3-24-155/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Virgo Saarmets ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-155

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Anastassia Donets

Puudutatud isik X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.01.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.01.2024 määruse

resolutsiooni p 1 peale.

2. Jätta rahuldamata X taotlus arutada määruskaebust kohtuistungil.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.01.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

4. Saata X 29.01.2024 avaldus Tallinna Halduskohtule kaebusena registreerimiseks.

5. Määruse avaldamisel asendada X nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3,

§ 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas Tallinna Halduskohtule 16.01.2024 taotluse anda

luba Kameruni kodaniku X kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni üheks kuuks.

Puudutatud isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel

kinni 15.01.2024 kell 11.30 Tallinna Vanasadama D-terminalis. Tal puudus Eestis viibimiseks

3-24-155

2(5)

õiguslik alus. Isik saabus Schengeni viisaruumi Poola Vabariigi pikaajalise viisa alusel

16.12.2020 Belgia kaudu. Hiljem läks isik Poola, kus talle anti elamisluba õppimiseks

kehtivusega 29.06.2023–30.09.2023. Puudutatud isik saabus 14.01.2024 Poolast bussiga

Eestisse ja tema eesmärk oli minna Soome Vabariiki ning osaleda seal kahe kooli

sisseastumiseksamitel. Poola pädev ametiasutus selgitas vastuseks PPA päringule, et

puudutatud isiku varasem elamisluba kehtis kuni 30.09.2023 ja tema uue elamisloa taotlus jäeti

10.11.2023 läbi vaatamata. Seega oli isiku viimane seaduslik Schengeni viisaruumis viibimise

päev 10.11.2023. Isik ei lahkunud pärast taotluse läbi vaatamata jätmist Schengeni viisaruumist.

Ta on viibinud 66 päeva ebaseaduslikult Schengeni territooriumil.

PPA korraldatud vestlusel selgus, et puudutatud saabus Schengeni viisaruumi õppimise ja

töötamise eesmärgil. Isiku selgitusel oli tal plaan minna Soome õppima ja taotleda seal

viibimiseks dokumente. Isik väitis, et tema Poolas on tema elamisloa pikendamise taotlus

menetluses, kuid Poola ametivõimude vastuse kohaselt ei ole see nii. Isik pidanuks lahkuma

enne seadusliku viibimisaluse lõppemist Schengeni territooriumilt või veenduma, et ta viibib

Eestis ja Schengeni alal seaduslikult. Isik väitis, et ei soovi lahkuda kodakondsuse järgsesse

riiki, seega ei soovi ta täita kaasaaitamiskohustust oma lahkumiskohustuse täitmiseks. Isik ei

ole usaldusväärne, arvestades tema suhtumist seadustesse, teadlikku ebaseaduslikku viibimist

Schengeni viisaruumis ja kohustuste täitmisest kõrvale kaldumist, ning võib põgeneda,

arvestades tema reisiteekonda ja varasemat käitumist. Puudutatud isiku arvates piisab elamisloa

saamiseks taotluse esitamisest, kuid ta pole kindlaks teinud, milline otsus on tema taotluse

suhtes tehtud. Isik vihjas, et ta jättis Poola ametivõimude juurde ilmumata ega püüdnud välja

selgitada enda viibimisõigust. Isiku arvates ei pea Schengeni riikides reisides näitama isikut ja

viibimisalust tõendavaid dokumente.

PPA koostas puudutatud isikule 15.01.2024 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr

1052275812 Eestist ja Schengeni alalt lahkumiseks hiljemalt 15.01.2024 ning kohaldas

Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. Puudutatud isik ei ole avaldanud asjaolusid, mis

takistaksid tema lahkumist. Isik soovib enda saatmist Poola, kuid see pole võimalik tema

elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu. Isik on küsitlusel öelnud, et ei soovi koduriiki

naasta, samuti puuduvad tal selleks rahalised vahendid. Isikul puudus ka Soomest Poola

naasmise pilet.

Puudutatud isiku puhul esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused.

Isik on väljendanud soovimatust pöörduda tagasi kodakondsuse järgsesse riiki. Ta soovib teha

otsuseid omal äranägemisel, eirates Schengeni alal kehtivaid seadusi. Tema käitumine viitab

sellele, et vabaduses viibides puudub tal ajend aidata kaasa enda väljasaatmisele. Isik andis

PPA-le vastuolulisi selgitusi enda väidetava viibimisaluse kohta. Isiku soov on jääda Schengeni

viisaruumi mistahes viisil ja vabaduses võib ta proovida seda täide viia. Puudutatud isiku

kinnipidamine on vajalik väljasaatmise täideviimiseks. Vabaduses viibides võib isik

omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise liikmesriiki. Isikut pole võimalik 48 tunni jooksul

välja saata, sest puudub tihe lennuühendus Kameruniga.

2. Puudutatud isik selgitas 17.01.2024 kohtuistungil, et tema Poola elamisluba aegus ja uue

elamisloa saamine võib võtta mitu aastat. Elamisloa taotluse protsessi jälgimine on keeruline.

Poola ametivõimud käskisid tal otsust oodata ja lubasid sellest teada anda. Ta ei saa aru, miks

ta ei või liikuda edasi või siis tagasi Poola. Ta töötas Poolas. Eestis saaks ta elada koos oma

sõbra ja tema abikaasaga. Ta on nõus Eestist lahkuma ja minema Poola, kuid mitte Kameruni,

kuna ta lahkus sealt 2020. a-l sõja tõttu.

3. Tallinna Halduskohus andis 17.01.2024 ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud

määrusega loa puudutatud paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste

3-24-155

3(5)

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.02.2024. Halduskohus täiendas 17.01.2024

määrusega eespool nimetatud määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.

VSS § 23 lg 1 kohaselt võib PPA paigutada Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase

kinnipidamiskeskusesse halduskohtu loal. VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus

välismaalase kinnipidamiseks loa kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud

alused ning samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Puudutatud isikule on 15.01.2024 tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldatud

sissesõidukeeldu 5 aastaks. Seega on isik väljasaadetava staatuses. PPA taotluse ja selgituste

kohaselt on isiku kinnipidamine vajalik lahkumisettekirjutuse täitmiseks ja väljasaatmise

tagamiseks. Pole teada, et isiku Kameruni väljasaatmiseks oleks takistusi. Isikut ei ole kohe

võimalik välja saata, sest puudub tihe lennuühendus Kameruniga ja PPA-l on vaja hankida

lennupiletid. PPA selgitas kohtuistungil, et praegu pole teada, kas isiku väljasaatmisel on vaja

ka transiidiluba, mille saamine võtab aega umbes 10 päeva. Isiku väljasaatmise aeg sõltub seega

piletite olemasolust, lennuteekonna ettevalmistusest ja vajadusel transiidiloa saamisest.

PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 2. Need võimaldavad välismaalast

kinni pidada, kui esineb tema põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1) või kui välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2).

PPA tugineb põgenemise ohu sisustamisel VSS § 68 p-le 6, mille kohaselt esineb välismaalase

põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu

kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid.

Põgenemise oht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.

Puudutatud isiku käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tõenäoliselt ei ole

ta vabaduses viibides PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja asub

ennast varjama või üritab lahkuda mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Selliseks

kahtluseks annab aluse puudutatud isiku senine käitumismuster. Ta oli teadlik, et tema Poola

elamisloa kehtivus oli lõppenud. Ta pidi aru saama, et üksnes uue taotluse esitamisest ei piisa

elamisloa pikendamiseks. Elamisloa pikendamise menetluses tulnuks korrektselt osaleda,

ilmudes nõutaval ajal ametiasutusse kohale. Samuti tulnuks ära oodata otsustus elamisloa

pikendamise kohta. Sellises olukorras Poolast lahkumine ja vastavalt oma paremale

äranägemisele teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki reisimine tekitab kahtluse, et ta

üritaks vabaduses viibides ka Eestist lahkuda. Seda ei muuda asjaolu, et isiku väitel ta ei

teadnud, et temalt võidakse piiriületusel dokumente küsida. Isik on kinnitanud PPA-le ja

selgitas ka kohtuistungil, et ta ei soovi minna tagasi Kameruni. Tema sihtriigiks oli Soome ning

ta oleks ta nõus minema ka Poola. Isiku eelnevat käitumist arvestades on usutav, et vabaduses

viibides püüab ta leida võimalusi lahkuda Eestist mõnda teise riiki, et vältida

väljasaatmismenetluse toiminguid ja enda väljasaatmist Kameruni. Schengeni viisaruumis

kehtivat liikumisvabadust arvestades ei ole see keeruline.

PPA on taotluses viidanud ka VSS § 23 lg 1 p-s 2 sätestatud kinnipidamise alusele, kuid

sellekohased põhjendused on kesised. Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist ei saa tuletada

ainuüksi isiku väljendatud soovimatusest naasta koduriiki. Sellel alusel ei saa isikut kinni

pidada. PPA taotluse rahuldamiseks on aga piisav, kui esineb vähemalt üks kinnipidamise alus.

Kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (VSS § 23 lg-d 1 ja 11).

Leebemad järelevalvemeetmed ei ole puudutatud isiku põgenemise ohu tõttu tõhusad.

Isiku kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (VSS § 23 lg 11).

Pole teada asjaolusid, mis välistaksid puudutatud isiku kinnipidamise. PPA selgitusi arvestades

ei kujune kinnipidamine kinnipidamiskeskuses eeldatavasti pikaajaliseks.

3-24-155

4(5)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Puudutatud isik saatis Harju Maakohtule 29.01.2024 e-kirja, milles soovis esitada

edasikaebuse asjas nr 3-24-155 ning soovis sissesõidukeelu tühistamist. Kirja lisas oli mh

dokument pealkirjaga „apellatsioonkaebus 17.01.2024 välja antud kohtumääruse 3-24-155

kohta“, mille kohaselt on puudutatud isik saanud tõendid selle kohta, et tema tähtajalise

elamisloa taotlus on Poolas jätkuvalt menetluses. Puudutatud isik palus tühistada

sissesõidukeeld, sest ta on teinud PPA-ga koostööd ja tasunud 300 euro suuruse trahvi.

Puudutatud isik palus kindlaks määrata virtuaalse kohtuistungi aeg. Harju Maakohus edastas

kõnealuse e-kirja koos lisadega Tallinna Halduskohtule, kes edastas selle Tallinna

Ringkonnakohtule.

5. PPA selgitas 08.02.2024 vastuses, et puudutatud isik lahkus 26.01.2024 lennukiga

Tallinnast Istanbuli ja sealt edasi Kameruni. Seega on lahkumisettekirjutus täidetud.

Puudutatud isiku kinnipidamine oli põhjendatud ja proportsionaalne tema põgenemise ohu

tõttu. Poola ametiasutused teatasid PPA-le 15.01.2024 vastuses, et puudutatud isiku tähtajalise

elamisloa kehtivus lõppes 30.09.2023 ja tema uue elamisloa taotlus jäeti 10.11.2023 läbi

vaatamata. Puudutatud isikul ei olnud enne Eestist lahkumist seaduslikku alust siin viibida ja ta

ütles, et ei soovi lahkuda Schengeni viisaruumist. Sissesõidukeeldu kohaldati 15.01.2024

ettekirjutusega ning see ei mõjuta tema kinnipidamiskeskuses kinnipidamise õiguspärasust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6. Puudutatud isiku 29.01.2024 e-kirja saab käsitada määruskaebusena halduskohtu

17.01.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale, millega kohus andis loa paigutada puudutatud isik

kinnipidamiskeskusesse. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see

lahendada. Kuigi puudutatud isik on 26.01.2024 kinnipidamiskeskusest vabastatud ja Eestist

lahkunud, ei takista see ringkonnakohtul määruskaebuse sisulist läbivaatamist ja halduskohtu

17.01.2024 määruse õiguspärasuse kontrollimist (vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-

1697, p 13; 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15).

7. Puudutatud isik palub talle teada anda virtuaalse kohtuistungi aeg. Ringkonnakohus

tõlgendab seda taotlusena vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil. Taotlus jääb rahuldamata.

HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks korraldada kohtuistungit. Ringkonnakohus ei pea kohtuistungi korraldamist

vajalikuks. Määruskaebus on võimalik lahendada toimiku materjalide põhjal. Määruskaebuse

esitaja on saanud esitada oma vastuväited kirjalikult ja halduskohtu istungil suuliselt.

Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et välja selgitamata on jäänud sellised asjaolud, mida on

võimalik välja tuua üksnes istungil. Kirjalik menetlus võimaldab asja kiiremat lahendamist.

Põhiõiguse piirang olla oma kohtuasja arutamise juures on seetõttu seaduslik ja

proportsionaalne.

II

8. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 17.01.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

9. Halduskohus leidis õigesti, et puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine oli põhjendatud VSS § 23 lg 1 p 1 alusel koostoimes VSS § 68 p-ga 6, s.o

puudutatud isiku põgenemise ohu tõttu. Puudutatud isikule oli tehtud ettekirjutus lahkuda

Eestist ja Schengeni alalt ning puudutatud isiku selgitustest, hoiakutest ja käitumisest sai

järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Leebemad järelevalvemeetmed ei olnud

3-24-155

5(5)

põgenemise ohu tõttu tõhusad ja kinnipidamine oli proportsionaalne, arvestades kinnipidamise

eeldatavat kestust ja muid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Puudutatud isik ei ole

määruskaebuses välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda tema kinnipidamise

õiguspärasuse osas teistsugusele seisukohale.

10. Puudutatud isiku määruskaebusest saab järeldada, et ta ei nõustu eelkõige temale tehtud

lahkumisettekirjutuse ja kohaldatud sissesõidukeeluga, arvestades mh, et määruskaebuse

esitamise ajaks oli ta juba kinnipidamiskeskusest vabastatud. Kuna puudutatud isik on PPA

andmetel lahkunud Eestist Kameruni, on lahkumisettekirjutus täidetud. Temale kohaldatud

Schengeni sissesõidukeeld on aga jõus. Arvestades puudutatud 29.01.2024 e-kirja sisu, võis

tema peamiseks eesmärgiks olla vaidlustada PPA 15.01.2024 ettekirjutusega kohaldatud

sissesõidukeeldu. Ringkonnakohus ei saa siinses loamenetluses kontrollida puudutatud isikule

kohaldatud sissesõidukeelu õiguspärasust. Selles osas tuleb saata puudutatud isiku 29.01.2024

avaldus Tallinna Halduskohtule lahendamiseks. Halduskohtul tuleb välja selgitada, kas

puudutatud isiku tegelik tahe oli vaidlustada mh PPA 15.01.2024 ettekirjutust.

11. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isikul on võimalik esitada ka Siseministeeriumile

põhjendatud taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks või selle kehtivusaja

lühendamiseks (VSS § 32 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)