2-23-113486/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-113486

Tsiviilasi

OÜ Luutar hagi V. A. vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

904,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Luutar, registrikood 11296015;

lepinguline esindaja Kuldar Kirt;

Kostja V. A. , isikukood xxxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Luutar hagi V. A. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista V. A. OÜ Luutar kasuks poolte vahel 02.02.2022 sõlmitud

laenulepingu nr T-24428 alusel võlgnevus 603 eurot.

3. Jätta rahuldamata leppetrahvi nõue 301,50 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses kostja

kanda.

4.2. Määrata OÜ Luutar menetluskulude rahaliseks suuruseks 425 (s.o riigilõiv

ja lepingulise esindaja kulu), millest hüvitamisele kuulub 67% ehk 284,75

eurot.

4.3. Välja mõista V. A. OÜ Luutar kasuks menetluskulude katteks 284,75 eurot.

4.4. V. A. on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas

lihtmenetluse

asjas

esitatud

apellatsioonkaebus

võetakse

Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OÜ Luutar esitas 28.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 904,50 euro saamiseks. Võlgnik esitas 08.04.2023 nõudele vastuväite.

Pärnu Maakohus lõpetas 14.04.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. OÜ Luutar (hageja) esitas 17.04.2023 Tartu Maakohtule hagi V. A. (kostja) vastu,

paludes enda kasuks kostjalt välja mõista põhivõla 603 eurot ja leppetrahvi 301,50

eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.02.2022 laenulepingu nr T-24428,

mille alusel andis hageja kostjale laenu 603 eurot. Laenu tagastamise päev oli

15.02.2022. Kostja tähtaegselt laenu ei tagastanud. 22.03.2022 on Politsei- ja

Piirivalveamet võtnud hagejalt ära laenu tagatiseks antud akupressi Rems koos aku ja

laadijaga (sinist värvi metallkast, milles presspead 10tk ja 1tk toru kalibreerija). Seega

on kostja jätnud täitmata laenulepingust tulenevad kohustused ning laenu tagatiseks

antud ese on politseile üle antud. Laenulepingu p 11 alusel on hagejal kostja vastu

leppetrahvinõue 301,50 eurot. Hageja koostas 29.03.2022 kostjale pretensiooni ja

saatis selle kostja teadaolevale kontaktaadressile. Kuna kostja on hagivastuses

kinnitanud, et tema tõi tööriista pandi tagatiseks, mida tõendab ka allkiri laenulepingul,

siis on vastutav isik laenusaaja V. A. .

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

5. Vastuväidete kohaselt kostja ei teadnud, et asi on varastatud ning viis asja pandimajja

teise isiku palvel. Politsei on tuvastanud, et kostja ei ole varguses süüdi. Hagejal tuleb

esitada nõue päris süüdlase vastu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 02.02.2022 sõlmitud laenuleping nr T-24428

(edaspidi leping), mille kohaselt laenas hageja kostjale 603 eurot (laenulepingu p 4)

ning kostja kohustus laenu tagastama 15.02.2022 (laenulepingu p 2) (dtl 32).

8. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud leping olemuselt tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses. Kuna kostja pole tagastanud hagejale

laenusummat lepingus kokkulepitud ajaks, tuleb VÕS §-de 402 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1 ja

101 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks

603 eurot.

9. Kostja vastuväite kohaselt tuleks nõue esitada süüdlase vastu, kes akupressi varastas.

Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Vaidlus puudub asjaolus, et kostjale väljastati laen

603 eurot ja ta viis laenu tagatisena panti akupressi, mille hageja on politseile üle

andnud. Kostja on laenulepingu p 12 kohaselt kinnitanud, et antud pant on tema isiklik

omand ja tehniliselt korras (dtl 32). Käesoleva vaidluse lahendamisel puudub tähtsus

asjaolul, kes on laenu tagatiseks olnud esemete varguse eest vastutav, sest kostja

vastutus hageja ees tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust. Hageja on

tõendanud, et laenu tagatiseks olnud ese akupress Rems koos aku ja laadijaga, lisaks

presspeade ja toru kalibreerijaga metallkast, on kriminaalasja uurimise käigus hagejalt

konfiskeeritud (dtl 33).

10. Lisaks nõuab hageja leppetrahvi tasumist summas 301,50 eurot. VÕS § 158 lg 1

kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahv on oma

olemuselt lepinguline kõrvalkohustus (VÕS § 141 p 3), st leppetrahvi kokkulepe sõltub

lepingulisest põhikohustusest, mille täitmist see tagab. Leppetrahvi kokkuleppe

esitamise eeldusteks on kehtiv leping poolte vahel ning kehtiv leppetrahvi kokkulepe,

võlgnikupoolne lepingulise kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest, kui pole

teisiti kokku lepitud ning teatamine leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul

(Riigikohtu 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11).

Pooled on lepingu p-s 11 kokku leppinud leppetrahvi tasumise kohustuses, kui

laenusaaja on toonud panti varastatud eseme, lukustunud mobiiltelefoni või defektiga

eseme, mille puudused tulid ilmsiks pärast lepingu sõlmimist. Poolte vahel puudub

vaidlus asjaolu üle, et panti toodud akupress on varastatud ese.

Lepingu p 10 järgi peab sellisel juhul laenuandja esitama laenusaajale

pretensiooniavalduse. Samuti tuleneb VÕS § 159 lg-st 2, et kahjustatud pool kaotab

õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast lepingu rikkumise

avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja on koostanud

29.03.2022 teate (pretensiooni), mis on saadetud kostja kontaktaadressile, mille kostja

hagejale avaldas (dtl 56). Hageja on ühtlasi esitanud tõendid selle kohta, et tähitud kiri

kostjani ei jõudnud (dtl 57-58), vaid tähtsaadetis tagastati hoiutähtaja möödumisel.

Kostja ei ole pretensiooni kättesaamist omaks võtnud.

Pooled ei ole täpsustanud, millises vormis tuleb teha lepingu p-s 10 nimetatud

pretensiooniavaldus. Lepingu sisu VÕS § 29 alusel tõlgendades peab tahteavaldusest

nähtuma, et kostja pandiese ei vasta lepingu tingimusele. 29.03.2022 kirjas on

märgitud, et pandiesemeks toodud ese on seotud kriminaalmenetlusega. Seega kattub

lepingus sätestatud pretensiooniavaldus osaliselt VÕS § 159 lg-s 2 nimetatud teatisega

leppetrahvi nõudmisest ja kohus peab võimalikuks avalduste tegemist ühes kirjas.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud,

kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud

tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või

asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja on hageja tahteavalduse

(pretensiooniavalduse) kätte saanud. Leppetrahvi nõudest on kostja saanud teada

kohtumenetluse käigus, kuid arvestades, et leppetrahvi nõudmise õigus tekkis

22.03.2022 ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 16.05.2023, siis on kohtu

hinnangul mõistlik aeg leppetrahvi nõudmisest teavitamiseks möödunud.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et lepingu p-s 10 nimetatud avaldust ja VÕS § 159

lg-s 2 sätestatud leppetrahvi nõudmisest teatamist mõistliku aja jooksul pärast

rikkumisest teadasaamist ei ole hageja kostjale teinud ning seega ei ole hagejal õigust

kostjalt leppetrahvi nõuda.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude leppetrahvi 301,50 eurot

väljamõistmiseks.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue on rahuldatud 67% ulatuses.

12. Kostjal menetluskulud puuduvad.

13. Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulu 2 tunni

ja 25 minuti eest kokku 270 eurot (ilma käibemaksuta) ehk kokku 515 eurot.

14. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud

kulutusega.

15. Hageja esindas end menetluse alguses ise, esitades maksekäsu kiirmenetluse

avalduse, 20.04.2023 hagiavalduse ja 29.05.2023 seisukoha kostja vastusele.

Lepinguline esindaja on koostanud 28.12.2023 lühikese täiendava seisukoha.

Asjas ei toimunud kohtuistungit, vaid see lahendatakse kirjalikus lihtmenetluses.

Tegemist ei ole õiguslikult või muul põhjusel keeruka vaidlusega. Eelnimetatud

asjaolusid ning nõude olemust ja suurust arvestades, peab kohus põhjendatuks

õigusabikulu 1 tunni ja 30 minuti ulatuses ehk summas 180 eurot. Õigusabi

tunnitasu määr 120 eurot vastab kohtupraktikale.

16. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 425 (245 + 180) eurot, millest

67% ehk 284,75 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik