2-23-123035/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-123035

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3701,62 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress Toompuiestee, 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,

10149, Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post jurist@julianus.ee)

Kostja A.T. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress

xxxx xx x-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx;

tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A.T.lt (T.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

summas 1460,81 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 46% ulatuses A.T. ja 54%

ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

6. Välja mõista A.T.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

232,30 eurot.

7. Välja mõista kostjalt A.T.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (232,30 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 10. oktoobril 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 2526,37 eurot, intressid 153,80 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 389,76 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 06.01.2024. Kostja ei ole

kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohta, et hageja nõue oleks alusetu

ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 3701,62 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Inbank AS-ga 20.02.2022 järelmaksulepingu L89010029872

(HHG05012), mille alusel sai kostja soetada kaupa väärtuses 779 eurot (dtl 41-42). Kostja oli

kohustatud tasuma ka intressi 25% tagastamata krediidisummalt aastas (dtl 41). Tagasimakseid on

kostja teinud kokku summas 1043,64 eurot (so 26 maksegraafiku järgset makset)(dtl 34 ja 42).

Krediidiandja saatis 05.01.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

2(5)

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 53). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei

täitnud, ütles Inbank AS lepingu üles 26.01.2023.a. (dtl 54). Krediidiandja on nõude loovutanud

hagejale 31.01.2023 (dtl 101).

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 17.11.2021 laenulepingu

nr. REF3737413, mille alusel refinantseeriti Placet Group OÜ SR3736456 lepingut summas

300,75 eurot ja SR3718746 lepingut summas 251,67 eurot ning IPF Digital Estonia OÜ lepingut

summas 1072,60 eurot. Lisaks tehti väljamakse kostja pangakontole summas 2100 eurot.

Lepingutasuks lepiti kokku 196,05 eurot. Kokku oli lepingu järgi laenusummaks 3921,07 eurot

(dtl 55-65). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 21,53% aastas (dtl 56). Tagasimakseid on

kostja teinud kokku summas 2264,21 eurot (dtl 138). Krediidiandja saatis 10.01.2023 kostjale

lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 66).

Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles

25.01.2023 (dtl 66). Krediidiandja on nõude loovutanud hagejale 26.01.2023 (dtl 101).

8. Kohus on seisukohal, et krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

9. Hageja on kinnitanud kohtule, et Inbank AS lähtus laenuandmisel kostja enda esitatud andmetest

ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal

on piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.

10. Hageja on kinnitanud kohtule, et Placet Group OÜ lähtus laenuandmisel kostja enda esitatud

andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Lisaks eelnevale lähtuti laenuandmisel ka

kostja pangakonto väljavõttest perioodi 25.05.2021 – 16.11.2021 kohta. Krediidiandja jõudis

järeldusele, et kostja igakuiseks sissetulekuks oli 1583,81 eurot, igakuised väljaminekud 902,75

eurot ning igakuiseid elamiskulud 225 eurot.

11. Kohus ei saa nõustuda krediidiandja poolsete kostja pangakonto väljavõtte tulemustega. Kostja

pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja keskmiseks töötasuks 1044 eurot kuus. Lisaks sai kostja

riigi poolt makstavaid peretoetust 486 eurot + 38 eurot kuus ehk ühe kuu keskmiseks sissetulekuks

oli 1568 eurot. Vaidlusalusel perioodil on kostja võtnud erinevatest krediidiasutustest laenu kokku

summas üle 6000 euro. Kostjal on finantskohustusi paljude erinevate krediidiandjate ees (nt

novembris maksis kostja Svea Finance AS-le 150 eurot; Trustly Group AB 229,45 eurot; TF Bank

Eesti filiaalile 10 + 15 + 25+ 28 + 37 = 115 eurot; IPF Digital Estonia OÜ 51 eurot; Inbank AS-le

40,14 eurot, kokku 585,59 eurot). Lisaks on pangakonto väljavõttest näha kostja muid kulusid

keskmiselt 500 eurot kuus (peamiselt toidu- ja muud majapidamiskulud), lisaks kostja enda maksed

oma teisele arvelduskontole keskmiselt 650 eurot kuus (kohtule ei nähtu krediidiandja analüüsist, et

oleks küsitud täiendavaid andmeid teise kontoväljavõtte kohta, kui eeldatavasti on tegu igakuiste

püsikulude tasumiseks mõeldud summadega, sest esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu

tavapäraseid püsikulusid nagu tele- ja kommunikatsioonikulud, transpordikulud, kommunaalkulud

jne). Lisaks tuleb arvestada, et käesoleva lepinguga oli kostja igakuiseks makse suuruseks

299,73 eurot. Kõike eelnevat arvesse võttes ületavad kostja väljaminekud kostja igakuiseid

sissetulekuid. Arvestades kõike eeltoodud on ilmne, et krediidiandja ei ole piisava hoolsusega

analüüsinud kostja krediidivõimet.

12. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandjad on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 25% aastas

3(5)

ja 21,53% aastas, (vt dtl 41 ja 56). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal

0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi

nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

13. Krediidiandja Inbank AS on võimaldanud kostjale krediiti kokku 779 eurot, kohustusega tasuda

igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule. Kostja on tagasimakseid sooritanud kokku

summas 1043,64 eurot (dtl 34, 42). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab

kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise

ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks üldse kokku pidanud tasuma, ning kostja ei olnud

ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli

tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Kokkuvõtteks ei

ole hagejal kostja vastu Inbank AS-ga sõlmitud lepingu alusel põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa

hageja nõuda kostjalt intressi ega ka viivist.

14. Krediidiandja Placet Group OÜ on võimaldanud kostjale krediiti kokku 3725,02 eurot (300,75 +

251,67 + 1072,60 + 2100), kohustusega tasuda igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule.

Kostja on tagasimakseid sooritanud kokku summas 2264,21eurot (dtl 138). Põhinõude suuruseks

kujuneb seega 1460,81 eurot (3725,02 – 2264,21), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

15. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija

krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega on

seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6

sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud,

et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma

tagastamist ning alanenud määras intressi.

Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi

direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida

kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse

kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad

karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on VÕS § 4034 lg 7 teine lause

oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud

intressinõude.

Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud

otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

16. Eelöeldust tulenevalt jäävad hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

18. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 46% ulatuses kostja ja 54% ulatuses hageja kanda.

19. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

4(5)

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

20. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 455 eurot ja õigusabikulust summas 696

eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

21. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

22. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

23. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 505 (455 + 50) * 46% = 232,30 eurot.

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (232,30 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

25. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)