2-22-10866/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. veebruar 2024

Tsiviilasja number

2-22-10866

Tsiviilasi

Peedu Rikase hagi Kaabits OÜ vastu ettevõtte

ülemineku ja sellest tuleneva solidaarvastutuse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 28 710 eurot 29 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. juuli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaabits OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Kaabits

OÜ

(registrikood

16461418),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Urmas Kõrgesaar

Vastustaja (hageja): Peedu Rikas (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Päivi Margna

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaabits OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. juuli 2023. a

otsus, millega rahuldati Peedu Rikase hagi Kaabits

OÜ vastu ettevõtte ülemineku ja sellest tuleneva

solidaarvastutuse tuvastamiseks.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta Peedu Rikase

hagi Kaabits OÜ vastu ettevõtte ülemineku ja

sellest tuleneva solidaarvastutuse tuvastamiseks

rahuldamata.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 27. juuli 2022. a

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

Peedu Rikase kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Peedu Rikas (hageja) esitas 26. juulil 2022 Tartu Maakohtule hagi Kaabits OÜ (kostja) vastu

võla väljamõistmiseks. Hageja palus lõpliku nõudena tuvastada ettevõtte üleminek ja sellest

tulenevalt Kaabits OÜ solidaarvastutus tsiviilasja nr 2-21-18890 kohtuotsuse täitmise eest.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Raudkäpp OÜ (uue nimega Paroisse Baguirmi OÜ,

edaspidi Raudkäpp OÜ) 2. märtsil 2020 töövõtulepingu, millega kohustus Raudkäpp OÜ

tegema Järve tn 2, Kambja maja fassaadi soojustustööd. Samuti sõlmiti hageja ja Raudkäpp OÜ

vahel veebruaris 2019 suuline töövõtuleping vundamendi soojustamise ja hüdroisolatsiooni

tööde tegemiseks. Tööd tehti puudustega ning hageja esitas 30. novembril 2021 kohtusse hagi

kulude ja kahju hüvitamiseks, tsiviilasi nr 2-21-18890. Samas tsiviilasjas mõistis Harju

Maakohus 24. mai 2022. a otsusega Raudkäpp OÜ-lt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 25 239

eurot 60 senti, kahjuhüvitise 1344 eurot, viivise 1013 eurot 82 senti ja viivise alates 25. maist

2022. Lisaks mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 2111 eurot 58 senti ja viivis.

Madis Linno võõrandas 28. oktoobril 2021 Raudkäpp OÜ ning lõi 16. märtsil 2022 uue

äriühinguna kostja. Hageja esitas nõudekirja Raudkäpp OÜ-le 14. novembril 2021. Kuni

võõrandamiseni tegutses Raudkäpp OÜ aktiivse äritegevusega ja tegi pidevaid makseid oma

koostööpartneritele. AS SEB Pank väljavõtte kohaselt võttis M. Linno 21. novembril 2021

Raudkäpp OÜ-st välja raha ligi 8000 euro ulatuses. Seega ei olnud enne hageja nõudekirja

saamist Raudkäpp OÜ-l kavatsust äritegevusega lõpetada.

Hageja leiab, et toimunud on ettevõtte üleminek VÕS § 180 lg 1 mõttes ning kostja vastutab

VÕS § 183 lg 1 kohaselt solidaarselt Raudkäpp OÜ-ga.

Raudkäpp OÜ ja kostja peamisteks tegevusaladeks olid/on kaevetööd ja vundamentide

soojustamine. Raudkäpp OÜ ja kostja tegevusvormiks on osaühing; kostja kodulehe kohaselt

kasutab kostja Raudkäpp OÜ põhivara enda varana. Kostja näitab kodulehel oma töödena

Raudkäpp OÜ poolt tehtud töid. Kohtuistungil selgitas M. Linno, et Raudkäpp OÜ ajal kasutati

tema isiklikke tööriistu ning ka kostja äritegevuses kasutatakse M. Linno isiklikke tööriistu;

Inforegistris esitatud andmete kohaselt kasutab kostja juhatuse liige endiselt Raudkäpp OÜ e-

maili, mis aitaks edasi suhelda Raudkäpp OÜ klientide ja partneritega. AS SEB Pank ja AS

LHV Pank väljavõtete kohaselt on kattuvateks koostööpartneriteks mh Advokaadibüroo Valge

& Uiga, Tevo Kaup AS, Tempotar OÜ, Bauhof Group AS, Aktsiaselts Toode ja Aktsiaselts

Betoonimeister Tartu. Kuna kontoväljavõtted kajastasid vaid kuut kuud, võib tegelik kattuvate

koostööpartnerite nimekiri olla pikem. Lisaks mainis kostja seaduslik esindaja kattuva

koostööpartnerina tanklakette. Majandustegevus katkes ajutiselt 29. oktoobrist 2021 kuni

15. märtsini 2022, aga arvestades kostja ja Raudkäpp OÜ tegevusvaldkonda on

majandustegevuse katkemine talvekuudel põhjendatud. Kui kostja eesmärk on oma

kohustustest kõrvale hoidumine, võib olla paarikuulise näiliku pausi jätmine teadlik otsus.

Hagejal ei ole võimalik tõendada, et Raudkäpp OÜ töötajad on ettevõtte üleminekul kostjale

üle läinud, kuna Teatmik.ee kohaselt ei ole kostjal hetkel ühtegi töötajat. Mõlema äriühingu

üheks võtmetöötajaks on M. Linno; üleandja ja omandaja tegevuskoht ning juhtorganid

kattuvad

–

enne

seda,

kui

Raudkäpp

OÜ

võõrandati,

tegutses

see

aadressil

XXXXXXXXXXXX ning ainuke juhatuse liige oli või on M. Linno.

