2-23-129604/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-129604

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V. B. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja V. B. (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-23-129604.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse V. B. 126 euro 68 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 22. detsembri 2023

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis avalduse 22. detsembri 2023. a määrusega käiguta ja määras

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh kohtualluvuse põhjendamiseks. 10. jaanuaril 2024

esitas hageja nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste

2-23-129604

kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise

põhjus.

4. Juhindudes TsMS § 75 lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus,

kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule.

5. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsembri 2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(uuesti sõnastatud Brüssel I) artikkel 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline

elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning

artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada

teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.

6. Määruse artikkel 18 lg 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija

vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 6

lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi

kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui art 18 lg-st 1, art 21 lg-

st 2 ning art-test 24 ega 25 ei tulene teisiti.

7. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks, et teha

kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi

esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohus

selgitab, et isiku peamine või alaline elukoht tuleb välja selgitada faktiliste asjaolude alusel.

Elukoha määramisel on oluliseks kriteeriumiks vastavasse kohta elama asumise tahe.

8. Hageja nõue põhineb Tele2 Eesti AS ja kostja 12. septembril 2020 sõlmitud teenuste

osutamise lepingul. Puudub vaidlus, et Tele2 Eesti AS sõlmis lepingu oma majandus- ja

kutsetegevuses ning kostja on tarbija. Hagiavalduses on hageja märkinud kostja aadressiks

xxxxxxxxxxxxxxx-x, Tartu linn, xxxxx. Rahvastikuregistri andmetel ei ole nimetatud

aadress kunagi olnud võlgniku elukoht, küll aga kantud registrisse lisa-aadressina.

Maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et xxxxxxxxxxxx-x, Tartu korteri omanik üüris

korterit ehitusfirmale, kuid hetkel ei ela korteris keegi. Rahvastikuregistri järgi on kostja

elukoht alates 6. juunist 2012 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Pihkva oblast, xxxxxxx

rajoon, Venemaa. Perioodil 2007-2012 oli kostja elukoht samuti xxxxxxx rajoonis.

Rahvastikuregistri järgi ei ole kostjal kunagi olnud elukohta Eestis. Kostja on sündinud

Venemaal xxxxxxx, tema emakeel on vene keel. Kinnistusraamatu andmetel ei oma kostja

Eestis kinnisvara. Transpordiameti registri järgi puuduvad tal Eestis registreeritud

sõidukid. Täitemenetluse registri järgi ei ole kostja suhtes läbiviimisel täitemenetlusi.

Töötamise registris on kostja kohta üks kanne, mille järgi on ta töötanud ehituslihttöölisena,

töösuhe on lõpetatud 5. septembril 2022 kostja soovil. Maksu- ja Tolliameti registri järgi

on kostja saanud Eestis maksustatavat tulu viimati 2022. aastal. Hageja toob esile, et kostja

sattus lepingu täitmisega võlgnevusse alates 18. juulist 2022, mis on ajaliselt lähedane

töösuhte lõppemisega.

9. Eeltoodust saab järeldada, et kohtule kättesaadavatest andmetest nähtuvalt on kostja

Eestis viibinud seoses töötamisega. Eestis töötamine lõppes 2022. aasta juulis. Kostjal ei

ole Eestis vara, tema tegevusest ei nähtu tahet asuda Eestisse elama ega oma tegevust siia

2-23-129604

suunata. Arvestades, et Tartu ja xxx-xxxxxxx vahemaa on ligikaudu 130 kilomeetrit, on

usutav, et kostja võis säilitada tugevad sidemed oma kodukohaga.

10. Seetõttu on kohus seisukohal, et asi ei allu Eesti kohtule uuesti sõnastatud Brüssel I

määruse artikkel 18 lg 2 alusel, kuna kostja elukoht ei ole Eestis. Kohtu hinnangul ei saa

ka pidada kostja elukohaks kohta, kus ta on mitme aasta eest ajutiselt seoses töötamisega

peatunud, seetõttu ei allu asi Eesti kohtule ka artikkel 6 lg 1 ja TsMS § 79 lg 2 alusel.

11. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

12. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja

menetluses ei ole osalenud, puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

13. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik