2-23-18057/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-18057

Tsiviilasi

OÜ

Ollipere

hagi

Lahe

Suts

OÜ

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

60 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Ollipere (registrikood 10817699, asukoht

Tehnika tee 6, Tõrvandi alevik, Kambja vald, Tartu

maakond 61715), lepinguline esindaja Evelin Jõgar (e-post

menetlus@ejlegal.ee)

Kostja: Lahe Suts OÜ (registrikood 16274691, asukoht

Mäeveski/1 Holdre küla, Tõrva vald, Valga maakond 68505,

e-post lahe.suts@gmail.com), seaduslik esindaja K. K.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega OÜ Ollipere hagi Lahe Suts OÜ vastu võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Lahe Suts OÜ-lt välja OÜ Ollipere kasuks võlgnevus kokku 45 375 eurot, millest

leppetrahv on 30 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22. detsembri 2023 seisuga

15 375 eurot.

3. Mõista Lahe Suts OÜ-lt välja OÜ Ollipere kasuks viivis põhinõudelt 30 000 eurolt alates 23.

detsembrist 2023 kuni põhinõude tasumiseni 0,25% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 30 000 euro ulatuses.

4. Jätta kuni kohtuotsuse täitmiseni jõusse Tartu Maakohtu 27. detsembri 2023 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametil (PRIA) 47 412 euro 50 sendi ulatuses Lahe Suts OÜ poolt PRIA’lt

taotletud toetuste summade ülekandmine Lahe Suts OÜ-le.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud Lahe Suts OÜ kanda.

8. Mõista Lahe Suts OÜ-lt välja OÜ Ollipere kasuks menetluskulud kokku summas 2037,50 eurot.

9. Mõista Lahe Suts OÜ-lt OÜ Ollipere kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma

viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile

vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv

põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus

ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. OÜ Ollipere (hageja) esitas 22. detsembril 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi

Lahe Suts OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 30 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas

15 375 eurot ja jooksva viivise määras 0,25% päevas tasumata põhivõlgnevuselt 30 000

eurolt alates 23. detsembrist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, maksimaalselt 14 625

euro ulatuses. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Ühes hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, mille kohus 27. detsembri 2023

kohtumäärusega rahuldas. Kohus keelas hagi tagamiseks Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametil (PRIA) 47 412 euro 50 sendi ulatuses Lahe Suts OÜ poolt PRIA-lt

taotletud toetuste summade ülekandmine Lahe Suts OÜ-le.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 4. jaanuari 2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva

hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kostja seaduslikule esindajale toimetati

hagimaterjalid ja kirjaliku vastu nõue kätte 20. jaanuaril 2024 isiklikult allkirja vastu

aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja hagile vastamise tähtpäev

oli 9. veebruar 2024. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile

reageerinud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb

ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

7. Kohus rahuldas 27. detsembri 2023 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning keelas

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) 47 412 euro 50 sendi ulatuses

Lahe Suts OÜ poolt PRIA’lt taotletud toetuste summade ülekandmine Lahe Suts OÜ-le.

Nimetatud määrus jõustus 6. veebruaril 2024.

TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik

ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Käesoleval juhul ei ole hageja taotlenud hagi tagamise tühistamist, mistõttu kohus jätab hagi

tagamise abinõu jõusse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 386 lg-le 2 asjaolude

muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või

muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada.

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-

st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

10. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja lepingulise esindaja kulu 427,50

eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1540 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud

riigilõivu 70 eurot, kokku 2037,50 eurot.

11. Hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt

kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud

riigilõivu 1540 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisaga 1

ja TsMS § 124 lg-ga 1, ning hagi tagamise avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot,

mis oli kooskõlas RLS § 59 lg 17.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1540 eurot ja

hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 70 eurot saab pidada

põhjendatud menetluskuluks.

12. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (Riigikohtu lahend

asjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS §

477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS §

477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude

väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja

vajalikkus.

13. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust.

Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja – Evelin Jõgar.

Riigikohus on seisukohal, et esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav

põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu 11.

veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja esindaja

tunnihind 90 eurot ilma käibemaksuta on aktsepteeritav ning vastab kohtupraktikale.

Hageja lepingulise esindaja kulu tuleneb hagiavalduse (sh hagi tagamise taotluse)

koostamisest kokku 4,5 tundi (s.o 405 eurot) ja menetluskulude nimekirja koostamisest 15

minutit (s.o 22,50 eurot).

Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja

keerukust, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu seoses

kohtumenetlusega 4 tundi ja 45 minutit. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse

427,50 euro ulatuses.

14. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 2037,50 eurot, sh lepingulise

esindaja kulu 427,50 eurot ning tasutud riigilõiv kogusummas 1610 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

15. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Marian Miilaste