Kostja kodulehel on informatsioon: „Kaabits OÜ on Tartu ettevõte, mille eesmärk on pakkuda

professionaalset, usaldusväärset ja kliendisõbralikku teenust. Meie tegevusalad on eelkõige

seotud kaevetööde ja ehitusvaldkonnaga. Kogemusi rasketehnika ja ehituse valdkonnas on meil

rohkem kui 15 aastat.“ Kostja on äriregistrisse kantud alles 16. märtsil 2022 ja ilma ettevõtte

üleminekuta ei saa pool aastat vanal äriühingul olla rohkem kui 15 aastat kogemust.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ettevõtte üleminekut

toimunud. Ettevõtte tüüp ei ole iseseisev kriteerium, vaid toimib koosmõjus teiste

kriteeriumitega; ainuüksi fotode kasutamisest ei saa järeldada ettevõtte põhivara üleminekut.

Ettevõtte tegevus seisneb kaevetöödes ja vundamendi soojustamises ning vastava tehnika ja

seadmete kasutamise oskustes. M. Linnol on selles valdkonnas pikaajaline töökogemus.

Kostja kasutab kodulehel fotosid eesmärgiga tutvustada juhatuse liikme M. Linno pädevust ja

tehtud töid. M. Linno ei viidanud kodulehel avaldatud informatsioonis mitte Raudkäpp OÜ

varasemale tegutsemisele, vaid tema enda kogemusele.

Hageja ei ole tõendanud tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminekut ja seda

pole ka toimunud. M. Linno müüs 25. novembril 2021 endale kuuluva Raudkäpp OÜ osa

Limitinvest OÜ-le, mida esindas Andrus Räppo. Vara üle ei antud; Kaabits OÜ-le kuulub eraldi

domeen (kaabits.ee), mis ei ole kuidagi seotud Raudkäpp OÜ domeeniga, osaühingute

kodulehed ei ole ühesugused.

Ainuüksi meiliaadressi kasutamisest ei saa järeldada kliendi- ja hankijasuhete jätkuvust. Kostja

juhatuse liige kasutas ajutiselt Raudkäpp OÜ e-maili, Kaabits OÜ kasutab meiliaadressi

XXXXXXXXXXXX. M. Linno on juhatuse liige ka ettevõttes Pliiats ja Print OÜ, kus ta

kasutas alguses samuti Raudkäpp OÜ meiliaadressi. Kaabits OÜ alustas tegevust ca 4,5 kuud

peale Raudkäpp OÜ võõrandamist. Ükski klient, koostööpartner ega töötaja pole nõus oma

lepingulist suhet nii pikaks ajaks n-ö ootele panema. Suhted Raudkäpp OÜ klientidega katkesid

ja Kaabits OÜ alustas oma tegevust ilma hanke-ja kliendibaasita. Mõlemad osaühingud tegid

makseid Tevo Kaup AS-ile, sest see on üks viiest antud perioodil turul tuntumast

ehitusmaterjalide, tööriistade ja kodukaupade pakkujast. Ettevõtted ja erakliendid eelistavad

sealt ostetud tooteid odavama hinna tõttu. Üksnes asjaolu, et üleantava ettevõtte ning selle

omandaja osutatavad teenused on sarnased, ei võimalda järeldada majandusüksuse üleminekut

üksteisele järgnevate ettevõtjate vahel. Majandusüksuse identiteet on seotud ka personali ja

töökorraldusega. Hageja ei ole nende kattuvust tõendanud. Raudkäpp OÜ tegeles tegevuse

lõpuperioodil ainult fassaadide soojustamisega, kunagi varem oli tehtud ka vundamenditöid.

Kaabits OÜ tegeleb algusest peale vundamendi -ja kaevetöödega ja fassaaditöid ei tee.

Raudkäpp OÜ tegevus ei katkenud talvekuudel. Majandustegevuse andmete kohaselt on

ettevõte nii 1. kui 4. kvartalis töötanud ja saanud müügitulu. OÜ Raudkäpp töötajad ei ole üle

läinud Kaabits OÜ-sse. Tegevuskoht ja juhtorganite kattuvus ei ole piisavad ettevõtte

üleminekuks.

Kostja juhatuse liige M. Linno selgitas kohtuistungil, et müüs Raudkäpp OÜ ära selleks, et

perega tegeleda. Kuna tal ei olnud varasemat äriühingu likvideerimise kogemust, soovitas tuttav

ettevõte ära müüa. M. Linno oli küll 2012-2014 füüsilisest isikust ettevõtja, aga FIE-na

tegutsemine ja osaühingu juhtimine ei ole ei õiguslikult ega ka sisuliselt samasugune tegevus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. juuli 2023. a otsusega hagi, tuvastas, et kostja vastutab

solidaarselt Paroisse Baguirmi OÜ-ga (registrikood 12625604) Harju Maakohtu 24. mai 2022. a

otsuse täitmise eest tsiviilasjas nr 2-21-18890, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda sellelt

seadusjärgses määras viivist.

Maakohus luges esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud:

• hageja ja Raudkäpp OÜ sõlmisid 2. märtsil 2020 töövõtulepingu, millega kohustus

Raudkäpp OÜ tegema Järve tn 2, Kambja maja fassaadi soojustustööd (dtl 16-19);

• 25. oktoobril 2021 müüs M. Linno Raudkäpp OÜ seadusliku esindajana osaühingu osa

Limitinvest OÜ-le (esindaja Andrus Räppo, dtl 165-169);

• 16. märtsil 2022 asutas M. Linno äriühinguna kostja (dtl 87);

• 24. mail 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-18890 mõistis Harju Maakohus

Raudkäpp OÜ-lt hageja kasuks välja kahjuhüvitise ja viivised. Otsuse resolutsiooni

kohaselt on kahjuhüvitis välja mõistetud Kambjas, Järve tn 2 asuva elamu tööde

parandamiskulude eest (dtl 85-86).

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja vastutab Raudkäpp OÜ (uue nimega Paroisse

Baguirmi OÜ) kohustuste eest, s.t kas on tegemist ettevõtte üleminekuga.

VÕS § 180 lg 1 järgi võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma

omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. VÕS § 183 lg

1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks

muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast

üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Seega vastutab

kostja Raudkäpp OÜ-ga solidaarselt 2. märtsil 2020 töövõtulepingust, s.o 24. mai 2022

tagaseljaotsusest tuleneva kohustuse täitmise eest.

Riigikohus on 12. juuni 2019. a otsuses nr 2-18-2908 p-s 12 toonud välja, et Euroopa Kohus on

selgitanud, et direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab

majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks tuleb

arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja

või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte,

immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid

või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud

tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on

need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa

neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20.01.2011. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA

vs. María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p-d 33 ja 34 ja seal viidatud

kohtupraktika). Selleks, et Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ kohalduks, peab üleminek

puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu

täitmisega. Üksus tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia

ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (vt Euroopa Kohtu 29.07.2010. a otsus

kohtuasjas nr C-151/09 Federación de Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs.

Ayuntamiento de La Línea de la Concepción, María del Rosario Vecino Uribe, Ministerio

Fiscal, p 26). Riigikohus on sama otsuse p-s 13 toonud välja, et punktis 12 esitatud ettevõtte

üleminekut iseloomustavate elementide kontrollimine on asjakohane kõikides ettevõtte

üleminekut puudutavates kohtuasjades. Kolleegium rõhutas, et ettevõtte ülemineku jaatamiseks

ei pea korraga olemas olema kõik eespool väljatoodud elemendid.

TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud. Maakohus

tuvastas, et kostja ja OÜ Raudkäpp on osaühingud, s.o ühingud, mille osakapital pidi asutamisel

olema vähemalt 2500 eurot (ÄS § 136, kuni 1. veebruarini 2023 kehtinud redaktsioon) ning

mille osanikud ei vastuta äriühingu kohustuste eest isiklikult. OÜ Raudkäpp on äriregistrisse

kantud 10. märtsil 2014 (dtl 89), kostja 16. märtsil 2022, juhatuse liige on algusest peale

M. Linno (dtl 87). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et mõlema äriühingu asutaja on olnud

M. Linno, nimetatud asjaolu nähtub ka äriregistrist. M. Linno on kostja ainuke juhatuse liige

ning osanik ja oli kuni võõrandamiseni ka OÜ Raudkäpp ainuke juhatuse liige ja osanik.

Hageja väitel ei ole tal võimalik tõendada, et Raudkäpp OÜ materiaalsed vahendid on kostjale

üle läinud. Transpordiameti 14. novembri 2022 teate kohaselt ei ole Paroisse Baguirmi OÜ

liiklusregistris võõrandanud sõidukeid kostja nimele. Samuti ei ole Kaabits OÜ märgitud

Paroisse Baguirmi OÜ nimele registreeritud sõidukite registreerimistunnistusele vastutava

kasutajana ega kasutajana. Kostjaga seotud sõidukeid liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei

ole olnud (dtl 216). M. Linno selgitas 3. veebruaril 2023 kohtuistungil, et kasutas Raudkäpp

OÜ-s enda isiklikku autot ning seda töötajate transpordiks, materjalid tellis ehituspoest poe

transpordiga (dtl 242). Raudkäpp OÜ-s M. Linno ise ei ehitanud, kasutas alltöövõtjaid.

Kohtuistungil selgitas M. Linno, et Raudkäpp OÜ ajal kasutati tema isiklikke tööriistu ning ka

kostja äritegevuses kasutatakse M. Linno isiklikke tööriistu (dtl 245). Kostja seadusliku

esindaja ütlustest ei nähtu, et kostjal oleks mingit vara, s.h vara, mis oleks saadud Raudkäpp

OÜ-st. Kostja seadusliku esindaja ütlustest ei nähtu, et Raudkäpp OÜ-l oleks olnud vara, mida

üle anda. Hageja ei ole viidanud sellele ega tõendanud, et kummalgi äriühingul oleks olnud

kinnisvara. Seega ei ole tõendatud, et Raudkäpp OÜ oleks mingit materiaalset vara kostjale üle

andnud. Kohtule esitatud dokumentidest ja seisukohtadest nähtub, et kummalgi äriühingul ei

ole sellist vara, mida üle anda.

Hageja on viidanud sellele, et kostja näitab kodulehel oma töödena Raudkäpp OÜ poolt tehtud

töid (dtl 91-100). Kostja vastuväidete kohaselt kasutab kostja kodulehel varasemalt tehtud

fotosid, et tutvustada juhatuse liikme M. Linno pädevust ja tehtud töid. Maakohus luges

tõendatuks, et kostja kasutab Raudkäpp OÜ tööde kohta tehtud fotosid selleks, et tõendada

osaühingu pädevust. Kostja kasutab M. Linno varasemalt tehtud töid selleks, et kostja saaks

viidata üle 15-aastasele kogemusele oma valdkonnas. Asjaolu, et tööd tegi M. Linno, ei muuda

seda, et tööd on tehtud Raudkäpp OÜ nimel ning neid kasutatakse kostja usaldusväärsuse

tõstmiseks. Maakohus leidis, et Raudkäpp OÜ-lt läks kostjale üle mittemateriaalne vara.

Hageja viitas Inforegistri andmetele, mille kohaselt kasutab kostja juhatuse liige endiselt

Raudkäpp OÜ e-maili, mis aitaks edasi suhelda Raudkäpp OÜ klientide ja partneritega (dtl 95).

Samas on kostja ametlik meiliaadress äriregistri kohaselt olnud XXXXXXXXXXXX. Pole

ühtegi tõendit, et kostja juhatuse liige oleks kasutanud aadressi XXXXXXXXXXXX

klientidega suhtlemiseks.

Hageja möönis, et tal ei ole võimalik tõendada töötajate üle võtmist, kuna kostjal ei ole hetkel

ühtegi töötajat.

Hageja peaks tõendama, et kostja võttis üle Raudkäpp OÜ kliendid. Hageja viitas AS SEB Pank

ja AS LHV Pank väljavõtetele, mille kohaselt on kattuvateks koostööpartneriteks mh

Advokaadibüroo Valge & Uiga, Tevo Kaup AS, Tempotar OÜ, Bauhof Group AS, Aktsiaselts

Toode ja Aktsiaselts Betoonimeister Tartu (dtl 321-350). Maakohus leidis, et see nimekiri ei

tõenda kattuvate koostööpartnerite olemasolu. Ei ole tõendatud, et kostja sai koostööpartnerina

neilt äriühingutelt mingit soodustust. See, kui juhatuse liige soovib osta toodet või teenust talle

juba tuttavalt äriühingult, ei tee äriühingut tingimata mõlema osaühingu püsivaks

koostööpartneriks. Valiku põhjuseks võib olla ka juhatuse liikme usaldus teenuse või toote

pakkuja vastu või toote odavam hind konkreetses poes. Samuti tuleb arvestada piirkondliku

eripäraga - nimelt on Tartus teatud spetsiifiliste toodete pakkujate hulk piiratud. See ei tähenda

automaatselt, et äriühingutel oleks kattuvad koostööpartnerid. Ettevõtte üleminekut kinnitaks

see, kui uus äriühing saab näiteks soodsama järelmaksu protsendi või suurema krediidisumma,

kuna pooled tuginevad esialgse äriühingu ja teenusepakkuja varasematele suhetele. Hageja ei

ole sellisele olukorrale viidanud. Kostja seadusliku esindaja selgitustest nähtub, et kostja ei ole

Raudkäpp OÜ tõttu soodustust saanud (dtl 244). Hageja ei ole viidanud sellele, et kostjalt

tellivad teenuseid mingid konkreetsed äriühingud, kellel olid suhted ka Raudkäpp OÜ-ga ega

sellele, et osaühingute kasutatavad alltöövõtjad on kattuvad. Kostja tegevusala arvestades on

igal projektil eelduslikult uus tellija. Pooled ei ole osundanud sellele, et kostja teeks alltöövõttu

mingitele konkreetsetele ettevõtetele. Seega ei lugenud maakohus tõendatuks, et kostja võttis

üle Raudkäpp OÜ kliendid.

Maakohtu hinnangul on Riigikohtu nimetatud kriteeriumite seas üheks kaalukamaks ettevõtte

ülemineku näitajaks osaühingute tegevusalade sarnasud. Hageja on viidanud, et Raudkäpp OÜ

ja kostja peamisteks tegevusteks olid/on kaevetööd ja vundamentide soojustamine. Kostja

vastuväite kohaselt tegeles Raudkäpp OÜ oma tegevuse lõpuperioodil ainult fassaadide

soojustamisega, kunagi varem oli tehtud ka vundamenditöid. Kaabits OÜ tegeleb algusest peale

vundamendi- ja kaevetöödega ja fassaaditöid ei tee. Kostja seaduslik esindaja selgitas

kohtuistungil, et Raudkäpp OÜ põhiline töö oli fassaaditööd. Varasemalt tehti

vundamendisoojustusi, praegu Kaabits OÜ tegi vundamendisoojustusi (dtl 243). Seega

soojustab kostja vundamente ja sellega on mingil ajal tegelenud ka Raudkäpp OÜ. Äriregistrile

esitatud majandusaasta aruandest nähtub, et Raudkäpp OÜ tegeles 2020. aastal põhiliselt

kaevetööde ja vundamentide soojustamisega. Järelikult on osaühingute tegevus sarnane, st

kostja tegevus on olnud osa Raudkäpp OÜ tegevusest.

M. Linno müüs Raudkäpp OÜ 25. oktoobril 2021 ning asutas kostja 16. märtsil 2022. Seejuures

võttis M. Linno 21.oktoobril 2021 Raudkäpp OÜ arvelt välja kokku 8515 eurot (dtl 349).

Seisuga 22. oktoober 2021 oli Raudkäpp OÜ kontojääk 0 eurot. Kostja juhatuse liikme tegevus

näitab, et ta ei soovinud müüa tegutsevat ettevõtet, vaid tema eesmärk oli Raudkäpp OÜ

tegevuse lõpetamine. M. Linno selgituste kohaselt müüs ta Raudkäpp OÜ osa pere pärast.

Samas on juhatuse liige asutanud juba nelja kuu möödudes uue äriühingu, mis tegeleb sisuliselt

samasuguse tegevusega, nagu eelmine äriühing. Neli kuud ei ole piisav aeg, mille möödumisel

saaks öelda, et kostja juhatuse liige ei soovinud jätkata varasemat äritegevust uue äriühingu alt.

Maakohus leidis kõiki eelnimetatud asjaolusid hinnates, et on toimunud ettevõtte üleminek ja

Raudkäpp OÜ kohustused ja õigused on üle läinud kostjale.

M. Linno on müünud Raudkäpp OÜ ning asutanud neli kuud pärast seda uue äriühingu, mis

tegeleb samal tegevusalal. Kostja kasutab endale maine loomiseks Raudkäpp OÜ tehtud töid

ning mõlemad äriühingud kasutavad/on kasutanud põhiliselt kostja juhatuse liikme M. Linno

töövahendeid, oskuseid ja teadmisi (lisaks alltöövõtjaid). Kummalgi osaühingul ei ole üle

antavat materiaalset vara või töötajaid.

Maakohus leidis, et ainuüksi vara ja töötajate puudumine ei saa tähendada, et ettevõte ei ole üle

läinud. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni eesmärk on kaitsta võlausaldajaid, kes ei saa jääda

halvemasse olukorda ainult seetõttu, et ettevõttel ei ole olnud üle antavat vara. Riigikohus on

rõhutanud, et oluline on tuvastada ettevõtte kui üksuse identiteedi ja kogumi üleminek (RKTKo

12.06.2019, 2-18-2908, p-d 12-13), mis konkreetsel juhul seisneb olulisel määral tegevusalas

ning juhatuse liikme tegevuses, kogemuses ja isiklikus varas. Kui ühe inimesega seotud

osaühing müüakse ning see sama isik asutab uue osaühingu, peaks ta vajadusel vastutama ka

müüdud osaühingu tegevuse eest. Kui kohus eitaks praegusel juhul ettevõtte üleminekut, siis

see tähendaks, et osanikel on mõistlik vastutuse vältimiseks teha iga suurema projekti jaoks uus

osaühing ning probleemide tekkimisel see ühing müüa. Kohus ei pea sellist lahendust meie

õiguskorras mõistlikuks ega õiglaseks, see jätaks osaühingu võlausaldajad kaitseta.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Lisaks taotleb kostja hagi tagamise tühistamist.

Kostja leiab, et ettevõtte üleminekut tõendavad kriteeriumid ei ole täidetud, mistõttu ei saanud

ettevõtte üleminekut toimuda. Maakohus on ettevõtte üleminekut iseloomutavate kriteeriumite

hindamisel rikkunud oluliselt menetlusõigust ning teinud vale lahendi.

Kohus ei ole selgitanud, miks ta peab antud juhul samasugust ettevõtte tüüpi ettevõtte

üleminekut tõendavaks asjaoluks. Riigikohus on sedastanud, et ettevõtte tüüp ei ole n-ö

iseseisev kriteerium, vaid toimib koosmõjus teiste kriteeriumidega (RKHKo 3-3-1-20-11).

Kohus ei ole selgitanud, miks ta peab juhtorganite kattuvust ettevõte üleminekut tõendavaks

asjaoluks. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi juhtorgani liikmete ning omanike kattuvus ei

anna alust VÕS § 182 kohaldamiseks (RKTKo 3-2-1-129-11, p 11). Seega ei ole antud

kriteeriumi täitmine piisav, et lugeda ettevõtte üleminek toimunuks.

Kuigi kohus on õigesti leidnud, et Raudkäpp OÜ ei ole mitte ühtegi kinnisasja, tootmisvahendit

ega muud materiaalset vara kostjale üle andnud, on kohtu arvates (otsuse p 7.3) kostjale siiski

üle läinud Raudkäpp OÜ immateriaalne vara. Kohtu seisukoht on üllatuslik, kuivõrd varasemas

menetluses ei ole tõusetunud küsimust sellest, kas Raudkäpp OÜ on andnud kostjale üle mh

mittemateriaalse vara või mitte ja milline on see arvatavalt üleantud immateriaalne vara. Kohus

ei või otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

Riigikohtu praktika kohaselt moodustavad ettevõtte ülemineku ühe kriteeriumi immateriaalsete

vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine. Kohtuotsuses on põgusalt puudutatud immateriaalse

vara üleminekut (varasemaid töid kajastavad fotod), aga tähelepanuta on jäetud teine

komponent – organisatsiooni ülevõtmine, kuigi Riigikohtu praktika kohaselt moodustavad

need komponendid koos ühe ettevõtte ülemineku hindamise kriteeriumi.

Kohtu järeldus, et immateriaalseks varaks on mh kostja juhatuse liikme aastatepikkuselt

kogutud oskusteave ja kogemus kaevetööde valdkonnas (otsuse 7.3), ei ole adekvaatne. Sellise

järelduse õiguspraktikas kasutuselevõtmine riivaks tõsiselt ettevõtlusvabadust, siis ei tohiks

ükski ettevõtja võlanõuete kartuses peale eelmise äriühingu likvideerimist või müümist asuda

tegutsema valdkonnas, milles tal isiklikult on pikaajalised kogemused ja teadmised juba

eelmise ettevõtte tegutsemise ajast.

Kohtuotsusest ei ole aru saada, kas kohus pidas üleläinud immateriaalseks varaks ka Raudkäpp

OÜ kodulehel kasutatud fotosid. Kui jah, siis on jäänud tuvastamata, et fotode autoriõigus või

ainukasutuse õigus kuulus Raudkäpp OÜ-le, mitte M. Linnole isiklikult, kes need fotod tegi või

hankis ja kodulehele pani. Samuti ei ole tuvastatud, et fotodel kujutatud tööd on teinud OÜ

Raudkäpp. Kohtumenetluses ei ole neid asjaolusid arutatud ja otsus on selles osas üllatuslik.

Kohus on pidanud üheks kõige kaalukamaks kriteeriumiks ettevõtete tegevusalade sarnasust.

Kohus ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema seisukoht põhineb. Midagi sellist ei ole

õiguskirjanduses ega Riigikohtu poolt väidetud. Vastupidiselt maakohtule on Euroopa Kohus

leidnud, et „üksnes asjaolu, et üleantava ettevõtte ning selle omandaja osutatavad teenused on

sarnased, ei võimalda veel üheselt järeldada majandusüksuse üleminekut üksteisele järgnevate

ettevõtjate vahel. Majandusüksuse identiteet on seotud ka muude elementidega.“ (Varul, P. jt.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura (2016), § 180, p 4.4.2.5, lk 883).

Kohus asunud ekslikult seisukohale, et Raudkäpp OÜ ning Kaabits OÜ tegevusalad on sarnased

ja eiranud asjas esitatud tõendeid. Kostja seaduslik esindaja M. Linno selgitas 3. veebruaril

2023 toimunud kohtuistungil, et kostja on algusest peale tegelenud ainult vundamendi- ja

kaevetöödega. Raudkäpp OÜ tegeles tegevuse lõpuperioodil vaid fassaaditöödega. Raudkäpp

OÜ ning Kaabits OÜ tegevusvaldkonnad ei ole kattuvad. Hageja nõue Raudkäpp OÜ vastu oli

esitatud enne ettevõtte võõrandamist just fassaaditööde tegemisel tekkinud vaidluste tõttu.

Kohus on otsuses tuginenud Raudkäpp OÜ 2020. a majandusaasta aruandele, millest nähtub, et

Raudkäpp OÜ tegeles 2020. a kaevetööde ja vundamendi soojustamisega, ning teinud sellest

meelevaldse järelduse, et Raudkäpp OÜ ja Kaabits OÜ tegevusvaldkonnad on sarnased või

samad. Kohus ei selgitanud, miks on ta nende võrdlemisel võtnud aluseks Raudkäpp OÜ

2020. a tegevuse ning ei ole lähtunud sellest, millega Raudkäpp OÜ tegeles oma tegevuse

lõpuperioodil, kui poolte vahel puudub vaidlus selles, et Raudkäpp OÜ ei tegelenud enne

ettevõtte osade müüki enam vundamendi- ja kaevetöödega. Ühtlasi on kohus jätnud

põhjendamata ja selgitamata, kuidas peaks ettevõtete sama tegevusala jätkumist või selle

puudumist tõendama. Sellega on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohtu otsus on

selles osas selgelt vastuolus mh Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt ettevõtte tegevusala

kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ettevõtte tegelikust majandustegevusest, mitte äriregistri

kannetest (vt RKTKo 3-3-1-55-13, p 39).

Kohus on märkinud, et juhatuse liige on asutanud juba nelja kuu möödudes uue äriühingu, mis

tegeleb sisuliselt samasuguse tegevusega. Tegemist on ebatäpse väitega, kuivõrd Raudkäpp OÜ

ning Kaabits OÜ tegevusvaldkonnad ei ole kattuvad. Lisaks on kohus arusaamatult järeldanud,

et neli kuud ei ole piisav aeg, mille möödumisel saaks öelda, et kostja juhatuse liige ei soovinud

jätkata varasemat äritegevust uue äriühingu alt.

Majandustegevuse jätkuvusega seoses on õiguskirjanduses selgitatud, et „Ettevõtte ülemineku

tuvastamisel on oluline arvestada, et mida pikem on majandustegevuse puudumise ajavahemik,

seda tõenäolisem on ettevõtte ülemineku puudumine (Ibidem, § 180, p 4.4.2.6, lk 883). Kostja

seaduslik esindaja M. Linno asutas ettevõtte Kaabits OÜ ca 4,5 kuud pärast seda, kui ta müüs

ettevõtte Raudkäpp OÜ. Arvestades et M. Linno ei tegelenud ettevõtlusega ca 4,5 kuud, tuleb

asuda seisukohale, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Ei ole eluliselt usutav, et ettevõtte

kliendid, töötajad, teenuseosutajad ning lepingupartnerid oleksid nõus oma lepingulist suhet nii

pikaks ajaks ootele panema. Kõik nimetatud suhted katkesid ja Kaabits OÜ alustas oma

tegevust täiesti uue ning alustava ettevõttena.

Kohus eksib kohtuotsuse punktis 8 antud hinnangus õiguskaitsevahendite olemasolu ja

võlgnike ning võlausaldajate õigusliku käitumise valikutele hinnangut andes. Võlausaldajate

õigused on kaitstud nii karistusõiguslikult kui ka tsiviilõiguslikult laiemalt. Kohtu järeldus ja

põhjendus ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja õiguskorra tagamiseks on ebaadekvaatne

reageering konkreetse kaasuse lahendamisel.

Kohus on hinnanud kõiki ettevõtte üleminekut iseloomustavaid kriteeriume eraldi ja iseseisvalt,

kuigi Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte ülemineku kindlakstegemisel tuleb analüüsida kõiki

ettevõtte üleminekut iseloomustavaid asjaolusid kogumis (vt RKTKo 2-16-5282, p 13).

5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Kohus ei ole ettevõtte ülemineku kriteeriumite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme.

Maakohus ei ole taandanud oma otsust ühele konkreetsele kriteeriumile, vaid on asjaolusid

kogumis hinnates leidnud, et ettevõtte üleminek on toimunud ja Raudkäpp OÜ kohustused ja

õigused on kostjale üle läinud. Maakohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

Kohus ei ole pooli üllatanud, lugedes immateriaalse vara Raudkäpp OÜ-lt üle läinuks kostjale.

Hageja selgitas juba esialgses hagis ja kordas hagiavalduse terviktekstis, et kinnisasja,

tootmisvahendite ja materiaalsete vahendite üleminekul tuleks arvesse võtta kostja kodulehel

antud kinnitusi pikaaegse kogemuse kohta ja varasemate äriühingute (sh Raudkäpp OÜ)

tegevuste kuvamist Kaabits OÜ tegevustena. Kohus kohustas 16. septembri 2022. a

kohtunõudes kostjat esitama oma selgituse mh selle kohta, miks on kostja hageja seisukoha

kohaselt tuginenud kolmandate isikute poolt tehtud töödele kui oma töödele.

Kostja esitas apellatsioonkaebuses esmakordselt vastuväite intellektuaalomandi ülemineku

suhtes, mis tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse põhjendamiseks

uusi asjaolusid, selgitamata, miks ei olnud neile võimalik tugineda juba maakohtu menetluses.

Kostja heidab kohtule ette, et kohus on eiranud asjas esitatud tõendeid, ja ka seda, et kohus on

jätnud põhjendamata ja selgitamata, kuidas peaks ettevõtete samal tegevusalal jätkumist või

selle puudumist tõendama. Kostja ei ole selgitanud, milliseid tõendeid kohus eiranud oleks.

Kostja viitab oma juhatuse liikme istungil vabas vormis antud selgitustele, mis ei ole tõend.

Kohus on ettevõtte tegevusvaldkonna hindamisel õigustatult tuginenud viimati äriregistrile

esitatud majandusaasta aruandele. Tegemist on Raudkäpp OÜ enda poolt avalikuks tehtud

teabega. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis oleks tõendanud vastupidist. Kohtu kohustuseks

ei ole selgitada pooltele, et milliste tõenditega on võimalik mingit asjaolu tõendada.

Hageja nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ilmestas kostja juhatuse liikme

käitumine Raudkäpp OÜ võõrandamise eelselt tahet müüa edasi tühi äriühing ilma varata ja

kostja juhatuse liikme eesmärk oli kiirelt äriühingu tegevus lõpetada. Äritegevuse katkestamine

vaid neljaks kuuks perekondlikel põhjustel ei ole eluliselt usutav. Kostja ei ole esitanud ühtegi

tõendit, mis oleks tema väidet tõendanud. Võlausaldajate kaitse eesmärgist tulenevalt ei tohiks

ettevõtte üleminek olla välistatud, kui kahe äriühingu majandustegevuse vahele jääb enam kui

paar kuud. Välistatud ei ole ettevõtja pahatahtlik teadlik venitamine uue äriühingu loomisel, et

välistada tema vastu nõuete maksmapanek.

Hageja ei nõustu, et kohtu hinnang kohtuotsuse p-s 8 on ebaadekvaatne. Eestis on äärmiselt

populaarne viis oma kohustustest vabanemiseks müüa oma äriühing n-ö tankistidele. Sellisel

juhul muutub vastutav äriühing sisuliselt tühjaks kestaks, kust ei ole võimalik ka

pankrotimenetluse või kriminaalmenetluse algatamise korral midagi saada. Ettevõtte

ülemineku tõendamine hageja poolt on äärmiselt keeruline.

Hageja rõhutas et ettevõtte ülemineku asjades lasub tõendamiskoormis ka kostjal, sest hagejal

kui võlausaldajal ei ole võimalik ettevõtte üleminekut tõendite nappuse tõttu sageli tõendada.

Kostja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et Raudkäpp OÜ ja Kaabits OÜ puhul ei

ole tegemist sisuliselt sama äriühinguga erinevates kehades.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus hageja kanda.

7. Hageja palub tuvastada Raudkäpp OÜ (uue nimega Paroisse Baguirmi OÜ) ettevõtte

üleminek kostjale ning mõista kostjalt hageja kasuks välja Raudkäpp OÜ võlgnevuse hageja

ees. Hagiavalduse kohaselt toimus ettevõtte üleminek kostjale, et vältida Raudkäpp OÜ

lepingujärgse võlgnevuse hagejale tasumist.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas esitatud tõendite põhjal ekslikult tuvastanud, et

Raudkäpp OÜ ettevõte on kostjale üle läinud (VÕS § 180 lg 1).

VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle

majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Maakohus

on menetluses õigesti lähtunud sellest, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb eeldusena

tuvastada identiteeti säilitava majandusüksuse üleminek (vt RKTKo 12.06.2019, 2-18-2908,

p 12; RKTKo 20.06.2018, 2-16-5282, p 9;).

Maakohus tuvastas ja ringkonnakohtus puudub vaidlus selle üle, et 25. oktoobril 2021 müüs

M. Linno Raudkäpp OÜ seadusliku esindajana osaühingu osa Limitinvest OÜ-le (esindaja

Andrus Räppo, dtl 165jj), 16. märtsil 2022 asutas M. Linno äriühinguna kostja (dtl 87).

9. Maakohus on tõendamiskoormise menetluses õigesti jaganud, leides, et TsMS § 230 lg 1

järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud.

Maakohus tuvastas esmalt, et ettevõtte üleminekule viitab see, et mõlemad äriühingud

(Raudkäpp OÜ ja kostja) on osaühingud ja mõlema äriühingu asutaja on olnud Madis Linno,

nimetatud asjaolu nähtub ka äriregistrist. M. Linno on kostja ainuke juhatuse liige ning osanik

ja oli kuni võõrandamiseni ka OÜ Raudkäpp ainuke juhatuse liige ja osanik.

Riigikohus on leidnud, et ettevõtte üleminekut kinnitavaks argumendiks võib olla see, kui

ettevõtte üleandja ja omandaja juhtorganite liikmed ning omanikud on samad; samuti on samas

lahendis hinnatud majandustegevuse sarnasust olukorras, mil see täpselt sama ei olnud

(vt Riigikohtu 21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11, p 10 kolmas lõik).

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuleb lisaks arvestada asjaoluga, et M. Linno soovis

OÜ Raudkäpp tegevuse lõpetada. M. Linno ütluste kohaselt (dtl 243) tasus ta kõik kohustused

ära, andis ettevõttele laenu juurde, et tarnijatele kohustused tasuda ja „Raudkäpp OÜ-st jäi

puhas leht“. Kuna M. Linnol varasemat äriühingu likvideerimise kogemust ei ole, siis tuttav

soovitas tal ettevõte ära müüa. M. Linno asutas uue äriühingu ligikaudu viis kuud hiljem. Seega

ei kattunud äriühingute tegevus ajaliselt. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et neli kuud ei

ole piisav aeg, mille möödumisel saaks öelda, et kostja juhatuse liige ei soovinud jätkata

varasemat äritegevust uue äriühingu alt, samas ei viita asjas ükski tõend sellele, et M. Linno

oleks teinud OÜ Raudkäpp tegevuse ajal ettevalmistusi uue äriühingu loomiseks. Pigem

kinnitab asjaolu, et M. Linno võttis 21. otoobril 2021 Raudkäpp OÜ arvelt välja kokku 8515

eurot (dtl 349) soovile äriühingu tegevus üldse lõpetada.

10. Maakohus tuvastas, et ei ole tõendatud, et Raudkäpp OÜ oleks materiaalset vara kostjale

üle andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtule esitatud dokumentidest ja

seisukohtadest nähtub, et kummalgi äriühingul ei ole sellist vara, mida üle anda (maakohtu

otsuse p 7.2). Maakohus leidis õigesti, et kostja seadusliku esindaja ütlustest ei nähtu, et kostjal

oleks mingit vara, s.h vara, mis oleks saadud Raudkäpp OÜ-st. Kostja seadusliku esindaja

ütlustest ei nähtu, et Raudkäpp OÜ-l oleks olnud vara, mida üle anda. Hageja ei ole tuginenud

sellele, et kummalgi äriühingul oleks olnud kinnisvara.

11. Maakohus luges tõendatuks, et kostja kasutab Raudkäpp OÜ tööde kohta tehtud fotosid

selleks, et tõendada loodud osaühingu pädevust. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolu ei

tõenda ettevõtte üleminekut. Varasemast ettevõtlus- ja töökogemuse tutvustamisest

potentsiaalsetele ja olemasolevatele klientidele ei saa järeldada ettevõtte üleminekut.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega, et ekslik on ka maakohtu seisukoht,

mille kohaselt saab varasemalt tegutsenud ettevõttete poolt tehtud töödest fotode kasutamisest

järeldada mittemateriaalse vara üleminekut. Reeglina on fotode omanik fotograaf, kes saab selle

kasutamise õigust loovutada, või võib olla hoopis tegemist autoriõiguse rikkumisega. Hageja ei

ole tuginenud autoriõiguse seaduse § 32 lg-s 1 toodud erandile.

Iseenesest ei ole välistatud oskusteabe ülemineku käsitlemine ettevõtte ülemineku hindamisel,

aga maakohus ei ole hinnanud ning hageja ei ole toonud menetluses esile ühtegi sellist

spetsiifilist ehitusvaldkonna teadmist, mida omistada M. Linnole.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puuduvad tõendid selle kohta, et kostja juhatuse

liige oleks kasutanud aadressi XXXXXXXXXXXX klientidega suhtlemiseks, maakohtu otsuse

põhjenduste kohaselt on kostja ametlik meiliaadress äriregistri kohaselt olnud kogu aeg

XXXXXXXXXXXX.

Hageja ei ole tõendanud töötajate ülevõtmist. Maakohus ei lugenud tõendatuks, et kostja oleks

Raudkäpp OÜ kliendid üle võtnud, ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (otsuse p 7.5) TsMS § 654 lg 6 järgi.

13. Ettevõtte omandaja võib käitada ettevõtet vähendatud mahus, kuid siiski võib olla

olemuslikult tegemist sama ettevõttega. Samuti ei ole välistatud tööjõu kasutamine selliselt, et

töölepingud sõlmib üks ettevõtja, kuid tegelikke tööülesandeid täidavad töötajad rendisuhte

alusel teise ettevõtja (kasutajaettevõtja) juures (vt RKTKo 12.06.2019, 2-18-2908, p 14.4).

Maakohus on küll õigesti leidnud, et Riigikohtu nimetatud kriteeriumite seas üheks

kaalukamaks ettevõtte ülemineku näiteajaks on see, kas osaühingute tegevusalad on sarnased,

kuid praegusel juhul oleks see sisuliselt ainsaks kaalukamaks kriteeriumiks ettevõtte ülemineku

tuvastamisel. Samas ei ole äriühingute tegevusalad võimaliku ülemineku tuvastamise hetkel

täielikult identsed ning ehitusvaldkonnas võivad tegevusvaldkonnad olla väga kitsalt

määratletud.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus tuvastamist ei ole leidnud vara üleandmist, samade

klientidega tegevuse jätkumist, töötajate ülevõtmist, samasuguste kontaktandmete kasutamist,

identse töö tegemist, ei ole ettevõtte üleminek tõendamist leidnud.

14. Ringkonnakohus märgib, et ettevõtte ülemineku tuvastamise eelduseks ei ole võlausaldajate

huvide kahjustamise kindlakstegemine. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt juhul, kui ühe

inimesega seotud osaühing müüakse ning see sama isik asutab uue osaühingu, peaks ta

vajadusel vastutama ka müüdud osaühingu tegevuse eest, ei põhine kehtivale õigusele.

Maakohus viitab põhjendatult võlausaldajate kaitse vajadusele ning sellele, et õigussüsteemi

ülesanne on ebaõiglust vältida. Samas ei saa kohtulahend tugineda sellistele üldistustele.

Võlausaldajatel on lisaks äriühingu vastu suunatud nõuetele võimalik esitada nõudeid ka

äriühingu juhtorgani liikme vastu. Riigikohus on mitmel korral selgitanud äriühingu juhtorgani

liikmete vastutuse aluseid äriühingu võlausaldajate ees tulenevalt juhtorgani liikme kohustuste

rikkumisest rõhutades, et ehkki äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt

üksnes ühingu ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees, juhul kui juhatuse

liikmed rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või

muuhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt nt RKTKm 24.05.2023, 2-21-16071

p 11;

RKTKo

20.06.2018

2-14-50307/132,

p 16.2

(kohustus

esitada

õigel

ajal

pankrotiavaldus); RKTKo 31.03.2010 3-2-1-7-10, p 30; RKTKo 17.06.2015 3-2-1-69-15,

p 11).

Võlausaldajad saavad esitada juhatuse liikmete vastu nõude äriühingule tekitatud kahju

hüvitamiseks, (ÄS § 187 lg d 1 ja 2, VÕS § 115 jj). Kui äriühingul puudub vara vastutavad

juhatuse liikmed isiklikult selle eest, kui nad on jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.

15. Tartu Maakohus tagas 27. juuli 2022. a määrusega hagi ja arestis kostja pangakontod

kõikides Eesti krediidiasutustes kokku summas 33 841 eurot 79 senti hageja kasuks

Hagi rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel maakohtu

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

16. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

17. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus

(vt RKTKo 10.04.2019, 2-15-1553/166, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)