2-23-8691/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. veebruar 2024

Tsiviilasja number

2-23-8691

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi V.R. vastu elatise väljamõistmiseks.

Menetluse peatamine

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 13. novembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad (määruskaebuse esitajad) A.A. (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

ja

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.R.

Kostja

(vastustaja)

V.R.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), vandeadvokaadid Birje Kalmus

ja Grete Kirsimaa

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. novembri 2023. a määrus osas, milles maakohus

peatas tsiviilasja nr 2-23-8691 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-23-14130 tehtud

lõpplahendi jõustumiseni (ning määras, et pooltel tuleb kohtule teatada, kui

menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud). Teha tühistatud osas

määrus, millega jätta V.R. taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Võtta tsiviilasja materjalide juurde A.A. ja B.B. poolt 6. detsembril 2023 esitatud

A.R. Swedbank AS pangakonto väljavõte ja V.R. poolt 12. detsembril 2023 esitatud

V.R. Swedbank AS pangakonto väljavõte.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 13. novembri 2023. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks alljärgnevalt:

" 1. Uuendada asja arutamine ja tühistada tsiviilasjas nr 2-23-8691 määratud otsuse

tegemise aeg 15. november 2023.

2. Jätta V.R. taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata."

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 360

lg 2).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 14. juunil 2023 seadusliku esindaja A.R.

(ema) kaudu Tartu Maakohtule V.R. (kostja) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt

kummagi hageja kasuks alates hagi esitamisest välja elatise seaduses sätestatud

miinimummääras. Hageja I palus mõista kostjalt hageja I kasuks välja kahju hüvitise 1. aprilli

2023 kuni 13. juuni 2023 eest 633 eurot 47 senti ning viivise nimetatud summalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

tegemisest kuni nõude täitmiseni. Hageja II palus mõista kostjalt hageja II kasuks välja kahju

hüvitise 1. aprilli 2023 kuni 13. juuni 2023 eest 538 eurot 49 senti ning viivise nimetatud

summalt VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi tegemisest kuni

nõude täitmiseni. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate ema kanda.

3. Kostja esitas 1. novembril 2023 taotluse, milles palus peatada menetlus kuni

tsiviilasjas 2-23-14130 lahendi jõustumiseni. Nimetatud tsiviilasjas arutatakse hagejate ja

kostja suhtluskorra kindlaksmääramist. Kostja taotleb võrdset suhtlusõigust. Kostjalt

väljamõistetava elatise suurus sõltub perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 6 järgi sellest, kui pika

ajaperioodi hagejad kostja juures viibivad. Mõistlik ei ole, et elatise asjas otsuse tegemise

järgselt selgub suhtluskord, mis võib tingida otsuse muutmise. Hagejate huvid ei jää

menetluse peatamisel kaitseta. Kostja tasub hagejatele hagi tagamise määruse alusel elatist.

Kostja peab hagejaid vahetult ülal ajal, mil hagejad viibivad tsiviilasjas 2-23-14130 tehtud

esialgse õiguskaitse määruse alusel kostja juures.

4. Hagejad palusid jätta menetluse peatamise taotluse rahuldamata.

Otsuse tegemine käesolevas tsiviilasjas ei ole tsiviilasja nr 2-23-14130 menetluse tõttu

takistatud. Tagasiulatuva elatisnõude lahendamine ei sõltu tsiviilasjas nr 2-23-14130 tehtavast

lahendist. Kohus tegi 18. oktoobril 2023 tsiviilasjas nr 2-23-14130 määruse, mille kohaselt

viibivad hagejad alates 26. oktoobrist 2023 kostja juures iga kuu paaritute nädalate neljapäeva

õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Kohus märkis viidatud asjas, et selleks, et lapsed saaksid isa

juures pikemalt viibida, on isal vaja sättida oma igapäevane elukorraldus lastega arvestavalt.

