2-22-3591/40 · 2-22-3591/40 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse Keelduda kostja 26. jaanuaril 2024 ja 28. jaanuaril 2024 esitatud taotluste ja tõendite

Legislator headnote

AI generated

2-22-3591/40 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: jaanuaril 2024 ja 28. jaanuaril 2024 esitatud taotluste ja tõendite

Full text

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-22-3591

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2024, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

O U (endine perekonnanimi B) hagi I B vastu

ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja O U (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Igor Sumarok

(isikukood 36912273717)

Kostja I B (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja Riho Viik (isikukood

35609290292)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

11. jaanuari 2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse

lõpetamiseks.

2. Keelduda kostja 26. jaanuaril 2024 ja 28. jaanuaril 2024 esitatud taotluste ja tõendite

vastuvõtmisest ja kuivõrd neid on esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need kostjale

tagastatuks.

3. Rahuldada O U hagi täies ulatuses.

4. Jagada poolte (O U (endine perekonnanimi B, isikukood XXX) ja I B (isikukood XXX))

ühisvaraks olev eriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXX, ja kinnistu asukohaga

XXX, registriosa nr XXX.

5. Müüa kinnisasjad asukohaga XXX, registriosa nr XXX, ja asukohaga XXX, registriosa

nr XXX, avalikul enampakkumisel ära ja müügist saadud raha jagada O U ja I B vahel

järgmiselt:

5.1. Esimeses järjekorras tasutakse enampakkumise korraldaja tasu ja

enampakkumise kulusid;

5.2. Teises järjekorras täidetakse kõiki kohustusi Swedbank AS-i ees, mis tulenevad

12.04.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-071816-EL ja selle muudatustest;

5.3. Kolmandas järjekorras antakse ülejäänud rahast 5000 eurot I B;

5.4. Neljandas järjekorras jagatakse allesjäänud raha O U ja I B vahel võrdsetes

osades.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

Tsiviilasi nr 2-22-3591

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. O U (endine perekonnanimi B) esitas 11. märtsil 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse (kd 1, tl

3-4; dtl 21-24) I B (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-22-3591).

Hageja nõuab:

1. Jagada poolte ühisvaraks olev eriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXX, ja kinnistu

asukohaga XXX, registriosa nr XXX järgmiselt:

1.1. Müüa kinnisasjad asukohaga XXX, registriosa nr XXX, ja asukohaga XXX, registriosa

nr XXX, avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada O B (praegune

perekonnanimi U) ja I B vahel järgmiselt:

1.1.1. esimeses järjekorras tasutakse enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise

kulud;

1.1.2. teises järjekorras täidetakse kõik kohustused Swedbank AS ees, mis tulenevad

12.04.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-071816-EL ja selle muudatustest;

1.1.3. kolmandas järjekorras ülejäänud summast üle antakse I B 5000 eurot;

1.1.4. neljandas järjekorras alles jäänud raha jagada O B (praegune perekonnanimi U) ja

I B vahel võrdsetes osades.

2. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 21.01.2000 abielu. Abielu on lahutatud

26.05.2021.

Abielu kestel omandasid pooled eriomandi (korter) asukohaga XXX, registriosa nr XXX, ning

kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr XXX. Samuti on perekonna huvides pooled sõlminud

12.04.2005 Swedbank AS-iga laenulepingu nr 05-071816-EL, mille täitmise tagamiseks on

ülalnimetatud kinnisasjad koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks.

09.03.2021 sõlmisid pooled abieluvaralepingu, mis oli tõestatud Narva notar Sergei Nikonovi

poolt. Nimetatud lepinguga on pooled varaühisuse varasuhte lõpetanud ja varalahususe režiimi

kehtestanud. Samuti jagasid pooled osaliselt abielu kestel omandatud ühisvara. Pooled kinnisasju

ei jaganud, kuid leppisid kokku nende müügis ja müügist saadud raha jagamises. Lepingu järgi

pidid pooled kinnisasjad turuhinnaga ära müüma ja müügist saadud raha arvel täitma Swedbank

2(13)

Tsiviilasi nr 2-22-3591

AS ees 12.04.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-071816-EL tulenevad poolte laenukohustusi,

pärast laenu tagastamist ülejäänud summast tuleks üle anda kostjale 5000 eurot ja lõpuks

allesjäänud raha jagasid poolt omavahel võrdsetes osades. Pooled pidid tegema igasuguse

koostöö kinnisasjade müümiseks.

Hageja on korduvalt leidnud potentsiaalsed ostjad, kuid kostja on tehingute tegemisest kõrvale

hoidunud, mille tõttu taotleb hageja kohtul pooltevaheline ühisvara jagamist.

Abielu sõlmimisel ei ole pooled valinud varasuhet abiellumisavaldusega ega sõlminud

abieluvaralepingut, seega kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates

varaühisuse kohta sätestatut PKS § 24 lg 2 alusel. PKS § 25 järgi varaühisuse puhul varaühisuse

kestel omandatud esemed kuuluvad abikaasade ühisomandisse. Kuna eelpool nimetatud

kinnisasjade soetamine ja laenukohustuse võtmine toimus poolte abielu kestel, siis tuleb

nimetatud vara peeta abikaasade ühisvaraks. PKS § 35 p 3 järgi varaühisuse varasuhe lõpeb, kui

abielu lahutatakse.

12.04.2005. a laenulepingust nr 05-071816-EL tulenevad kohustused on abikaasade

solidaarkohustused. Abikaasade solidaarkohustused tekivad eelkõige PKS § 18 järgi perekonna

vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingust ja need täidetakse ühisvara jagamise käigus või

jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga PKS § 38 alusel.

PKS § 37 lg-st 3 tulenevalt jagatakse abikaasade ühisvara nende vahel võrdsetes osades teise

kokkuleppe puudumisel. Hageja leiab, et ühisvara tuleb jagada lähtudes 09.03.2021

abieluvaralepingus kokkulepitule, pidades silmas enampakkumise läbiviimise kulude katmist.

AÕS § 77 lg-st 2 tulenevalt soovib hageja jagada ühisomandis olevat vara selliselt, et müüa

eriomandi ja kinnistu enampakkumisel ja saadud raha arvel tasuda kõik enampakkumisega

seotud kulud ja kõik laenulepingust tulenevad kohustused, pärast enampakkumise kulude

hüvitamist ja laenu kustutamist ülejäänud rahast üle anda 5000 eurot kostjale ja allesjäänud raha

jagada poolte vahel võrdsetes osades.

2.Viru Maakohus 15. märtsi 2022. a määrusega (kd 1, tl 22-23; dtl 29-31) võttis hagi menetlusse.

3. Hagi vastuses (kd 1, tl 38-39; dtl 56-59) teatas kostja, et hagi ei tunnista.

Hagi vastuse põhjenduste kohaselt vaidleb kostja asja menetlusse võtmisele vastu, sest on alust

jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada ning varem ei ole kostja selle kohta oma

arvamust esitanud. Enne pöördumist hagiavaldusega kohtusse ei ole hageja ette võtnud mingeid

samme selleks, et lahendada tekkinud vaidlus kohtuväliselt. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et kostja ei anna nõusolekut ühisvara jagamiseks. Kostja avaldab, et tal ei ole vaidlust

ühisvara jagamise üle ja kostja on valmis jagama ühisvara notariaalse kokkuleppe vormistamise

teel ühisvara vabatahtliku jagamise kohta. Kostja on seisukohal, et vara jagamise käigus,

ühisomandi lõpetamisel peab arvestama poolte kogu varaliste õiguste ja kohustuste koosseisuga.

Pooled hakkasid koos elama ja pidama ühist majapidamist alates 21.01.2000. Abielu ajal

soetasid pooled ühist vara, võtsid ühiselt laenu ühiste finantskulude katmiseks. Poolte teenitud

rahalisi sääste hoiti põhiliselt hageja arvelduskontodel, kostja arvelduskontolt aga teostati

makseid perekonna vajaduste katmiseks. 09.03.2021 sõlmisid pooled lepingu ühiselt omandatud

vara jagamise kohta. Pärast nimetatud tehingut jätkasid pooled ühist majapidamist ja lahutasid

abielu poolte kokkuleppel 25.05.2021.

Abielu lahutamise ajaks oli pooltel olemas allpool loetletud vara: а) rahalised vahendid poolte

arvelduskontodel: kostjal 263,22 eurot а/а XXX Swedbangas; kostjal puuduvad andmed hageja

rahaliste vahendite summadest ja pankadest, kus hagejal on arvelduskontod, b) Kinnisasi, XXX

3(13)

Tsiviilasi nr 2-22-3591

Kinnistu nr XXX. c) Korteriomand, aadress: XXX. Kinnistu nr XXX. Turuväärtus 17 000

eurot. d) Poolte kasutuses on auto CHRYSLER GRAND VOYAGER reg nr XXX 2009.

väljalaske aasta, jääkmaksumusega 5000 eurot seisuga 25.05.2021.

Abielu lahutamise ajaks olid pooltel solidaarsed kohustused kreeditoride ees, mis tekkisid

saadud laenude tõttu: SWEDBANK, tagastamata summas 28 611,72 eurot seisuga 25.05.2021.

Antud ajaks on laenu jääk 27 006,49 eurot. Pärast abielu lahutamist tagastas kostja isiklikult

pangale 1605,23 eurot.

Kuni abielu registreerimiseni oli kostja omandis 2-toaline korter aadressil XXX. Turuväärtus 70

000 ЕЕК. Abielu ajal, 02.04.2002 müüs kostja nimetatud korteri maha 70 000 ЕЕК eest

(4473,81 eurot). 65 000 ЕЕК kanti kostja arvelduskontole (03.04.2002) ja 5000 EEK saadi

sularahas lepingu allkirjastamisel. 08.10.2002 oli 70 000 ЕЕК eest (4473,81 eurot) soetatud

kinnisvara: XXX Kinnistu nr XXX. Nimetatud kinnisvara ost oli teostatud kostja rahaga, mis

saadi tema korteri müügist, sellest, mis oli kostjal enne abielu. Müüjale kanti raha üle kostja

arvelduskontolt: 11.04.2002. a 35 000 ЕЕК, 19.09.2002. a 35 000 ЕЕК. Raha saamise fakti

kinnitas müüja enne tehingu vormistamist notariaalses lepingus nr 8393/2002 p 2. Rahalisi

investeeringuid ühisvara arvel XXX kinnisvara remonti või heakorrastusse pooled ei teinud.

Sel viisil oli XXX kinnisvara soetatud kostja eraomandi arvel ja see ei peaks kuuluma

jagamisele. XXX kinnisvara on kostja alaliseks elukohaks. Seda kinnisvara müüa kostja ei

soovi. Teist elukohta kostjal pole.

Seega, poolte aktiivid moodustavad: rahalised vahendid poolte arvelduskontodel; korteriomand

aadressil XXX (XXX), turuväärtus 17 000 eurot. Ühised kohustused SWEDBANK AS-ile

moodustavad seisuga 25.05.2021. a tagastamata summas 28 611,72 eurot, millest kostja tasus

pärast abielu lahutamist isiklikult 1605,23 eurot.

Kostja on valmis välja ostma hagejalt XXX asuvat korterit, et anda see oma vanemale pojale

alaliseks elamiseks. Kostja on valmis võtma enda peale kõik kohustused laenulepingu nr 05-

071816-EL alusel. Kostja on valmis keelduma rahalistest nõuetest summas 5805,86 eurot hageja

vastu.

Kostja peab õiglaseks ja põhjendatuks, kui kumbki pool kannab oma menetluskulud iseseisvalt.

Kostja on avatud läbirääkimistele mõisliku ja pooltele jõukohase kompromissi saavutamise

eesmärgil.

Juhul kui pooled ei jõua kompromisskokkuleppeni, palub kostja jätta kostjale eraomandina

kinnisasi aadressil XXX (XXX); korteriomand aadressil XXX (XXX); erakohustusena pangalaen

nr 05-071816-EL summas 28 611,72 eurot. Nõuda hagejalt sisse kostja kasuks rahaline

kompensatsioon 5805,86 eurot. (28 611,72 - 17 000) : 2.

4. Hageja seisukoha kohaselt hagi vastuse kohta (kd 1, tl 69-70; dtl 142-145) on kostja

vastuväited hagi menetlusse võtmise osas asjakohatud. PKS § 37 lg-st 3 tulenevalt toimub

ühisvara jagamine kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on

kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat

nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud ning seetõttu ei pea kohus üldjuhul tuvastama

kaasomandi lõpetamise põhjuseid (vt nt RKTKo 3-2-1-45-06, p 18). Hageja on siiski selgitanud

kohtusse pöördumise vajaduse põhjendusi kostja lepingu täitmisest kõrvalehoidumisega, mida

kostja sisuliselt kinnitas oma nõudega.

Ekslik on kostja arusaam, et abielu lahutamise hetkel kuulus pooltele sõiduk Chrysler Grand

Voyager. Vastavalt 09.03.2021 sõlmitud ühisvara osalise jagamise lepingu p-le 4.2 jäi nimetatud

4(13)

Tsiviilasi nr 2-22-3591

sõiduk hageja lahusvarasse (ainuomandisse). Sõiduki väärtus lepingu 2.3.1 kohaselt oli 4000

eurot. Abikaasadel on õigus jagada ühisvara kokkuleppel ja kehtiva kokkuleppega jagatud

ühisvara kohus abikaasa nõudel enam jagada ei saa (RKTKo nr 3-2-1-82-08, p 14).

Pole vaidlust, et kostjale kuulus enne abielu sõlmimist korter aadressil XXX ja see on müüdud

abielu kestel. Siinjuures on kostja väide, et nimetatud korter müüdi 70 000 krooni eest, väär.

Antud väide ei vasta samuti kostja esitatud 03.04.2002 ostu-müügilepingule.

Nimetatud ostu-müügilepingu punkti 5.2 järgi oli korteriomandi müügihind 40 000 krooni ning

punktist 5.3 tulenevalt tasub ostja ostu-müügihinna täielikult peale käesoleva lepingu

allakirjutamist müüja AS-is Hansapank pangakontole. Muid kokkuleppeid hinna tasumise kohta

lepingus ei ole.

Kostja väidab, et ühisvarasse kuuluv kinnistu XXX, mille müügihind 08.10.2002 kinnistu

müügilepingu punkti 2.1 järgi oli 70 000 krooni, on soetatud kostja korteri müügist saadud raha

arvel ja ta olevat tasunud 11.04.2002. a 35 000 krooni ja 19.09.2002. a 35 000 krooni. Hageja

selle kostja väitega ei nõustu. Hageja leiab, et kinnistu XXX on omandatud ühisvara arvel.

Esiteks toob hageja välja, et kinnistu XXX eest oli tegelikult tasutud vaid 65 000 krooni. See

otseselt tuleneb kostja pangakonto väljavõttest. Tõepoolest on kostja üle kandnud müüjale 35

000 krooni 11.04.2002 ja veel 35 000 krooni 19.09.2002. Kuid 19.09.2002 tagastas müüja 35

000 krooni kostjale ja samal päeval kandis kostja müüjale üle vaid 30 000 krooni.

Samas juhib hageja tähelepanu, et lähtudes kostja pangakonto väljavõttest pärast korteri aadressil

XXX müüki, tasus kostja 03.04.2002 isikliku laenu (HO500/482) tagastamiseks 15 484,43

krooni ja 25.09.2002 isikliku laenu (01-042098-OL) tagastamiseks 15 682,24 eurot, perioodil

04.04.2002-12.07.2002 (s.o enne kinnistu eest ostuhinna tasumist) võttis kontolt välja sularahas

9525 eurot, 05.04.2002 ja 11.04.2002 üle kandis emale 6800 krooni. Sellest tulenevalt on kostja

kulutanud raha, mis ta väidetavalt sai oma korteri müügist perekonnaga mitteseotud eesmärkidel

vähemalt summas 47 689,48 eurot, mis juba ületab korteri müügist saadud summat.

Hageja osutab, et ta samuti kandis 16.09.2002 ja 17.09.2002 kostjale üle 15 000 krooni isiklikest

vahenditest. Tulenevalt hageja pangakonto väljavõttest seisuga 11.08.2002, s.o enne kinnistu

XXX ostmist ja ostuhinna teise osa maksmist, oli kostja kontol vaid 89,54 eurot, mis ilmselt ei

piisa kinnistu ostuhinna tasumiseks.

Väär on kostja väide, et kinnistu XXX korrastamist ega renoveerimist ühisvara arvel ei

toimunud. Hageja esitab kohtule B AS 19.07.2007 tehtud eksperthinnangu, millest nähtub,

millises seisundis oli kinnistu 2007. aastal. Eksperthinnangus on ka toodud, et elamu on 2003.

aastal renoveeritud, on käimas renoveerimistööd, mille lõpetamiseks on vajalikud

investeeringud. Lõppviimistlus osaliselt puudub. Elamu ehitustehniline seisukord on rahuldav.

Sauna seisund on halb.

Kinnistu XXX korrastamine ja seal paiknevate ehitiste renoveerimine toimus laenu arvel, mille

saamiseks sõlmisid pooled 12.04.2005 laenulepingu nr 05-071816-EL Swedbank AS-iga. Hageja

viitab ka asjaolule, et osa esialgsest laenust summas 86 688 krooni oli kostja käsundil tasutud

18.08.2005 kostja venna R B laenu tagastamiseks. Kinnistu korrastamisele ja ehitiste

renoveerimisele kulutatud ühise investeeringute ja jõupingutuste tõttu, mida pooled tegid rohkem

kui 18 aasta jooksul, on kinnistu märkimisväärselt parendati ja seda mitte ühe abikaasa

lahusvara, vaid ühisvara arvel. Abikaasade ühise panuse tulemine on kinnistu väärtust tõusnud.

Hageja esitab kohtule kutselise hindaja Rene Zorini kirjaliku konsultatsiooni, milles on hinnatud

kinnistu XXX seisund käesoleva aja seisuga ning kinnistu väärtus. Dokumendist selgub, et

kinnistu seisund on märkimisväärselt parenenud. Lisaks esitab hageja hindaja kirjaliku

5(13)

Tsiviilasi nr 2-22-3591

konsultatsiooni korteriomandi suhtes. Kutselise hindaja ehk asjatundja arvates Kinnistu XXX

turuhinnaks on 70 000 eurot ja korteri aadressil XXX hinnaks on 20 000 eurot.

Seega, ühisvara jagamisel muul viisil peale hagiavalduses nõutud viisi tuleks lähtuda asjatundja

määratud turuhinnast ja kinnistu XXX turuhinnaks on 70 000 eurot ja korteri aadressil

XXXturuhinnaks on 20 000 eurot.

Hageja leiab, ei kõik kostja vastuväited XXX kinnistuga seonduvalt on põhjendamatud ja ei

vasta tegelikkusele. Tegelikult on pooled saavutasid nimetatud kokkuleppe 09.03.2021

abieluvaralepingut ja ühisvara osalise jagamise lepingut sõlmides. Nimetatud lepingus tunnistas

kostja, et abielu kestel, s.o varaühisuse varasuhte kestel on pooled soetanud nii korteriomandi

aadressil XXX, kui ka kinnistu XXX ja need kuuluvad poolte ühisvara hulka. Hageja nõuded

vastavad nimetatud lepingus kokkulepitule. Hageja leiab, et asja lahendamisel tuleb lähtuda just

poolte kaasomandi lõpetamise kehtivast kokkuleppest.

Kostja nõuete läbivaatamine ei ole praegu menetluslikult võimalik. Kohus ei saa menetleda

abikaasade ühisvara jagamisel hagiavalduse vastuses esitatud kostja nõudeid, vaid nende nõuete

lahendamiseks tuleb kostjal esitada vastuhagi. Kaasomandi jagamise viiside valikul saab kohus

lähtuda ainult nendest viisidest, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kui kostja soovib, et

kaasomandis olev asi jagatakse teisiti, kui seda taotleb hageja, siis peab ta esitama vastuhagi.

Kostjal tuleb tema soovitavad kaasomandi lõpetamise viisid esitada vastuhagis.

Hageja toob välja, et ta samuti tagastab laenu oma isiklikest vahenditest. Praeguseks hetkeks on

hageja tasunud laenulepingust tulenevate nõuete katteks 524,16 eurot. Hagejale jäi arusaamatuks

kostja väide rahaliste nõuete osas summas 5805,86 eurot. Hageja leiab, et kostja kompromissi

ettepanek on vastuvõetamatu.

5.Kohus 25. mai 2023. a kohtunõudega (kd 1, tl 111; dtl 152-153) selgitas I B, et kui ta ei ole

nõus hageja esitatud ühisvara jagamise viisiga ja soovib ühisvara jagamist teisel viisil, tuleb tal

oma nõuet esitada vastuhagis. Kohus selgitas kostjale etteruttavalt, et kui kostja (vastuhagi

hageja) nõuab ühisvara jagamist viisil, et ühisvara jääb ühe või teise poole omandisse, siis nõutu

saavutamiseks tuleb lõpetada ühisomand korterile ja/või kinnisasjale ning jagada vastuhagis

näidatud viisil. Lisaks tuleb kohustada vastuhagi kostjat tegema tahteavalduse poole kandmiseks

ainuomanikuna kinnistusraamatusse ning kohustada vastuhagi kostjat andma nõusolek

kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kohus andis I B tähtaja vastuhagi esitamiseks. Kohus

samuti selgitas, et vastuhagi avaldus peab vastama TsMS § 338-340 ja 363 nõuetele. Vastuhagi

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagininna arvestamisele kohalduvad TsMS 132 lg 1, lg 4 p 5 ja

§ 134 lg 1.

6. I B esitas 12. juunil 2023 (kd 1, tl 116-117; dtl 157-160) Viru Maakohtule vastuhagi avalduse

O B vastu ühisvara jagamiseks. Koos vastuhagiga esitas vastuhagi hageja taotluse, milles palub

vabastada täielikult riigilõivu maksmisest vastuhagi esitamisel (kd 1, tl 119; dtl 162).

7. Viru Maakohus 13. juuni 2023. a määrusega (kd 1, tl 122-123; dtl 165-167) jättis vastuhagi

avalduse ja menetlusabi taotluse käiguta. Kohus andis vastuhagi esitajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, s.o vastuhagi nõude täpsustamiseks ja nõuetekohase menetlusabi taotluse koos

teatisega enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta esitamiseks.

8. I B toimetati kohtumääruse kätte, küll aga ta ei ole 13. juuni 2023. a määruses osundatud

puuduseid kõrvaldanud.

9. Kohus 12. detsembri 2023. a määrusega (kd 1, tl 133-134; dtl 177-180), mis jõustus 9.

jaanuaril 2024 (dtl 176), keeldus I B vastuhagi O B vastu ühisvara jagamise nõudes menetlusse

6(13)

Tsiviilasi nr 2-22-3591

võtmisest ning luges vastuhagi tagastatuks I B. Samuti jättis kohus rahuldamata I B taotluse

menetlusabi saamiseks, vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud jättis kohus I B kanda.

10. Kohus lahendas asja 11. jaanuari 2024 kohtuistungil (kd 1, tl 162-167; dtl 210-220).

Osapooled jäid oma nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kostja tegi

hagejale sama kompromissi ettepaneku, mida ta tegi hagi vastuses ja millega hageja ei nõustunud

hagi vastuse kohta esitatud seisukohas.

Kohtuistungil hageja üle täpsustas, et 5000 eurot, mida ta nõuab anda üle kostjale kolmandas

järjekorras pärast vara avalikul enampakkumisel müüki ülejäänud rahast, on raha, mille on nad

varem kokku leppinud (notariaalselt tõestatud lepingut sõlmides). Kostja selle raha kohta väitis,

et tegu on osapoolte poolt notari juures sõlmitud lepingus kajastatud rahaga ja raha on XXX talu

eest. Kostja on ostnud talu 70 000 krooni eest, eurodeks ümberarvestatuna tuli välja 5000 eurot,

mida pidi hageja talu eest andma. Sellest ongi see 5000 eurot.

11. Kostja esitas kohtule 26. jaanuaril 2024 venekeelse taotluse ja täiendavad dokumendid, mis

on osaliselt venekeelsed (kd 1, tl 177-186; dtl 222-241). 28. jaanuaril 2024 esitas kostja 26.

jaanuari 2024 taotluse tõlke eesti keelde (kd 1, tl 189; dtl 242-245) ja samad dokumendid, mis

olid lisatud 26. jaanuari 2024 taotlusele ja on osaliselt venekeelsed (kd 1, tl 191-198; dtl 247-

261).

Taotluses palub kostja aktsepteerida esitatud dokumente, mis tõendavad, et kostja tervislik

seisund lahutuse ajal ja vara jagamise dokumentidele allkirjastamise ajal oli ebastabiilne. Kostja

võttis sel ajal pidevalt unerohtu, ei saanud öösel korralikult magada, oli muretsemas perekonna

olukorra pärast. Kostja tervisliku seisundi tõttu eemaldas tööandja kostjat töölt, kuna see töö

nõuab keskendumist, tähelepanelikust ja kiiret otsustusvõimet eriolukordades. Taotluses toodu

puudutab enamasti notariaalselt tõestatud osapoolte vara jagamise lepingut. Veel viitab kostja, et

kohtuistungi toimumise päeval tasus ta riigilõivu vastuhagilt. Enne seda ei olnud tal võimalik

riigilõivu tasuda, kuna ta oli töötu. Kostja lootis, et kohus vabastab teda riigilõivu tasumisest ja

võtab vastuhagi menetlusse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Lahendamata taotlused

1.TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

2.Kostja vaidleb asja menetlusse võtmisele vastu, sest on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas

menetlus lõpetada ning varem ei ole kostja selle kohta oma arvamust esitanud. Enne

hagiavaldusega kohtusse pöördumist ei ole hageja ette võtnud mingeid samme selleks, et

lahendada tekkinud vaidlus kohtuväliselt. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja ei

andvat nõusolekut ühisvara jagamiseks.

Hageja ei ole kostja väitega nõus ning leiab AÕS § 76 lg-tele 1 ja 2 ja kohtupraktikale (RKTKo

3-2-1-45-06, p 18) viidates, et tal on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kohus ei

pea seetõttu üldjuhul tuvastama kaasomandi lõpetamise põhjuseid.

Kohus nõustub hageja käsitlusega ja on seisukohal, et hagi läbi vaatamata jätmiseks ega

menetluse lõpetamiseks kostja toodud põhjusel alust polnud.

Hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423.

7(13)

Tsiviilasi nr 2-22-3591

Hagi läbi vaatamata jätmine kostja märgitud alusel TsMS §-s 423 sätestatud alustest ei tulene.

Seadus ei nõua enne kohtusse ühisvara jagamise hagi esitamist pöörduda vastaspoole poole

kohustuslikus korras.

Kohus jätab kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks

rahuldamata.

3. Pärast 11. jaanuari 2024 kohtuistungi toimumist esitas kostja taotluse notariaalselt tõestatud

osapoolte vara jagamise lepingu ajal olnud terviseseisundi kohaste täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks. Taotluses toodu ikka puudutab enamasti notariaalselt tõestatud osapoolte vara

jagamise lepingut. Ka viitab kostja, et kohtuistungi päeval tasus ta riigilõivu vastuhagilt. Enne

seda ei olnud tal võimalik riigilõivu tasuda, kuna ta oli töötu. Kostja lootis, et kohus vabastab

teda riigilõivu tasumisest ja võtab vastuhagi menetlusse.

TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja

vastuväited menetluses nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on

menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Sama sätte teise lause järgi võib uusi

avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada pärast eelmenetluse lõppemist üksnes

juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Viidatud sättest tuleneb seega,

et üldjuhul võivad menetlusosalised esitada avaldusi ja tõendeid kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS

§ 237 lg 1 järgi annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja kui

tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud, võib menetlusosaline tugineda tõendile hiljem juhul, kui

see ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Seega saab lugeda

menetlusosalise esitatud tõendid tähtaegselt esitatuks, kui need on esitatud enne kohtu määratud

tähtaja möödumist või eelmenetluse lõppemist.

TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse,

taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Taotluses viidatud asjaoludest ja taotlusele lisatud dokumentidest on näha, et tuleb 2021. aasta

kõne alla. Kostja ei põhistanud, mille pärast ei ole ta saanud varem oma selgitusi ja tõendeid

esitada.

4. Samuti leiab kohus, et taotluses viidatud asjaolud ei oma käesolevat asja lahendades tähtsust.

TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil

ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui

asjaolu ei ole vaidlusalune.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks notariaalselt tõestatud osapoolte vara jagamise

lepingust taganenud, seega on tegemist kehtiva lepinguga. Seetõttu kostja selgitused ja tõendid

aastal 2021 olnud terviseseisundi kohta käesoleva asja lahendamisel tähtsust ei oma.

5. Samuti ei ole kohtu hinnangul asjakohased kostja väited vastuhagi menetlusse võtmata jätmise

ja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta. Kostjal oli võimalik 12. detsembri 2023. a

määrust vaidlustada ringkonnakohtus, kuid ta ei ole seda teinud ja määrus jõustunud 9. jaanuaril

2024.

8(13)

Tsiviilasi nr 2-22-3591

6. Eeltoodu alusel ja TsMS § 238 lg-st 3 tulenevalt keeldub kohus kostja 26. jaanuaril 2024 ja

28. jaanuaril 2024 esitatud taotluste ja tõendite vastuvõtmisest ja kuna neid on esitatud

elektrooniliselt, loeb need kostjale tagastatuks.

7. Puutuvalt kostja tasutud riigilõivusse selgitab kohus, et kostjal on õigus taotleda riigilõivu

tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul

arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi lg-

st 6 tulenevalt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Otsuse sisulised põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.

Hageja esitas ühisvara jagamise nõude järgmiselt:

1. Jagada poolte ühisvaraks olev eriomand asukohaga XXX, registriosa nr X, ja kinnistu XXX

asukohaga XXX, registriosa nr XXX.

2. Müüa kinnisasjad asukohaga XXX, registriosa nr XXX, ja asukohaga XXX, registriosa nr

XXX, avalikul enampakkumisel ära ja müügist saadud raha jagada O B (praegune

perekonnanimi U) ja I B vahel järgmiselt:

2.1. Esimeses järjekorras tasutakse enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise

kulusid;

2.2. Teises järjekorras täidetakse kõiki kohustusi Swedbank AS ees, mis tulenevad

12.04.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-071816-EL ja selle muudatustest;

2.3. Kolmandas järjekorras antakse ülejäänud rahast 5000 eurot I B;

2.4. Neljandas järjekorras jagatakse allesjäänud raha O B (praegune perekonnanimi U) ja I B

vahel võrdsetes osades.

Kostja väidab, et kinnisasjad soetati osapoolte abielu ajal, küll aga kinnistu XXX, soetati kostja

raha eest, mis oli tal enne hagejaga abiellumist olnud. Kostja sai raha talle kuuluva korteri

müügist. Kinnistu XXX soetati 70 000 eesti krooni eest, mis ongi eurodesse ümberarvestatuna

5000 eurot, mille kostjale väljamaksmisega on hageja nõus. Kinnistu XXX on kostja ainuke

elukoht.

Kohus kindaks tegi ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

- osapooled olid omavahel abielus ajavahemikul 21. jaanuar 2000 – 25. mai 2021 (kd 1, tl 6, 6

pöördel; dtl 2, 3);

- abielu ajal soetasid osapooled 8. oktoobril 2002 notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingu ja

asjaõiguslepingu alusel (kd 1, tl 59-65; dtl 85-90) kinnistu XXX asukohaga XXX, mille

omanikuna on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX 27. detsembril 2002

hageja kantud(kd 1, tl 9-10; dtl 17-19);

- kinnistu XXX asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX) on

koormatud hüpoteekiga aktsiaseltsi Hansapank (praegu Swedbank) kasuks;

- abielu ajal soetasid osapooled 22. aprillil 2005 eriomand asukohaga XXX mille omanikuna on

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX hageja kantud (kd 1, tl 7-8; dtl 14-16) ja

tegu on nende ühisomandiga;

- eriomand asukohaga XXX Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX) on

koormatud hüpoteekiga aktsiaseltsi Hansapank (praegu Swedbank) kasuks;

9(13)

Tsiviilasi nr 2-22-3591

- osapooled sõlmisid 9. märtsil 2021 notariaalselt tõestatud „Abieluvaraleping, ühisvara osalise

jagamise leping, avaldus abieluvara registrile ja asjaõigusleping“ (kd 1, tl 12-16; dtl 6-12);

- osapooltel on Swedbank AS-i ees 12.04.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-071816-EL

tulenev solidaarne laenukohustus (kd 1, tl 42-45; dtl 63-69), mille tagastamata jäänud

laenusumma oli 25.05.2021 seisuga 28 611,72 eurot ja 22.04.2022 seisuga 27 006,49 eurot (kd

1, tl 58; dtl 84).

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende abielu sõlmiti 21. jaanuaril 2000 ja lahutati 25.

mail 2021.

01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 alusel laieneb käesolev seadus kõigile

perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates

sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või

toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või

toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

PKS § 211 näeb ette, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe

ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul

abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas

seaduses varaühisuse kohta sätestatut.

Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12 selgitas, et perekonnaseaduse mõtteks on alates 01.07.2010

abikaasade varasuhtes tekkivatele asjaoludele ja tehtavatele toimingutele kohaldada kehtivas

perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut ning enne seda tekkinud asjaoludele ja tehtud

toimingutele kohaldada toona kehtinud seadust.

Hageja on esitanud ühisvara jagamise nõude kostja vastu 11. märtsil 2022. Kuna ühisvara

jagamise hagi on esitatud kohtule alates 1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse kehtivuse ajal,

tuleb poolte ühisvara jagada PKS § 210 lg 1 ja § 211 alusel kehtiva seaduse kohaselt, kuid

kooskõlas PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda

vara omandamise ajal, s.o enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. PKS § 210 lg 2

alusel saab määrata enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise

ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise

aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010 (vt Riigikohtu

17. veebruari 2015. a otsus asjas 3-2-1-156-14, p 10). Ka solidaarkohustuse kindlaksmääramisel

tuleb PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda kohustuse tekkimise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätetest

(vt Riigikohtu 22. mai 2019. a otsus asjas nr 2-16-16114, p 30).

Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. PKS §

25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning

abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks

teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele.

Kinnisasjad, mille jagamist hageja nõuab, omandati enne 2010. aastat.

Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara

abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 järgi abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist

olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara,

mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Osapooled sõlmisid 9. märtsil 2021 notariaalselt tõestatud „Abieluvaraleping, ühisvara osalise

jagamise leping, avaldus abieluvara registrile ja asjaõigusleping“ (kd 1, tl 12-16; dtl 6-12), mille

punktist 3 nähtuvalt (kd 1, tl 13 pöördel; dtl 9) on nad sõlminud abieluvaralepingu kokku

10(13)

Tsiviilasi nr 2-22-3591

leppides, et lõpetavad nende vahel kehtiva varaühisuse varasuhte ja kehtestavad uue varasuhtena

varalahususe varasuhte.

PKS § 35 p 2 järgi varaühisuse varasuhe lõpeb, kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega

kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe.

Kohtule jäeti esitamata tõendid selle kohta, et osapoolte vahel oleks sõlmitud abieluvaraleping

enne 9. märtsi 2021, seega, alates 21. jaanuari 2000 abielu sõlmimisest kuni 9. märtsi 2021

abieluvaralepingu sõlmimiseni kehtis ühisvara (varaühisuse) varasuhe.

Ka 9. märtsil 2021 notariaalselt tõestatud „Abieluvaraleping, ühisvara osalise jagamise leping,

avaldus abieluvara registrile ja asjaõigusleping“ punktis 2 pooled kinnitasid, et muuhulgas hagis

jagamist nõutava vara omandasid nad varaühisuse varasuhe kestel. Lepingu alapunktides 1.2, 1.3

ja 1.6 kinnitasid pooled, et lepingu sõlmimise hetkel kehtib abikaasade vahel varaühisuse

varasuhe; et abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut ja nad ei ole sõlminud ühisvara

jagamise lepingut, sh käesoleva lepingu punktis 2 nimetatud vara suhtes; et 2. peatükis nimetatud

vara on omandatud varaühisuse varasuhe kestel ja on nende ühisomand.

Kohtule jäeti esitamata tõendid selle kohta, et keegi lepingu poolest oleks lepingust taganenud,

seega jääb leping kehtima.

Kostja väitel oli XXX kinnisvara soetatud kostja eraomandi arvel ja ei peaks seda jagama.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX andmete (kd 1, tl 40-41, dtl 60-62)

kohaselt kanti kostjat aadressil XXX asuva eriomandi omanikuks 27. märtsi 2001. a

kinnistamisavalduse alusel sisse 21. jaanuaril 2002.

Jõhvi notar Albina Birjukova poolt 2. aprillil 2002 tõestatud korteriomandi hüpoteekiga

koormamise lepingu, ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu (kd 1, tl 50-54) kohaselt müüs

kostja aadressil XXX asuva eriomandi ära 40 000 eesti krooni eest.

Osapooled soetasid kinnistu XXX asukohaga XXX 8. oktoobril 2002 notariaalselt tõestatud

kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel (kd 1, tl 59-65; dtl 85-90) ja kinnistu

omanikuna kanti sisse hageja 27. detsembril 2002 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr XXX (kd 1, tl 9-10; dtl 17-19).

Seega ei ole asjakohased kostja väited, et enne abiellumist oli aadressil XXX asuv 2-toaline

korter tema omandis ning et aadressil XXX asuv kinnisvara soetati kostja eraomandi arvel.

Esitatud tõenditest nähtuvalt soetati korter rohkem kui aasta pärast abielu sõlmimist.

Ajavahemiku 01.01.2002-31.12.2002 kohta kostja esitatud pangakonto väljavõttest (kd 1, tl 55-

56 pöördel; dtl 79-82) on näha, et 3. aprillil 2002 kandis kostja Savitski nimelise isiku

pangakontole 65 000 Eesti krooni selgitusega „ostu-müügileping“. 11. aprillil 2002 kandis kostja

H V nimelisele isikule 35 000 Eesti krooni selgitusega „talu eest“. Hageja kandis kostja

pangakontole 10 000 Eesti krooni 16. septembril 2002 ja 10 000 Eesti krooni 17. septembril

2002, B nimeline isik kandis kostja pangakontole 16 500 Eesti krooni 19. septembril 2002 ja P B

nimeline isik kandis kostjale 10 000 Eesti krooni 19. septembril 2002, seega, kokku oli

ajavahemikul 16. september 2002 – 19. september 2002 kostja kontole 41 500 Eesti krooni

kantud. 19. septembril 2002 kandis kostja H V nimelisele isikule 30 000 Eesti krooni selgitusega

„talu eest“.

Kohtu hinnangul ei saa kostjagi pangakonto väljavõttest järeldada, et kinnistu XXX olevat kostja

eraomandi arvel soetatud.

11(13)

Tsiviilasi nr 2-22-3591

Seega leiab kohus tõendatuks, et kinnistu XXX asukohaga XXX, on osapoolte ühisvara ka.

Osapooled sõlmisid 12.04.2005 laenulepingu nr 05-071816-EL Swedbank AS-iga (kd 1, tl 42-

45; dtl 63-69). Seega, nendel on samuti ühisvarana solidaarne laenukohustus Swedbank AS-i ees,

mille tagastamata jäänud laenusumma 25.05.2021 seisuga oli 28 611,72 eurot ja 22.04.2022

seisuga 27 006,49 eurot (kd 1, tl 58; dtl 84).

Osapooled sõlmisid 9. märtsil 2021 notariaalselt tõestatud „Abieluvaraleping, ühisvara osalise

jagamise leping, avaldus abieluvara registrile ja asjaõigusleping“ (kd 1, tl 12-16; dtl 6-12), mille

punktist 3 tulenevalt (kd 1, tl 13 pöördel; dtl 9) sõlmisid nad abieluvaralepingut kokku leppides,

et lõpetavad nende vahel kehtiva varaühisuse varasuhte ja kehtestavad uue varasuhtena

varalahususe varasuhte.

PKS § 35 p 2 järgi varaühisuse varasuhe lõpeb, kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega

kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe.

Kohtule jäeti esitamata tõendid selle kohta, et osapoolte vahel oli sõlmitud abieluvaraleping enne

9. märtsi 2021, seega, alates 21. jaanuari 2000 abielu sõlmimisest kuni 9. märtsi 2021