nr 8, registriosa nr

EEEEEE) hageja ainuomandisse;

4.8. jätta korteriomandis LLL, Tallinn hinnatud vara hageja ainuomandisse järgmises

koosseisus: nelja sahtliga kummut, kaks kaheukselist kummutit, pesukummut,

kaheukseline riidekapp, klaasustega raamatukapp, kapid (40 cm) ja (60 cm),

kolmeukseline riidekapp, raamaturiiul, töölaud, voodi, puidust nagi, 2 riiuliga nagi,

2-18-18191

Rootsi redel, kolm tooli, taburet, sportpink, sektsioon, köögilaud kolme taburetiga,

köögikapid (põrandal ja seinal), nahkmööbel, metallist jalatsiriiul, diivanvoodi, kaks

lühtrit, kolm laevalgustit, külmik Whirlpool, elektripliit Elektrolux, teler LG, pesumasin

Bompani, nõudepesumasin Beko, mikrolaineahi Elektrolux, kohvimasin De Longhi,

blender Stoller, triikraud, hakklihamasin Kenwood, teler Samsung, veekeetja Philips,

saumikser Bosh, õhupuhastaja, köögikaal, sügavkülmik, kirst, taldrikud jm kööginõud,

voodipesu, triikimislaud, jalgratas Trek 4000, jalgratas Trek 6000;

4.9. jätta korteriomandis KKK, Tallinn hinnatud vara kostja ainuomandisse järgmises

koosseisus: söögilaud ja toolid, pesumasin Whirlpool, diivanvoodi, kaks raamaturiiulit;

4.10. jätta kinnistul EEE hinnatud vara X ainuomandisse järgmises koosseisus: kaks

kummutit (80 cm), voodipesu kummut (120 cm), voodi, raamatukapp, vitriinkapp, kaks

diivanvoodit, kaks riidekappi, köögimööbel, köögilaud ja toolid, töölaud, arvutilaud,

kohvilaud, aiamööbel, kööginõud, voodipesu, kaheksa valgustit, teler Philips,

kohvimasin De Longhi, triikraud, veekeetja Philips, jalgratas Trek 800, saumikser

Philips, elektripliit, mikrolaineahi, elektriline ketassaag, muruniiduk, survepesur

Kärcher, pesumasin Beko, tühjenduspump, aiatööriistad (labidad, käru, 12 tk),

aiavoolik;

4.11. jätta relvakapp kostja ainuomandisse.

5. Mõista välja hagejalt kostja kasuks hüvitise enamsaadud ühisvara eest 44 260,53 eurot.

6. Jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu 4721,28 euro hüvitamise nõudes

korteriomandi KKK majandamiskulude kandmise eest.

7. Jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu korteriomandi KKK, Tallinn üüritulust 17

000 eurost ½ väljamõistmiseks.

8. Lugeda tuvastatuks hageja kohustus anda tahteavaldus omandiõiguse osale

korteriomandist asukohaga KKK, Tallinn (registriosa nr KKKKKKK), mis on kantud

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr KKKKKKK kostjale ning Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr KKKKKKK II jaos senise kande kostja

kohta kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Samaaegselt omandi

kaotamisega tuleb kostjale välja maksta hüvitis.

9. Lugeda tuvastatuks kostja kohustus anda tahteavaldus omandiõiguse osale

korteriomandist asukohaga LLL, Tallinn (registriosa nr LLLLLLLL), mis on kantud

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr LLLLLLLL hagejale ning Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr LLLLLLLL II jaos senise kande hageja

kohta kustutamiseks ja omanikuna hageja sissekandmiseks. Samaaegselt omandi

kaotamisega tuleb kostjale välja maksta hüvitis.

10. Lugeda tuvastatuks kostja kohustus anda tahteavaldus omandiõiguse osale kinnistu ½

mõttelisest osast asukohaga EEE (AÜ EEE krunt nr 8, registriosa nr EEEEEE), mis on

kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr EEEEEE hagejale ning Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr EEEEEE II jaos senise kande hageja kohta

kustutamiseks ja omanikuna hageja sissekandmiseks. Samaaegselt omandi kaotamisega

tuleb kostjale välja maksta hüvitis.

11. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et nad abiellusid

05.08.1988 ja nende abielu lahutati 30.10.2018.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 3 alusel lõpeb varaühisuse varasuhe abielu lahutamisel.

Kuna vara jagatakse 2022. aastal, siis kohaldas maakohus vara jagamisele kehtivat PKS § 37

lg 3 koos asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-ga 2. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi

lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab

2-18-18191

kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades,

anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis

või vastuhagis.

9. Pooled ei vaielnud selle üle, et ühisvara hulka kuuluvad järgmised asjad tuleb jagada sellisel

viisil, et hageja pangakontol olnud raha 268,87 eurot jääb hagejale; kostja pangakontol olnud

raha 200,52 eurot jääb kostjale; Q OÜ osa väärtusega 1250 eurot jääb kostjale; jahipüssid

Remington 870 ja Sauer 210 koguväärtusega 780 eurot jäävad kostjale; korteriomand

asukohaga KKK (registriosa nr KKKKKKK) väärtusega 79 000 eurot jääb kostjale;

korteriomand asukohaga LLL (registriosa nr LLLLLLLL) väärtusega 115 000 eurot jääb

hagejale; kinnistu ½ mõttelist osa asukohaga EEE (AÜ EEE krunt nr 8, registriosa nr EEEEEE)

jääb hagejale.

10. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et korteriomand LLL, Tallinn (registriosa nr

LLLLLLLL) on osaliselt hageja lahusvaraks või omandatud osaliselt hageja lahusvara arvelt.

PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara

omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest, mis omakorda võimaldab

arvestada enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg-s 1 sätestatud vara lahusvaraks lugemise

alused. Sama on sätestatud varasemalt kehtinud Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi

§-s 22. 28.03.1995 korteri müügilepingu kohaselt on Mustamäe Linnaosavalitsus müünud

hagejale korteri rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega 21 180 Eesti

krooni eest. Hageja esitatud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardilt nähtub, et kostja on

kandnud üle oma tööaastad hagejale 02.06.1994. Korteriomand on kinnistatud 28.08.2002.

Korteri ostmine vallasasjana kui korteri kinnistamine on toimunud abielu ajal. Riigikohus on

10.11.2004 otsuse nr 3-2-1-126-04 p-s 19 asunud seisukohale, et kostjate abielu kestel

omandatud EVP-d tuleb lugeda tol ajal kehtinud PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks.

Sama põhimõte oli sätestatud ka kuni 01.01.1995 kehtinud abielu- ja perekonnakoodeksi § 20

lg-s 1. Vastavalt eluruumide erastamise seaduse § 10 lg 4 p 5 ja rahvakapitali obligatsiooni

arvestuskaardi täitmise juhendi p-le 12 arvestati emale või last emata kasvatanud isale viis

aastat iga lapse kohta, kes elab või on kuni kaheksa aasta vanuseni elanud tema leibkonnas.

Pooltel oli kaks last, kelle eest kanti kümme aastat hageja arvestuskaardile, mistõttu on need

aastad poolte ühisvaraks. Mõlema abikaasa tööaastate osakud on saadud abielu ajal. Vastavalt

kehtinud PKS § 19 lg 2 p-le 3 võib kohus kalduda ühisvara jagamisel abikaasade osade

võrdsusest kõrvale, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Hageja ei ole

tõendanud, et korter oleks osaliselt omandatud talle kingitu või päritu arvelt kehtinud PKS § 15

lg 1 mõttes. Seda ei tõenda ka rahvakapitali obligatsioonide käibe tõend, mille järgi andis hageja

ema osaku üle hagejale. Tehingu ajal kehtinud Eesti NSV Tsiviilkoodeksi § 260 lg 1 järgi pidi

üle 50 Eesti krooni suurune kinkeleping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Seda

aga järgitud ei ole. Eluruumide erastamise seaduse § 4 p 1 järgi võis eluruumi erastada

üürilepingu alusel kasutava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos olev täisealine

perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas

eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud

subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Vaidlust ei ole selles, et pooled kasutasid

eluruumi üürilepingu alusel ning erastamine hageja nimele toimus täisealiste eluruumi

kasutajate kokkuleppel. Maakohus leidis, et puudub alus korteriomandi LLL (registriosa nr

LLLLLLLL) jagamisel poolte võrdusest kõrvale kaldumiseks ning vara väärtuseks tuleb lugeda

115 000 eurot.

2-18-18191

11. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et ½ mõttelist kaasomandi osa kinnistust EEE (AÜ EEE

krunt nr 8, registriosa nr EEEEEE) kuulub ühisvara hulka. Eksperthinnangu nr 37587 järgi on

kogu kinnistu väärtus 102 000 eurot, millega hageja nõustus, kuid kostja leidis, et tema on alates

2005. aastast, s.o abielu ajal, kinnistut parendanud, hoonet renoveerinud ja krunti haljastanud

71 820,48 euro ulatuses, millise panuse arvel on kinnistu väärtus suurenenud ja seda tuleb

arvestada ühisvara jagamisel. Kuna kinnistu parendamine on toimunud abielu ajal ning

eelduslikult ühisvara arvelt, siis leidis maakohus, et seda ei saa arvestada ühisvara jagamisel

poolte osade võrdsusest kõrvale kaldumisel. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, et

parendamine oleks toimunud tema lahusvara arvelt. Maakohus jättis kinnistu ½ mõttelist osa

asukohaga EEE (AÜ EEE krunt nr 8, registriosa nr EEEEEE) väärtusega 51 000 eurot ühisvara

jagamise tulemusena hagejale.

12. Korteriomandiga LLL, Tallinn seotud vallasvara turuväärtus 2637,85 eurot on kindlaks

tehtud 17.12.2020 ekspertiisiga järgmiselt: nelja sahtliga kummut väärtusega 40 eurot, kaks

kaheukselist kummutit väärtusega 46 eurot, pesukummut väärtusega 20 eurot, kaheukseline

riidekapp väärtusega 36 eurot, klaasustega raamatukapp väärtusega 22 eurot, kapid (40 cm) ja

(60 cm) väärtusega 42 eurot, kolmeukseline riidekapp väärtusega 40 eurot, raamaturiiul

väärtusega 46 eurot, töölaud väärtusega 25 eurot, voodi väärtusega 110 eurot, puidust nagi

väärtusega 20 eurot, riiuliga nagi väärtusega 18 eurot, Rootsi redel väärtusega 20 eurot, kolm

tooli väärtusega 15 eurot, taburet väärtusega 12 eurot, sportpink väärtusega 15 eurot, sektsioon

väärtusega 24 eurot, köögilaud kolme taburetiga väärtusega 40 eurot, köögikapid (põranda ja

seina) väärtusega 300 eurot, nahkmööbel väärtusega 16 eurot, metallist jalatsiriiul väärtusega 8

eurot, diivanvoodi väärtusega 65 eurot, kaks lühtrit väärtusega 89 eurot, kolm laevalgustit

väärtusega 44 eurot, külmik Whirlpool väärtusega 30 eurot, elektripliit Elektrolux väärtusega

130 eurot, teler LG väärtusega 86 eurot, pesumasin Bompani väärtusega 64 eurot,

nõudepesumasin Beko väärtusega 60 eurot, mikrolaineahi Elektrolux väärtusega 37 eurot,

kohvimasin De Longhi väärtusega 250 eurot, blender Stoller väärtusega 10 eurot, triikraud

väärtusega 5 eurot, hakklihamasin Kenwood väärtusega 115 eurot, teler Samsung väärtusega

11 eurot, veekeetja Philips väärtusega 13,35 eurot, saumikser Bosh väärtusega 13 eurot,

õhupuhastaja väärtusega 58 eurot, köögikaal väärtusega 24 eurot, sügavkülmik, kirst väärtusega

148 eurot, taldrikud jm kööginõud väärtusega 5 eurot, voodipesu väärtusetu, triikimislaud

väärtusega 37,50 eurot, jalgratas Trek 4000 väärtusega 108 eurot, jalgratas Trek 6000

väärtusega 320 eurot.

Kostja oli nõus kogu viidatud vara jagamisega ühisvarana ning palub selle vara jätta hagejale.

Hageja on palunud eeltoodud jagatavast ühisvarast välja jätta vara, mis on 100%

amortiseerunud ja mis kuulub kolmandale isikule: pesumasin Bompani väärtusega 64 eurot,

sügavkülmik, kirst väärtusega 148 eurot, jalgratas Trek 6000 väärtusega 320 eurot. Maakohus

ei nõustunud hagejaga selles, et nimetatud vara on katki ja parandamatu, sest ekspertiisi käigus

on vaidlusalusele varale väärtus antud. Samuti ei ole hageja millegagi tõendanud, et osa varast

kuuluks kolmandale isikule. Üldteadaolevalt eeldatakse, et abieluaegne vara kuulub ühisvara

hulka ning vastupidist peab tõendama isik, kes sellele tugineb. Seega luges maakohus kogu

korteriomandis LLL, Tallinn hinnatud vara ühisvara hulka ning selle koguväärtuseks 2637,85

eurot ning jättis selle hageja omandisse.

13. Korteriomandiga KKK, Tallinn seotud vallasvara turuväärtus on kindlaks tehtud

17.12.2020 ekspertiisiga järgmiselt: söögilaud ja toolid väärtusega 50 eurot, pesumasin

Whirlpool väärtusega 139 eurot, diivanvoodi väärtusega 145 eurot, kaks raamaturiiulit

väärtusega 80 eurot. Mõlemad pooled olid nõus, et ühisvara hulka kuuluvad söögilaud ja toolid

väärtusega 50 eurot, diivanvoodi väärtusega 145 eurot, kaks raamaturiiulit väärtusega 80 eurot.

Hageja soovis pesumasin Whirlpool väärtusega 139 eurot ühisvarana jagada, kostja oli aga

2-18-18191

seisukohal, et pesumasin on köögimööblisse integreeritud ja seetõttu vallasasjana jagamatu.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, sest ekspertiisi aktist nähtub, et pesumasin on eraldi hinnatav.

Seega luges maakohus korteriomandis KKK, Tallinn eeltoodud hinnatud vara koguväärtuseks

414 eurot ja jättis selle kostja omandisse.

14. Kinnistuga EEE seotud vallasvara turuväärtus 1278,75 eurot on kindlaks tehtud 17.12.2020

ekspertiisiga järgmiselt: kaks kummutit (80 cm) väärtusega 18,30 eurot, voodipesu kummut

(120 cm) väärtusega 17,50 eurot, voodi väärtusega 55 eurot, raamatukapp väärtusega 25 eurot,

vitriinkapp väärtusega 41,25 eurot, kaks diivanvoodit väärtusega 16,60 eurot, kaks riidekappi

väärtusega 44,60 eurot, köögimööbel väärtusega 90 eurot, köögilaud ja toolid väärtusega 18,75

eurot, töölaud väärtusega 12,50 eurot, arvutilaud väärtusega 22,50 eurot, kohvilaud väärtusega

25 eurot, aiamööbel väärtusega 10 eurot, kööginõud väärtusega 5 eurot, voodipesu väärtusetu,

kaheksa valgustit väärtusega 70 eurot, teler Philips väärtusetu, kohvimasin De Longhi

väärtusega 250 eurot, triikraud väärtusega 5 eurot, veekeetja Philips väärtusega 13,35 eurot,

jalgratas Trek 800 väärtusega 125 eurot, saumikser Philips väärtusega 13 eurot, elektripliit

väärtusega 30 eurot, mikrolaineahi väärtusega 15 eurot, elektriline ketassaag väärtusega 40,45

eurot, muruniiduk väärtusega 64,30 eurot, survepesur Kärcher väärtusega 111,30 eurot,

pesumasin Beko väärtusega 80 eurot, tühjenduspump väärtusega 39,30 eurot, aiatööriistad

(labidad, käru, 12 tk) väärtusega 20 eurot, aiavoolik väärtusetu.

Kostja oli nõus kogu eeltoodu vara jagamisega ühisvarana ning vara jätmisega hagejale. Hageja

palus eeltoodud varast jätta välja vara, mille ta on emalt pärinud ning kolmandale isikule kuuluv

vara: kaks kummutit (80 cm) väärtusega 18,30 eurot, voodipesu kummut (120 cm) väärtusega

17,50 eurot, raamatukapp väärtusega 25 eurot, vitriinkapp väärtusega 41,25 eurot, kaks

riidekappi väärtusega 44,60 eurot, köögimööbel väärtusega 90 eurot, köögilaud ja toolid

väärtusega 18,75 eurot, kohvilaud väärtusega 25 eurot, aiamööbel väärtusega 10 eurot,

kööginõud väärtusega 5 eurot, kaheksa valgustit väärtusega 70 eurot, jalgratas Trek 800

väärtusega 125 eurot, elektripliit väärtusega 30 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei

ole hageja tõendanud, et osa varast oleks hageja omandanud pärimise teel või kuuluks

kolmandale isikule. Üldteadaolevalt eeldatakse, et abieluaegne vara kuulub ühisvara hulka ning

vastupidist peab tõendama isik, kes sellele tugineb. Seega luges maakohus kinnistul EEE

hinnatud eeltoodud vara ühisvara hulka kokku väärtusega 1278,75 eurot ning jättis selle hageja

omandisse.

15. Pooled ei vaielnud selle üle, et nende ühisvara hulka kuuluvad optiline sihik Zeiss

väärtusega 766 eurot ja optiline sihik Nightforce väärtusega 1589 eurot. Kuna hageja soovis

nende jätmist kostjale, kostja aga hagejale, ja kohus ei saa poolt sundida eset enda omandisse

vastu tahtmist võtma, siis jättis maakohus need ühisvarana jagamata.

16. Hageja soovis lisaks ühisvarana jagada veel esemeid, mis on hageja väidete kohaselt

eelduslikult kostja valduses ning jätta need kostjale: teler LG väärtusega 150 eurot, külmrelvade

kollektsioon väärtusega 2500 eurot, metallist relvakapp väärtusega 150 eurot, fotoaparaat

Canon lisaobjektiiviga väärtusega 250 eurot, notebook Asus väärtusega 120 eurot, voodipesu

koos tekkide ja linadega väärtusega 100 eurot, teler LG väärtusega 150 eurot, külmik väärtusega

60 eurot, matkagaasipliit koos nõudekomplektiga väärtusega 50 eurot, mikrolaineahi

väärtusega 50 eurot, raamaturiiul väärtusega 40 eurot, madal kapp (40 cm) väärtusega 25 eurot,

kaheukseline kapp väärtusega 35 eurot, walkie-talkie raadiosidekomplekt väärtusega 40 eurot,

ühekohaline telk väärtusega 80 eurot, kahekohaline telk koos jalgrattakattega 150 eurot, klaasist

laud koos nelja tooliga väärtusega 100 eurot, tööriistad (mutrivõtmed, kruvikeerajad, saed,

haamrid, tangid jmt) väärtusega 200 eurot, metallist riiulid (6 tk) väärtusega 300 eurot, nõud

2-18-18191

(taldrikud, noad-kahvlid, kristallist vaasid ja pokaalid, tee- ja kohviserviis jms) väärtusega 300

eurot, jalgratas Trek lisavarustusega (küljekotid, porilauad, tuled, pump) väärtusega 550 eurot.

Kostja oli nõus ühisvara hulka arvama relvakapi, mis on kostja valduses. Ülejäänud esemeid

kostja sõnul tema valduses ei ole. Kuna kosja ei nõustunud hageja välja pakutud hinnaga, et

relvakapp on väärtusega 150 eurot, ja kapi väärtust hageja tõendanud ei ole, siis tuleb relvakapi

hinnaks lugeda 20 eurot, mis on kostja pakutud hind kapile ja millise hinna eest on kostja nõus

kapi jagamisega kostja omandisse. Kuna ülejäänud vara jagamisega kostja tema omandisse pole

nõustunud, ja kohus ei saa poolt sundida eset enda omandisse vastu tahtmist võtma, siis jäävad

ülejäänud eelpool nimetatud esemed ühisvarana jagamata.

17. Hageja on palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis ½ määras poolte ühisvarasse

kuuluva korteriomandi LLL, Tallinn majandamiskulude eest ajavahemikus november 2018

kuni mai 2022 kokku 4721,28 eurot, kuna kostja ei ole kulusid kandnud. Hageja pangakontode

väljavõtetest nähtub korteriühistule ülekande tegemine varasema perioodi eest kui esitatud nõue

ning ülekannete tegemine ajavahemikul november 2020 kuni detsember 2021 1804,09 euro

ulatuses. Maakohus leidis, et hageja nõue on tõendamata, sh on esitamata arved. Hageja ei ole

esitanud asjaolusid, mille alusel tuvastada, mille eest hageja on korteriühistule ülekanded

teinud, mistõttu ei ole hageja nõude 4721,28 euro kujunemiskäik jälgitav ega ka tõendatud.

18. Hageja sõnul on korteriomand KKK, Tallinn antud üürile juba abielu ajal, s.o 31.03.2018

igakuise üüriga 400 eurot kuus, mis kokkuleppeliselt suureneb igal aasta 10% võrra. Seega on

kostja saanud üüritulu esimese 20 kuu eest 8000 eurot (20 kuud x 400 eurot/kuus) ning järgmise

20 kuu eest 9000 eurot (20 kuud x 450 eurot). Mai 2022 seisuga on üüritulu alates abielu

lahutamisest 17 000 eurot. Maakohus leidis, et poolte abielu ajal, s.o 31.03.2018 korteriomandi

KKK osas sõlmitud eluruumi üürilepinguga ei ole tõendatud üürilepingu olemasolu ega üüritulu

saamine 17 000 eurot pärast poolte abielu lahutamist 31.10.2018. Korteri üürile andmine ja

üüritulu teenimist ei tõenda ka hageja esitatud sarnaste korterite üürile andmise kuulutused.

Seega ei ole põhjendatud hageja nõue üüritulust 17 000 eurost ½ kostjalt välja mõista.

19. Arvestades hagejale ja kostjale jääva vara väärtust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista

enamsaadud ühisvara eest 44 260,53 eurot (vara : 2 – kostjale jääv vara, s.o 251 850,09 : 2 –

81 664,52 = 44 260,53).

20. Maakohus selgitas pooltele, et ühisomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb

ühisomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib

vastastikune kohustus. Hagejat tuleb kohustada omandi üleandmise kohustusega samaaegselt

välja maksma kostjale hüvitis omandi kaotamise eest. Ühisomandi lõpetamise kande

tegemiseks kinnistusraamatusse on KRS § 34¹ lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Ühisomandi lõpetamisel on KRS § 34¹ lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised

ühisomanikud. Poolte taotluse alusel ja kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 34¹ lg-ga 8 luges

maakohus tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus korteriomandi asukohaga KKK,

Tallinn (registriosa nr KKKKKKK) ühisomandi üleandmiseks kostjale ning Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr KKKKKKK II jaos senise kande kostja kohta kustutamiseks

ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Maakohus luges tuvastatuks kostja kohustuse anda

tahteavaldus korteriomandi asukohaga LLL, Tallinn (registriosa nr LLLLLLLL) ühisomandi

üleandmiseks hagejale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr LLLLLLLL II

jaos senise kande hageja kohta kustutamiseks ja omanikuna hageja sissekandmiseks. Maakohus

luges tuvastatuks kostja kohustuse anda tahteavaldus kinnistu ½ mõttelisest osast asukohaga

EEE (registriosa nr EEEEEE) ühisomandi üleandmiseks hagejale ning Tartu Maakohtu

2-18-18191

kinnistusosakonna registriosa nr EEEEEE II jaos senise kande hageja kohta kustutamiseks ja

omanikuna hageja sisseandmiseke. Maakohus märkis, et samaaegselt omandite kaotamisega

tuleb kostjale välja maksta hüvitis.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 28.11.2022

otsuse osas: milles maakohus resolutsiooni p-s 4.8 jagas hageja ainuomandisse LLL, Tallinn

korteriomandis asuva vara koosseisus pesumasina Bompani väärtusega 64 eurot, sügavkülmiku

väärtusega 148 eurot ja jalgratta Trek 6000 väärtusega 320 eurot, ja teha selles osas uus otsus,

millega jätta need esemed hageja ainuomandisse LLL, Tallinn korteriomandis asuva vara

koosseisust välja; milles maakohus resolutsiooni p-s 4.9 jättis kostja ainuomandisse KKK,

Tallinn korteriomandis hinnatud vara koosseisus väärtusega kokku 414 eurot jagamata külmiku

väärtusega 60 eurot ja mikrolaineahju 50 eurot, ja teha selles osas uus otsus lisades need esemed

kostja ainuomandisse KKK, Tallinn korteriomandis hinnatud vara koosseisu hulka; milles

maakohus resolutsiooni p-s 4.10 jättis hageja omandisse EEE kinnistul asuva vara

resolutsioonis näidatud koosseisus väärtusega 1278,75 eurot, ning teha selles osas uus otsus,

millega jagada hageja ainuomandisse EEE asuv vara koosseisus: voodi väärtusega 55 eurot;

kaks diivanvoodit väärtusega kokku 16,60, töölaud väärtusega 12,50 eurot, arvutilaud

väärtusega 22,50 eurot, teler Philips väärtusega 0 eurot, kohvimasin De Longhi väärtusega 250

eurot, triikraud väärtusega 5 eurot, veekeetja Philips väärtusega 13,35 eurot, saumikser Philips

väärtusega 13 eurot, mikrolaineahi väärtusega 15 eurot, elektrisaag väärtusega 40,45 eurot,

muruniiduk väärtusega 64,30 eurot, survepesur Kärcher väärtusega 111,30 eurot, pesumasin

Beko väärtusega 60 eurot, tühjenduspump väärtusega 39,30 eurot, aiatööriistad väärtusega 20

eurot, voolik väärtusega 0 eurot, kokku koguväärtuses 758,35 eurot; milles maakohus

resolutsiooni p-s 6 jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu 4721,28 euro hüvitise nõudes

LLL majandamiskulude kandmise eest, ning teha uus otsus, millega hagi eeltoodud nõudes

rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja ühisvara LLL, Tallinn majandamiskulude

kandmise hüvitis 4721,28 eurot; milles maakohus resolutsiooni p-s 7 jättis rahuldamata hageja

hagi kostja vastu korteriomandi KKK, Tallinn üüritulust 17 000 eurot ½ osa väljamõistmiseks

kostjalt hageja kasuks, ning teha uus otsus, millega jätta korteriomandi üüritulu kostjale ja

mõista kostjalt välja hageja kasuks 8500 eurot; milles maakohus jättis jagamata

külmrelvade/nugade kollektsiooni väärusega 2500 eurot, optilise sihiku Zeiss väärtusega 766

eurot ja optilise sihiku Nightforse väärtusega 1589 eurot, ning teha otsus, millega jagada need

esemed hageja ainuomandisse kohustades kostjat need esemed hagejale üle andma, millise

kohustuse rikkumise korral kohustada kostjat hüvitama nende esemete väärtus hagejale; milles

maakohus resolutsiooni p-s 5 mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara

eest summas 44 260,53 eurot, ning teha uus otsus, millega hagejal hüvitise maksmise kohustuse

olemasolu eelduse korral vähendada hüvitise suurust vastavalt kaebuse alusel ühisvara

koosseisu ja jagamise muutmisele.

22. Maakohus on jätnud ebaõigesti jagamata optilised sihikud Zeiss ja Nightforce. Maakohus

on rikkunud selgitamiskohustust, jättes vara jagamata põhjusel, et pooled ei ole esitanud

sobivaid viise vara jagamiseks. Hagi eesmärgiks ei ole olnud jätta vara jagamata. Eeltoodud

põhjusel on maakohus ebaõigesti jätnud jagamata ka külmrelvade kollektsiooni, külmiku ning

mikrolaineahju. Maakohus on ebaõigesti jätnud hindamata tunnistaja ütlused, millest saab

järeldada, et nugade ehk külmrelvade kollektsioon äraviimine LLL, Tallinn korterist oli

usutavalt kostja tegu.

23. Väited, et jalgrattad Trek 6000 ja Trek 800 ning kinnistul EEE olev vara kuulub ühisvarasse,

esitas kostja, kuid kostja ei ole tõendanud, et kõik tema ühisvara nimekirjas olevad esemed on

2-18-18191

ühisvara ega ole kolmandate isikute vara. Seetõttu on maakohus teinud ebaõige järelduse PKS

§ 25 ja § 27 lg-le 6 tuginedes, et vaidlusalune vara kuulub ühisvara hulka ja tuleb jagada.

Maakohus ei ole arvestanud kostja omaksvõttu, et hagejale on osa varast pärimise teel üle

läinud.

24. Maakohus on ebaõigesti määranud relvakapi väärtuse. Kostja ei ole tõendanud, et relvakapi

väärtuseks on 20 eurot.

25. Maakohus on ebaõigesti jätnud majandamiskulud kostjalt välja mõistmata. Maakohtu

põhjendustest ei ole võimalik aru saada, millises ulatuses kirjeldatakse kostja vastuväidet ja

millega kohus põhjendab otsust. Isegi, kui eeldada, et kohus tuvastas hagis esitatust teistsuguse

tõenditest järelduva summa, siis oleks pidanud hageja nõude selles ulatuses rahuldama.

Maakohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks ühisomanikuna ise vajalikke majandamiskulusid

kandnud.

26. Maakohus on teinud väärad järeldused korteriomandi üürile andmise asjaoludest. Hageja

on esitanud tõendina üürilepingu. Lepingu sõlmisid poolte abielu ajal hageja ühisomanikuna ja

üürniku elukaaslane Y. Hageja on kostja eest võtnud sularahas vastu üürimakseid ja andnud

raha edasi. Pärast abielu purunemist hakkas kostja ise üürimakseid vastu võtma. Y on

kinnitanud hagejale üürisuhte jätkumist, mistõttu kostja väide üürisuhte olemasolu puudumisest

ei ole asjakohane. Kostja ei ole tõendanud, et üürisuhe on lõppenud. Kostja meelevaldne

vastuväide, et OOO, Tallinn korter oli ja on kostja elukohaks, ei ole usutav ega tõendatud.

Vastustaja seisukoht

27. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles

maakohus jättis jagamata optilised sihikud Zeiss ja Nightforce. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega

jätab optilised sihikud Zeiss ja Nightforce hageja omandisse, mistõttu tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista täiendav hüvitis 1177,50 eurot enamsaadud ühisvara eest. Samuti täiendab

ringkonnakohus maakohtu otsust otsustustega jätta rahuldamata hageja hagi kostja vastu

külmrelvade komplekti, külmiku ja mikrolaineahju jagamiseks. Ringkonnakohus parandab

ebatäpsused maakohtu resolutsioonis. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata,

kuid ringkonnakohus täiendab otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt

ning ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

29. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on

vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus resolutsiooni p-s 4.8 jagas hageja

ainuomandisse LLL, Tallinn korteriomandis asuva vara koosseisus pesumasina Bompani

väärtusega 64 eurot, sügavkülmiku väärtusega 148 eurot ja jalgratta Trek 6000 väärtusega 320

eurot; milles maakohus resolutsiooni p-s 4.9 jättis kostja ainuomandisse KKK, Tallinn

korteriomandis hinnatud vara koosseisus väärtusega kokku 414 eurot jagamata külmiku

2-18-18191

väärtusega 60 eurot ja mikrolaineahju 50 eurot; milles maakohus resolutsiooni p-s 4.10 jättis

hageja omandisse EEE kinnistul asuva vara resolutsioonis näidatud koosseisus väärtusega

suuremas ulatuses kui 758,35 eurot; milles maakohus resolutsiooni p-s 6 jättis rahuldamata

hageja hagi kostja vastu 4721,28 euro hüvitise nõudes LLL majandamiskulude kandmise eest;

milles maakohus resolutsiooni p-s 7 jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu korteriomandi

KKK, Tallinn üüritulust 17 000 eurot ½ osa väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks; milles

maakohus jättis jagamata külmrelvade/nugade kollektsiooni väärusega 2500 eurot, optilise

sihiku Zeiss väärtusega 766 eurot ja optilise sihiku Nightforse väärtusega 1589 eurot; milles

maakohus resolutsiooni p-s 5 mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara

eest summas 44 260,53 eurot.

30. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus otsustas jagada hageja ja kostja

ühisvara järgmiselt: 1) jätta hageja pangakontol olnud raha 268,87 eurot hagejale; 2) jätta kostja

pangakontol olnud raha 200,52 eurot kostjale; 3) jätta Q OÜ (maakohtu otsuses ekslikult

märgitud Q OÜ, registrikood XXXXXXXX) osa kostja ainuomandisse; 4) jätta jahipüssid

Remington 870 ja Sauer 210 kostja ainuomandisse; 5) jätta korteriomand asukohaga KKK

(registriosa nr KKKKKKK) kostja ainuomandisse; 6) jätta korteriomand asukohaga LLL

(registriosa nr LLLLLLLL) hageja ainuomandisse; 7) jätta kinnistu ½ mõttelist osa asukohaga

EEE (AÜ EEE krunt nr 8, registriosa nr EEEEEE) hageja ainuomandisse; 8) jätta

korteriomandis LLL, Tallinn hinnatud vara hageja ainuomandisse järgmises koosseisus: nelja

sahtliga kummut, kaks kaheukselist kummutit, pesukummut, kaheukseline riidekapp,

klaasustega raamatukapp, kapid (40 cm) ja (60 cm), kolmeukseline riidekapp, raamaturiiul,

töölaud, voodi, puidust nagi, 2 riiuliga nagi, Rootsi redel, kolm tooli, taburet, sportpink,

sektsioon, köögilaud kolme taburetiga, köögikapid (põrandal ja seinal), nahkmööbel, metallist

jalatsiriiul, diivanvoodi, kaks lühtrit, kolm laevalgustit, külmik Whirlpool, elektripliit

Elektrolux, teler LG, nõudepesumasin Beko, mikrolaineahi Elektrolux, kohvimasin De Longhi,

blender Stoller, triikraud, hakklihamasin Kenwood, teler Samsung, veekeetja Philips,

saumikser Bosh, õhupuhastaja, köögikaal, kirst, taldrikud jm kööginõud, voodipesu,

triikimislaud, jalgratas Trek 4000; 9) jätta korteriomandis KKK hinnatud vara kostja

ainuomandisse järgmises koosseisus: söögilaud ja toolid, pesumasin Whirlpool, diivan-voodi,

kaks raamaturiiulit;10) jätta kinnistul EEE hinnatud vara hageja ainuomandisse järgmises

koosseisus: voodi, kaks diivanvoodit, töölaud, arvutilaud, teler Philips, kohvimasin De Longhi,

triikraud, veekeetja Philips, saumikser Philips, mikrolaineahi, elektriline ketassaag,

muruniiduk, survepesur Kärcher, pesumasin Beko, tühjenduspump, aiatööriistad (labidad, käru,

12 tk), aiavoolik; 11) jätta relvakapp kostja ainuomandisse. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust

ka osas, millega maakohus mõistis välja hagejalt hüvitise enamsaadud ühisvara eest 29 876,75

eurot (44 260,53 – 64 – 148 – 320 – 60 – 50 – 520,40 – 4721,28 – 8500) kostja kasuks. Hageja

ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus luges tuvastatuks hageja kohustuse anda

tahteavaldus korteriomandi asukohaga KKK, Tallinn (registriosa nr KKKKKKK) ühisomandi

üleandmiseks kostjale ning kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks korteriomandi

registriosas nr KKKKKKK selliselt, et uue omanikuna kantakse kinnistusraamatusse kostja

(maakohus on ekslikult märkinud lugeda tuvastatuks hageja kohustus anda tahtevaldus

omandiõiguse

osale

korteromandist

ning

jätnud

märkimata,

et

kanded

tehakse

kinnistusraamatus). Vaidlustatud ei ole, et samaaegselt omandi kaotamisega tuleb kostjale välja

maksta hüvitis. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus luges tuvastatuks

kostja kohustuse anda tahteavaldus korteriomandi asukohaga LLL, Tallinn (registriosa nr

LLLLLLLL) ühisomandi üleandmiseks hagejale ning kinnistusraamatus omanikukannete

muutmiseks

registriosas

nr

LLLLLLLL

selliselt,

et

uue

omanikuna

kantakse

kinnistusraamatusse hageja (maakohus on ekslikult märkinud lugeda tuvastatuks kostja

kohustus anda tahtevaldus omandiõiguse osale korteromandist ning jätnud märkimata, et

2-18-18191

kanded tehakse kinnistusraamatus). Vaidlustatud ei ole, et samaaegselt omandi kaotamisega

tuleb kostjale välja maksta hüvitis. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus

luges tuvastatuks kostja kohustuse anda tahteavaldus kinnistu ½ mõttelisest osast asukohaga

EEE (AÜ EEE krunt nr 8, registriosa nr EEEEEE) ühisomandiõiguse üleandmiseks hagejale

ning kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks kinnistu registriosas nr EEEEEE selliselt,

et uue omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja (maakohus on ekslikult märkinud

lugeda tuvastatuks kostja kohustus anda tahtevaldus omandiõiguse osale kinnistus ½ mõttelisest

osast ning jätnud märkimata, et kanded tehakse kinnistusraamatus). Vaidlust ei ole, et

samaaegselt omandi kaotamisega tuleb kostjale välja maksta hüvitis. Eeltoodud osades on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnaohus

kõrvaldab eelnevalt märgitud ilmsed ebatäpsused maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastamisel

(TsMS § 447 lg 2).

31. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja arvatud osas, milles

ringkonnakohus osaliselt tühistab ja muudab ning täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

32. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus,

kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2,

§ 7). Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3

järgi esile tooma pooled. Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama

pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Praegusel juhul oli pooltele selge

tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning

tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejale teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua.

33. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus on jätnud rahuldamata

hageja hagi optiliste sihikute Zeiss ja Nightforce jagamiseks. Pooled ei vaidle

apellatsioonimenetluses selle üle, et optilised sihikud Zeiss ja Nightforce on soetatud abielu

kestel ja kuuluvad PKS § 25 järgi poolte ühisvara hulka. Vaidlust ei ole, et need on kostja

valduses. Vaidlust ei ole ka selle üle, et optilise sihiku Zeiss väärtus on 766 eurot ja optilise

sihiku Nightforce väärtus on 1589 eurot. PKS § 37 lg 3 järgi abikaasade ühisvara jagatakse

kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS

§ 76 lg 1 kohaselt on kaasosanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus peab

lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või

vastuhagis. Vaidlust ei ole selle osas, et nii hageja kui kostja maakohtus taotletud jagamisviisid

optiliste sihikute jagamiseks olid sobimatud, sest neid ei soovinud kumbi pooltest enda

omandisse. Hageja etteheide maakohtule selgitamiskohustuse täitmata jätmise kohta, et talle

polnud piisavalt selge, et hageja valitud optiliste sihikute jagamise viis ei võimalda esemete

jagamist, mistõttu oli maakohtu otsus talle üllatuseks, ei ole veenev kuna hagejat esindab

menetluses vandeadvokaat. Samas võib nõustuda hagejaga, et maakohus oleks siiski saanud

juhtida hageja tähelepanu teistele võimalikele sobivatele viisidele optiliste sihikute jagamiseks.

Hageja palus apellatsioonkaebuses jagada poolte ühisomand optilistele sihikutele selliselt, et

need jagada optiline sihik Zeiss väärtusega 766 eurot ja optiline sihik Nightforce väärtusega

1589 eurot hageja ainuomandisse. Kostja vastuväiteid optiliste sihikute uuele jagamise viisile

ei esitanud. Riigikohus on varem leidnud, et haginõude täiendamine kohtumenetluse kestel

kaasomandi lõpetamise viisidega AÕS § 77 lg 2 mõttes ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1

tähenduses, kui pool on varem juba haginõude või vastuhaginõude asja jagamiseks esitanud ja

seda menetletakse. Seda saab pidada nõude laiendamiseks TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes

(RKTKo 10.04.2019, 2-17-11516, p 27). Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul

2-18-18191

võimalik hagejal oma nõuet laiendada ka apellatsioonimenetluses ning ringkonnakohus saab

poolte ühisvarasse kuuluvad optilised sihikud jagada.

Kuna hageja nõuab optilise sihiku Zeiss ja optilise sihiku Nightforce ühisomandi jagamist viisil,

mille üle pooled ei vaidle, siis on põhjendatud need jätta hageja ainuomandisse. Pooled ei vaidle

selle üle, et optilise sihiku Zeiss väärtuseks on 766 eurot ja optilise sihiku Nightforce väärtuseks

on 1589 eurot. Seega suureneb hagejale jagatava vara väärtus, millest hageja peab kostjale

hüvitama pool. Kolleegium ei pea põhjendatuks märkida hageja taotlusel eraldi otsuse täitmise

korda üldisest otsuse täitmise korrast selliselt, et juhul kui kostja hagejale optilisi sihikuid üle

ei anna, siis peab kostja omakorda nende väärtuse hagejale hüvitama. Kuna hageja on nõudnud

optilisi sihikuid enda omandisse, siis on hagejal kohustus tasuda kostjale tema omandi

kaotamise eest hüvitist ning kostjal on kohustus need hagejale üle anda.

34. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jagas poolte ühisomandi

LLL asuva vara koosseisus pesumasin Bompani väärtusega 64 eurot, sügavkülmiku väärtusega

148 eurot ja jagas need hageja ainuomandisse.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole pesumasin ja sügavkülmik töökorras ning neil ei

ole tarbimisväärtust. Asjaolust, et ekspertiisiaktis on viidatud, et pesumasin on soetatud 1995.

aastal, remonditud 2006. aastal ja sellel on korrosioonijäljed ning sügavkülmik, mis on soetatud

2008. aastal, ei ole võimalik iseenesest järeldada, et 17.12.2020 ekspertiisiaktis märgitud

esemete väärtuste alusel poleks saanud tuvastada nende hinda. Maakohus tuvastas pesumasina

ja sügavkülmiku väärtuse 17.12.2020 ekspertiisi alusel. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hageja

tõendanud oma väiteid, et nimetatud vara on katki ja seda ei saa parandada. Asjaolu, et hageja

ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse

norme oluliselt rikkudes.

35. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni jalgrataste Trek 6000 ja Trek 800

ning EEE kinnistul ühe diivanvoodi ning teiste esemete jagamise hageja ainuomandisse,

põhjendades seda asjaoluga, et rattad on laste omad ja muu vara, mille üle hageja EEE kinnistu

omandiõiguse üle ei vaidle, ei kuulu ühisvara hulka.

Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, et eelnimetatud rattad kuuluvad lastele.

Samuti ei ole maakohtu otsuse kohaselt hageja tõendanud, et osa vaidlusalusest varast on hageja

omandanud pärimise teel või see kuulub kolmandatele isikutele. Hageja leiab, et kui kostja

märkis vaidlusalused esemed ühisvara hulka ja soovis nende jagamist, siis on kostja

tõendamiskoormis tõendada, et need kuuluvad ühisvara hulka ega ole kolmandate isikute vara.

Kui kostja ei vaielnud selle üle, et ½ mõttelist osa EEE kinnistust on hageja omandanud

pärimise teel, siis on kostja sellega omaks võtnud, et vaidlusalune vara kinnistul on samuti

omandatud pärimise teel.

Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et saab üldteada olevana

eeldada, et abielu ajal soetatud varana kuuluvad väidetavalt kolmandatele isikutele või pärimise

teel omandatud vara saab kuuluda ühisvara hulka. Selles osas muudab kolleegium maakohtu

otsuse põhjendusi. Samas on maakohus õigesti järeldanud, et hageja ei ole tõendanud, et

vaidlusalune vara ühisvarast kuuluks kolmandatele isikutele või hageja on selle omandanud

pärimise teel.

Kuna vaidlust ei olnud selles, et vaidlusalused esemed asusid ja asuvad poolte ühisvaras

olevatel kinnisasjadel, siis on põhjendatud eeldada, et need esemed omandati (soetati või need

tekkisid sinna) poolte abielu kestel, mistõttu kuuluvad need esemed endiste abikaasade ühisvara

2-18-18191

hulka (PKS § 25). Kuna hageja väitis, et vaidlusalused esemed ei kuulu poolte ühisvara hulka,

siis pidi hageja oma väiteid tõendama. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostja on omaks

võtnud, et vaidlusalune vara oleks hageja lahusvaraks, mille hageja on omandanud pärimise

teel. Olukorras, kus kostja on selgesõnaliselt väitnud, et vaidlusaluse vara puhul on tegemist

ühisvaraga, mida kostja on ka vastuhagiavalduses soovinud jagada, ei ole võimalik järeldada

vastupidist (TsMS § 231 lg 2 ja lg 4).

36. Kolleegium ei nõustu hagejaga ka selles, et asjaolust, et kostja märkis esimesena oma

menetlusdokumendis ühisvara koosseisus relvakapi, saaks teha järeldusi tõendamiskoormise

osas. Nõude relvakapi jagamiseks on esitanud hageja oma hagiavalduse täpsustuses

05.05.2022, soovides selle jätta kostja ainuomandisse ja märkides relvakapi hinnaks 150 eurot.

Kostja ei ole vastuhagiavalduses palunud jagada relvakappi. Vaidlust ei ole, et kostja on

nõustunud relvakapi, mille väärtuseks on kostja märkinud 20 eurot, jagamisega enda

ainuomandisse. Maakohus ei ole jaganud valesti tõendamiskoormist, kui maakohus leidis,

hageja ei ole tõendanud, et relvakapi väärtus on 150 eurot. Asjaolust, et maakohus leidis, et

hageja ei tõendanud oma väidet, et relvakapi väärtuseks on 150 eurot, ei ole võimalik järeldada,

et maakohus poleks saanud sellisel juhul hinnata relvakapi väärtuseks 20 eurot. Kui hageja ei

ole esitanud tõendeid, et relvakapi väärtus on 150 eurot, siis ei ole võimalik järeldada, et

relvakapi väärtus ei võiks olla vähemalt 20 eurot, sest sellise hinna on relvakapile märkinud

kostja. Igal juhul ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks nõustunud relvakapi jätmisega enda

ainuomandisse, kui selle hind oleks suurem kui 20 eurot, mistõttu poleks maakohus saanud seda

ka teistsuguse hinna eest kostja omandisse jagada.

37. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis jagamata hageja

nõudel külmrelvade komplekti ja palunud apellatsioonkaebuses külmrelvade komplekti

väärtusega 2500 eurot jagamist enda ainuomandisse. Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik

külmrelvade kompleti jagada hoolimata sellest, et hageja on soovinud selle jagamist enda

ainuomandisse. Hageja on märkinud, et temale on külmrelvade komplekti asukoht teadmata,

kuid eelduslikult on see kostja valduses. Kostja vastuväidete kohaselt on külmrelvad hageja

valduses. Seega ei ole selgust, kas külmrelvade komplekt, mille jagamist hageja on soovinud,

on üldse olemas. Kohus ei saa jagada asja, kui ei ole teada, kas see on olemas ja kus see on.

Selliselt ei oleks võimalik ka nõude rahuldamise korral kohtuotsust täita. Kolleegiumi arvates

ei saa vaid kostja väidetele, et kostja on nugasid kollektsioneerinud ning tunnistaja ütlustele,

mille kohaselt on kostja usutavalt noad, s.o külmrelvad ära viinud, järeldada, et noad asuvad

kostja valduses.

Kuna maakohus on jätnud maakohtu otsuse resolutsioonis märkimata, et hageja hagi kostja

vastu külmrelvade kollektsiooni jagamiseks jääb rahuldamata, siis saab ringkonnakohus selles

osas maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada.

38. Hageja on palunud maakohtu resolutsiooni p 4.9 täiendada ning lisada kostja ainuomandisse

jääva vara loendisse külmik väärtusega 60 eurot ja mikrolaineahi väärtusega 50 eurot. Samas

ei ole hageja apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ringkonnakohus peaks maakohtu otsust

selles osas muutma. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaalõigust ega

oluliselt menetlusõigusenorme jättes eeltoodud vara jagamata. Kuna maakohus ei ole

resolutsioonis märkinud, et jätab hageja hagi külmiku ja mikrolaineahju jagamiseks

rahuldamata, märkides vaid, et rahuldab hageja hagi osaliselt, siis täiendab ringkonnakohus

selles osas maakohtu resolutsiooni.

39. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema nõude

ühisvarasse kuuluva korteriomandi KKK, Tallinn üüritulu ajavahemikul 31.03.2018 kuni 2022.

2-18-18191

aasta mai (20 kuud x 400 eurot ja 20 kuud x 450 eurot) kokku 17 000 eurot jagamiseks. Pooled

vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja on andnud korteriomandi üürile

ja saanud selle eest tasu.

PKS § 34 lg 1 sätestab, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma

lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.

AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui

ühisomandit sätestavast seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 2 järgi kuulub

kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike

kokkuleppega ei nähta ette teisiti.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

üürilepinguga, mis ei ole allkirjastatud, ei saa lugeda tõendatuks, et korteriomandi KKK),

Tallinn oli üürile antud. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud sellise üürilepingu alusel

lugeda tõendatuks ei üüritasu suurust ega üüritasu saamist. Asjaolust, et sellise allkirjastamata

üürilepingu sõlmisid ühisomanikuna hageja ja üürniku elukaaslane, ei ole võimalik järeldada

üürilepinguga seotud asjaolusid ega lugeda tõendatuks kostja ja üürniku vahel sõlmitud

üürilepingut. Poolte abielu kestel, sh 31.03.2018 võimaliku üüritulu saamine hageja poolt ja

selle edasiandmisest kostjale ei ole võimalik iseenesest järeldada ei kostja ja üürniku vahelisi

väidetavaid kokkuleppeid korteriomandi üürimiseks, üüritasu saamist ega selle suurust peale

abielusuhete lõppemist. Kuna hageja ei ole tõendanud üürilepingu sõlmimist, siis ei ole usutav

sellise üürilepingu jätkumine peale poolte abielu lõppemist, mistõttu ei ole käesoleval juhul ka

põhjendatud tõendamiskoormise ümberpööramine hea usu põhimõttest tulenevalt, et kostja

oleks pidanud tõendama üürilepingu lõppemist. Kuigi hageja ei usu, et kostja oleks võinud ise

korterit kasutada elamiseks nagu kostja on menetluses väitnud, ei luba hageja väited iseenesest

seada kahtluse alla, et ka kostja poleks võinud ise ühte ühisvarasse kuuluvat korterit kasutada.

40. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude

4721,28 euro väljamõistmiseks, mis on kostja osa korteriomandi LLL, Tallinn

majandamiskuludest, mida hageja on kandnud peale abielu lõppemist.

Hageja väidetest tulenevalt on ta ühisvaras oleva korteriomandi LLL, Tallinn ülalpidamisega

seotud kohustused täitnud oma lahusvara arvelt. Kui hageja on kandnud korteriomandi

valitsemisega seotud kulud (maksed teistele isikutele korteromandiga seotud teenuste eest), siis

PKS § 29 lg 4 järgi on kostja solidaarvõlgnikuna kohustatud hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel

maksma hüvitist kostjale langeva solidaarkohustuse osa eest (RKTKo 25.02.2015, 3-2-1-164-

14, p 14). Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, kuidas jaguneb solidaarkohustus abikaasade

omavahelises suhtes, mistõttu tuleb solidaarkohustust abikaasade vahel jagades lähtuda VÕS

§-st 69. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma VÕS § 69 lg 1 järgi

võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi. Hageja

väiteid on maakohus piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki hageja esitatud

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et olukorras, kus maakohus tuvastas hageja

arvelduskonto väljavõttetest korteriühistule 1804,09 euro ülekandmise, siis oleks maakohus

igal juhul pidanud rahuldama hageja nõude vastavas ulatuses. Maakohus on õigesti järeldanud,

et arvelduskonto väljavõttest ei nähtu, mille eest on ülekanded tehtud ja ülekanded iseenesest

2-18-18191

ei ole piisavad järeldamaks, kas hageja (kelle ainukasutuses korteriomand vaidlusalusel

perioodil oli) tehtud ülekanded on olnud seotud selliste korteriomandi ülalpidamiskuludega,

mis on tehtud ühisvara huvides ja millest seetõttu peaks kostja hagejale poole kantud kuludest

hüvitama. Asjaolust, et ülekannetel on viide korteriühistu arvetele, ei luba iseenesest arvata kas

ülekanded on tehtud korteriomandi ülalpidamisega seotult ja ühisvara huvides. Kolleegium ei

nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud tuvastama kas kostja on kandnud korteriomandi

Kiilis 20–10, Tallinn majandamiskulusid.

41. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt on hagejale jagatavate asjade väärtuse tõttu ka pooltele

kuuluva koguvara väärtus 2355 euro (766 + 1589 = 2355) võrra suurem, s.o 254 205,09 eurot

(251 850,09 + 2355 = 254 205,09), siis tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud

ühisvara eest 45 438,03 eurot (vara : 2 – kostjale jääv vara, s.o 254 205,09 : 2 – 81 664,52 =

45 438,03), mis on 1177,50 euro võrra rohkem kui on märgitud maakohtu otsuses 1177,50 eurot

(45 438,03 – 44 260,53 = 1177,50).

Menetluskulude jaotus

42. Kuigi ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistab, ei näe kolleegium põhjust muuta

maakohtu kantud menetluskulude jaotust. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb

TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda, sest asjaoludest ei tulene, et selline

menetluskulude jaotus ei oleks TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane või kahjustaks ülemäära poole

olulisi vajadusi. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole kulusid vaja rahaliselt kindlaks

määrata.

43. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)