Kostja ei ole aasta jooksul seda teinud. Sellest tulenevalt ei ole alust arvata, et lähiajal

määratakse 26. oktoobri 2023. a määruses sätestatud suhtluskorrast erinev suhtluskord. Kostja

väide, et elatise asjas tehtav otsus tuleks lähiajal ümber vaadata, ei ole seega põhjendatud.

Kostja ülalpidamiskohustust hagejate ees ei saa lugeda täidetuks juhul, kui hagejad viibivad

mõlema vanema juures võrdse aja. Lapse ülalpidamiskohustust täidetakse vanema kohustuste

täitmisega, mitte lapsega koos aega veetes. Kostja esitas suhtluskorra kindlaksmääramise

avalduse vahetult enne elatise asjas otsuse tegemist ja lisas taotluse menetluse peatamiseks.

Kostja tasub 30. juuni 2023. a hagi tagamise määruse alusel kummalegi hagejale elatist

100 eurot kuus. Hagejad said kohtumenetlusaegset elatisabi alates 30. juunist 2023. Selle

maksmine lõppes 26. novembril 2023. Kostja peab hagejaid seega ülal seaduses sätestatud

miinimumist väiksemas ulatuses. See ei ole piisav.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus uuendas 13. novembri 2023. a määrusega asja arutamise, tühistas määratud

otsuse tegemise aja, peatas käesoleva tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-23-14130

tehtava lõpplahendi jõustumiseni ning määras, et pooltel tuleb teatada, kui menetluse

peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud.

Kostja esitas avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mida menetletakse tsiviilasjas

nr 2-23-14130. Kohus peatas nimetatud tsiviilasjas 6. oktoobri 2023. a määrusega menetluse

ja suunas vanemad riiklikule perelepitusteenusele. Kohus määras 18. oktoobri 2023. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14130 esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra, mille kohaselt

lapsed viibivad isa juures üle nädala neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni.

Kohus leidis, et sellest tulenevalt ei ole põhjendatud otsust teha. Vanemad on perelepituses

arutamas suhtluskorda. Elatise suurus sõltub kindlaksmääratud suhtluskorrast.

Tagasiulatuva elatise nõue ei ole suhtluskorra vaidluse tulemusest sõltuv. Samas, arvestades

selle nõude väiksust, ei ole see menetluse peatamata jätmise alus. Isa taotleb suhtluskorra

asjas, et lapsed veedaksid vanemate juures võrdse aja. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema

juures, saab Riigikohtu praktika järgi eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib.

Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil

laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks

kulutusi tegema (RKTKo 9.06.2017, 3-2-1-35-17, p 23.3).

Mõistlik ei ole, et elatise asja otsuse tegemise järgselt selgub suhtluskord, mille tulemusena

on koheselt vaja elatise otsus ümber vaadata. Last puudutavas menetluses peab kohus nii vara

kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel

lahendama (TsMS § 561 lg 1 esimene lause). Laste huvides on, et vanemad lepivad

samaaegselt kokku nii suhtluskorras kui ka elatise maksmises. Kohus suunas tsiviilasjas

nr 2-23-14130

vanemad

riiklikule

perelepitusteenusele.

Vanematel

on

võimalik

perelepitusteenuse raames sõlmida vanemluskokkulepe, mis hõlmab suhtluskorda ja elatist.

Hagejate huvid ei jää menetluse peatamise tõttu kaitseta, sest kohus tagas 30. juuni 2023. a

määrusega hagi. Hagejate ema kinnitusel tasub kostja hagi tagamise määruse alusel elatist.

Kostja peab hagejaid vahetult ülal ajal, mil hagejad viibivad tsiviilasjas nr 2-23-14130

esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra järgi kostjaga.

Elatise asjas tehtav otsus sõltub suhtluskorra asjas tehtavast lahendist, sest selles määratakse

kindlaks, kui palju kumbki vanem hakkab hagejaid vahetult ülal pidama. Kohus uuendas asja

arutamise ja peatas TsMS § 356 lg 1 alusel menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-23-14130 tehtud

lõpplahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse ja teha

uus määrus, millega jätta kostja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

Kohus tegi 18. oktoobril 2023 tsiviilasjas nr 2-23-14130 määruse, mille kohaselt viibivad

hagejad alates 26. oktoobrist 2023 kostja juures iga kuu paaritute nädalate neljapäeva õhtust

kuni pühapäeva õhtuni. Kostja ei ole aasta aega teinud oma elukorralduses muudatusi, mis

võimaldaks kostjal hagejatega pikemalt koos aega veeta. Kostja elukohaks on hagejate

vanemate kaasomandisse kuuluv kinnisasi. Kaasomandi jagamise üle on vaidlus. Teada ei

ole, kas kostja suudab kaasomandis oleva kinnisasja omandada. Hetkel ei ole seega ette näha,

et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord võiks lähiajal muutuda. Seadusandja

mõtteks elatise regulatsiooni muutmisel ei olnud, et võrdset elukohta taotletakse üksnes

seetõttu, et lastele ei peaks elatist maksma. Käesolevalt on see aga kostja tegevuse eesmärk.

Hageja esitas menetluses andmed selle kohta, millal hagejad olid 2023. aastal kostja juures.

Hagejate ja kostja koos veedetud aeg kuus jääb 2023. a keskmisena ja 18. oktoobri 2023. a

esialgse õiguskaitse määruse järgi alla PKS § 101 lõikes 6 sätestatud aja.

Maakohus ei kaalunud menetluse peatamise vajalikkust ja otstarbekust. Maakohtu seisukoht,

et elatise asja otsuse tegemise järgselt selgub suhtluskord, mille tulemusena on vaja elatise

otsus ümber vaadata, on ennatlik ja põhjendamata. Maakohus on otsuse tegemisel arvesse

võtnud vaid seda, et kostja poolt on kohtule esitatud taotlus suhtluskorra määramiseks

selliselt, et hagejad veedaksid vanemate juures võrdse aja. Kohus ei arvestanud, et kohus

selgitas tsiviilasjas nr 2-23-14130, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorrast

teistsuguse suhtluskorra määramiseks on kostja poolt vajalik mitmete suuremahuliste

muudatuste tegemine. Neid muudatusi ei ole näha. TsMS § 356 ega muud sätted ei keela

kohtul tuvastada asjaolusid, mis on aluseks kohtuotsuse tegemisel.

Kohus ei kaalunud kostja taotluse põhjendatust. Kostja esitas suhtluskorra kindlaksmääramise

taotluse 5. oktoobril 2023 ja menetluse peatamise taotluse 1. novembril 2023. Kostja teadis,

et elatise asjas pidi otsus tehtama 15. novembril 2023. Kostja kinnitas 4. oktoobri 2023. a

istungil, et tal ei ole taotlusi. Kostja menetluse peatamise taotlus on seega hilinenud.

Kostja ei ole andnud hagejatele ülalpidamist perioodil 1. aprill 2023 kuni 30. juuni 2023.

Kostja tasub kummalegi hagejale alates 1. juulist 2023 elatist 100 eurot kuus. See ei ole piisav.

Elatisabi maksmine lõppes 26. novembril 2023. Kostja ei pea hagejaid vahetult ülal ajal, mil

nad viibivad kostjaga tsiviilasjas nr 2-23-14130 esialgse õiguskaitse korras määratud

suhtluskorra järgi. Kostja kannab sel ajal üksnes hagejate söögikulud. Kõik hagejatega seotud

muud kulud ei sõltu sellest, kelle juures hagejad viibivad. Need kulud on täielikult hagejate

esindaja kanda. Hagejate huvid jäävad menetluse peatamise tõttu kaitseta.

TsMS § 356 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud. Elatise asjas tehtav otsus ei sõltu tsiviilasja

nr 2-23-14130 menetlusest sel viisil, et see annaks aluse elatise asjas menetluse peatada.

7. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna käesolevas menetluses tehtav otsus

sõltub sellest, kui palju hagejad kostja juures viibivad (PKS § 101 lg 6), on menetluse

peatamine kuni suhtluskorra selgumiseni oluline. Tsiviilasjas nr 2-23-14130 on esialgse

õiguskaitse korras otsustatud, et hagejad veedavad kostjaga iga kuu üle nädala neljapäevast

pühapäevani. Kostja suhtluskorra avalduse põhinõudeks on laste vahelduv elukoht mõlema

vanema juures. See tähendab, et kui kohus määrab hagejatele vahelduva elukoha, peavad

vanemad hagejaid vahetult ülal ajal, mil hagejad elavad kummagi vanema juures. Hetkel

puudub teadmine, millises ulatuses hakkavad hagejad kostjaga elama. Seetõttu ei saa

tuvastada ega määrata elatise summat. Suhtluskorra vaidluses taotletav lahend on TsMS § 457

järgi samadele menetlusosalistele kohustuslik. Kohus peatas TsMS § 356 lg 1 alusel

menetluse põhjendatult (RKTKm 21.06.2023, 2-21-11317/37, p 9).

Menetluse peatamine ei kahjusta hagejate huve. Kostja maksab kummalegi hagejale hagi

tagamise määruse alusel elatist 100 eurot kuus. Hagejad saavad lisaks riiklikke peretoetusi.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus peatas tsiviilasja nr 2-23-8691 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-23-14130

tehtud lõpplahendi jõustumiseni (ning määras sellega seoses, et pooltel tuleb kohtule teatada,

kui menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud). Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotluse menetluse peatamiseks

rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde hagejate poolt

6. detsembril 2023 esitatud hagejate ema Swedbank AS-i pangakonto väljavõtte ja kostja

poolt 12. detsembril 2023 esitatud kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtte.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures määruse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad ei vaidlusta

maakohtu määrust ulatuses, milles maakohus uuendas asja arutamise ja tühistas varem

määratud otsuse tegemise aja. Nimetatud osas ei saa maakohtu määruse peale ka TsMS § 660

lg 1 järgi määruskaebust esitada (kuna seadus ei näe seda ette).

11. Kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest,

mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama

haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus TsMS § 356 lg 1 alusel peatada

menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Menetluse peatamiseks on alust, kui teises asjas

tehtavast lahendist oleneb arutatava asja tulemus. Õigussuhte olemasolu või puudumine peab

selleks, et oleks alus menetlus peatada, olema teise menetluse ese, st selline küsimus, mis

lahendatakse teises menetluses otsuse resolutsiooniga, mitte aga küsimus, mille kohta kohus

teeb järeldusi üksnes lahendi põhjendavas osas. Kohtuasjaks, mille tõttu kohus võib

TsMS § 356 lg 1 järgi teises kohtuasjas menetluse peatada, on eelkõige kohtuasi, milles

taotletav lahend on TsMS § 457 järgi resolutsioonist tulenevalt samadele menetlusosalistele

kohustuslik (RKTKm 21.06.2023, 2-21-11317/37, p 9). Samas, isegi kui menetluse teise

menetluse tõttu peatamise eeldused on täidetud, on kohtul TsMS § 356 lg 1 järgi õigus, mitte

kohustus menetlus peatada. Menetluse peatamine on seega kohtu kaalutlusotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda siis, kui kohus ületas diskretsiooni piire.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ületas menetluse peatamisel diskretsiooni piire.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa

(PKS § 101 lg 1). Kohus peab PKS § 101 lg 6 järgi vähendama PKS § 101 alusel arvutatud

elatise suurust proportsionaalselt elatist maksma kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga,

kui suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist nähtub, et lahuselava vanema juures viibimise

aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Muudel juhtudel saab

kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise

vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt RKTKo 22.06.2022,

2-19-19160/42, p 14.7). PKS §-s 101 sätestatud elatise miinimumsumma suurus sõltub seega

sellest, kas lapse ja lahus elava vanema suhtlemiskord on kohtulahendiga kindlaks määratud

ning juhul, kui on, siis kui kaua viibib laps suhtlemiskorra alusel lahus elava vanema juures.

Samas asjaolu, et kohtulahendiga ei ole lapse ja lahus elava vanema suhtluskorda kindlaks

määratud või et suhtluskorra kindlaksmääramise menetlus on pooleli, ei tähenda, et lapsele

tasumisele kuuluva elatise suurust ei ole võimalik kindlaks määrata. Kohus saab elatist

maksma kohustatud vanema taotlusel PKS § 102 lg 2 alusel vähendada PKS § 101 alusel

arvutatud elatise suurust muuhulgas põhjusel, et laps viibib lahus elava vanema juures.

Kohustatud vanem peab elatise vähendamiseks tõendama, et laps viibib osa aega tema juures.

Kui kohustatud vanem on seda teinud, on teisel vanemal (last esindades) võimalik lükata

ümber eeldus, et kohustatud vanem kannab lapse kohustatud vanema juures viibides lapse

kulud vahetult ning tõendada, et tema peab sel ajal tegema lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks kulutusi (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15).

Hagejad esitasid kostja vastu hagi tagasiulatuva elatise nõude ja nõude elatise saamiseks

alates hagi esitamisest. Hagejad soovivad elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras.

Maakohus oli kostja poolt menetluse peatamise taotluse esitamise ajaks määranud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-23-14130 avalduse

kostja ja hagejate suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Tsiviilasja nr 2-23-14130 menetluses ei

olnud maakohtu poolt menetluse peatamise ajal teada, millal võidakse tsiviilasjas nr 2-23-

14130 lõpplahendi tegemiseni jõuda. See ei ole teada ka käesoleva määruse tegemise ajal.

Käesolevas asjas menetluse peatamine toob hagejate jaoks seega kaasa olulise viivituse

kostjalt endi igakuiseks ülalpidamiseks elatise saamisel. Kostja maksab käesolevas asjas

tehtud hagi tagamise määruse alusel kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus. See summa

jääb aga oluliselt alla selle, mida PKS §-s 101 on peetud vajalikuks alaealise lapse

ülalpidamiseks, ega pruugi seetõttu olla piisav elatise asjas lõpplahendi tegemisega

viivitamise tõttu hagejatele tekkida võivate negatiivsete tagajärgede vältimiseks.

Kui tsiviilasja nr 2-23-14130 menetluses tehtava lõpplahendiga määratakse kindlaks hagejate

ja kostja vahel suhtluskord kostja poolt soovitud viisil, on kostjal TsMS § 459 lg 1 alusel

võimalik esitada hagi väljamõistatud elatise suuruse muutmiseks. Isegi kui hagejad viibivad

tulevikus suhtluskorra alusel kostja juures poole ajast, et tähenda see tingimata, et kostja ei

peaks hagejatele üldse elatist maksma. Hagejatel on sellises olukorras võimalik tõendada, et

nende ema kannab hagejate kulud ka ajal, mil hagejad viibivad suhtluskorra alusel kostja

juures (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15). Kostja poolt tsiviilasjas nr 2-23-14130

esitatud avalduse rahuldamine ei välista seega kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmist,

vaid muudab ennekõike poolte vahelist tõendamiskoormust.

Ringkonnakohus leiab eeltoodust arvesse võttes, et hagejate huvi saada kostjalt kui lahus

elavalt vanemalt endi igakuiste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist võimalikult kiiresti ei

kaalu üles kostja huvi arvestada käesolevas tsiviilasjas võimalusega, et kostja võib hakata

tulevikus määratava suhtluskorra alusel hagejatega pikemalt koos aega veetma ja sellest

tulenevalt hagejate ülalpidamises oluliselt enam vahetult osalema. Menetluse peatamine

TsMS § 356 lg 1 alusel ei ole käesolevas asjas seega põhjendatud.

13. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav määrus. Ringkonnakohus ei määra

TsMS § 173 lg 1 järgi seega kindlaks menetluskulude jaotust.

14. Määruskaebuse lahendab TsMS § 666 lg 1 alusel üks ringkonnakohtu kohtunik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest