2-22-7796/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-22-7796

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2024, Tallinn

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Hagihind

Seve Ehituse AS hagi Realpro OY vastu hagi tagamisega

tekitatud kahju hüvitamiseks

ja

Realpro OY vastuhagi Seve Ehituse AS-i vastu 2702,22

euro ja viivise nõudes.

põhihagis 22 524 eurot; vastuhagis 2702,22 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja

(vastuhagis

kostja):

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kostja

(vastuhagis

hageja):

Kostja

lepinguline

esindaja:

Seve Ehituse AS (RK 10398417; aadress

Laki põik 2, 12915 Tallinn; e-post:

seve@seve.ee

)

Vandeadvokaat Küllike Namm

(Advokaadibüroo Küllike Namm; Laada

27, 44310 Rakvere; e-posti aadress

info@namm.ee )

Realpro OY (RK 2404763-9, Keilaranta

1, 02150 Espoo, Soome Vabariik)

Vandeadvokaat Arne Ots (Ellex Raidla

Advokaadibüroo;

e-posti

aadress

arne.ots@ellex.ee

)

RESOLUTSIOON

1. Seve Ehituse AS-i hagi rahuldada osaliselt

1.1

Välja mõista Realrpo OY-lt hagi tagamisega tekitatud kahju 16 891 (kuusteist tuhat

kaheksasada üheksakümmend üks) eurot 78 senti;

1.2

Jätta Realpro OY tsiviilasjas nr 2-20-5691 makstud tagatisest (17 500 eurot) 16

891,78 eurot Realpro OY-le tagastamata ning täita Realpro OY kohustus (otsuse

resolutsiooni p 1.1) Seve Ehituse AS-i ees tasutud hagi tagamise tagatise arvelt;

Asendada Realpro OY nõusolek kohustuse täitmiseks Seve Ehitus AS-i ees tsiviilasjas nr 2-

20-5691 tasutud hagi tagamise tagatise arvelt jõustunud kohtuotsusega käesolevas

tsiviilasjas.

2. Jätta Realpro OY vastuhagi rahuldamata.

3. Määrata menetluskulude jaotus alljärgnevalt:

3.1

Seve Ehituse AS-i hagis jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega

3.1.1

75% Seve Ehituse AS-i menetluskuludest jätta Realpro OY kanda;

3.1.2

25% Realpro OY menetluskuludest jätta Seve Ehituse AS-i kanda.

3.2 Realpro OY vastuhagis jätta poolte menetluskulud Realpro OY kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I SEVE EHITUSE AS-i HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt esitas 16.04.2020 esitas Realpro OY (edaspidi Realpro) 16.04.2020.a.

Harju Maakohtule avalduse 19.06.2018 Soome Vabariigi Helsinki esimese astme kohtu otsuse

täitmise tagamiseks (hagi tagamise avalduse) ning taotles seada Seve Ehituse AS-le (edaspidi

Seve) kuuluvatele, Pärnu maakonnas asuvatele erinevatele kinnistutele kohtulik hüpoteek

kogusummas 350 000 eurot.

20.04.2020 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-5691 määruse, millega rahuldas Realpro hagi

tagamise avalduse ja seadis Realpro kasuks kohtulikud hüpoteegid alljärgnevatele Seve

kinnistutele:

- registriosa nr 3260806; Veski tee 12, Häädemeeste vald, Pärnu maakond summas 140 000 eurot;

- registriosa nr 3295506; Kannikese põik 1, Sauga vald, Pärnu maakond summas 40 000 eurot;

- registriosa nr 3295606; Kannikese põik 2, Sauga vald, Pärnu maakond summas 40 000 eurot;

- registriosa nr 3295706; Kannikese põik 3, Sauga vald, Pärnu maakond summas 65 000 eurot;

- kaasomandi osale registriosa nr 3295806; Kannikese põik 4, Tori vald, Pärnu maakond summas

65 000 eurot. Hagi tagamiseks tasus kostja tagatise 17 500 eurot.

Kohtumäärus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, mis jättis hageja määruskaebuse hagi

tagamise vaidlustamiseks rahuldamata, sest Riigikohus ei võtnud hageja määruskaebust

menetlusse. Kohtumäärus täideti koheselt.

30.11.2021 tegi Helsinki Ringkonnakohus otsuse, millega tühistas esimese astme kohtuotsuse ja

jättis Seve vastu esitatud hagi rahuldamata. Otsus on jõustunud Soome Ülemkohtu 31.03.2022

lahendiga.

Kohus tühistas hagi tagamise 06.05.2022. Hageja on seisukohal, et hagi tagamisega ajavahemikus

alates 20.04.2020 kuni kinnisasjadelt hüpoteekide kustutamiseni (aeg teadmata) on talle

põhjustatud kahju, mis tuleb muuhulgas katta kostja tasutud tagatise arvelt.

2. Hageja ja Luminor Bank AS vahel sõlmiti 10.07.2015 arvelduskrediidi leping TAL15K/43.

Lepingut on selle kehtivuse ajal korduvalt muudetud. Kuna hageja on kinnisvara arendav ettevõte,

siis täideti laenukohustusi hagejale kuuluva kinnisvara müügi arvelt- arendatud kinnistu müüdi

maha, müügist saadud raha arvel vähendati laenu. Sevele kuuluvatele kinnistutele oli seatud

Luminori kasuks esimese järjekoha hüpoteegid.

Alates 2019 septembrist oli lepingu täitmiseks vajalik hagejal kinnisvara võõrandada ja Luminor

alustas Sevega sellekohast suhtlust:

19.09.2019 pöördus Luminori suurkliendihaldur M. P. Seve juhatuse liikme H. E. poole

muuhulgas soovitusega „kaaluda Pärnu kinnistute müüki vähendamaks lühiajalisi võlakohustusi

(arvelduskrediiti) ning küsides, et kas Seve on nõus sellega edasi minema.

21.10.2019 saatis Luminori suurkliendihaldur M. P. panga analüütiku küsimused, sh küsimus nr 8

„Kas ja mil määral olete avatud pangale antud tagatiste müümisest vähendamaks arvelduskrediiti“.

07.11.2019 saatis Luminori suurkliendihaldur M. P. e-kirja, mille kohaselt „…Endiselt on meie

tungiv soov hakata müüma tagatisvara, kuivõrd täna ma ei näe, et saaksime samadel tingimustel

teie finantseerimist jätkata ja isegi olemasolev arvelduskrediidi jätkamine tuleb lasta

krediidikomiteest läbi, kuivõrd te ei ole täitnud kõiki arvelduskrediidilepingu TAL 15K/43 ja selle

lisade suhtarvu kriteeriume.“

13.01.2020 saatis Luminori suurkliendihaldur M. P. e-kirja, mille kohaselt soovis pank kinnitust

selle kohta, et Seve tegeleb aktiivselt tagatisvara müügiga „…Nagu kokku leppisime soovime

kinnitust selle kohta, et tegelete aktiivselt tagatisvara müügiga. Omalt poolt võin kinnitada, et

oleme nõus sellega, et müügitehingu korral laekub Luminorile 80% müügisummast, mitte 100%

nagu esialgses pakkumises, aga see võib situatsiooni muutudes (teie finantside / prognooside

halvenedes) ka muutuda. Eeldame, et hiljemalt laenulepingu TAL 15K/43 lõppemise kuupäevaks

(30.06.2020) on teil müüdud vähemal 2 objekti.“. Iga müügitehinguga vähendame sellest laekuva

summa ulatuses limiiti. Ka võite arvestada, et samas mahus uut arvelduskrediidi lepingu

pikendamist Luminori poolt ei tule ja Sevel tuleb arvestatav osa laenust maksta tagasi enne kui

saame rääkida uuesti komiteesse minekust.“

15.01.2020 saatis Seve esindaja H. E. Luminorile e-kirja, milles kinnitab, et Seve on alustanud

Pärnu (Eametsa ja Veski) majade müügiprotsessiga.

18.03.2020 saatis Luminor teavituse, et on nõus et Pärnu Kannikese põik 4-2 müügi korral tagatise

hüpoteegi alt vabastama kui toimub arvelduskrediidi limiidi vähendamine 83 000 euro võrra. Kuna

müük toimus, siis sõlmiti Lepingu muudatus TAL15K/43 muudatusleping 10 vähendatud

arvelduslaenu limiidi 717 000 eurot kohta, mis kehtis alates 25.03.2020.

3. 20.04.2020 hagi tagamise määrusega kinnistutele seatud hüpoteekide tulemusena muutus

hagejale kuuluv kinnisvara mittelikviidseks ja seda ei olnud võimalik kostja kasuks koormavate

hüpoteekide tõttu võõrandada.

Mais 2020 keeldus Luminori haldur Seve laenuga seonduvas laenukomiteesse minemast, kuivõrd

leidis, et lepingu TAL 15K-43 pikendamine on perspektiivitu. Seve pole müünud vara ja nagu

eelnevalt oli Luminor kinnitatud, siis samas mahus ei nõustunud Luminor lepingut pikendama.

01.07.2020 saatis Luminori esindaja Sevele päringu, milles küsis „kas on võimalik leida

lisatagatisi, kuivõrd teie riskid on tõusnud seoses Soome kohtu otsuse ja 2. järjekoha

hüpoteekidega, mis teie varale on seatud? Antud juhul on teie tagatisvara ilma kohtu otsuseta

keeruline müüa ja tegemist on mittelikviidse tagatisvaraga.“

Kuna kinnisvara ei olnud võimalik müüa, sõlmisid Luminor ja Seve Lepingu muudatuslepingu

nr.11, mille kohaselt vähendas Luminor arvelduskrediidi limiiti 20 000 euro võrra ja kuni

31.08.2020 oli arvelduslimiidiks 697 000 eurot. Arvelduskrediidi lepingu võlgnevust vähendas

Seve oma vahendite arvelt. Lepingu tasu arvelduslimiidi lepingu pikendamise eest oli 697 eurot.

Nimetatud summat ei oleks olnud vaja maksta olukorras, kus kinnisvara oleks õnnestunud müüa ja

Lepingut ei oleks olnud vaja pikendada.

25.08.2020 saatis Luminor Sevele e-kirja, mille kohaselt esitas nägemuse arvelduskrediidi lepingu

jätkumise osas ja mille kohaselt: „ …Seoses Soome kohtuasja ja tagatistel olevate 2. koha

hüpoteekidega on panga jaoks teie risk kasvanud ja samas mahus me limiiti pakkuda ei saa. Samas

ei suuda te teie kinnitusel ka limiiti hetkel rohkem tagasi maksta, seega kompromissina pakume

igakuist tagasimakset“.

4. Kuivõrd seoses Seve varade koormamisega 20.04.2020 muutusid need müügikõlbmatuks, aga

Luminor nõudis endiselt Sevelt arvelduskrediidi vähendamist, siis hageja juhatuse liige V. E.

müüs maha oma isiklikus kasutuses olnud Papsaare põik 5 Pärnu asuva kinnistu. V. E. isikliku

vara müük oli Sevele eluliselt oluline, et täita Luminori poolt Sevele pandud kohustust müüa

vähemalt 2 maja ja vähendada kokkuleppelises määras arvelduskrediidi summat. Luminor soovis,

et arvelduskrediiti makstaks tagasi 50% ulatuses, Seve juhatuse otsus jaanuarist 2020 oli müüa

maha kogu tagatiseks olev kinnisvara ja maksta laen tagasi täies ulatuses.

04.06.2021 sõlmisid Seve ja Luminor lepingu muudatuse seoses sellega, et V. E. müüs maha oma

isiklikuks varaks oleva maja aadressiga Papsaare põik 5 Pärnu linn. Antud maja on antud

lisatagatisena Luminor Pank AS-ile Seve Ehituse AS-i arvelduskrediidi tagatiseks. Nagu lähtub

lepingu muudatusest TAL15K -43-muud 13 siis kohustus Seve võtma V. E.lt laenu 180 000 eurot

ja selle summa võrra vähendatakse Seve Ehituse AS-i arvelduskrediiti. Lepingu muutmise tasu oli

200 eurot.

12.06.2021 sõlmis V. E. laenuandjana Sevega laenulepingu, mille kohaselt andis tähtajaga kuni

12.06.2022 laenu summas 180 000 eurot intressiga 10% aastas.

Pärast 09.06.2021 toimunud V. E. maja müügi tehingut nõustus Luminor uute Lepingu tingimuste

üle läbi rääkima. Need said kinnitatud septembris ja siis tehti uus lepingu pikendus, kus Seve pidi

endiselt vähendama laenu igakuiselt 20 000 euro võrra.

10.09.2021 kirjutasid Seve Ehituse AS ja Luminor Pank AS alla Lepingu muudatusele TAL15K -

43-muud 12, millega seoses tekkis Seve Ehituse AS-il kohustus maksta lepingu sõlmimise tasu

summas 697 eurot.

Olukorras, kus hagi tagamist ei oleks hageja varale kohaldatud, oleks hageja saanud Luminori ees

olevaid kohustusi oma vara müügi arvelt täita ja lepingu lõpetada. Hagejal ei oleks olnud

olukorras, kus hagi ei oleks tagatud, vajadust sõlmida lepingu muudatusi ja selle eest maksta

Luminorile tasu summas 1594 eurot.

5. Hagejale on seoses põhjendamatu hagi tagamisega tekitatud kahju summas 22 524 eurot, mis

koosneb pangale makstud lepingu tasudest summas 1594 eurot, V. E.le makstud intressist seisuga

12.06.2022 summas 18 000 eurot ja tsiviilasjaga 2-20-5691 seotud menetluskuludest summas

2980 (menetluskulud ei sisalda käibemaksu, hageja nõude täpsustus 31.10.2022.a

menetlusdokumendis).

