2-22-14775/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14775

Kohtuasi

X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu

(täiteasi nr 014/2012/861)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. novembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ LAENUKONTOR määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (sissenõudja) OÜ LAENUKONTOR

(likvideerimisel,

registrikood

10948237),

seaduslik

esindaja likvideerija HL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. novembri 2022. a määrus muutmata.

2. Jätta OÜ LAENUKONTOR määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud OÜ LAENUKONTOR

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-14775

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 3. oktoobril 2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 014/2012/861 (täiteasi) aegumise tõttu.

1.1. Avalduse kohaselt on täiteasjas täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 2-11-22719 OÜ LAENUKONTOR (puudutatud isik, sissenõudja) kasuks.

Täitedokument esitati kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 12. aprillil 2012. Täiteasi on

Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa (kohtutäitur) menetluses.

1.2. Avaldaja esitas 2. mail 2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise

aegumise tõttu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude

aegumistähtaeg kümme aastat. Täitedokumendiga tunnustatud nõue aegus 12. aprillil 2022.

1.3. Kohtutäitur edastas avaldaja 2. mai 2022. a avalduse puudutatud isikule, andes tähtaja

kirjaliku seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu. 30.

mail 2022 esitas kohtutäitur avaldajale täitemenetluse jätkamise teate.

Puudutatud isiku seisukoht ja menetluse edasine käik

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-22719 on mõistetud avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja põhinõue 20 707,36 eurot ja menetluskulud 1118,45 eurot, kokku

21 825,81 eurot. Avaldaja ei ole tasunud sellest summast sentigi. Avaldaja on kogu

täitemenetluse perioodil hoidnud oma kohustuste täitmisest kõrvale. Ei ole eluliselt usutav, et

avaldajal ei olnud kogu selle aja jooksul võimalik teha ühtegi makset, mis oleks vähendanud

tema võlga sissenõudja ees. Avaldaja pole kordagi proovinud sissenõudja või kohtutäituriga

kontakteeruda. Õigusriigi põhimõttest tulenevalt on võlausaldajal ootus, et jõustunud

kohtulahendit on võimalik täita. Võlgnik, kes pahatahtlikult peidab oma tegelikke tulusid ja

vara, ei peaks saama nii lihtsalt kohustustest vabaks. Kohtul tuleks tuvastada, kas esineb

aegumist peatavaid asjaolusid.

3. Kohtutäitur edastas 25. oktoobril 2022 kohtule täiteasja täitetoimiku materjalid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 23. novembri 2022. a määrusega avaldaja avalduse ja lõpetas

täitemenetluse täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus

avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid polnud.

4.1. Maakohus märkis, et TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud

kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest

on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest nähtuvalt on täitedokumendiks

Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-22719. Lahendi tegemise ajal

kehtinud TsÜS redaktsiooni § 157 lg-te 1 ja 2 järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud

nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude

2-22-14775

aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkes ning algas uuesti

täitedokumendi täitmiseks esitamisega.

4.2. Kohtutäituri esitatust nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile esimest korda

täitmiseks 12. aprillil 2012. Seega täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes

ja algas uuesti 12. aprillil 2012. Muid aegumise katkemise või peatumise aluseid ei ole avaldaja

ega sissenõudja esile toonud ning kohtule ei ole neid teatavaks saanud. Seega on

täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud alates 12. aprillist 2022. Täitemenetlus

täiteasjas tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas

lõpetada.

4.3. Kuna lahend tehti avaldaja huvides, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kuna sissenõudja ei taotlenud

menetluskulude kindlaksmääramist ja esitatud seisukohast nähtuvalt ei osalenud ta menetluses

lepingulise esindaja kaudu, märkis kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus

5. Puudutatud isik esitas 9. detsembril 2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub

puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

5.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta nii

kohtutäituri esitatud täitetoimiku sisu kui ka määruskaebuse esitaja vastuväited ja tõendid.

5.2. TsÜS § 157 lg 1 mõte ei saa olla, et kõikidel võlgnikel on ühesugune võimalus võlgadest

vabaneda. Pankrotiasjades on võlgadest vabastamise menetlus ette nähtud võlgnikele, kelle

käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Siinsel juhul pole

kohus andnud hinnangut sellele, et avaldaja näol on tegemist pahatahtliku võlgnikuga, kes on

hoidnud täitemenetlusest kõrvale ja pole täitemenetluse ajal püüdnud oma võlgnevust

vähendada. Avaldaja ei saaks rahatuna endale esitatud tõenditest nähtuvat elustiili lubada.

Avaldaja osaleb majandustegevuses variisikute kaudu, kasutades varade omanikena mh oma

perekonnaliikmeid ja vandeadvokaadi-pankrotihalduri teenuseid. Samuti varjab avaldaja oma

tegelikke tulusid.

5.3. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, kuidas on võlausaldaja huvid kaitstud pahatahtliku

võlgniku vastu. Õigusriigis peaks kohtuotsusel olema õiguslik jõud. Eelnev devalveerib usku

õiguskindlusesse ja annab pahatahtlikele võlgnikele suunise, et oma kohustustest on võimalik

suhteliselt lihtsalt vabaneda.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Vaidlustatud määrus on seaduslik ja kohus rahuldas avalduse põhjendatult. Seadus võimaldab

kohaldada aegumist olenemata sellest, kui palju on täitemenetluses õnnestunud nõuet

rahuldada. Tegemist ei ole võlast vabanemisega ega võlgadest vabastamisega nagu

pankrotimenetluses, vaid nõude aegumisega. Seaduses puudub alus jätta aegumine

kohaldamata põhjusel, et sissenõudja arvates on võlgnik pahatahtlik. Puudutatud isik ja

kohtutäitur ei ole terve täitemenetluse vältel avaldaja vastu huvi üles näidanud. Menetluslikud

etteheited maakohtule on arusaamatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et nõue on aegunud.

2-22-14775

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb jätta

määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.

9. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib kohus järgmist.

10. Asjas ei vaielda selle üle, et täiteasjas täidetavaks täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 6.

märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-22719 ning see esitati kohtutäiturile esimest korda

täitmiseks 12. aprillil 2012. Nii sel ajal kehtinud kui ka praegu kehtiva TsÜS redaktsiooni § 157

lg-test 1 ja 2 tulenevalt on mh jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude (täitmise)

aegumistähtaeg 10 aastat ning aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. Siinsel juhul ei

ole tegemist kehtiva TsÜS § 157 lg-s 11 nimetatud nõudega, millele on ette nähtud pikem

aegumistähtaeg. 12. aprillil 2012 kehtinud TsÜS redaktsiooni § 159 lg 1 kohaselt aegumine

katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega katkes täitedokumendist

tuleneva nõude (täitmise) aegumine ja algas uuesti 12. aprillil 2012. Kuna muid aegumise

katkemise või peatumise aluseid menetlusosalised esile ei toonud ja neid ei nähtunud ka asja

materjalidest, leidis maakohus põhjendatult, et nõude täitmine aegus 12. aprillil 2022 (TsÜS §

136 lg 2).

11. Puudutatud isiku väidetel avaldaja pahatahtlikkuse, sh täitemenetlusest kõrvale hoidmise

ning tulude ja vara varjamise kohta ei ole aegumise kohaldamisel tähtsust. Kohtulahendiga

tunnustatud nõude täitmise aegumine ei sõltu seaduse kohaselt sellest, millises ulatuses on

nõuet õnnestunud täitemenetluses täita ja mis on olnud sundtäitmise ebaõnnestumise põhjused.

Nõude (täitmise) aegumine ei ole võrreldav võlgniku kohustustest vabastamisega sellekohases

menetluses. Aegumine ei lõpeta nõuet, vaid annab võlgnikule õiguse keelduda oma kohustuse

täitmisest (TsÜS § 142 lg 1). Muu hulgas aitab aegumine saavutada õigusrahu ja õiguskindlust.

Ehkki aegumine piirab võlausaldaja õigusi, tasakaalustavad seda piirangut kohtulahendiga

tunnustatud nõuete täitmise võrdlemisi pikk aegumistähtaeg (siinsel juhul 10 aastat) ning

seaduses ette nähtud aegumise peatumise ja katkemise juhud. Kokkuvõttes saab võlausaldaja

õiguste piirangut pidada aegumise eesmärke arvestades proportsionaalseks (vt ka Varul, P. jt.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2023. § 142, p-d 3.1.b ja c).

12. Eelnevat arvestades on maakohus õigesti leidnud, et täitemenetlus täiteasjas tuleb TMS §

2231 lg 1 alusel nõude täitmise aegumise tõttu lõpetada.

13. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud määruskaebuses maakohtu määrusega ette nähtud

menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist.

2-22-14775

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise

tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

15. Avaldaja teatas kohtule 28. detsembril 2023, et tal menetluskulud puuduvad. Seega ei ole

määruskaebemenetluses kindlaks määratavaid ja hüvitatavaid menetluskulusid.

16. TsMS § 696 lg 3 ja TMS § 2231 lg 4 võimaldavad esitada praeguse määruse peale

määruskaebuse avaldajal ja sissenõudjal. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust

ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)