Legislator Case Law & Legislation
2-22-9651/51 AI generated

2-22-9651/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-9651/51
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kostja kinnitab, et tema kogu võlgnevus hageja ees, mis tuleneb lepingust nr - kostja tasub hagejale võlgnevuse katteks igakuiselt alates 10. jaanuarist

Legislator headnote

AI generated

2-22-9651/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: jaanuarist

Keywords

AI generated
amicable settlement satisfaction of claim withdrawal following settlement validity of arbitration clause settlement of dispute resolution of main issue
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2024 Tallinn,

Tsiviilasja number

2-22-9651

Tsiviilasi

OÜ GS Core (GelvoraSergel OÜ õigusjärglane) hagi

X vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

13 368,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586),

lepinguline esindaja Riho Siil

Kostja X (xxxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Kinnitada tsiviilasjas 2-22-9651 poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel

tingimustel:

1. Kostja kinnitab, et tema kogu võlgnevus hageja ees, mis tuleneb lepingust nr

XXXXXXXXXXXXX, on 10 400 (kümme tuhat nelisada) eurot.

2. Kostja kohustub tasuma hagejale kogu võlgnevuse summas 10 400 eurot

graafiku alusel:

- kostja tasub hagejale võlgnevuse katteks igakuiselt alates 10. jaanuarist

2024 vähemalt 100 eurot;

- alates 2024 aasta aprillist tasub kostja hagejale võlgnevuse katteks iga kuu

10. kuupäevaks vähemalt 200 eurot;

- kostja tasub vähemalt 200 euro suuruseid igakuiseid makseid kuni kogu võla

täieliku tasumiseni;

- kui kostja ei maksa igakuiseid makseid tähtaegselt, siis on hagejal õigus

nõuda seadusjärgset viivist tasumata kogu võlgnetavalt kompromissi

summalt VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt;

- kui kostja hilineb igakuiste maksete tasumisega kolm kuud järjest, siis on

hagejal õigus pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole ja

kogu võlgnevus muutub sissenõutavaks.

3. Kostja tasub kõik kompromissi punktist 2 tulenevad kohustused hageja

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXX

selgitusega

X,

leping

XXXXXXXXXXXXX.

4. Käesoleva kompromissi sõlmimisega kinnitavad pooled, et neil ei ole

kompromissi punktis 1 nimetatud võlgnevuse osas enam teineteisele

pretensioone.

2(3)

5. Pooled on kokku leppinud, et hageja menetluskulud tsiviilasjas jäävad hageja

kanda.

6. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-22-9651.

7. Tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 455 eurot OÜ GS Core

pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX.

8. Jätta kostja menetluskulud riigi kanda. Kompromissilepingus nimetamata

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4

võib kohtumäärusele esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu ühe (3) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu menetluses on OÜ GS Core (GelvoraSergel OÜ õigusjärglane) hagi X vastu

võlanõudes.

Pooled esitasid 17.01.2024 kohtule allkirjastatud kompromissi. Kompromissi kinnitamisega

loevad pooled vaidluse käesolevas asjas lõpetatuks. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja

menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kohtuasjas kompromissi

kinnitamise ning tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kompromiss

jõustub pärast selle allkirjastamist poolte poolt, tingimusel, et kohus selle kinnitab.

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna

kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kui

pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab, lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita (TsMS § 430 lg 3).

Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega

ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled kinnitavad,

et neile on teada menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärjed.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse.

Kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise,

kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Kohus rahuldas 23.09.2022 määrusega kostja menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks

ja määras kostjale riigi õigusabi korras esindaja isiku esindamiseks käesoleva tsiviilasja

kohtulikus menetluses. Riigi õigusabi määrati kostjale kohustusega hüvitada riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetega.

3(3)

Pooled on kompromissis kokku leppinud, et hageja menetluskulud tsiviilasjas jäävad hageja

kanda. Lisaks on pooled kokku leppinud, et kostja menetluskulud jäävad riigi kanda.

Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-152-12 leidnud, et hüvitamiskohustusega riigi õigusabi

andmisel on kohtul TsMS § 190 lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest

vabastada või seda kohustust leevendada. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus jätta

riigiõigusabi kulud riigi kanda. Kuivõrd riigi õigusabi kulude riigi kanda jätmine on kohtu

otsustus ja pooled ei saa selles omavahel kokku leppida, siis käsitleb kohus poolte sellekohast

kokkulepet riigi õigusabi kulude riigi kanda jätmise taotlusena ning jätab kostja riigi õigusabi

kulud riigi kanda.

Kohus määrab eraldi määrusega kindlaks kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja

senini kindlaks määramata riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse.

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kompromissi sõlmimise tõttu menetluses tasutud

riigilõivust poole. Poole riigilõivu tagastamist saab taotleda vaid selle kohtuastme osas, kus

kompromiss sõlmiti (TsMS § 150 lg 3). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 910

eurot, millest poole, s.o 455 eurot palub hageja tagastada. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab

riigilõivu hageja märgitud arvelduskontole.

Kohus võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada

(TsMS § 661 lg 4). Vastavalt poolte kokkuleppele lühendab kohus TsMS § 661 lg 4 alusel

käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise aega ühele (3) päevale alates kohtumääruse

pooltele kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik