3-23-1856/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruaril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1856

Haldusasi

X.X kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks maksma

peretoetusi temale ja laste emale kordamööda

Menetlusosalised

Kaebaja X.X

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Kolmas isik Y.Y

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses X.X, Y.Y ning nende laste A, B ja C.C nimed ja

isikukoodid tähemärkidega. Jätta avaldamata aadress XXX, Tallinn.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

selle avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14. märtsil 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS

§ 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui

apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X esitas 15. juunil 2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse, milles

palus alates 1. juulist 2023 kanda peretoetused tema ja laste ema Y.Y pangakontodele

vaheldumisi üle ühe kuu. X.Xl ja Y.Yl on ühised lapsed A.A (isikukood XXX), B.B

3-23-1856

(isikukood XXX) ja C.C (isikukood XXX). Mõlemad vanemad elavad koos lastega

aadressil XXX, Tallinn. Juulikuu peretoetuse palus X.X kanda üle enda pangakontole.

2. SKA vastas 19. juunil 2023. a kirjaga. SKA leidis, et perehüvitiste seaduse

(PHS) § 6 lg 1 ja Riigikohtu üldkogu otsuse alusel asjas nr 3-18-1672 on lapsetoetust

võimalik maksta vanematele kordamööda juhul, kui vanemad elavad lahus, kuid

kasvatavad lapsi võrdse aja. Oluline on, et toetus jõuaks lapseni just selle pere kaudu,

kus laps parajasti kasvab. Selleks on vaja tuvastada, et laps kasvab tõepoolest mõlemas

peres kordamööda.

SKA selgitas, et juhul, kui kaebaja soovib peretoetuste kordamööda maksmise menetlust

jätkata, tuleb tal esitada kirjalik dokument laste suhtluskorra kohta mõlema vanemaga. Kui

vanemad ei ela lahus ja laste kasvatamine toimub üldsõnaliselt võrdselt, lähtuvalt ühisest

hooldusõigusest ning sellest, kummal vanemal parajasti on võimalik lapsega tegeleda, tuleb

kaebajal esitada lapse ema kirjalik nõusolek toetuse saaja vahetuseks.

3. Kaebaja vastas 16. juulil 2023 kirjaga, milles jäi oma varasemale avaldusele

kindlaks. Kaebaja ja laste ema elavad koos ühes korteris ning osalevad mõlemad laste

kasvatamises ja nende ülalpidamisega seotud kulude katmises. Kaebaja ei pea

põhjendatuks, et peretoetuste üle ühe kuu tema arvele kandmine sõltub laste ema

nõusolekust. Laste ema ei ole oma nõusolekut senini andnud.

4. SKA küsis laste ema seisukohta. Y.Y vastas 18. juuli 2023. a kirjaga, milles

selgitas, et on laste isast lahutatud. Elatakse ühes kodus, kuna oodatakse kohtulahendit

kaasomandi jagamiseks. Y.Y hoolitseb laste igapäevaste kulude katmise eest.

Vanemad ei ole sõlminud laste suhtluskorda puudutavat kokkulepet. Samuti pole selle

kohta kohtumäärust.

5. SKA jättis 21. juuli 2023. a otsusega kaebaja taotluse haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 15 lg-te 2 ja 3, § 43 lg 1 p 3 ja PHS § 8 lg 1 alusel läbi vaatamata.

Kaebaja ei ole esitanud PHS § 6 lg 1 järgi nõutavat teise vanema nõusolekut hüvitise

saamise õiguse kasutamiseks kordamööda.

6. X.X esitas 21. augustil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

kohustada SKA-d maksma peretoetust temale ja laste emale kordamööda.

6.1.

Harju Maakohus lahutas kaebaja ja Y.Y abielu 18. novembril 2022. SKA

maksab peretoetusi täies ulatuses laste emale. Lastega seotud kulutusi kannavad

mõlemad vanemad. Kaebaja on palunud Y.Ylt ülevaadet peretoetuste kasutamise

kohta, kuid pole seda saanud.

6.2.

PHS § 17 järgi on lapsetoetust õigus saada igal lapsel. Lapsetoetust tuleb

maksta selliselt, et see jõuaks lapseni ning sellest kantaks lapsega seotud kulutused.

SKA ei vaadanud kaebaja taotlust sisuliselt läbi ega hinnanud, kas lapsetoetus jõuab

lasteni ja kas seda kasutatakse eesmärgipäraselt. SKA ei kaalunud taotlust läbi

vaatamata jättes laste huve ega arvestanud laste vajadustega.

6.3.

Kaebaja ei ole andnud nõusolekut lastetoetuste maksmiseks ainult emale.

Kaebaja ei ole toetustest loobunud. Kaebaja kasvatab lapsi võrdselt Y.Yga. Laste emal

pole kohustust kasutada lastetoetuseks makstud raha lastega seotud kulutuste

kandmiseks. PHS eesmärgiga pole kooskõlas toetuste maksmine üksnes laste emale,

ilma et oleks tagatud, et ema kasutab toetust lastega seotud kulutuste katmiseks.

7. SKA esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

2(6)

3-23-1856

7.1. Lapsetoetust on õigust saada lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni (PHS § 17 lg

1). Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või

enamat last (PHS § 21 lg 1). Ühele vanemale peretoetuste maksmise lõpetamiseks ja nende

teisele vanemale määramiseks peab SKA-l olema seadusest tulenev alus. Toetused on

määratud laste emale. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda,

tuleb esitada taotlus, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek (PHS § 6 lg 1 teine lause).

Kaebaja pole esitanud Y.Y nõusolekut.

7.2. Riigikohtu üldkogu tunnistas PHS § 6 lg 1 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks osas, milles see ei võimalda SKA-l ilma seni toetust saanud vanema nõusolekuta

määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere

toetust kordamööda, kui laps kasvab ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres.

Praegusel juhul elavad vanemad aga koos.

7.3. Peretoetused on mõeldud laste kasvatamise toetamiseks. Seejuures ei ole oluline,

kummale vanemale neid makstakse. Vanemad peavad laste kasvatamise ja ülalpidamise

kuludes kokku leppima, võttes seejuures arvesse ka seda, kummale vanemale peretoetusi

makstakse.

7.4. Juhul kui kaebaja ja laste ema asuvad elama eraldi ja lapsed viibivad mõlema vanema

peres võrdse aja, on kaebajal võimalik taotleda peretoetusi, lisades neid asjaolusid tõendavad

dokumendid. Piisab ka sellest, kui mõlemad vanemad kinnitavad lahus elamist ja laste võrdset

kasvatamist.

8. Kolmas isik Y.Y esitas seisukoha, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

8.1.

Y.Y ei anna SKA-le nõusolekut maksta peretoetusi talle ja kaebajale

kordamööda.

8.2.

Septembris 2021 lahkus kaebaja pere ühisest kodust. Laste eest hoolitsemine jäi

täielikult ema kanda. 14. septembril 2022 esitas Y.Y laste seadusliku esindajana

kaebaja vastu elatise nõudega hagi. Kaebaja palus määrata kindlaks laste suhtluskorra.

Kohus peatas 15. märtsi 2023. a määrusega elatise hagi menetluse kuni suhtluskorra

määramiseni.

8.3.

Kaebaja elas üürikorteris. Y.Y elas lastega kaebaja ja tema kaasomandis olevas

kodus (XXX). Y.Y esitas kaebaja vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Aprillis 2023

tuli kaebaja ilma eelneva kokkuleppeta korterisse ja teatas, et elab seal kuni

kaasomandi lõppemiseni. Kohtumenetluse ajal võõrandas kaebaja talle kuuluva osa

kaasomandist ilma Y.Ye ja kohut sellest teavitamata (kinkis kõrvalisele isikule).

Kohus on kaebaja võõrandatud (kingitud) kaasomandi osa arestinud. Y.Y on esitanud

kingi saaja vastu uue kaasomandi lõpetamise hagi. Kaebaja elab praegu Y.Y ja lastega

samas korteris.

8.4.

14. detsembri 2023. a määrusega jättis kohus kaebaja avalduse suhtluskorra

määramise nõudes läbi vaatamata, kuna vanemad elavad koos. Seega puudub laste

suhtluskorda reguleeriv dokument.

8.5.

Kaebaja ja Y.Y ei kanna lastega seotud kulutusi võrdselt. Kaebaja on küll lapsi

toetanud, kuid peamiselt hoolitseb laste eest, tegeleb nendega ja katab nende kulutused

Y.Y. Kaebaja tegeleb lastega seotud asjadega harva. Lastega seotud igakuised kulud

on Y.Y esile toonud elatise nõudes. Seega on kaebaja nendega kursis. Lastetoetused

jõuavad Y.Y kaudu lasteni. Y.Y katab laste igapäevased kulud, nende huvitegevuse

(võistlussport) ja õppekäikude kulud. Kaebaja pole ka otsesõnu väitnud, et lastetoetus

ei jõua ema kaudu lasteni, vaid kirjutab üldsõnaliselt, et lastetoetust tuleb maksta nii, et

3(6)

3-23-1856

see jõuaks lasteni. Y.Y kasutab toetusi eesmärgipäraselt ja ainult lastega seotud

kulutuste katmiseks. Kolme lapsega seotud kulutused on vahel suuremadki, kui

peretoetus ja kahe lapsevanema elatissumma kokku.

8.6.

Kaebajale on määratud puuduv töövõime viieks aastaks (24. novembrist 2020

kuni 23. novembrini 2025), põhjuseks psüühika- ja käitumishäired (töötukassa 31.

oktoobri 2020. a otsus nr TVH/20/077084). Kaebaja ei suuda regulaarselt laste eest

hoolitseda. Peretoetuste kaebajale maksmise korral ei pruugi toetus jõuda lasteni ja

laste vajadused jääksid rahuldamata.

9. Kaebaja esitas 6. veebruaril 2023 seisukoha, milles märkis, et praeguses asjas

ei ole vaidlus mitte Y.Y väidete üle, vaid kaebaja õiguse üle riiklikele peretoetustele.

Juhul, kui kohus peab vajalikuks kaebaja seisukohta Y.Y väidete osas, on kaebaja

valmis selle enne 13. veebruari 2024 esitama.

Riigikohtu üldkogu leidis otsuses nr 3-18-1672, et PHS § 6 lg 1 teine lause on põhiseadusega

vastuolus osas, milles ei võimalda SKA-l ilma seni toetust saanud vanema nõusolekuta

määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust

kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema

peres. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene

teisiti (perekonnaseaduse § 116 lg 1). Kui vanemad elavad koos, kasvab laps samuti võrdse

aja mõlema vanema juures. Järelikult tuleb SKA-l jagada hüvitised vanemate vahel võrdselt.

Sellisel viisil peretoetuste määramine ei eelda PHS § 6 lg 1 järgi ei kohtumäärust ega

vanemate kokkulepet.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Pooled on eri meelt selles, kas kaebajal on õigus nõuda, et lapsetoetust (vt PHS

§ 17) ja lapserikka pere toetust (vt PHS § 21) makstaks kordamööda temale ja Y.Yle.

Senini on mõlemat toetust makstud Y.Yle. PHS § 6 lg 1 teine lause sätestab, et kui

vanemad soovivad toetuste saamise õigust kasutada kordamööda, esitab uus taotleja

taotluse, millel on seni toetust saanud vanema nõusolek.

11. Kaebaja esitas SKA-le taotluse toetuste kordamööda temale ja Y.Yle

maksmiseks, kuid ei esitanud Y.Y nõusolekut kinnitavat dokumenti. SKA jättis tema

taotluse seetõttu läbi vaatamata, viidates HMS § 15 lg-le 3 (vt digitoimiku leht lk 25).

12. Riigikohtu üldkogu tunnistas PHS § 6 lg 1 teise lause põhiseaduse vastaseks ja

kehtetuks osas, milles see ei võimalda SKA-l ilma seni toetust saanud vanema

nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja

lasterikka pere toetust kordamööda, kui laps kasvab ligikaudu võrdse aja kestel

mõlema vanema peres (otsus nr 3-18-1672).

13. Riigikohtu lahendatud asja asjaolud erinesid praeguse asja omadest.

Lapsevanemad elasid lahus. Praegusel juhul on mõlemad vanemad kinnitanud, et

elavad koos ühiste lastega samas elukohas. Riigikohtu lahendatud asjas elas vanemate

ühine laps vaheldumisi mõlema vanema juures. Lisaks lapsevanemate ühisele lapsele

oli mõlemal vanemal veel kaks last. Paari ühise lapse emale maksti lapse eest

lapsetoetust, mistõttu ta sai ka lapserikka pere toetust. Kuna isale lapsetoetust ei

makstud, ei saanud ta ka lasterikka pere toetust, millele tema lastel 50% ajast

kolmelapselises peres kasvavate lastena õigus oli. Ema ei olnud ühise lapse eest

lapsetoetuse kordamööda maksmisega nõus.

4(6)

3-23-1856

14. Riigikohus selgitas, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (PHS §

15). Lapsetoetuse kordamööda saamise eesmärk on, et toetus jõuaks lapseni just selle

pere kaudu, kus laps parajasti kasvab, st elab perehüvitiste seaduse mõttes. Lasterikka

pere toetuse kordamööda kasutamise eesmärk on, et toetus jõuaks kõigi lasteni sel ajal,

kui pere, kus nad kasvavad, vastab lasterikka pere tunnusele. PHS § 6 lg 1 teine lause

on säte, mis kehtestab hüvitise kordamööda saamise õiguse selleks, et saavutada PHS

§-s 15 sätestatud eesmärk, milleks lahus elavate vanemate puhul on hüvitise jõudmine

mõlema pere lasteni ajal, mil nad hüvitist vajavad.

15. Riigikohus tõdes, et PHS ei anna juhiseid, kuidas toimida, kui vanemad

lapsetoetuse kordamööda maksmises kokkuleppele ei jõua. SKA ei saa sellisel juhul

ise otsustada, kummale vanematest toetus määrata. Maakohus saaks asendada seni

hüvitist saanud vanema nõusoleku kohtulahendiga. Maakohtusse pöördumine on aga

lapsevanema jaoks koormav. Lisaks pole selge, kas nõusoleku nõudmiseks on olemas

õiguslik alus.

16. Riigikohus leidis, et PHS § 6 lg 1 teine lause rikub nii asjas kaebajaks olnud isa

kui ka tema peres kasvavate laste õigust võrdsele kohtlemisele (põhiseaduse § 12 lg 1).

Riigikohus tõdes, et lapse puhul, kelleni toetus jõuab ema kaudu, ei ole õiguse riive

intensiivne. Küll aga on võrduspõhiõiguse riive suur isa ja nende laste puhul, kelleni

lapserikka pere toetus üldse ei jõua. Isa õiguste riivet pidas Riigikohus oluliseks

põhjusel, et tal pole võimalik anda oma kõigile lastele edasi riigi pakutavat hüve samal

määral, nagu seda saab teha ühise lapse eest toetust saav ema.

17. Eeltoodu põhjal tuvastas Riigikohus lahendatud juhtumi asjaoludel PHS § 6 lg

1 teise lause põhiseadusevastasuse. Kuna Riigikohus tunnistas sätte vastavas osas (st

lahus elavate vanemate puhul) põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, tekkis SKA-l

võimalus kontrollida taotluse lahendamisel, hoolimata teise lapsevanema nõusoleku

puudumisest, sisuliselt seda, kas laps kasvab kordamööda mõlema vanema juures ja

kas seetõttu on põhjendatud maksta lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda

mõlemale vanemale.

18. Riigikohtu otsus ei võimalda SKA-l hinnata praegusel juhul vanemate panust ühiste laste

kasvatamisse. Seda põhjusel, et vanemad elavad koos. Nagu kohus selgitas, tunnistas Riigi-

kohus PHS § 6 lg 1 teises lauses sisalduva nõude põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks üksnes

lahus elavate vanemate puhul. Seega keeldus SKA praegusel juhul põhjendatult taotluse läbi-

vaatamisest, kuna vajalik nõusolek oli esitamata. Kohus saaks SKA otsuse tühistada üksnes

juhul, kui leiaks, et PHS § 6 lg 1 teine lause on ka praeguse kohtuasja asjaoludel

põhiseadusega vastuolus. Sellisel juhul tuleks kohtul jätta see säte kohaldamata (vt HKMS §

158 lg 4).

19. Kohus leiab, et PHS § 6 lg 1 teine lause ei ole praeguse kohtuasja asjaoludel

põhiseadusega vastuolus. PHS § 17 järgi on õigus lapsetoetusele lapsel. PHS § 2 järgi on selle

seaduse eesmärgiks toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Praegusel juhul elavad lapsed

pidevalt koos vanemaga, kelle arvele toetused laekuvad. Seega pole põhjust arvata, et toetused

ei jõuaks lasteni. Peretoetuste maksmise eesmärgid on praegusel juhul täidetud. Kohus

märgib, et oleks ka ülemäärane nõuda, et SKA kontrolliks, kuidas lapsevanemad täpselt neile

makstud toetusi kasutavad. Kui lapsed elavad koos vanemaga, kellele toetusi makstakse, ning

vanemal on laste hooldusõigus, on toetuse maksmine PHS eesmärkidega kooskõlas (vt ka

PHS § 13). SKA abil ei ole põhjust hakata lahendama vanemate erimeelsusi lastega seotud

kulude kandmisel.

5(6)

3-23-1856

20. Saab möönda, et PHS § 6 lg 1 teine lause riivab kaebaja õigust käsutada lapsetoetusi

võrdväärselt laste emaga (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-15-2595, p 15).

Nagu SKA aga märkis, on seda riivet võimalik kompenseerida lapsevanemate vahelise

kokkuleppega selle kohta, kes kui suure osa ühise majapidamise ja ühiste laste kuludest enda

kanda võtab. Seetõttu ei pea kohus PHS § 6 lg 1 teise lausega põhjustatavat kaebaja õiguse

riivet oluliseks ja sätet kaebaja võrdsuspõhiõiguse riive tõttu põhiseadusega vastuolus

olevaks.

21. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ei SKA ega kolmas isik ole taotlenud

menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Võimalikud kulud jäävad seega menetlusosaliste

endi kanda.

22. Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja ja Y.Y nimed ning nende laste nimed ja isikukoodid

asendada tähemärkidega. Avaldamata tuleb jätta pere kodune aadress (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 14.11.2025 KOHTUOTSUSEGA.

6(6)