Kui hagi oleks jäetud kostja avalduse alusel tagamata, ei oleks hageja pidanud lepinguliste

kohustuste täitmiseks võtma laenu ja tasuma selle eest intressi. Hageja arvestab intressisummaks

aastase perioodi (so perioodi 12.06.2021 kuni 12.06.2022) eest tasumisele kuuluva intressi

summas 18 000 eurot.

Hagi tagamata jätmise korral ei oleks hageja pidanud kandma menetluskulusid - tasu advokaadi ja

riigilõiv kokku summas 2530 eurot seoses hagi tagamise vaidlustamisega ja hagi tagamise

tühistamiseks taotluste esitamisega summas 450 eurot ja hagi tagamise tühistamisega summas.

Kokku on hageja tsiviilasja 2-20-5691 menetlemisel kandnud menetluskulusid summas 2930

eurot.

6. TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega

teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse

tagatud hagi rahuldamata.

31.03.2022 jõustus kohtulahend, millega jäeti rahuldamata hagi, mille tagamiseks olid seatud

hüpoteegid hagejatele kuuluvatele kinnisasjadele, millega tekkis kostjal kohustus hüvitada

hagejale hagi tagamisega tekitatud kahju.

Seoses kostja taotluse alusel hagi põhjendamatu tagamisega on hagejale tekkinud otsene varaline

kahju summas 22 524 eurot mille hageja palub kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista.

TsMS § 391 lg 2 võib teine pool esitada hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul § lõikes 1

nimetatud ajast alates.

31.03.2022 jõustus kohtulahend, millest tulenevalt oli 20.04.2020 Harju Maakohtu määrus hagi

tagamiseks põhjendamatu, sest Realpro OY-l puudus nõue, mida tagada. Seega on hagiavaldus

esitatud tähtaegselt.

Seve Ehitus AS palub:

- jätta Realpro OY poolt tsiviilasjas 2-20- 5691 makstud tagatis summas 17 500 eurot Realpro Oy-

le tagastamata;

- välja mõista Realpro OY-lt Seve Ehitus AS kasuks tsiviilasjas nr 2-20-5691 hagi tagamisega

põhjustatud kahju hüvitis summas 22 574 eurot;

- tasaarvestada Seve Ehituse AS kasuks välja mõistetud hüvitis Realpro OY poolt tsiviilasjas 2-20-

5691 tasutud hagi tagamise tagatisega summas 17 500 eurot;

- kohustada Realpro OY-d tasuma Seve Ehituse AS-le see osa kohtu poolt välja mõistetud

hüvitisest, mis ei lõpe tasaarvestuse teostamisega;

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

7. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu.

Kostja väite kohaselt ei ole hageja tõendanud V. E. ja hageja vahel sõlmitud laenulepingus

märgitud laenusumma üleandmist, selle tagastamist hageja poolt ega intressikulu tekkimist.

Hageja selgitab, et 09.06.2021 sõlmisid V. E. koos abikaasaga müüjatena ja A. L. ostjana

müügilepingu, mille esemeks oli Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Papsaare külas, Papsaare põik 5

asuv kinnistu. Lepingu punktist 3.1. nähtuvalt leppisid lepinguosalised kokku, et müüjad

kohustuvad tasuma hüpoteegipidaja 1 (Luminor Bank AS) kontole nr EE721700017000776039

180 000 eurot, selgitusega: Seve Ehituse AS arvelduskrediidi vähendamine. Lepingu punktidest

4.4.2. ja 4.4.3. nähtub, mil viisil kohustus Luminor Bank AS-i ees summas 180 000 eurot täideti.

Seega kanti 12.06.2021 sõlmitud laenulepingu järgne summa laenusaaja korraldusel otse Luminor

Bank AS-ile. Esitatud tõenditega on laenusumma saamine hageja poolt tõendatud.

19.07.2022 tagastas hageja V. E.le 100 000 eurot (maksekorraldus nr 220154-3), seda summat

ületav kohustus on hagejal senini täitmata. Intressi tasumist summas 16 500 eurot tõendab hagi

lisaks 15 olev maksekorraldus, kogu 12.06.2021 sõlmitud laenulepingu järgse intressisumma (18

000 eurot) V. E.le tasumise tõendamiseks esitab hageja 13.10.2022 maksekorralduse, millelt

nähtub 1 500 euro tasumine. Seega on hageja tõendanud, et ta on tasunud intressi summas 18 000

eurot nagu on märgitud hagis.

Kostja märkis oma vastuses, et hageja ei ole selgitanud, kuidas nähtub hagile lisatud arvetest, et

hageja kandis tsiviilasjas nr 2-20-5691 menetluskulusid summas 2 930 eurot. Kahjunõudena

märgitud summa koosneb järgmistel arvetel toodud summadest:

- Advokaadibüroo Küllike Namm 17.07.2020 arvel nr 20200864 märgitud summast 1 400 eurot

(tasu õigusteenuse eest summas 1 350 eurot ilma käibemaksuta ja riigilõiv summas 50 eurot);

- Advokaadibüroo Küllike Namm 02.02.2021 arvel nr 20201728 märgitud summast 360 eurot

(tasu õigusteenuse eest ilma käibemaksuta);

- Advokaadibüroo Küllike Namm 02.02.2021 arvel nr 20201729 märgitud summast 240 eurot

(tasu õigusteenuse eest ilma käibemaksuta);

- Advokaadibüroo Küllike Namm 01.07.2021 arvel nr 20202279 märgitud summast 480 eurot

(tasu õigusteenuse eest ilma käibemaksuta);

- Advokaadibüroo Küllike Namm 29.12.2021 arvel nr 20202984 märgitud summast 270 eurot

(tasu õigusteenuse „taotlus hagi tagamise tühistamiseks tsiviilasi nr 2-20-5691“ eest ilma

käibemaksuta); - Advokaadibüroo Küllike Namm 22.04.2022 arvel nr 20203500 märgitud

summast 180 eurot (tasu õigusteenuse eest ilma käibemaksuta). Kokku 2 930 eurot.

Kostja väitis, tuginedes hageja esitatud Luminor Bank AS-i poolt saadetud e-kirjades sisalduvale,

ei ole hageja probleemid Luminor Bank AS-i ees tekkinud kohustuste täitmisel tingitud hagi

tagamisest. Hageja sellega ei nõustu.

Kui hüpoteeke ei oleks seatud, oleks olnud hagejal võimalik kinnistud võõrandada ning täita oma

kohustused Luminor Bank AS-ile kokku lepitud mahus kinnistute võõrandamisest saadud

vahendite arvel. Seoses kostja tegevusega pidi hageja sõlmima Luminor Bank AS-iga täiendavaid

kokkuleppeid ning leidma oma kohustuste täitmiseks teisi vahendeid, mis tähendas hagejale

täiendava kulu (kahju) tekkimist ning selle kahju hüvitamist hageja kostjalt taotlebki.

Kostja väite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et hageja oleks saanud kostja taotluse alusel

kohtulike hüpoteekidega koormatud kinnistute müügist tulu vähemalt 717 000 eurot ning et

hagejal oli reaalne võimalus kinnistuid müüa. Hageja esitab kinnistute Kannikese põik 1, 2, 3, 4,

Sauga vald, Pärnu maakond ja Veski tee 12, Häädemeeste vald, Pärnu maakond müügikuulutused.

Esitatud tõenditest nähtuvalt oli kinnistute hinnaks kokku 715 000 eurot. Seega olnuks hagejal

võimalik nende kinnistute võõrandamise korral saadud vahenditest ning lisaks hagejal olemas

olnud vahenditest täita kohustus Luminor Bank AS-i ees tähtaegselt ja nõuetekohaselt.

Hageja esitab Estonia Invest OÜ (büroo nimega Eesti Kinnisvara) maakleri R. L. kinnituse selle

kohta, et hageja sõlmis maaklerilepingu 2020. aasta jaanuaris kinnisasjade, millised koormati

kohtulike hüpoteekidega, ostjate leidmiseks. Maakler selgitas, et huvi kinnisasjade vastu oli suur.

Lisaks esitab hageja LVM Kinnisvara OÜ-ga märtsis 2020 sõlmitud maaklerilepingud, mille

esemeks olid samuti Pärnu maakonnas Sauga vallas asuvad kinnistud Kannikese põik 1, 2, 3, 4 ja

Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas asuv Veski tee 12 kinnistu. Nimetatu tõendab, et ta oli

teinud enda pool kõik selleks, et kinnisasjad võõrandada ning täita oma kohustust Luminor Bank

AS-i ees tähtaegselt. Arvestades, et sellel ajal oli kinnisvaraturg tõusutrendis, oleks kohtulike

hüpoteekidega koormatud kinnistute võõrandamine olnud enne 1. juulit 2020 tõenäoline ja seda on

kinnitanud ka maakler L.. Esitatud tõendid lükkavad kostja väite põhjusliku seose puudumisest

hüpoteekide seadmise ja väidetava kahju vahel ümber.

Kostja leiab, et VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele olukorras, kus kostja on palunud

tagada mitte ainult kohtule esitatud, vaid ka juba lahendatud ja rahuldatud hagi. Kostja arusaam

TsMS § 391 lg 1 p1 kohaldamise eeldustest on ekslik. Hagi tagamine on võimalik kuni lahendi

jõustumiseni ning kahju tekitamine on võimalik hagi tagamisega ükskõik millises

menetlusstaadiumis. Juhul kui hagi, mille tagamist on taotletud, jääb rahuldamata ning sellega on

tekkinud kostjale kahju, tuleb see hüvitada.

Kostja hinnangul on välistatud kahjunõude esitamine olukorras, kus hageja on kinnitanud

tsiviilasjas nr 2-20-5691 esitatud määruskaebustes, et tal puuduvad probleemid kolmandate isikute

ees olevate kohustuste täitmisega. Hageja selle väitega ei nõustu. Kostja poolt osundatud

kinnitused olid antud enne seda, kui hagejale kuuluvad kinnistud kohtulike hüpoteekidega

koormati. Vajadus otsida kinnistute võõrandamisele alternatiivseid lahendusi oma kohustuste

täitmiseks tekkis ainult kostja tegevuse tagajärjel. Seda, et hageja majandustegevusse sekkumisel

võib hagejale tekkida kahju, pidi kostja kui äriühing ette nägema. Seetõttu ei pea hageja kostja

väidet, et VÕS §127 lg-le 2 tuginedes on kahjunõue välistatud, põhjendatuks.

Kostja esitas väite, et tulenevalt TsMS § 174 lg-st 11 puudub hagejal õigus nõuda kostjalt

tsiviilasjas nr 2-20-5691 kantud menetluskulude hüvitamist. Hageja vaidleb ka sellele väitele

vastu.

Käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 174 lg-s 11 kirjeldatud olukorraga, kuna määruskaebuste

rahuldamata jätmise tõttu jäid kulud hageja kanda ning menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaliseks oli seetõttu hageja. Hageja nõue on suunatud kostja vastu, kes ei olnud

tsiviilasjas nr 2-20-5691 kohustatud isikuks ning seega ei välista TsMS § 174 lg 11 Hageja

kahjunõuet kostja vastu. Juhul kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et TsMS § 174 lg 11

piirab kahjunõude esitamist menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt kõigi

konkreetse tsiviilasja menetlusosaliste jaoks, märgib Hageja, et TsMS § 391 lg 1 p 1 on erinormiks

TsMS § 174 lg 11 suhtes.

8. Hageja üheks kahjunõude komponendiks on intress, mida hageja kohustus tasuma V. E.

12.06.2021 sõlmitud laenulepingu alusel.

Laenusumma kanti ilma, et see oleks jõudnud hageja arveldusarvele, üle Luminor Bank AS-ile

vastavalt 09.06.2021 V. E., M. E. ja A. L.e vahel 12.06.2021 sõlmitud müügilepingu punktidele

3.1., 4.4.2. ja 4.5. Kostja on seadnud kahtluse alla hageja väite, et 12.06.2021 lepingu alusel

saadud vahenditest täitis V. E. laenulepingust tuleneva kohustuse ja laenusummaks olev summa

kanti üle Luminor Bank AS-ile. Tõendamaks oma väidet ning lükkamaks ümber kostja väidet,

esitab hageja Luminor Bank AS-i esindaja L. P. 30.06.2023 e-kirja, milles viimane kinnitab, et E.

U. poolt tõestatud notariaalakti nr 1159 alusel kanti Luminor Bank AS-le üle 180 000 eurot.

Asjaolu, et laenusumma selline väljamaksmine ei järgi täielikult hageja ja V. E. vahel sõlmitud

laenulepingu tingimusi (täpsemalt p 1.2.), ei anna alust väitmaks, et laenuleping ei ole seotud

09.06.2021 sõlmitud kinnistu müügilepinguga. Tõendamaks, et hageja käsitles V. E. poolt antud

korraldust kanda 09.06.2021 lepingu alusel saadust 180 000 eurot Luminor Bank AS-i

arveldusarvele kui 12.06.2021 sõlmitud laenulepingu korrektset täitmist, esitab hageja lisaks

panga esindaja antud kinnitusele tehingu tegemise ajal hageja nõukogu liikmeks olnud H. S.

kinnituse (lisa 2). Nimetatud kinnitus tõendab ühtlasi, et H. E. oli hageja nõukogu poolt antud

volitus sõlmida V. E.ga laenuleping intressimääraga 10 % aastas.

Ebaõige on kostja väide, et 12.06.2023 laenuleping on sõlmitud tagantjärgi kostja vastu nõude

esitamiseks ning et seda kinnitab hageja 2021. majandusaasta aruanne. Kuna laenuleping sõlmiti

perioodiks 12.06.2021-12.07.2022 (so 12 kuud + 1 päev), kajastati nimetatud laenu hageja

majandusaasta aruandes mitte lühiajalise, vaid pikaajalise kohustusena. Kostja enda poolt esitatud

tõendist nähtub, et eraisikult saadud pikaajaliste laenude kogusumma seisuga 31.12.2021 on 280

200 eurot. Hageja märgib, et selle hulgas on ka V. E.lt 12.06.2021 laenulepingust tulenev

kohustus. Seega ei toeta kostja enda poolt esitatud tõend kostja poolset väidet laenulepingu

võimalikust hilisemast vormistamisest.

Arusaamatu on kostja väide, et kinnistute varasem müümata jätmine tõendab hageja soovimatust

kinnistuid müüa või ostuhuvi puudumist. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et vajadus müüa

tagatisvaraks olevaid kinnistuid tekkis 2020. aastal ja sellest tulenevalt sõlmis hageja

maaklerilepingud Estonia Invest OÜ-ga kui LVM Kinnisvara OÜ-ga. Aktiivsel müügiperioodil

(mis, tulenevalt kostja tegevusest oli lühike) oli huvi kinnistute omandamise vastu suur ning enne,

kui hagejatele kuuluvatele kinnistutele seati kostja taotlusel hüpoteegid, õnnestus teha ka tehing

ühe kinnistuga (hagiavalduse lisa 7, 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 9).

Kostja märkis, et hageja poolt 31.10.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid ei tõenda hageja

võimalust tagatiseks olnud kinnistud võõrandada ja selliselt oma kohustus krediidiandja ees täita.

Kostja väidab, et Luminor Bank AS ei nõudnud hagejalt kogu laenu tagastamist ning seetõttu ei

oleks olnud kohtulike hüpoteekide mitteseadmise tagajärjeks laenulepingu lõpetamine vaid

laenulimiidi vähendamine.

Hageja nimetatud väitega ei nõustu, kuna juba hagi lisaks oleva arvelduslaenu lepingu nr

TAL15K743 muudatusleping 11nägi ette arvelduslaenu tagastamise tähtaja (31.08.2020) ja seda

muudeti üksnes seetõttu, et kostja taotluse alusel kohtu poolt seatud hüpoteegid muutsid hageja

vara mittelikviidseks. Sellest tulenes ka vajadus muuta korduvalt arvelduslaenu lepingut ning

sellega seotud kulu on otsene varaline kahju, mis tekkis hagi tagamise tagajärjel.

9. Lõppseisukohtades jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde.

Kostja poolt taotletud hagi tagamise abinõu rakendamise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Hageja

kahjunõue koosneb kolmest komponendist:

-

hageja krediidiandjale arvelduslaenu lepingu nr TAL15K/43 muudatuste sõlmimise eest

tasutud tasudest kokku summas 1 594 eurot;

-

hageja poolt V. E.lt saadud laenult summas 180 000 eurot tasutud intressist summas 18 000

eurot;

-

Hageja poolt hagi tagamise menetluses kantud menetluskuludest summas 2 930 eurot.

Hageja kahjunõue seoses krediidiandjaga sõlmitud lepingute muutmisel tasutud kuludega tuleneb

sellest, et kostja põhjendamatu hagejale kuulvate kinnistute kohtuliku ühishüpoteegiga

koormamise taotlus muutis hageja kinnisvara mittelikviidseks (seda on kinnitanud ka hageja

kreeditor). Kui hüpoteeke ei oleks seatud, oleks olnud hagejal võimalik kinnistud võõrandada

ning täita oma kohustused Luminor Bank AS-i ees kokku lepitud mahus kinnistute

võõrandamisest saadud vahendite arvel. Et hageja tegeles aktiivselt kinnistute võõrandamisega,

tõendavad kinnistute Kannikese põik 1, 2, 3, 4-1, Sauga vald, Pärnu maakond ja Veski tee 12,

Häädemeeste vald, Pärnu maakond müügikuulutused; Estonia Invest OÜ-ga jaanuaris 2020 ja

LVM Kinnisvara OÜ-ga märtsis 2020 sõlmitud maaklerilepingud. Hageja on tõendanud ka

asjaolu, et ostuhuvi kinnistute omandamise vastu oli suur, seda kinnitab nii aadressil Kannikese

põik 4 asuva kinnistu müük (vt hagi lisa 8, millest nähtub kinnistu müük märtsis 2020) kui

maakler R. L. kinnitus (vt 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 9).

Kostja põhjustatud olukord tõi kaasa vajaduse leida muid vahendeid arvelduslaenu lepingu nr

TAL15K/43 täitmiseks. Alternatiivsete lepingu täitmise vahendite leidmise vajaduse tõttu osutus

vajalikuks sõlmida arvelduslaenu lepingu nr TAL15K/43 muudatused 11-13 ja kanda sellega

seotud kulud summas 1 594 eurot. Seega on kirjeldatud kulu (kahju) tekkinud hagejale

ainuisikuliselt kostja tegevuse tõttu.

V. E.lt laenu võtmist, intressi tasumise kohustuse teket ja selle täitmist tõendavad 09.06.2021

sõlmitud müügileping arvelduslaenu lepingu TAL15K/43 muudatusleping nr 13 punktid 1, 3 ja 4

(vt hagiavalduse lisa 12) ja Seve Ehituse AS-i nõukogu liikme H. S. 12.07.2023 kinnitus. Laenu

tagasimakset tõendavad 31.10.2022 menetlusdokumendi lisaks olevad maksekorraldused.

Kostja näib hagejale ette heitvat, et hageja ei esitanud maksekorraldust, millelt nähtuks V. E.lt

laenuna võetud summa (müügilepingu alusel tasutud ostuhinna) ülekandmine Luminor Bank AS-

le. Makse teostas notar, mistõttu ei saa hageja maksekorraldust esitada. Ei ole eluliselt usutav, et

Luminor Bank AS annaks oma sisult täitmise kviitungile (VÕS § 95 lg 1) vastava kinnituse 180

000 euro tasumise kohta, kui tegelikku täitmist ei ole toimunud. Kostja vastuväide ei ole

põhjendatud.

Samuti leidis kostja, et hageja nõukogu liikme kinnitus, mis on tagantjärgi vormistatud, ei tõenda

hageja väidet, et laenusumma väljamaksena ja lepingu nõuetekohase täitmisena käsitles hageja

notari poolt tehtud ülekannet Luminor Bank AS-i arveldusarvele.

Hageja hinnangul ei ole ka see väide tõsiseltvõetav, kuna kostja ei ole selgitanud, miks ei saa

kostja poolt kahtluse alla seatud asjaolu tõendada isiku, kes oli hageja nõukogu liige tehingu

tegemise ajal, antud kinnitusega. Kostja arusaam, et hageja poolt esitatud nõukogu liikme kinnitus

ei ole kostja hinnangul kooskõlas hageja ja V. E. vahel sõlmitud laenulepinguga, ei tähenda, et

tegemist oleks kõlbmatu tõendiga. Pooltel on õigus laenulepingut igal ajal kokkuleppeliselt muuta

ja hageja poolt esitatud tõend (lisaks 09.06.2021 müügilepingule ja arvelduslaenu lepingu

TAL15K/43 muudatuslepingule nr 13) kokkulepet laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitud

laenulepingu muutmiseks ka kajastab.

Hageja tsiviilasjas nr 2-20-5691 kantud menetluskulude kui hagi tagamisega tekitatud kahju osas

leiab hageja, et kostja poolsed vastuväited ei väära hageja nõuet.

Käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 174 lg-s 11 kirjeldatud olukorraga, kuna määruskaebuste

rahuldamata jätmise tõttu jäid kulud hageja kanda ning menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaliseks oli seetõttu hageja. Hageja nõue on suunatud kostja vastu, kes ei olnud

tsiviilasjas nr 2-20-5691 kohustatud isikuks ning seega ei välista TsMS § 174 lg 11 hageja

kahjunõuet kostja vastu.

Kostja ei saa kahju hüvitamise kohustuse vältimiseks tugineda VÕS § 127 lg-tele 2 ja 3. Seda

põhjusel, et TsMS § 391 lg 1 sätestab selgelt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise

kohustuse ning kostja kui majandustegevuses tegutsev isik, mis oli teadlik hageja tegevusalast

poolte varasemate suhete tõttu ning Soome Vabariigis peetava vaidluse läbi, pidi ette nägema hagi

tagamisega, mis tõi kaasa hageja vara mittelikviidseks muutumise, kaasneva võimaliku tagajärje.

KOSTJA VASTUVÄITED

10. Kostja Realpro OY hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud Seve

Ehituse AS-i kanda.

Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust, et:

- 25. veebruaril 2014 esitas kostja Soome kohtusse hagi;

- 19. juunil 2018 mõistis Soome esimese astme kohus hagejalt välja 252 090 eurot;

- 20. aprillil 2020 tagas Eesti kohus Soomes esitatud ja rahuldatud hagi;

- 30. novembril 2021 jättis Soome teise astme kohus hagi rahuldamata;

- 31. märtsil 2022 jõustus hagi rahuldamata jättev otsus.

Ei saa olla vaidlust, et kostja taotles hagi tagamist ajal, kui:

- Soome esimese astme kohus oli hagi rahuldanud;

- Soome teise astme kohus ei olnud veel hagi rahuldamata jätnud.

Vaidlus on selle üle:

- kas hagejale on tekkinud kahju;

- kas kahju tekkimine on hagi tagamisega põhjuslikus seoses;

- kas kahju kuulub hageja nõutavas ulatuses hüvitamisele.

11. Kostja on seisukohal, et

11.1

Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist

- Hageja ei ole tõendanud intressikulu tekkimist

Hageja on esitanud laenulepingu, mille punkti 1.2 järgi „Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu

üle andma kolme pangapäeva jooksul. Laenu üleandmine toimub Laenu kandmisega Laenusaaja

poolt määratud arvelduskontole EE17170001700123714“; punkti 2.1 järgi „Laenusaaja kohustub

Laenu tagasi maksma hiljemalt 12.06.2022“; punkti 2.2 järgi „Laenusaaja tagastab Laenuandjale

Laenu Laenuandja arvelduskontole EE172200221008138627“; punkti 2.3 järgi „Laenusaaja

maksab Laenuandjale Laenu tagastamata osalt intressi 10 % aastas“.

Hageja arvestab „intressisummaks aastase perioodi (so perioodi 12.06.2021 kuni 12.06.2022) eest

tasumisele kuuluva intressi summas 18 000 eurot“.

Hageja ei ole tõendanud, et:

- laen oleks ka tegelikult hagejale välja makstud;

- laen maksti välja juba 12. juunil 2021 ja maksti tagasi alles 12. juunil 2022.

Kuna hageja ei ole seda tõendanud, siis puudub alus väita, et hagejal on tekkinud laenulepingust

tulenev kohustus tasuda ühe aasta eest hageja väidetud intressi. Võttes arvesse, et V. E. on hageja

juhatuse liige ja ainuaktsionär ning V. E. ja hageja vaheline laenuleping on allkirjastatud

omakäeliselt, ei saa välistada, et hageja ei ole V. E.lt tegelikult laenulepingu alusel laenu saanud

ning laenuleping on vormistatud tagantjärgi kostja vastu nõude esitamiseks.

Kui hageja ei ole V. E.lt laenulepingu alusel 12. juunil 2021 laenu saanud ja 12. juunil 2022 laenu

tagastanud, siis ei ole ka hagejal laenulepingus näidatud intressikulu tekkinud.

- Hageja ei ole tõendanud menetluskulu tekkimist

11.2

Hagi tagamise ja hageja väidetud kahju vahel puudub põhjuslik seos

- Hageja probleemid ei olnud tingitud hagi tagamisest

Hagejal tekkisid Luminor Bank AS-i ees võetud kohustuste täitmisega seotud probleemid ammu

enne seda, kui kohus otsustas tsiviilasja 2-20-5691 raames hageja kinnistutele kohtulikud

hüpoteegid seada.

- Hageja pole tõendanud, et kohtulike hüpoteekide puudumisel oleks kinnistud võõrandatud

Hageja väidab, et kui hageja kinnistutele poleks kohtulikke hüpoteeke seatud, siis hageja oleks

kinnistud maha müünud ning poleks pidanud Luminor Bank AS-iga sõlmitud lepingut pikendama,

V. E.lt laenu võtma ega tsiviilasjaga 2-20-5691 seotud menetluskulusid tasuma. Hageja väide on

tõendamata.

Hageja on esitanud 15. jaanuari 2020 e-kirja, millega hageja andis Luminor Bank AS-ile teada, et

„oleme alustanud Pärnu (Eeametsa ja Veski) majade müügiprotsessiga“. Seega, hageja alustas

kinnistute müügiga rohkem kui neli kuud enne kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmist.

Hageja ei ole tõendanud, et hagejal oli reaalne võimalus kinnistud maha müüa, kinnistute müügist

Luminor Bank AS-i limiidi (ehk 717 000 euro) ulatuses tulu saada ja selle tulu arvelt täies ulatuses

Luminor Bank AS-ile laen tagasi maksta (vt nt 3-2-1-60-09, p 14; 3-2-1-55-11) Põhjuslik seos

kohtulike hüpoteekide seadmise ja väidetava kahju vahel on tõendamata.

11.3

Hageja väidetud kahju ei kuulu hüvitamisele

Riigikohus on asunud seisukohale, mille järgi „ei tohi hagi tagamine tuua hagi tagamist taotleva

isiku jaoks kaasa liiga suuri riske juhul, kui kohus küll hagi tagab, kuid jätab hagi rahuldamata.

Juhul kui hagi rahuldamata jätmise korral tuleks TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel hüvitada kogu kahju,

mis on põhjuslikus seoses hagi tagamisega, riivaks see intensiivselt hagi tagamist taotleva isiku

õigust kaitsta oma õigusi kohtus. Hagi tagamist taotleval isikul võib olukorras, kus ta loodab hagi

rahuldamisele, olla mõistlik taotleda hagi tagamist, sest vaatamata hagi rahuldamisele võib

kohtuotsuse täitmine muutuda võimatuks või olla raskendatud. Kahju hüvitamise kohustuse

võimalus ei tohi hagi tagamist taotlevat isikut (praeguse menetluse kostjat) oma õiguste kaitseks

kohtusse pöördumisel ülemäära heidutada“ (vt Riigikohtu lahend 2-15-4981/106, p 14).

Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 391 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel tuleb arvesse võtta

seda, kas kostja teadis või pidi teadma, et hageja oli võtnud laenu ja soovis kinnistu võõrandada, et

see laen tagastada, või kas kostja pidi mõistlikult selle võimalusega arvestama. Samuti tuleb

hinnata, kas kostjale pidi olema ettenähtav hagejale tekkiva kahju suurus, sh nii laenuintressi määr

kui ka ajavahemik, mille jooksul kohtuliku hüpoteegi olemasolu takistas hagejal kinnistu

võõrandamist ja tekitas seeläbi kahju laenuintresside näol“ (vt Riigikohtu lahend 2-16-19282/35, p

13.3).

Kostja hinnangul ei kuulu VÕS § 127 lg 2 järgi kahju hüvitamisele olukorras, kus kostja on

palunud tagada mitte ainult kohtule esitatud, vaid ka juba lahendatud ja rahuldatud hagi.

Sellise kahju hüvitamiseks kohustamine riivaks hagi tagamist taotlenud isiku kohtuliku kaitse

õigust ülemäära intensiivselt.

Hageja kaebas hagi tagamise edasi, kuid hageja ei avaldanud ei 4. juuni 2020 ega 31. juuli 2020

määruskaebustes, et hagejal olid raskused Luminor Bank AS-i ees võetud kohustuste täitmisel

ning hagi tagamise jõusse jäämise korral tekib hagejal hagi alusena väidetud kahju. Vastupidi,

hageja taotles hagi tagamise tühistamist põhjusel, et „puuduvad tõendid, mis viitavad, et Seve ei

suuda enda laenukohustusi krediidiasutuste ees täita“ ja „Realpro ei ole esitanud ühtegi tõendit,

millest nähtub, et hagi tagamise avalduse esitamise ajal on Sevel probleeme nii laenu-kohustuste

kui ka muude kohustuste täitmisega“.

Kostja hinnangul ei kuulu VÕS § 127 lg 2 järgi kahju hüvitamisele olukorras, kus hageja esitas ise

väidetava kahju tekkimisega soetud asjaolude kohta vastupidiseid väiteid ning väidetava kahju

tekkimine ega suurus polnud kostja jaoks ettenähtav.

Lisaks ei kuulu VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitamisele teise tsiviilasja menetluskulude näol väidetavalt

tekkinud kahju.

TsMS § 174 lg 11 keelab menetluskulude kindlaksmääramise väliselt menetluskulude hüvitamise

nõuet esitada. Tsiviilajas 2-20-5691 tehtud 22. juuli 2020 ja 25. jaanuari 2021 kohtumäärustega

jäeti tsiviilaja 2-20-5691 menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitas hagi tagamise abinõusid

tühistavas määruses, et hageja taotlust tsiviilasja 2-20-5691 menetluskulude kostjalt

väljamõistmiseks ei olnud võimalik rahuldada, sest jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu

22.07.2020 ja Harju maakohtu 25.01.2021 määrustega on jäetud menetluskulud kostja (käesoleva

menetluse hageja) kanda“. VÕS § 127 lg 2 ja TsMS § 174 lg 11 järgi puudub hagejal õigus nõuda

kostjalt tsiviilasja 2-20-5691 menetluskulude hüvitamist.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

12. Seve väidab, et sõlmis 12.06.2021 oma juhatuse liikme ja ainuaktsionäri V. E.ga

laenulepingu, mille alusel andis V. E. Sevele laenu summas 180 000 eurot ning Seve tasus V. E.

intressi summas 18 000 eurot (mida Seve käsitleb oma kahjuna).

Sellise kahju tekkimine on tõendamata:

-

Seve ei ole tõendanud, et 09.06.2021 lepingu punktis 3.1 märgitud kohustus sai täidetud

(s.o Luminor Bank AS-ile tehti makse summas 180 000 eurot).

Isegi kui Seve tõendab makse tegemise, ei ole Seve väide kooskõlas Seve ja V. E. vahel

väidetavalt 12.06.2021 sõlmitud laenulepinguga, mis ei näinud ette sellisel viisil laenu

väljamaksmist. 12.06.2021 laenulepingu punkti 1.2 kohaselt pidi V. E. kandma laenu üle (s.t

tegema rahalise makse) konkreetsele (eelduslikult Seve) arvelduskontole.

Kui 12.06.2021 laenuleping ei näinud ette laenu väljamaksmist seeläbi, et makse tehakse Luminor

Bank AS-ile, puudub alus järeldada, et Luminor Bank AS-ile väidetavalt 09.06.2021 lepingu

alusel tehtud makse on seotud 12.06.2021 laenulepinguga.

-

12.06.2021 laenuleping sõlmiti väidetavalt Seve ja tema juhatuse liikme vahel.

Selliseks tehinguks on vaja nõukogu nõusolekut, nõusoleku puudumisel on tehing tühine (ÄS §

317 lg 8, ÄS § 307 lg 3). Seve ei ole tõendanud, et 12.06.2021 laenulepingu sõlmimiseks oli

olemas Seve nõukogu nõusolek. Kui see nõusolek puudus ja tehing on sel põhjusel tühine, puudus

V. E.l ka alus nõuda selle tühise tehingu alusel intressi tasumist, nõuda saanuks üksnes laenu

põhiosa tagastamist (TsÜS § 84 lg 1, VÕS § 1032 lg 1). Intressi ei saaks sellisel juhul käsitleda

Seve kahjuna, sest selle tasumiseks Sevel kohustus puudus.

-

Välistada ei saa, et 12.06.2021 laenuleping sõlmiti tagantjärgi Realpro vastu nõude

esitamiseks. Seda kinnitab Seve 2021. aasta majandusaasta aruanne. Kui V. E. oleks andnud

Sevele 2021. aastal laenu summas 180 000 eurot, mille tagastamise tähtaeg oli 12.06.2022 (nagu

on märgitud laenulepingus), oleks see laenukohustus pidanud kajastuma Seve 2021. aasta

majandusaasta aruandes lühiajalise laenukohustusena. Kohustused, mille maksetähtaeg on 12 kuu

jooksul alates aruandekuupäevast, kajastatakse lühiajaliste (laenu)kohustustena. Seve 2021. aasta

aruande lisas 7 „Laenukohustused“ on märgitud, et Sevel olid 31.12.2021 seisuga järgmised

lühiajalised laenukohustused: arvelduskrediit summas 183 223 eurot ning identifitseerimata

eraisiku ees summas 8500 eurot, mõlemad tähtajaga 2021. aastal (vt lisa 1, aruande lk 14).

Aruande kohaselt ei võtnud Seve seega 2021. aastal V. E.lt laenu summas 180 000 eurot

tagasimaksmise tähtajaga 2022. aastal. Seve esitatud laenulepingu dokument4 võib seega

kajastada näilikku tehingut, mille tagajärjeks on väidetava laenusuhte tühisus (TsÜS § 89).

Kui laenulepingu dokumendi (tagantjärgi) vormistamise eesmärgiks oli käesolev kohtuvaidlus, s.o

Sevele väidetava kahju tekitamine (mille hüvitamist Realpro’lt nõuda), on alternatiivselt tegemist

heade kommetega vastuolus oleva tehinguga, mille tagajärjeks on samuti väidetava laenusuhte

tühisus (TsÜS § 86).

13. Seve ei ole tõendanud põhjuslikku seost hagi tagamise ja väidetava kahju vahel.

- Seve on esitanud tõenditena Luminor Bank AS-i e-kirjad Sevele, kuid ei ole esitanud Seve

vastuseid nendele e-kirjadele. Realpro hinnangul seab see esitatud e-kirjade usaldusväärsuse

kahtluse alla - muu hulgas seetõttu, et Luminor Bank AS küsib mitmes e-kirjas Sevelt infot Seve

plaanide kohta seoses kinnistute müügiga (neid vastuseid ei ole Seve kohtule esitanud).

- See, et probleemid olid pikaajalised, kuid Seve varem kinnistuid nende probleemide

lahendamiseks ei müünud, kinnitab, et Sevel kas puudus soov kinnistuid müüa ja/või kinnistute

suhtes puudus ostuhuvi.

Mõlemal juhul oleks põhjuslik seos hagi tagamise ja Sevel väidetavalt tekkinud kahju vahel

välistatud.

- Seve reaalset võimalust kinnistud maha müüa, kinnistute müügist laenulimiidi (717 000 euro)

ulatuses tulu saada ja selle tulu arvel täies ulatuses laenu tagasi maksta, ei tõenda kinnistute

müügikuulutused (see, et müügikuulutustel olid märgitud sellised hinnad, ei tähenda, et sellise

hinnaga oleks ka õnnestunud kinnistud maha müüa), LVM Kinnisvara OÜ-ga sõlmitud

maaklerteenuste lepingud ega Estonia Invest OÜ maakleri R. L. kinnitus selle kohta, et huvi

kõnealuste „kinnistute vastu oli suur ja õnnestus kiirelt leida ostuhuvilisi“ - maaklerteenuste

lepingute sõlmimine ei tõenda, kas ja millise hinnaga oleks Seve saanud kinnistud maha müüa. R.

L. väide, nagu oleks kinnistute vastu olnud suur ostuhuvi, ei saa aga tõele vastata, arvestades, et R.

L. kinnituse kohaselt sõlmiti maakleriga kinnistute võõrandamiseks leping 2020. aasta jaanuaris.

Kohus seadis kinnistutele hüpoteegid 2020. aasta aprilli lõpus (20.04.2020). Kui ostuhuvi oleks

olnud suur, oleks kinnistud selle kolme kuu jooksul, mis jäi müüki panemise ja kohtulike

hüpoteekide seadmise vahele, maha müüdud.

- Seve esitatud Luminor Bank AS-i e-kirjadest ei nähtu, et pank oleks nõudnud kogu laenu

tagastamist. Kohtulike hüpoteekide mitteseadmise tagajärjeks ei oleks seega olnud laenulepingu

lõpetamine Seve ja Luminor Bank AS-i vahel, vaid laenulimiiti oleks võib-olla üksnes

vähendatud, kui näiteks üks kinnistu oleks maha müüdud. Laenulimiidi vähendamisel (kinnistu

müügi korral) oleks tulnud iga kord aga sõlmida pangaga ka vastav lepingu muudatus, sh kanda

sellega seoses lepingu muutmise tasu. Et Seve ja panga vahelistes suhetes oli tavapärane sõlmida

pidevalt lepingu muudatusi, kinnitab Seve ise oma hagiavalduses ning ka Luminor Bank AS-i

esindaja oma 13.01.2020 e-kirjas (vt „Iga müügitehinguga vähendame sellest laekuva summa

ulatuses limiiti“).1 Samuti kinnitab seda Seve ja Luminor Bank AS-i vahel sõlmitud

muudatusleping nr 10, mis sõlmiti justnimelt seetõttu, et üks kinnistu müüdi maha. Lepingu

muudatused ei olnud seega tingitud sellest, et kohtulike hüpoteekide tõttu tuli väidetavalt laenu

tähtaega pikendada.

14. Seve kahjunõuet välistavad muud asjaolud:

-

Kahju tekkimine ei olnud Realprole ettenähtav

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-19282 tehtud lahendis selgitanud, et TsMS § 391 alusel esitatud

kahjunõude puhul tuleb muu hulgas hinnata, kas kostja teadis asjaoludest, millega seoses

kahjunõue on esitatud, sh näiteks, kas kostja teadis (või pidi teadma), et hageja oli võtnud laenu

ja soovis hagi tagamisega hõlmatud kinnistu võõrandada, et see laen tagastada.

Realpro ei teadnud, et Sevel on pangalt võetud laenu teenindamiseks vaja täiendavaid rahalisi

vahendeid, sh vaja kinnistuid müüa ja/või võtta laenu kolmandalt isikult.

TsMS § 391 alusel esitatud kahjunõudega nõutav kahju saab ettenähtav olla üksnes juhul, kui juba

hagi tagamise menetluses on toodud esile konkreetsed faktid (koos tõenditega) sellise kahju

võimalikku tekkimise kohta.

Seve esitas sellised väited pärast seda, kui maakohus oli hagi taganud. Lisaks, Seve enda käsitluse

kohaselt tekkis Sevel vajadus kinnistud võõrandada juba 2019. aasta sügisel. Kui vastaks tõele

väide, et kinnistuid oli vaja panga ees olevate kohustuste katteks müüa, oli see teadmine Sevel

järelikult olemas ning Seve oleks saanud seda hagi tagamise menetluses (sh

määruskaebemenetluses) avaldada – mida Seve ei teinud.

-

Hagi tagamise menetluses tekkinud menetluskulu ei ole kahju, mille hüvitamist saaks Seve

nõuda. Realpro ei nõustu Seve tõlgendusega TsMS § 174 lõikele 11 ja TsMS §-le 391 ning

väitega, nagu võimaldaksid viidatud sätted kahjunõude raames nõuda ka hagi tagamise menetluses

tekkinud menetluskulude hüvitamist. Tsiviilasjas nr 2-20-5691 22.07.2020 ja 25.01.2021 tehtud

(jõustunud) kohtumäärustega otsustas kohus, et hagi tagamise menetluses kantud menetluskulud

jäävad Seve kanda. See küsimus on seega poolte vahel lahendatud ning Seve ei saa hakata neid

kohtu otsustusi „tagasi pöörama“, nõudes nüüd oma menetluskulude hüvitamist kahjunõude

raames, kuigi jõustunud kohtulahendite kohaselt peab Seve oma vastavad kulud ise kandma. Sevel

oli võimalus vaidlustada tsiviilasjas nr 2-20-5691 menetluskulude jaotust ettenägevad

kohtumäärused muu hulgas argumendil, et menetluskulude jaotus tuleks otsustada pärast seda, kui

selgub põhivaidluse (Soome kohtumenetluse) tulemus. Kui Seve oleks sellisel argumendil

menetluskulude jaotamise vaidlustanud ning kohus oleks sellega nõustunud, ei oleks sellist

väidetavat kahju Sevel tekkinud, kuna menetluskulud oleks sellisel juhul eelduslikult jäetud

Realpro kanda (tulenevalt põhimenetluse ehk Soome kohtumenetluse tulemusest).

15. Seve on esitanud Luminor Bank AS-i töötaja e-kirja, kus töötaja on märkinud, et „Saan

käesolevaga kinnitada, et 09.06.2021 sõlmitud notariaalse lepingu (E. U. Notariaalakt nr 1159)

alusel kanti Luminor Bank AS le kokku 180tEUR/.../“. Seve poolt esitatud, käesoleva vaidluse

jaoks vormistatud e-kiri ei tõenda makse tegemist. Makse tegemist tõendaksid maksekorraldused –

mille Seve on jätnud teadlikult esitamata.

Seve ja V. E. vahelise väidetava laenulepingu tingimustest nähtub, et 09.06.2021 lepingu alusel

Luminor Bank AS-ile tehtud makse (kui selline makse tehti) ei seondunud Seve ja V. E. vahelise

laenulepinguga ja ei olnud tehtud selle laenulepingu alusel. Laenuleping nägi ette, et laenusumma

tuleb kanda Seve arvelduskontole. Seve väidab, et laenusumma väljamaksmine ei järginud küll

laenulepingu tingimusi, kuid et Seve käsitles 09.06.2021 lepingu alusel Luminor Bank AS-ile

tehtud makset laenulepingu täitmisena V. E. poolt.4 Seve on esitanud oma nõukogu liikme

kinnituse selle kohta, et „12.06.2021 sõlmitud laenuleping loeti nõuetekohaselt täidetuks

09.06.2021 sõlmitud ja V. E.le isiklikult kuulunud maja aadressiga Pappsaare põik 5, (Audru)

Pärnu müügilepingu punkti 4.4.2. ja 4.5. alusel raha laekumisega Luminor Pank AS-i kontole“.

Seve poolt esitatud, käesoleva vaidluse jaoks tagantjärgi vormistatud Seve nõukogu liikme

kinnitus ei tõenda Seve väidet. Laenuleping, millele tugineb Seve nõue, nägi ette, kuidas laen

tuleb välja maksta, ning Seve nõukogu liikme väide ei ole sellega kooskõlas.

Seve ja V. E. vaheline väidetav laenuleping sõlmiti tagantjärgi käesoleva kohtuvaidluse jaoks,

mida kinnitab Seve 2021. aastamajandusaasta aruanne, mis ei kajasta sellist lühiajalist

laenukohustust. Seve väidab, et kõnealust laenukohustust kajastati aruandes pikaajaliste

laenukohustuste real, sest laen anti 1 päev pikemaks perioodiks kui 12 kuud.

Seve väide on ebaõige:

- lühiajalise (ning mitte pikaajalise) laenukohustusena tuleb käsitleda laenukohustust, mille

maksetähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast. Eristamise kriteeriumiks ei ole seega

laenutähtaja pikkus, vaid see, kas laen muutub sissenõutavaks 12 kuu jooksul aruandekuupäevast.

Väidetava laenulepingu kohaselt oli laenu tagasimaksmise tähtaeg 12.06.2022. 2021. aasta

majandusaasta aruande aruandekuupäev on 31.12.2021. Väidetava laenulepingu kohaselt muutus

laen seega sissenõutavaks 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, mistõttu pidi laen (kui see oleks

eksisteerinud) olema aruandes ka kajastatud lühiajalise laenukohustusena. Aruanne ei kajasta

sellist lühiajalist laenukohustust.

- erinevalt Seve väitest ei saa kõnealune väidetav laenukohustus olla kajastatud ka aruande

pikaajaliste laenukohustuste real. Aruande kohaselt olid Sevel 31.12.2021 seisuga eraisiku ees

pikaajalised laenukohustused, mille kõigi lõpptähtaeg oli 2024. aastal. Väidetava laenulepingu

kohaselt oli Seve ja V. E. vahelise laenu lõpptähtaeg 2022. aastal, s.o ka aruande pikaajaliste

laenude rida ei saanud seda laenukohustust kajastada.

Realpro jääb oma seisukoha juurde, et hagi tagamine ei põhjustanud Sevele mingit kahju ning et

Seve püüab kohtule üksnes vastupidist (ebaõiget) muljet jätta. Seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et

usaldusväärsete tõendite (maksekorraldused, Seve raamatupidamise dokumendid jms) asemel on

Seve ka oma 13.11.2023 menetlusdokumendi lisadena esitanud käesoleva kohtuvaidluse jaoks

tagantjärgi vormistatud seotud isikute „kinnitusi“ ja „selgitusi“.

II REALPRO OY VASTUHAGI

16. Realpro vastuhagi tugineb alljärgnevatele faktilistele asjaoludele:

- Hagi tagamise menetluses, mis tingis käesoleva vaidluse, s.t tsiviilasjas nr 2-20-5691, tegi

Harju Maakohus 25.01.2021 määruse, millega jättis (hagi tagamise menetluses tekkinud)

menetluskulud Seve kanda ning mõistis Sevelt Realpro kasuks välja 2668 eurot ning lisanduva

viivise.

- Seve ei täitnud maakohtu 25.01.2021 määrust (pärast selle jõustumist) vabatahtlikult, mistõttu

esitas Realpro 24.11.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse (vt Realpro täitmisavaldus lisas 3).

Tallinna kohtutäitur E. V. algatas Seve suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/7747.

- Nagu Seve ja Realpro on oma menetlusdokumentides selgitanud, oli poolte vahel kohtuvaidlus

(ka) Soome kohtus. 30.11.2021 otsusega jättis Soome kohus Realpro hagi Seve vastu rahuldamata

ning mõistis Realpro’lt Seve kasuks välja menetluskulud summas 49 073,08 eurot ning lisanduva

viivise.

- 23.02.2022 tasus Realpro Sevele Soome kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude hüvitise

koos lisanduva viivisega kogusummas 49 798,35 eurot (vt maksetõend lisas 4).

- 20.12.2021 esitas Seve täiteasjas nr 022/2021/7747 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi,

väites, et täitemenetlus on lubamatu, sest Seve tasaarvestab hagiavalduse esitamisega

täitemenetluses oleva Realpro nõude Seve vastu (mis tuleneb maakohtu 25.01.2021 määrusest),

oma nõudega Realpro vastu, mis tuleneb Soome kohtu 30.11.2021 otsusest (vt Seve hagiavaldus

lisas 5). Seve sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetleti tsiviilasjas nr 2-21-19877.

Nagu Seve oma hagiavalduses selgitas, siis: „Harju Maakohtu määrusega 25.01.2021 on Hagejalt

välja mõistetud kokku 2668 eurot, millele on seisuga 25.11.2021 lisandunud viivis summas 15.53

eurot. Seisuga 27.12.2021 moodustab viivis summa 34.16. Seega on hageja võlgnevus kostja ees

seisuga 27.12.2021 (s.o vabatahtliku täitmise tähtaja lõppemine) põhivõlgnevuse ja viiviste eest

ühtekokku 2702.22 eurot. Käesoleva hagi esitamisega tasaarvestab hageja tema vastu

täitemenetluses esitatud nõude summas 2702.22 eurot enda nõudega kostja vastu, mis on tekkinud

30.11.2021 Helsingi Ringkonnakohtu otsuse alusel /.../ Hageja loeb tasaarvestuse tulemusena

lõppenuks nõuded põhivõlgnevuse ja lisanduva viivise ulatuses hagi esitamise aja seisuga summas

2702.22 eurot“ (vt hagiavalduse p-d 2.5-2.7 lisas 5).

Realpro vaidles Seve hagile vastu, tuginedes muu hulgas asjaolule, et Soome kohtu 30.11.2021

otsus sai Realpro poolt tervikuna täidetud, mistõttu Sevel puudub nõue, mida.

- 06.06.2023 jõustus tsiviilasjas nr 2-21-19877 Tallinna Ringkonnakohtu otsus, milles

ringkonnakohus leidis, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2021/7747 oli lubamatu, sest Seve on

kehtivalt nõude tasaarvestanud (vt ringkonnakohtu otsus lisas 6).

- Tsiviilasjas nr 2-21-19877 tehtud jõustunud kohtuotsuse tagajärjel tekkis seega olukord, kus

Realpro tasus Sevele täies ulatuses Soome kohtu 30.11.2021 otsusega Realprolt Seve kasuks

väljamõistetud menetluskulude hüvitise (ja lisanduva viivise), kuid hiljem selgus, et Realpro oleks

pidanud Soome kohtuotsuse alusel tasuma Seve’le 2702,22 euro võrra väiksema summa, sest

selles nõudesummas oli Seve teinud (kohtu hinnangul) kehtiva tasaarvestusavalduse.

17. VÕS § § 1028 lõige 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seve sai Realpro’lt

2702,22 eurot (23.02.2022 tehtud 49 798,35 euro suuruse makse sees). Realpro tegi selle

soorituse, täitmaks Soome kohtu 30.11.2022 otsust. Sellise summa tasumiseks Realpro’l kohustust

ei olnud, sest Seve tegi selle summa osas tasaarvestusavalduse, mille kohus luges tsiviilasjas nr 2-

21-19877 tehtud kohtuotsusega kehtivaks. Realprol on järelikult VÕS § 1028 lõike 1 alusel õigus

nõuda Sevelt 2702,22 euro tagastamist/tasumist.

Seve on tunnistanud Realpro õigust nõuda raha tagastamist, kuid keeldunud makse tegemisest

tulenevalt käesolevas asjas esitatud nõuetest. Tsiviilasjas nr 2-21-19877 (Seve hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks) tunnistas Seve, et Realprol on seoses tasaarvestusega õigus nõuda

Seve’lt 2702,22 euro tagastamist. Viidatud tsiviilasjas 25.11.2022 esitatud menetlusdokumendis

selgitas Seve, et „seega on kostja, täites oma kohustust, tasunud hagejale enam 2 702,22 eurot ning

kostjal oleks õigus nõuda enamtasutud summa kui hagejale alusetult üle antu tagastamist“. Seve ei

ole kõnealust summat Realprole tagastanud, tuginedes käesolevas tsiviilasjas Realpro vastu

esitatud nõudele ning tehes sellega seoses oma 25.11.2022 menetlusdokumendis ka

tasaarvestusavalduse, vt „Käesolevaga tasaarvestab Seve Ehituse AS oma nõude Realpro Oy vastu

summas 22 524 eurot Realpro Oy nõudega Seve Ehituse AS vastu summas 2 702,22 eurot ning

loeb nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks“. Realpro vaidlustab selle tasaarvestuse, sest käesolevas

tsiviilasjas Realpro vastu esitatud nõue on alusetu, mistõttu ei saanud Seve seda ka Realpro

nõudega (summas 2702,22 eurot) tasaarvestada.

Kui kohus leiab, et Seve poolt käesolevas tsiviilasjas Realpro vastu esitatud nõue on kasvõi mingis

ulatuses põhjendatud, tuleb Realpro nõuet ja seonduvat Seve 25.11.2022 tasaarvestusavaldust asja

lahendamisel arvesse võtta ja selle võrra vähendada Realprolt Seve kasuks välja mõistetavat

summat.

Kui kohus leiab, et Seve poolt käesolevas tsiviilasjas Realpro vastu esitatud nõue on tervikuna

põhjendamatu, on Seve 25.11.2022 tasaarvestusavaldus õiguslikult tagajärjetu ning Realpro nõue

Seve vastu ei saanud selle tasaarvestusavalduse tagajärjel lõppeda. Sellisel juhul tuleb Sevelt

mõista Realpro kasuks välja 2702,22 eurot.

Realpro nõuab Sevelt ka viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva vastuhagi esitamisest. Realpro palub mõista viivis välja selliselt, et kohus mõistab selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Realpro palub:

- Mõista Seve Ehituse AS-ilt Realpro OY kasuks välja 2702,22 eurot.

- Mõista Seve Ehituse AS-ilt Realpro OY kasuks välja viivis põhinõudelt alates vastuhagi

esitamisest (07.06.2023) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

tasumiseni.

Jätta menetluskulud Seve Ehituse AS-i kanda.

SEVE EHITUSE AS-i VASTUVÄITED VASTUHAGILE

18. Seve Ehituse AS vastuhagi ei tunnista.

VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas

ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema

nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku

lõpuni, mille eest intressi maksti.

VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult

või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

25.11.2022 tehtud tasaarvestusavaldusega (esitatud tsiviilasjas nr 2-21-19877 esitatud

menetlusdokumendi punktis 2.8, vt lisa 1) tasaarvestas Seve Ehituse AS oma nõude Realpro Oy

vastu summas 22 524 eurot Realpro Oy nõudega Seve Ehituse AS vastu summas 2 702,22 eurot

ning luges nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks. E-toimikust nähtuvalt on menetlusdokument

kostja eelnevale lepingulisele esindajale kätte toimetatud 25.11.2022 kell 15.18. Seega lõppes

Realpro nõue summas 2 702,22 eurot VÕS § 197 lg 2 kohaselt 25.11.2022 ning kostjal puudub

nõue, mida hageja vastu esitada.

Kuna kostja nõue hageja vastu lõppes tasaarvestuse kostja esindajale kättetoimetamisega, puudub

õiguslik alus hagejalt kostja kasuks viivise väljamõistmiseks.

Eeltoodust tulenevalt palub Seve Ehituse AS jätta esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata ja

menetluskulud Realpro kanda.

Tulenevalt asjaolust, et Realpro on tasunud Seve Ehituse AS-le 2 702,22 eurot enam, kui ta oleks

pidanud pärast tsiviilasjas nr 2-21-19877 tehtud tasaarvestust tasuma, ent selle summa on hageja

tasaarvestanud hagejal kostja vastu hagi tagamisega tekitatud kahjunõudega, vähendab hageja oma

nõuet kostja vastu summas 2 702,22 eurot ning esitab oma korrigeeritud nõude.

Seve korrigeeritud /täpsustatud nõue:

-

välja mõista Realpro OY-lt Seve Ehituse AS kasuks tsiviilasjas nr 2-20-5691 hagi

tagamisega põhjustatud kahju hüvitis summas 19 821,78 eurot;

-

jätta Realpro OY poolt tsiviilasjas nr 2-20-5691 makstud tagatis summas 17 500 eurot

Realpro Oyle tagastamata;

-

asendada Realpro OY nõusolek Seve Ehitus AS-i ees oleva kohustuse täitmiseks Realpro

OY poolt tsiviilasjas nr 2-20-5691 tasutud hagi tagamise tagatise arvelt kohtuotsusega ning täita

Realpro OY kohtuotsusega kindlaks määratav kohustus Seve Ehituse AS-i ees Realpro OY poolt

tsiviilasjas nr 2-20-5691 tasutud hagi tagamise tagatise arvelt;

-

kohustada Realpro OY-d tasuma Seve Ehituse AS-le see osa kohtu poolt välja mõistetavast

hüvitisest, mida ei ole võimalik täita Realpro OY poolt tsiviilasjas nr 2-20-5691 tasutud hagi

tagamise tagatise arvelt;

-

jätta kõik menetluskulud Realpro OY kanda;

-

märkida menetluskulusid kindlaksmääravas lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et Seve Ehituse AS-i hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt,

Realpro OY vastuhagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

21. Seve Ehituse AS on esitanud Realpro OY vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise

nõude TsMS § 391 lg 1 alusel.

31.03.2022 jõustus Helsingi apellatsioonikohtu otsus (dtl 145-181), millega jäeti Realpro hagi,

mille tagamiseks olid seatud hüpoteegid hagejale kuuluvatele kinnisasjadele (vt Harju Maakohtu

20.04.2020.a. määrus tsiviilasjas nr 2-20-5691), rahuldamata.

TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele

poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud

hagi rahuldamata.

Hageja esitatud kahjunõue koosneb kolmest komponendist:

-

Luminor Bank AS-le (Seve krediidiandjale) arvelduslaenu lepingu nr TAL15K/43

muudatuslepingute nr 11-13 sõlmimise eest tasutud lepingutasudest kokku summas 1 594 eurot

(vt hagiavalduse lisa 10 p 6, hagiavalduse lisa 12 p 7 ja hagiavalduse lisa 14 p 6);

-

Seve ja V. E. vahel sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenult (180 000 eurot) tasutud

intressist summas 18 000 eurot (vt hagi lisa 15 ja hageja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 3);

-

hagi tagamise menetluses (tsiviilasi 2-20-5691) Seve kantud menetluskuludest summas 2

930 eurot.

Hageja on seisukohal, et kui hagi oleks jäetud kostja avalduse alusel tagamata, ei oleks hageja

pidanud lepinguliste kohustuste täitmiseks võtma täiendavalt laenu, tasuma selle eest intressi ning

lepingutasu ega pidanud kandma menetluskulusid.

Realpro OY on seisukohal, et

- hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist

- hagi tagamise ja hageja väidetava kahju vagel puudub põhjuslik seos

- hageja väidetav kahju ei kuulu hüvitamisele

Kostja on seisukohal, et VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele:

-

kostja on palunud tagada mitte ainult kohtule esitatud, vaid ka juba lahendatud ja

rahuldatud hagi;

-

kahju ei olnud Realprole ettenähtav;

-

TsMS § 174 p 11 keelab menetluskulude kindlaksmääramise väliselt menetluskulude

hüvitamise nõuet esitada (tsiviilasjas nr 2-20-5691 22.07.2020 ja 25.01.2021.a. tehtud

kohtumäärustega jäeti menetluskulud Seve kanda).

22. Pooled ei vaidle selle üle, et

- 25. veebruaril 2014 esitas kostja Soome kohtusse hagi;

- 19. juunil 2018 mõistis Soome esimese astme kohus hagejalt välja 252 090 eurot (dtl 90-142);

- 20. aprillil 2020 tagas Eesti kohus Soomes esitatud ja rahuldatud hagi (dtl 10-15);

- 30. novembril 2021 jättis Soome teise astme kohus hagi rahuldamata (dtl 145-182), otsus jõustus

31.03.2022;

- tsiviilasjas nr 2-20-5691 jäid 25.01.2021.a. määrusega menetlusulud Seve kanda ja kohus mõistis

Sevelt Realpro kasuks menetluskulu 2668 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud

määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni

- 06.05.2022.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5691 tühistas kohus 20.04.2021.a. määrusega seatud

hagi tagamise abinõud (määrus jõustus 25.05.2022)

Vaidlus on selle üle:

- kas hagejale on tekkinud kahju;

- kas kahju tekkimine on hagi tagamisega põhjuslikus seoses;

- kas kahju kuulub hageja nõutavas ulatuses hüvitamisele.

23. TsMS § 391 lg 1 näeb ette hagi tagamist taotlenud poole kohustuse hüvitada teisele poolele

hagi tagamisega tekitatud kahju kui on täidetud lg 1 p-des 1-3 sätestatud üks alternatiivsetest

eeldustest. TsMS § 391 lg 1 ette nähtud nõude aluse näol on tegemist lepinguvälise kahju

hüvitamise erikoosseisuga.

Käesoleval juhul on kahju hüvitamise nõude aluseks TsMS § 391 lg 1 p 1, mille kohaselt tekib

hagejal kohustus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitada juhul kui jõustub kohtulahend, millega

jäetakse tagatud hagi rahuldamata.

Helsingi apellatsioonikohtu otsus, millega jäeti Realpro esitatud hagi rahuldamata, jõustus

31.03.2022, seega tekkis Realprol kohustus hüvitada Sevele hagi tagamisega tekitatud kahju.

Realprol tuli kanda riski, et tema taotlusel Sevele hagi tagamisega piirangute seadmine või

kohustuste panemine enne lõpliku kohtulahendi jõustumist võib osutuda õigustamatuks. Hagi

rahuldamata jätmise kaudu realiseerus Realpro riisiko.

Realpro ei saa vastutusest vabaneda põhjusel, et kohus pidas hagi tagamist põhjendatuks, samuti ei

sõltu vastutus sellest, kas hagi tagamisest puudutatud isik (Seve) püüdis seda määruskaebuse

korras vaidlustada ning kas vaidlustamine oli edukas (vt TsMS kommenteeritud väljaanne, § 391

kommentaar lk 704)

Hüvitamisele kuulub kahju, mis on hagi tagamise taotluse esitamisega põhjusliku seoses ega oleks

puudutatud isikul hagi tagamiseta tekkinud (VÕS § 127 lg 4 p 1) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-49-08 p 15).

TsMS § 391 lg 1 p 1 järgse nõude puhul tuleb hagejal tõendada, et hagi oli tagatud ning esineb

vähemalt üks § 391 lg 1 p 1-3 toodud alternatiivne objektiivne nõude esitamise eeldus. Samuti

peab hageja tõendama kahju tekkimise ja põhjusliku seose hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel.

Hageja ei pea eraldi tõendama teo õigusvastasust, kuivõrd § 391 lg1 p 1-3 asjaolud on käsitletavad

õigusvastasuse eeldustena (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08 p 13).

Hüvitamisele kuuluva kahju ulatus ja sisu määratakse kindlaks kahju hüvitamise üldsätete alusel..

Kahju hüvitamise eesmärk on saavutada olukord, mis oleks võimalikult lähedane hüpoteetilisele

olukorrale, kui hagi ei oleks tagatud. Tegemist on nn negatiivse kahju hüvitamisega (samas 3-2-1-

49-08 p 13).

VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu

ning lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud

kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista viimase taotluse alusel hagi põhjendamatu tagamisega tekitatud

varaline kahju kokku 22 524 eurot mille hageja palub kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista.

24. Hageja nõuab Luminor Bank AS-ga sõlmitud arvelduskrediidi lepingu TLS15K/43

muudatuslepingute nr 11-13 (dtl 33-38) sõlmimisel tasutud 1594 euro hüvitamist.

Hageja leiab, et põhjendamatu hagejale kuulvate kinnistute kohtuliku ühishüpoteegiga

koormamine muutis hageja kinnisvara mittelikviidseks. Kui hüpoteeke ei oleks seatud, oleks

olnud hagejal võimalik kinnistud võõrandada ning täita oma kohustused Luminor Bank AS-i ees

kokku lepitud mahus kinnistute võõrandamisest saadud vahendite arvel

24.1 Hageja on /oli kinnisvara arendav ettevõte ning laenukohustusi täideti hagejale kuuluva

kinnisvara müügi arvelt – arendatud kinnisvara müüdi ning saadudu vahendite arvel vähendati

laenu.

Kinnistutele, millele seati Realpro OY kasuks hüpoteegid (teise järjekoha hüpoteegid), olid 1.

järjekoha hüpoteegid seatud Luminor Bank AS-i kasuks tagamaks kohustusi laenuandja ees.

Kohus möönab, et kinnistutele hüpoteekide seadmine on võlgnikku kõige vähem koormav hagi

tagamise abinõu, kuid olukorras, kus kinnistutele oli seatud 1. järjekoha hüpoteegid Luminor Bank

AS kasuks laenukohustuse tagatisena, muutus tagatisvara hagi tagamisega panga jaoks

mittelikviidseks. Arvestades, et Realpro nõude tagamiseks seati hageja kinnistutele teise järjekoha

hüpoteegid, ei taganud need mitte niivõrd Realpro hagi, kuivõrd koormasid/piirasid hageja

majandustegevust ning võimalust tagatisvara realiseerida olemasolevate laenukohustuste katteks.

Eeltoodut kinnitab Luminor Bank AS e-kirjad hagejale (dtl 31-32, 39-40).

24.2 Asjaolu, et hagejal võisid teatud raskused kohustuste täitmisel olla varem (2019. aastast) ei

tähenda kohtu hinnangul seda, et hagi tagamine (kinnistutele hüpoteegi seadmine) ei saanud

hagejale kahju tekitada. Ilmselgelt puudus pärast hüpoteekide seadmist hagejal senine võimalus

laenukohustuste täitmiseks hüpoteegiga tagatud kinnistute realiseerimise arvel ning tuli leida muid

finantseerimisvõimalusi/tagatisi sh kanda täiendavat kulu.

Eeltoodut kinnitavad hageja ja Luminor Bank AS vahel sõlmitud lepingumuudatused nr 11-13 (dtl

33-38)

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud et oleks hagi tagamata

jätmise korral kinnistud müünud (müümiseks oli eelnevalt aega ca kolm kuud). Kostja seisukoht,

et kuivõrd kolme kuuga kinnistuid ei müüdud, oli tegemist kas Seve soovimatusega kinnistuid

võõrandada või ostjate huvipuudusega, on oletuslik.

15.01.2020.a on hageja seaduslik esindaja saatnud kinnituse, et Seve on alustanud Eametsa ja

Veski majade müügiga (dtl 25). Hageja on esitanud kinnistute (Kannikese põik 1, 2, 3, 4-1 Sauga

vallas Pärnumaal ja Veski tee 12 Häädemeeste vallas Pärnumaal) müügikuulutused ja Estonia

Invest OÜ-ga jaanuaris 2020 ja LVM Kinnisvara OÜ-ga märtsis 2020 sõlmitud maaklerilepingud

(dtl 283, 287, 292, 296, 302, 307, 309-312), mis kinnitavad, et hageja tegeles kinnistute

võõrandamisega.

Ilmselgelt ei olnud pärast 20.04.2020 (hagi tagamist) kinnisvara müük enam võimalik.

Kannikese põik 4-2 kinnistu ka müüdi (märtsis 2020) vt maakler R. L. kinnitus (vt 31.10.2022

menetlusdokumendi lisa 9).

Kohus nõustub, et kolme kuu pikkune periood ei ole objektiivne kriteerium, mille jooksul

kinnistute müük kinnitaks suurt ostuhuvi või vastupidi müümata jäämine ostuhuvi puudumist.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et kuivõrd hageja on esitanud e-kirjavahetusest

Luminor Bank AS-iga vaid Luminor poolsed kirjad (dtl 16-27), kuid jätnud esitamata Seve

poolsed vastused, on esitatud tõendid ebausaldusväärsed.

Luminor Bank AS-i 25.08.2020 saadetud e-kirjast (dtl 39) tuleneb üheselt, et panga jaoks

„…..seoses Soome kohtuasja ja tagatistel olevatel 2. koha hüpoteekidega on teie risk kasvanud ja

samas mahus limiiti me pakkuda ei saa. Samas ei suuda te enda kinnitusel limiiti hetkel rohkem

tagasi maksta, seega pakume igakuist tagasimakset…“

Realpro hinnangul seab esitatud e-kirjade usaldusväärsuse kahtluse alla muu hulgas see, et

Luminor Bank AS küsib mitmes e-kirjas Sevelt infot Seve plaanide kohta seoses kinnistute

müügiga (neid vastuseid ei ole Seve kohtule esitanud). Isegi kui nõustuda, et Seve on jätnud

esitamata omapoolsed vastused Luminori küsimustele kinnistute müügi plaanide kohta, on

Luminor oma e-kirjades esitanud selgelt tingimused, milliste täitmisel on edasine finantseerimine

panga poolt võimalik, olenemata sellest mida võis Seve esitatud küsimustele vastata.

Kohus on seisukohal, et kohtulike hüpoteekide seadmine ja sellega Luminor Bank AS-i jaoks

tagatisvara mittelikviidseks muutumine (vt Luminor Bank AS e-kiri dtl 31-32) lõi hageja jaoks

vältimatu vajaduse lisavahendite leidmiseks, et täita TAL15K/43 arvelduslaenu lepingut.

Alternatiivsete lepingu täitmise vahendite leidmise vajaduse tõttu osutus vajalikuks sõlmida

arvelduslaenu lepingu nr TAL15K/43 muudatuselepingud nr 11-13 ja kanda sellega seotud kulu

(lepingutasu) kokku summas 1 594 eurot (697 + 697 + 200).

24.3 Kostja märgib iseenesest õigesti, et Seve ja panga vahelistes suhetes oli tavapärane

lepingumuudatuste sõlmimine ja ka kinnistu(te) müügi korral oleks tulnud teha lepingumuudatus

(limiidi vähendamine), millega oleks kaasnenud lepingutasu. Eeltoodut kinnitab

arvelduslaenulepingu TAL15K/43 muudatusleping nr 10 (dtl 28-30). Kostja järeldab sellest, et

lepingu muudatused ei olnud tingitud asjaolust, et kohtulike hüpoteekide tõttu tuli väidetavalt

laenu tähtaega pikendada ehk kui kohtulikke hüpoteeke ei oleks seatud ning Sevel oleks olnud

reaalne võimalus kinnistuid võõrandada, oleks iga kinnistu müügiga kaasnenud vajadus sõlmida

lepingu muudatus, sh kanda lepingu muutmise tasu.

Kohus on seisukohal, et isegi kui iga kinnistu müügi korral tulnuks lepingu muudatus sõlmida, ja

kanda sellega lepingutasu, ei muuda see asjaolu, et muudatuslepingute nr 11-13 (dtl 33-38)

sõlmimise vajaduse ei tinginud mitte vara müük ja selle tagajärjel limiidi vähendamine, vaid

olukord, mis tekkis kostja kasuks hüpoteekide seadmisega ehk panga jaoks hagejaga seotud

riskide suurenemine, vara mittelikviidseks muutumine ja hagejal täiendavate vahendite

(lisatagatiste) leidmise vajadus.

24.4 Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli reaalne võimalus kinnistud maha müüa,

kinnistute müügist Luminor Bank AS-i limiidi (ehk 717 000 euro) ulatuses tulu saada ja selle tulu

arvelt täies ulatuses laen tagasi maksta ning väide, et kohtulike hüpoteekide mitteseadmisel oleks

kõik kinnistud maha müüdud, ei ole usutav olukorras, kus kinnistud olid müügis mitmeid kuid

enne hüpoteekide seadmist ja neid ei õnnestunud müüa.

Kohus juhib tähelepanu, et hageja ei nõua kahjuhüvitisena mitte saamata jäänud tulu VÕS § 128

lg 4 mõttes, vaid otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et lepingu muudatustega seotud kulu näol on hagejale kaasnenud

kahju, mida kostja kasuks hüpoteekide seadmata jätmise korral ei oleks tekkinud.

Seega on põhjendatud hageja nõue, mis tuleneb arvelduslaenulepingu TAL15K/43

muudatuslepingutest nr 11 (dtl 33-34), 12 (dtl 35-36), 13 (dtl 37-38) lepingutasust vastavalt 697,

697 ja 200 eurot – kokku 1594 eurot.

25. Hageja esitatud kahju hüvitamise nõude teiseks komponendiks on intressinõue 18 000 eurot

tulenevalt V. E. ja Seve Ehituse AS- vahel sõlmitud laenulepingust (dtl 43-44).

25.1 Nagu nähtub Seve ja Luminor Bank AS-i vahel sõlmitud arvelduslaenulepingu TAL15K/43

muudatuslepingu nr 13 (dtl 37-38) p-st 1 on Seve taotlenud pangalt kinnistu nr 2757706 Papsaare

5, Papsaare küla, Pärnu linn, Pärnumaa ja 732/1640 suuruse mõttelise osa kinnisasjast nr 1606606

aadressiga Tiigi 10, Sauga alevik, Tori vald, Pärnumaa vabastada lepingu nõuetekohase täitmise

tagamiseks seatud ühishüpoteegi alt seoses kinnistu müügiga. Seoses eeltooduga vähendatakse

arvelduslaenu limiiti 180 000 euro võrra.

Muudatuslepingu p 4 kohaselt oli Sevel lubatud 2021.a juunis võtta Seve omanikult laenu

nõudesumma ulatuses eesmärgiga täita muudatuslepingu punktis 1 võetud kohustus. Sevel oli

lubatud ilma panga täiendava nõusolekuta nimetatud otstarbel võetud laen omanikule tagasi

maksta 2021. a jooksul.

09.06.2021.a sõlmitud hüpoteegi alt vabastamise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu, hüpoteegi

seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notariaalakt nr 1159; dtl 265-278) kohaselt müüs V. E.

koos abikaasaga Papsaare põik 5 kinnistu (registriosa nr 2757706) A. L.ele 190 000 euro eest (dtl

165-278). Lepingu p-s 3.1 leppisid osalised kokku, et müüjad kohustuvad tasuma hüpoteegipidaja

(Luminor Bank AS) kontole nr EE721700017000776039 180 000 eurot selgitusega: Seve Ehituse

AS arvelduskrediidi vähendamine, hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva

lepingu sõlmimisest, kusjuures müüjate eelpoolnimetatud kohustus loetakse nõuetekohaselt

täidetuks ostja poolt lepingu punktides 4.4.2. ja 4.5. nimetatud kohustuste täitmisega. Lepingu p-s

4.4.2 ostja kokku, et notariaalakti tõestaja edastab hoiustatud raha 100 000 eurot müüjate taotlusel

hüpoteegipidaja (Luminor Bank AS) kontole nr EE721700017000776039, selgitusega: Seve

Ehituse AS arvelduskrediidi vähendamine, hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates

käesoleva lepingu sõlmimisest.

Lepingu p 4.5 kohaselt leppisid lepinguosalised kokku, et ülejäänud tasumata ostuhinna osa, 80

000 eurot kohustub ostja tasuma hüpoteegipidaja (Luminor Bank AS) kontole nr

EE721700017000776039, selgitusega: Seve Ehituse AS arvelduskrediidi vähendamine, hiljemalt

kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest.

Eeltoodust tulenevalt on Seve ja Luminor Bank AS-i vahelise arvelduskrediidilepingu

TAL15K/43 muudatuslepingu nr 13 ja 09.06.2021.a sõlmitud Papsaare põik 5 kinnistu

(registriosa nr 2757706) müügi- ja asjaõiguslepinguga tõendatud, et V. E. isikliku vara (Papsaare

põik 5 kinnistu) müük oli otseselt seotud Luminor Bank AS ja Seve Ehituse AS arvelduskrediidi

vähendamisega ja arvelduskrediidilepingu muudatuste nr 13 täitmisega.

Hageja selgituste kohaselt oli V. E. isikliku vara müük Sevele eluliselt oluline, et täita Luminori

poolt Sevele pandud kohustust müüa vähemalt 2 maja ja vähendada kokkuleppelises määras

arvelduskrediidi summat (vt ka arvelduslaenulepingu TAL15K/43 muudatusleping nr 10 dtl 28-30,

krediidilimiiti vähendati seonduvalt ühe kinnistu müügiga).

25.2 12.06.2021.a sõlmis V. E. laenuandjana Seve Ehitus AS-ga laenulepingu, millega annab

laenu 180 000 eurot intressiga 10% aastas (lepingu p 2.3) (dtl 43-44)

Hageja leiab, et kui hagi oleks jäetud tagamata ja kohtulikke hüpoteeke ei oleks hageja

kinnistutele seatud, ei oleks hageja pidanud lepinguliste kohustuste täitmiseks võtma laenu ja

tasuma selle eest intressi. Hageja arvestab intressisummaks aastase perioodi (so perioodi

12.06.2021 kuni 12.06.2022) eest tasumisele kuuluva intressi summas 18 000 eurot.

Seve Ehituse AS on teinud laenu tagasimakseid V. E.le

-

19.07.2022 100 000 eurot (dtl 279)

-

28.07.2022 30 000 eurot (dtl 280)

-

04.08.2022 50 000 eurot (dtl 281)

-

24.05.2022 16 500 eurot (selgitusega laenulepingu 12.06.21 intressid, dtl 47)

-

12.10.2022 1500 eurot intressis katteks (dtl 282).

kokku 198 000 eurot.

25.3 Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud laenu väljamaksmist hagejale 12.06.2021 ega ka

selle tagasimakset 12.06.2022, mistõttu puudub alus väita, et hagejal on/oli tekkinud

laenulepingust tulenev kohustus tasuda ühe aasta eest väidetud intressi. Hageja pole esitanud laenu

saamist ja tagastamist tõendavaid maksekorraldusi.

Kohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kohus on viidanud eelmises lõigus hageja esitatud

maksekorraldustele, mis tõendavad üheselt Seve teostatud tagasimakseid V. E. kokku 198 000

eurot (ehk 180 000 + 18 000). Laenu väljamakse teostati notari ja Papsaare põik 5 kinnistu ostja

poolt vastavalt 09.06.2021.a sõlmitud notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu p-de 4.4.3 ja 4.5

kohaselt. Kostja seisukoht justkui ei oleks hageja poolne laenu saamine tõendatud, on kohtu

hinnangul oletuslik. Kostja ei ole esitanud ühtki veenvat argumenti, mis seaks kahtluse alla

Papsaare põik 5 kinnistu müügist saadud vahendite kasutamise hageja kohutuste täitmiseks

Luminor Bank AS ees (arvelduslaenuleping TAL15K/43 ja muudatusleping nr 13) täitmiseks.

Kohtu hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks pidanuks V. E. võõrandama isikliku

vara hageja kohustuste täitmiseks Luminor Bank AS ees viisil, et sellest ei teki hagejale

kohustust ehk selle eest raha tagasi saamata (sh tulu saamata intressi näol).

Kohus juhib tähelepanu VÕS § 396 lg 2 sätestatule, mille kohaselt võivad mis tahes võlasuhte –

mille sisuks on rahasumma, asendatava asja või muu eseme üleandmine, leppida kokku, et vastava

kohustuse täitmine võlgnetakse kohustatud isiku poolt õigustatud isikule laenuna.

Kohus möönab, et Seve ja V. E. vahel 12.06.2021 sõlmitud laenulepingu punktis 1.2 toodud laenu

ülekandmise viis ei ühti 09.06.2021.a kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu p-des 4.4.2 ja 4.5

vahendite kandmisega otse Luminor Bank AS-le, kuid eeltoodu põhjal on alusetu järeldada, et

09.06.2021.a kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga ei täidetud hageja ja Luminor Bank AS-i

vahelist arvelduskrediidilepingut TAL15K/43 või laenuleping on vormistatud käesoleva

kohtumenetluse jaoks kostjalt intressi saamiseks. Seve teostatud tagasimakseid (sh

intressimakseid) tõendavad maksekorraldused (dtl 47, 279, 280, 281, 281). Kui leida, et hageja ei

ole 180 000 eurot saanud (ja sellest tulenevalt intressi tasumise kohustust ei ole), jääb

arusaamatuks, mis otstarbel on hageja teinud V. E. ülekandeid 198 000 euro ulatuses (selgitusega

12.06.2021 laenu tagastus).

25.4 Kohus nõustub, et laenukohustused peavad kajastuma äriühingu majandusaasta aruandes

olenevalt kas lühi- või pikaajalise kohustusena.

Kostja on esitanud hageja 2021.a majandusaasta aruande (dtl 330-34), mis V. E. ja Seve vahelist

laenusuhet ei kajasta. Hageja omakorda väidab, et kuna laenuleping sõlmiti perioodiks

12.06.2021-12.07.2022 (so 12 kuud + 1 päev), kajastati nimetatud laenu hageja majandusaasta

aruandes mitte lühiajalise, vaid pikaajalise kohustusena ning kostja enda poolt esitatud tõendist

nähtub, et eraisikult saadud pikaajaliste laenude kogusumma seisuga 31.12.2021 on 280 200 eurot,

mille hulgas on ka V. E.lt 12.06.2021 laenulepingust tulenev kohustus.

Kohus on seisukohal, et isegi kui laenukohustus on majandusaasta aruannetes kajastamata

(raamatupidamiskohustuse rikkumine), ei muuda see olematuks Luminori ja hageja vahelise

arvelduslaenulepingu TAL15K/43 muudatuslepingus 13 (p 1, 4; dtl 37-38), 09.06.2021.a

notariaalse kinnistu müügi-ja asjaõiguslepingu (p 4.4.2 ja 4.5; dtl 265-278, V. E. ja Seve

12.06.2021 laenulepingus (p 2.3, dtl 43-44) ning maksekorraldustes (dtl 47, 279-282; Seve

maksed V. E. laenutagastus + intressid) toodut.

25.5 Kostja märgib õigesti, et kuivõrd 12.06.2021 laenulepingu sõlmisid Seve ja juhatuse liige V.

E., vajas tehing tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 317 lg 8 ja § 307 lg 3 nõukogu nõusolekut.

ÄS § 317 lg 8 sätestab, et nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab

tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu

tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja.

Vastavalt ÄS § 307 lg 3 on aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui

tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases

majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.

Mitte millegagi ei ole tõendatud, et hageja nõukogu ei nõustunud 12.06.2021.a juhatuse liikmega

sõlmitud laenulepinguga.

Kostja leiab, et hageja esitatud nõukogu liikme H. S. 12.07.2023.a. kinnitus nõusoleku kohta (dtl

447) on ebausaldusväärne (kõlbmatu) tõend, mis tuleks tähelepanuta jätta.

Kohus möönab, et vastavasisulist nõukogu otsust lepingu sõlmimisele eelnevast ajast ehk juuni

2021.a esitatud ei ole, samas puudub ka tõend, mis kajastaks nõusoleku andmisega

mittenõustumist.

Äriregistri andmetel oli H. S. lepingu sõlmimise ajal hageja nõukogu liige, seega sai olla

asjaoludest teadlik. H. S. kinnistuse kohaselt loeti laenuleping täidetuks (ehk laen saaduks)

09.06.2021 sõlmitud ja V. E.le isiklikult kuulunud maja aadressiga Pappsaare põik 5, Pärnu

müügilepingu punkti 4.4.2. ja 4.5. alusel raha laekumisega Luminor Pank AS-i kontole. Eeltoodu

ei ühti Seve ja V. E. vahelise laenulepingu p-s 1.2 tooduga. Kohus märkis eespool, et laenu- ja

intressikohustuste täitmist tõendavad (koos 09.06.2021 sõlmitud kinnistu müügilepingu ja

12.06.2021 sõlmitud laenulepinguga) Seve teostatud tagasimakseid (sh intressimakseid) (dtl 47,

279, 280, 281, 281).

Kohtu hinnangul on kostja viited 12.06.2021.a laenulepingu võimalikule tühisusele (TsÜS § 84 lg

1, § 89, § 86) oletuslikud ning tõendamata.

Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja kahjunõue (12.06.2021.a lepingust tulenev

intressinõue) 18 000 eurot on põhjendatud

26. Hageja kahju hüvitamise nõude kolmandaks komponendiks on hagi tagamise menetluses

(tsiviilasi 2-20-5691) Seve kantud menetluskuludest summas 2 930 eurot.

Menetluskulu tõendab hageja advokaadibüroo arvetega nr 20200864 (dtl 48), nr 20201728 (dtl

49), nr 20201729 (dtl 50), nr 20202270 (dtl 51), nr 20202984 (dtl 52), nr 20203500 (dtl 53).

Kohus hageja menetluskulu kui kahju nõudega ei nõustu.

Põhimenetluses hagi tagamise menetlemisega seotud kulud ei ole kahju TsMS § 391 tähenduses.

Selliste kulude kandmise määrab kohus kindlaks põhimenetluse lõpetavas lahendis.

Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasjas nr 2-20-5691 22.07.2020 ja 25.01.2021 tehtud (jõustunud)

kohtumäärustega otsustas kohus, et hagi tagamise menetluses kantud menetluskulud jäävad Seve

kanda.

Kohus ei saa teises tsiviilasjas jõustunud lahendiga Sevelt väljamõistetud menetluskulu mõista

käesolevas menetluses kahjuna välja Realprolt.

TsMS § 174 lg 11 kohaselt ei või menetlusosaline TsMS kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude

kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise

nõudena või muul sellesarnasel viisil.

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuivõrd hagi tagamise menetluses oli kohustatud isikuks mitte

kostja, vaid hageja, ei ole viidatud säte kohaldatav.

Hagi tagamise menetluses oli menetluskulu kandma kohustatud isikuks Seve, kuid põhimenetluses

kostja.

Kohus jätab tsiviilasjas nr 2-20-5691 Sevelt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise nõude

2930 eurot rahuldamata.

27. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja esitatud kahju hüvitamise nõude on

põhjendatud osaliselt, so arvelduslaenulepingu TAL15K/43 muudatuslepingute sõlmimisel tasutud

lepingutasu ja V. E.lt saadud laenult tasutud intressi osas, vastavalt 1594 + 18 000 eurot, kokku

19 594 eurot.

Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos hagejal tekkinud varalise kahju ja Harju Maakohtu

20.04.2020.a. määrusega hageja kinnistutele seatud kohtulike hüpoteekide vahel. Kui nimetatud

2. järjekoha hüpoteeke ei oleks seatud, ei oleks Luminori arvelduslaenulepingu tagatiseks olevad

kinnistud muutunud panga jaoks mittelikviidseks, hagejal puudunuks vajadus lepinguliste

kohustuste täitmiseks leida lisatagatisi /lisavahendeid ja sellega seonduvalt kanda täiendavat kulu.

Kostja on seisukohal, et kahju ei kuulu vastavalt VÕS § 127 lg 2 hüvitamisele, kuivõrd ei olnud

kostjale ettenähtav.

Kohus sellega ei nõustu.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-19282 tehtud lahendis selgitanud, et TsMS § 391 alusel esitatud

kahjunõude puhul tuleb muu hulgas hinnata, kas kostja teadis asjaoludest, millega seoses

kahjunõue on esitatud, sh näiteks, kas kostja teadis (või pidi teadma), et hageja oli võtnud laenu ja

soovis hagi tagamisega hõlmatud kinnistu võõrandada, et see laen tagastada.

Kostja väitel ei teadnud Realpro, et Sevel on pangalt võetud laenu teenindamiseks vaja

täiendavaid rahalisi vahendeid, sh vaja kinnistuid müüa ja/või võtta laenu kolmandalt isikult.

Kohtu hinnangul on väide paljasõnaline.

Hagi tagamise taotlemisel oli kostjale teada nii hageja vara, mida hagi tagamise taotlusega

koormata sooviti, kui ka asjaolu, et koormatavatele kinnistutele olid seatud esimese järjekoha

hüpoteegid Luminor Bank AS-i kasuks. Seega oli kostjal teada nii hageja kohustuste olemasolu

Luminor Bank AS-i ees kui ka sellest tulenevalt asjaolu, et kinnistuste koormamine teise järjekoha

hüpoteekidega ei pruugi tagada niivõrd Realpro esitatud haginõuet kuivõrd piirata hageja

majandustegevust (kinnisvara arendamine, arendatud vara müük ja saadud vahenditest kohustuste

täitmine).

Seve esitas hagi tagamise menetluses omapoolsed vastuväited esmakordselt määruskaebuses. Hagi

tagamise taotluse esitamisel ei saanud kuidagi Realprol olla teadmist või muljet, et hagi

tagamisega Sevel kahju tekkida ei saa või Seve oleks oma väidetega mingil moel kostjat

eksitanud.

28. Realpro nõuab vastuhagis Sevelt 2702,22 euro väljamõistmist.

Realpro tugineb järgmistele faktilistele asjaoludele:

- Hagi tagamise menetluses, so tsiviilasjas nr 2-20-5691 jättis Harju Maakohus 25.01.2021

määrusega, hagi tagamise menetluses tekkinud menetluskulud Seve kanda ning mõistis Sevelt

Realpro kasuks välja 2668 eurot ning lisanduva viivise (dtl 244-249).

- Kuna Seve maakohtu 25.01.2021 määrust vabatahtlikult ei täitnud, esitas Realpro 24.11.2021

kohtutäiturile täitmisavalduse. Tallinna kohtutäitur E. V. algatas Seve suhtes täitemenetluse

täiteasjas nr 022/2021/7747 (dtl 379).

- 30.11.2021 otsusega jättis Soome kohus Realpro hagi Seve vastu rahuldamata ning mõistis

Realprolt Seve kasuks välja menetluskulud summas 49 073,08 eurot ning lisanduva viivise (dtl

141-181).

- 23.02.2022 tasus Realpro Sevele Soome kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude hüvitise

koos lisanduva viivisega kogusummas 49 798,35 eurot (dtl 381).

- 20.12.2021 esitas Seve täiteasjas nr 022/2021/7747 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

(dtl 386-394), ja väitis, et tasaarvestab 25.01.2021.a. määrusest tuleneva Realpro nõude (2668 +

viivis 34,16 = 2702,22) oma nõudega Realpro vastu, mis tuleneb Soome kohtu 30.11.2021

otsusest (vt Seve hagiavaldus lisas 5).

- 06.06.2023 jõustus tsiviilasjas nr 2-21-19877 Tallinna Ringkonnakohtu otsus Seve esitatud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, milles ringkonnakohus leidis, et sundtäitmine

täiteasjas nr 022/2021/7747 oli lubamatu, sest Seve on kehtivalt nõude tasaarvestanud (dtl 396-

402)

Tsiviilasjas nr 2-21-19877 tehtud jõustunud kohtuotsuse tagajärjel tekkis olukord, kus Realpro

tasus Sevele täies ulatuses Soome kohtu 30.11.2021 otsusega tema kasuks väljamõistetud

menetluskulude hüvitise (ja lisanduva viivise), kuid hiljem selgus, et Realpro oleks pidanud

Soome kohtuotsuse alusel tasuma Sevele 2702,22 euro võrra väiksema summa, sest selles

nõudesummas oli Seve teinud (kohtu hinnangul) kehtiva tasaarvestusavalduse.

Realpro nõuab vastuhagis Sevelt VÕS § § 1028 lg 1 alusel 2702,22 euro tagastamist.

Vastavalt VÕS § 1028 lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Seve ei ole Realprole raha tagastanud.

Kostja märgib, et kui kohus leiab, et Seve käesolevas tsiviilasjas Realpro vastu esitatud nõue on

tervikuna põhjendamatu, on Seve 25.11.2022 tasaarvestusavaldus õiguslikult tagajärjetu ning

Realpro nõue Seve vastu ei saanud selle tasaarvestusavalduse tagajärjel lõppeda. Sellisel juhul

tuleb Sevelt mõista Realpro kasuks välja 2702,22 eurot. Realpro nõuab Sevelt ka viivise tasumist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva vastuhagi esitamisest.

Realpro palub mõista viivis välja selliselt, et kohus mõistab selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Seve Ehituse AS vastuhagi ei tunnista.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma

nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja

teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas

ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema

nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku

lõpuni, mille eest intressi maksti.

VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult

või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

Seve on seisukohal, et 25.11.2022 tehtud tasaarvestusavaldusega (esitatud tsiviilasjas nr 2-21-

19877 esitatud menetlusdokumendi punktis 2.8, dtl 431-434) tasaarvestas Seve oma nõude

Realpro vastu summas 22 524 eurot Realpro nõudega Seve vastu summas 2 702,22 eurot ning

luges nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks. E-toimikust nähtuvalt on menetlusdokument kostja

eelnevale lepingulisele esindajale kätte toimetatud 25.11.2022 kell 15.18.

Seega lõppes Realpro nõue summas 2 702,22 eurot VÕS § 197 lg 2 kohaselt 25.11.2022 ning

kostjal puudub nõue, mida hageja vastu esitada.

Kuivõrd Seve tasaarvestas Realpro 2702,22 euro nõude käesoleva tsiviilasja nõudega

tasaarvestusavaldusega 25.11.2022 ning Realpro vastav nõue lõppes seega samal kuupäeval,

hageja on tasaarvestatud nõude võrra vähendanud oma käesolevas tsiviilasjas esitatud kahju

hüvitamise nõuet (dtl 427-428) ning kohus on leidnud et hageja esitatud kahju hüvitamise nõude

on põhjendatud osaliselt ehk summas 19 594 eurot, jätab kohus Realpro vastuhagi rahuldamata.

Kohus rahuldab Seve hagi osaliselt ja mõistab Realprolt välja hageja kasuks hagi tagamisega

tekitatud kahju hüvitise 16 891,78 eurot (19 594 – 2702,22)

Menetluskulude jaotus

29. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus rahuldab Seve Ehituse AS-i hagi osaliselt (75% ulatuses) ja Realpro OY vastuhagi jääb

rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus vastuhagis menetluskulud Realpro OY kanda.

Seve Ehituse AS hagis jaotab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahukdamise

ulatusega, so 75% Seve Ehituse AS-i menetluskuludest jääb Realpro OY kanda ja 25% Realpro

OY menetluskuludes jääb Seve Ehituse AS-i kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik