3-24-103/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-103

Haldusasi

City Aero OÜ ja WINGMACHT OÜ kaebus Viimsi

Vallavolikogu 12.12.2023 otsuse nr 55 osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – City Aero OÜ ja WINGMACHT OÜ,

esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja KLJ

Kolmas isik – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.01.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

City Aero OÜ ja WINGMACHT OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta City Aero OÜ ja WINGMACHT OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 16.01.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-103 resolutsiooni p 7 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavolikogu 12.12.2023 otsusega nr 55 „Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu

kehtestamine Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamise ajal“ kehtestati

ajutine planeerimis- ja ehituskeeld Viimsi valla haldusterritooriumil, aga mitte kauemaks kui

kaheks aastaks alates otsuse jõustumisest otsuse lisas 3 loetletud katastriüksustele. Otsuse p-

ga 1.1 keelati lisa 3 p-s 1 loetletud katastriüksustele (sh Taga-Mihkli, katastritunnus

89001:003:3400, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) detailplaneeringute (DP) kehtestamine,

v.a juhul, kui DP koostamise eesmärgiks on ehitamist välistava üldplaneeringu juhtotstarbe

määramine; ehitusloa andmine ehitise püstitamiseks, projekteerimistingimuste andmine ja

katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmine. Otsuse p-ga 1.2 keelatid lisa 3 p-s 2 loetletud

katastriüksustele (sh Ees-Mihkli, katastritunnus 89001:003:3390, sihtotstarve 100%

elamumaa) DP kehtestamine, v.a juhul, kui DP koostamise eesmärgiks on ehitamist välistava

üldplaneeringu

juhtotstarbe

määramine;

ehitusloa

andmine

ehitise

püstitamiseks;

3-24-103

2(6)

projekteerimistingimuste andmine ja katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmine, välja

arvatud juhul, kui määratakse ehitamist välistav sihtotstarve.

2. City Aero OÜ ja WINGMACHT OÜ (Wingmacht OÜ) esitasid 11.01.2024 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 12.12.2023 otsuse nr 55 p-de 1.1 ja 1.2

tühistamiseks osas, milles need käsitlevad ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist

Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistutel või alternatiivselt osas, milles need keelavad sellise DP

kehtestamise, mis näeb ette neid kinnistuid läbiva juurdepääsutee rajamise.

Viimsi Vallavolikogu 12.06.2001 otsusega nr 147 kehtestati Leppneeme külas Põlendiku

maaüksuse DP, millega muudeti üldplaneeringuga kehtestatud maakasutuse tingimusi ning

jagati planeeringuala 14-ks eraldi krundiks, millest 11-nele määrati ehitusõigus ühepereelamu

ehitamiseks. Detailplaneeringuala on jagatud kinnistuteks aadressidega Vainu tee, Piirikivi tee

15, Piirikivi tee 16, Vainu tee 12, Vainu tee 13, Vainu tee 14, Vainu tee 15, Vainu tee 16,

Vainu tee 17, Vainu tee 18, Vainu tee 19, Vainu tee 20, Vainu tee 21 ning Vainu tee 22. Kõik

need kinnistud kuuluvad kaebajatele. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1

kehtestatud Viimsi mandriosa üldplaneering nägi tulevasele detailplaneeringualale ette kaks

võimalikku juurdepääsu – ühe läbi Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute ning teise mööda

avalikku Piirikivi teed. Viimsi Vallavolikogu 15.02.2022 otsusega nr 9 algatati Viimsi valla

haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamine. Viimsi Vallavolikogu 14.11.2023 otsusega nr

47 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Viimsi Vallavolikogu

12.06.2001 otsusega nr 147 kehtestatud Leppneeme küla Põlendiku maaüksuse

detailplaneeringu

planeeringuala

katastriüksustel

ning

Ees-Mihkli

ja

Taga-Mihkli

katastriüksustel“ (otsus nr 47) algatati DP Leppneeme küla Põlendiku maaüksuse

planeeringuala katastriüksustele, mis hõlmab nii Põlendiku maaüksusel moodustatud

kaebajatele kuuluvaid kinnistuid kui ka nendega külgnevaid Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli

kinnistuid. Viimsi Vallavalitsuse 30.11.2023 korraldusega nr 374 (korraldus nr 374) kehtestati

ajutine planeerimis- ja ehituskeeld kuni Viimsi Vallavolikogu 14.11.2023 otsusega nr 47

algatatud DP kehtestamiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks alates otsuse

jõustumisest algatatud DP planeeringualale jäävatele Vainu tee, Piirkivi tee 15, Piirikivi tee 6,

Vainu tee 12, Vainu tee 13, Vainu tee 14, Vainu tee 15, Vainu tee 16, Vainu tee 17, Vainu tee

18, Vainu tee 19, Vainu tee 20, Vainu tee 21, Vainu tee 22 kinnistutele selliselt, et keelati

nimetatud kinnistutel ehitise püstitamise ehitusloa ning projekteerimistingimuste andmine.

Kaebajad on otsuse nr 47 ja korralduse nr 374 vaidlustanud haldusasjas nr 3-23-2914.

Praeguses asjas vaidlustatud otsusega kehtestatud ajutine planeerimis- ja ehituskeeld hõlmab

Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistuid ning takistab kaebajatel Põlendiku maaüksusel olevate

kinnistute kasutamist ja arendamist ning eelkõige neile otstarbeka juurdepääsu saamist.

Juurdepääsu planeerimine on otsusega nr 47 algatatud DP ülesanne, kuid Ees-Mihkli ja Taga-

Mihkli kinnistute suhtes kehtestatud ajutise planeerimis- ja ehituskeelu tõttu ei ole sellise DP

kehtestamine väga pika aja jooksul võimalik. Kui otsusega nr 47 algatatud DP-d hakatakse

menetlema, on kaebaja huvitatud selle menetluse läbiviimisest võimalikult kiiresti, ent

algatatud DP alale jäävate Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute suhtes vaidlustatud otsusega

kehtestatud planeerimis- ja ehituskeeld muudab selle DP koostamise ja kehtestamise

mõistliku aja jooksul võimatuks. Vastustaja ei ole vaidlusaluse planeerimis- ja ehituskeelu

kehtestamisel üldse kaalunud kaebajate huve ega arvestanud sellega, millised tagajärjed toob

see kaebajate jaoks reaalselt kaasa Põlendiku maaüksuse kinnistute arendamisel.

Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud otsuse p-de 1.1 ja 1.2

kehtivuse peatamiseks Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute osas. Vaidlustatud otsusega

kaasneb otsene keeld Põlendiku DP kehtestamiseks seni, kuni on kehtiv ajutine planeerimis-

ja ehituskeeld üldplaneeringu koostamiseks. Selleks võib kuluda 3‒7 aastat. Kinnistute osas

3-24-103

3(6)

ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtima jäämisel tekib kaebajatele kahjulik tagajärg, sest

sellisel juhul ei ole vastustajal võimalik kaebajatele kuuluvaid kinnistuid hõlmavas DP

menetluses kaaluda erinevaid planeeringuala juurdepääse nii, nagu vastustaja selle ise on välja

toonud. Vastustaja on ise rõhutanud, et üheks peamiseks asjaoluks, miks uus DP menetlus

algatati, on see, et kehtiv Põlendiku DP ei hõlmanud Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistuid.

Seetõttu on vastustaja nüüd uue DP menetluses kaasanud detailplaneeringuala hulka ka Ees-

Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistud. Kahjulikuks tagajärjeks on asjaolu, et kaebajad ei saa

kohtumenetluse aja edasi liikuda DP menetlusega ning see toob kaasa menetlusaja pikenemise

ja kaebajatele olulise varalise kahju. Akti kehtivuse peatamine on kooskõlas avaliku huviga,

sest avalikuks huviks on ka kohaliku omavalitsuse planeerimisvabadus.

3. Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2024 määruse resolutsiooni p-ga 7 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei saa täielikult eitada, ent seda ei saa pidada ka

kaalukaks. Kaebusest nähtuvatel asjaoludel ei saa kaebajatel olla ülekaalukat huvi neile

meelepärase planeeringulahenduse kehtestamisele kiirendatud korras. Kaebajate jaoks ei ole

mingisuguse pöördumatu või raskesti kõrvaldatava tagajärje saabumine juba käesoleva

kohtumenetluse ajal usutav, sest ühelt poolt ei välista vaidlustatud otsusega kehtestatud

planeerimis- ja ehituskeeld kaeabajate kinnistuid hõlmava uue DP koostamisega alustamist

ning teiselt poolt on ilmne, et uue DP kehtestamine enne praeguse kohtumenetluse eeldatavat

lõppu ei oleks realistlik, võttes arvesse juba eelkõige piirkonna kinnistuomanike põhimõttelisi

erimeelsusi selles osas, kuidas peaks olema korraldatud juurdepääs Põlendiku maaüksuse

kinnistutele. Pigem on usutav, et praeguse ei tehta otsusega nr 47 algatatud DP koostamiseks

edasisi toiminguid juba pelgalt põhjusel, et kaebajad on eelnimetatud otsuse kohtus

vaidlustanud (haldusasi 3-23-2914).

Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus avaliku huviga, mille kaitseks on

vaidlusalune planeerimis- ja ehituskeeld seatud. Kehtestatud ajutine kaitsemeede peab tagama

kavandatava üldplaneeringu alal ruumilise puutumatuse selleks, et tulevikus kehtestatava

üldplaneeringuga oleks võimalik ette näha sellised planeerimislahendused, mis võtavad

tasakaalustatult arvesse kõiki asjassepuutuvaid huve (sh valla arenguhuve, üldise

elukeskkonnaga seotud huve, erinevate kinnisasjaomanike huve ja õigusi jne). Esialgse

õiguskaitse korras sellise kaitsemeetme välistamine oleks mõeldav juhul, kui kaebuse

eduväljavaated oleksid väga head ning kaitsemeetme puudumisega kaasnev võimalik kahju

avalikele huvidele ilmselgelt väike või hiljem lihtsasti kõrvaldatav. Praegusel juhul see nii ei

ole. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, ent selle eduväljavaateid ei saa pidada

ka väga headeks, pidades silmas, et kohalikul omavalitsusel on planeerimisotsuste tegemisel

avar kaalutlusruum. Olukorras, kus planeeringu kehtestamisest on möödunud pikk aeg ja seda

ei ole lõpuni realiseeritud, on täiesti mõeldav, et kohalik omavalitsus soovib vahepealsel ajal

muutnud olukorda arvesse võttes planeeringulahendust muuta. Kaebajate eesmärgiks on saada

võimalus realiseerida vähemalt üldjoontes 2001. a-l kehtestatud detailplaneeringulahendus –

esimese eelistusena soovivad kaebajad seda teha sellesama 2001. a DP asemel, teise

võimalusena peavad ilmselt silmas 14.11.2023 algatatud planeeringu koostamist selliselt, mis

näeb ette vähemalt üldjoontes samasuguse lahenduse, st Põlendiku maaüksuse kinnistutele

elamute rajamise. Vaidlustatud otsuse põhjenduses on vastustaja osutanud mh valla

arengueesmärkide muutumisele ning vajadusele valla elanike arvu suurendamist pidurdada ja

suurendada loodusliku keskkonna osakaalu valla haldusterritooriumil. Olukorras, kus kaebaja

omandis olevaid kinnistuid hõlmava DP alusel ei ole enam kui 20 a jooksul ehitisi püstitatud

ning valla jaoks on vähemalt küsitavaks muutunud, kas sellise planeeringulahenduse ellu

viimine on valla arengueesmärkide seisukohast jätkuvalt kohane ja otstarbekas, ning kus

3-24-103

4(6)

samas on algatatud uue üldplaneeringu menetlus, näib vaidlusaluse planeerimis- ja

ehituskeelu kehtestamine lubatav ja mõistlik.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks sisuliselt kaebuse ette ära otsustamist, mis ei ole

üldjuhul lubatav. Erandina on seda kohtupraktikas võimalikuks peetud juhul, kui kaebuse

eduväljavaated on väga head ning kaebaja õiguste riive väga intensiivne. Sellise olukorraga ei

ole tegemist. Eelneva tõttu on avalik huvi vaidlusaluse ajutise planeerimis- ja ehituskeelu

kehtima jäämise vastu kaalukam kaebajate esialgse õiguskaitse vajadusest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. City Aero OÜ ja Wingmacht OÜ paluvad 31.01.2024 määruskaebuses tühistada

Tallinna Halduskohtu 16.01.2024 määruse resolutsiooni p 7 ja rahuldada esialgse õiguskaitse

taotlus.

Halduskohus on vääralt mõistnud planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise tagajärgi ning

sisustanud ebaõigesti avalikku huvi. Praegusel juhul ei ole alust eeldada, et vastustaja läheb

planeerimis- ja ehituskeelu kehtivuse ajal uue DP menetlusega edasi. Vastustaja algatas

Põlendiku DP menetluse 14.11.2023 otsusega nr 47, samas ei ole vastustaja praeguseks

hetkeks teinud ühtegi täiendavat menetlustoimingut. Arusaamatu on kohtu seisukoht, nagu

takistaks edasiste toimingute tegemist või õigustaks mittetegemist asjaolu, et kaebajad on

vaidlustanud otsuse nr 47 kohtus. DP algatamise otsus on õigusvastane, kuid samal ajal on

kaebajate huvi see, et DP menetlus toimuks võimalikult kiiresti. Seega on kaebajatel

põhjendatud huvi, et vastustaja teeks vajalikud toimingud.

Olukord, kus planeerimis- ja ehituskeeld takistab kaebajate kinnistute suhtes algatatud DP

menetlemist, sh kehtestamist, on vastustaja poolt teadlikult tekitatud. Otsusest ei nähtu ühtegi

kaalutlust ega kaebajate õiguste kaalumist seoses Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute osas

keelu kehtestamisega. Ainsaks põhjuseks, miks Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistud uude

Põlendiku DP menetlusse kaasatud on, on see, et kinnistutel asub olemasolev tee (ajalooliselt

väljakujunenud eratee, mida kohalikud kasutavad ja mis on läbitav ka mootorsõidukiga), mis

on üldplaneeringuga nähtud ette avalikuks teeks. Avaliku tee planeerimine DP-ga samasse

asukohta, kus see on ette nähtud ka kehtiva üldplaneeringuga, ei ole vastuolus avaliku huvi

ega planeerimis- ja ehituskeelu eesmärgiga.

Kuigi DP menetlus on reeglina aeganõudev protsess, sõltub iga menetlus konkreetsetest

asjaoludest. Vastustaja on peamise põhjusena uue DP algatamise otsuses toonud välja

juurdepääsutee asukohaga seonduvad kaalutlused ning vananenud lahendused elamutele

ettenähtud kütte-, elektri- ja veelahendustega seoses. Tegemist ei ole küsimustega, mis

vajaksid mahukate ja aeganõudvate uuringute läbiviimist.

Kaebajatel on kaalukas vajadus planeerimis- ja ehituskeelu kehtivuse peatamiseks, sest see

takistab otseselt kaebajatele kuuluva maa-ala suhtes algatatud DP edasist menetlemist ja selle

kehtestamist. Esialgset õiguskaitset on võimalik rakendada ka selliselt, et Ees-Mihkli ja Taga-

Mihkli kinnistute suhtes oleks võimalik jätkata kaebajate kinnistuid hõlmava DP menetlust

osas, millega võidakse kinnistutele kavandada avalik tee või sundvalduse seadmine Põlendiku

maaüksusele juurdepääsuks.

5. Viimsi vald palub 09.02.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kehtestatud planeerimis- ja ehituskeeld ei takista DP koostamist. Keeld on kehtestatud

kõigest kaheks aastaks. Arvestades, et DP algatamine ja edasised menetlustoimingud võtavad

aega, siis suure tõenäosusega ei jõutaks DP kehtestamiseni planeerimis- ja ehituskeelu

kehtimise perioodil. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kaebajad on vaidlustanud DP

3-24-103

5(6)

algatamise haldusasjas nr 3-23-2914. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus

avaliku huviga, mille kaitseks on vaidlusalune planeerimis- ja ehituskeeld seatud. Vastustaja

on keelu kehtestamisel kaalunud selle proportsionaalsust ja põhjendatust erinevatel tasanditel,

millele viitab ka asjaolu, et Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute omanik ise ei ole otsust nr

55 vaidlustanud.

6. X palub 09.02.2024 vastuses jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata.

Kaebajate seisukoht, et ainsaks põhjuseks, miks Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistud on uude

Põlendiku DP menetlusse kaasatud, on juurdepääsutee võimalik asukoht, on meelevaldne. Üle

kolmanda isiku kinnistute kulgev pinnasetee ei ole praegu avalik tee, vaid tegemist on

mitteavaliku eraomanduses oleva jalgrajaga, mida mh kasutavad kohalikud elanikud

kolmanda isiku vaikival nõusolekul koos mitmete teiste samasid kinnistuid läbivate

jalgradadega selleks, et pääseda kaugemale metsa jalutama. Teeregistris on katte liigiks

märgitud

osaliselt

küll

kruusatee,

kuid

faktiliselt

on

tegemist

pinnaseteega.

Kinnisvaraarendusele juurdepääsu tagamine ei ole kuidagi seotud avaliku huviga, vaid teenib

üksnes kaebajate ärihuve. Esialgse õiguskaitse kohaldamine otsustaks vaidluse ette ära.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjustaks kolmandale isikule materiaalset ja moraalset

kahju. Praeguseks on reaalne oht, et kolmanda isiku maast sundvõõrandatakse 0,15 ha selleks,

et Põlendiku maaüksuse omanikud saaksid realiseerida oma ärihuvisid. Seda selle asemel, et

nad ostaksid juurdepääsutee rajamiseks vajamineva maa kolmandalt isikult selles piirkonnas

väljakujunenud õiglase turuhinna eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3.

Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu

või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset

õiguskaitset ei kohaldata, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või esialgne õiguskaitse

kahjustab ülemääraselt avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajate esialgse õiguskaitse

vajadust ei saa eitada, samas ei saa seda pidada kaalukaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peaks kaebajaid usutavalt ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas

tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse asjaolud seda järeldada ei võimalda. Kaebajate vaidlustatud Viimsi

Vallavolikogu 12.12.2023 otsusega nr 55 kehtestatud planeerimis- ja ehituskeeld on ajutine ja

tõenäoliselt ei jõutaks DP kehtestamiseni (arvestades asjast nähtuvaid erimeelsusi) kahe aasta

jooksul ka viidatud keeluta. Menetluse edasilükkumine ei kahjusta intensiivselt kaebajate

õigusi. Vaidlustatud otsuses on mh selgitatud, et vallal ei ole kavatsust rakendada keeldu kuni

planeeringu koostamise lõpuni, vaid ajani, mil planeeringu ruumiline lahendus on valminud ja

vajalikud kaasamistoimingu on läbi viidud, milleks kulub hinnanguliselt kaks aastat. Seda

arvestades ei saa kaebajate õiguste riivet pidada ülemäära intensiivseks. Kehtestatud

planeerimis- ja ehituskeeld ei välista iseenesest kaebajate kinnistuid hõlmava DP koostamist.

Otsusest nr 47 nähtuvalt on DP algatamist põhjendatud esmalt sellega, et tänaseks üle 23 a

tagasi kehtestatud Põlendiku maaüksuse DP on tänaseks nii moraalselt kui õiguslikult

vananenud. Vahepealsel ajal on olulises ulatuses muutunud planeerimist, ehitamist,

keskkonnakaitset, maakorraldust ja maakatastri pidamist puudutav seadusandlus. Seega tuleb

3-24-103

6(6)

uues planeerimismenetluses muutunud õiguskeskkonda arvestades saavutada uus kogukondlik

kokkulepe planeeringuala lähiaastate ruumiliseks arenguks. Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009

määrusega nr 22 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ on kehtiva DP planeeringuala reserveeritud

kohevõrgustiku puhveralana ning analüüsida tuleb kehtiva DP kooskõla rohevõrgustiku

teemaplaneeringuga,

vajadusel

välja

töötada

uus

planeeringulahendus,

et

tagada

planeeringuala toimimine rohevõrgustiku puhveralana. Otsusest nr 47 nähtuvalt esinevad

erimeelsused piirkonna kinnistuomanike vahel selles, kuidas peaks olema korraldatud

juurdepääs Põlendiku maaüksuse kinnistutele. Vald on pidanud vajalikuks kaasata Ees-Mihkli

ja Taga-Mihkli kinnistute omanik ning lahendada planeeringualale avalikult teelt juurdepääsu

küsimus uue planeerimismenetluse käigus. Lisaks on otsuses nr 47 planeeringu algatamist

põhjendatud asjaoluga, et kehtiva DP kohane planeeringuala veevarustuse lahendus ei ole

tänaseks enam õiguslikult teostatav. Viimsi valla veevarustuse põhiprobleemiks on

arendustegevusest tingitud tarbimiskoguste suurenemine, mis ületab vee-erikasutusloaga

lubatud koguseid. Seega vajab planeeringuala joogiveega varustamine analüüsi. Kehtiva DP

reovee kanaliseerimise lahendus on vastuolus valla arengukavaga ja tuleb teisiti lahendada.

Samuti on välja toodud vajadus analüüsida tuleohutuse, küttelahenduse, ehitustehniliste

tingimuste ja elektrivarustusega seonduvat ning vastuolusid maakatastriseadusega. Tegemist

on mahukate ja paratamatult aeganõudvate toimingutega. Halduskohus on õigesti selgitanud

ka seda, et kaebajad on otsuse nr 47 halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-23-2914).

Seega on usutav, et vastustaja ei pea algatatud DP koostamiseks järgnevate toimingute

tegemist praegu ka otstarbekaks.

10. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt kõneleb avalik huvi tagada nn

planeerimisrahu Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamise ajaks (aga mitte

kauemaks kui kaheks aastaks), et keskenduda uue üldplaneeringu koostamisel alternatiivsete

ruumiliste lahenduste kaalumisele, võttes tasakaalustatult arvesse kõiki asjassepuutuvaid

huve. Vaidlustatud otsuses on vastustaja rõhutanud eesmärki määrata tingimused valla elanike

arvu kasvu tempo pidurdamiseks ning hoonestamata haljas- ja metsamaade kaitsmist

ehitussurve eest, selleks vajadusel laiendades kohalikke looduskaitsealasid. Võttes sealhulgas

arvesse Põlendiku maaüksuse DP kehtestamisest möödunud aega (üle 23 aasta), on

halduskohus õigesti järeldanud, et kaebajate huvi jõuda võimalikult kiiresti uue DP

kehtestamiseni ja jätkata arendustegevusega ei saa pidada praegusel juhul kaalukamaks

avalikust huvist, mille kaitseks vaidlusalune planeerimis- ja ehituskeeld on seatud.

11. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse äraotsustamist (nt

Riigikohtu 22.09.2004 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kuigi tegemist ei ole kohtu jaoks

vääramatu keeluga, peaks sellisel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema

ülekaalukas vajadus ja kaebusel väga head eduväljavaated. Ehkki kaebust ei saa praeguses

menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks, leidis ringkonnakohus eelnevalt, et

kaebajate õiguskaitsevajadust ei saa pidada suureks ning taotluse rahuldamata jätmise

tulemuseks ei ole kaebajate jaoks väga rasked või hiljem kõrvaldamatud tagajärjed. Asjas ei

nähtu ka muid esialgse õiguskaitse kohaldamise poolt kõnelevaid erandlikke asjaolusid.

Seetõttu ei ole põhivaidluse ette ära otsustamine põhjendatud.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.01.2024

määruse resolutsiooni p 7 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)