3-23-2545/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2545

Haldusasi

X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.10.2023 otsuse nr

12204290037-2 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus

uuesti sisuliselt läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 31.01.2024

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja

Piirivalveameti 04.10.2023 otsus nr 12204290037-2

kaebajale lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu

määramise osas. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Avaldada otsus kaebaja identifitseerimist välistavalt.

3. Kaebaja menetluskulud jäävad riigi kanda. Riigi

õigusabi tasu lahendab kohus eraldi määrusega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

13.03.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni (Venemaa) kodanik, kes saabus Eestisse xx.xx.xxxx

töötama. Kaebajal oli registreeritud lühiajaline töötamine perioodiks 03.05.2021 kuni 02.05.2022.

29.04.2022 esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 04.10.2023 otsusega nr 12204290037-2 kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20

lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise

kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4

alusel

ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva.

Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2);

kohaldas kaebajale VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeelu 2-ks aastaks alates lahkumiskohustuse

täitmisest (p 3).

Kaebaja ei tegelenud Venemaal ja Eestis elades aktiivselt poliitikaga ega väljendanud aktiivselt

oma vaateid. Tõendatud on, et kaebaja osales Venemaal aeg-ajalt sanktsioneerimata

meeleavaldustel ning ta peeti seetõttu kolmel korral kinni. Samuti on tema enda ütlustega

tõendatud, et ta lõpetas 2021 aasta jaanuaris meeleavaldustel osalemise. Edaspidi see ei toonud

talle kaasa kahjulikke tagajärgi ega muudmoodi isiklikke ebamugavusi. Kaebaja kolis töötamise

eesmärgil sama aasta aprillis Eestisse. Eestis leidis kaebaja omale rakendust finantssektoris ning

Eestis piirdus tema poliitiline tegevus aegajalt internetis teiste positusi jagamisega.

Kaebaja uuendas Venemaa kodaniku passi ning suhtles Venemaa ametivõimudega, külastades

Venemaa saatkonda. Seega on kaebaja oma käitumisega näidanud, et tema isik ei ole Venemaa

ametivõimudele tuntud kui poliitaktvist ning seega on vähetõenäoline, et ametivõimud võiks olla

huvitatud tema tagakiusamisest.

PPA tutvus kaebaja kahe sotsiaalmeediakontoga. Nendes puuduvad viited sõjavastasusele või

Venemaa armee diskrediteerimisele. Facebookis on kaebajal 85 sõpra ning postitustest ja piltidest

ei nähtu midagi sellist, mis viitaks tema poliitilisele aktiivsusele või väljendusvabaduse

kasutamisele. Instagramis on kaebajal 407 jälgijat ja ta on teinud 1706 postitust, kuid vaatluse

põhjal saab järeldada, et konto seotus poliitilise aktiivsuse või väljendusvabaduse kasutamisega on

pigem kasin. Arvestades, et sotsiaalmeedias avaldavad mitmed tuhanded inimesed arvamust, ei

suuda ametivõimud kontrollida kõiki postitusi. Seda enam olukorras, kus Instagramis on postituste

salvestamine vabatahtlik ning salvestatud postitusi näeb ainult kasutaja ise.

Kaebaja on xx-xxxxxxx meesterahvas, kes ei ole kohustuslikku sõjaväeteenistust läbinud, mistõttu

on vähetõenäoline, et ta kutsutakse mobilisatsiooni korras sõjaväkke. PPA-l puuduvad andmed, et

Venemaal oleks väljakuulutatud üldmobilisatsioon. Ka kaebaja ise ei ole esitanud sellekohaseid

tõendeid.

Käesoleval ajal ei toimu Venemaa territooriumil sellist relvakonflikti, mis lubaks arvata, et kaebaja

satuks Venemaale naasmisel ohtu. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Venemaale

tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on

Euroopas varjupaika taotlenud. Venemaa seadused ei takista võimalust liikuda riigisiseselt,

välisreisimist, väljarännet ja võimalust repatrieeruda, kuid mõnel juhul on võimud neid õigusi

piiranud. Kaebaja ei vaja VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendavat kaitset.

Kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud

valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis

sellest tulenevalt on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Kaebaja

kinnitas 23.08.2023 toimunud vestlusel, et ta on nõus lahkuma vabatahtlikult. Kaebaja on Venemaa

kodanik ja tal on kehtiv Venemaa pass. Kaebajal ei ole enda sõnul mõnda muud riiki, kuhu ta võiks

Venemaa kodanikuna lahkuda. Ta on terve elu elanud Venemaal ja sihtriigi määramisel eelistatakse

esmajärjekorras isiku kodakondsusjärgset riiki, milleks on Venemaa.

Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole kaebaja väljasaatmine

Venemaale vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega.

2(10)

Kaebajal puuduvad tõsised tervisehädad. Kaebaja on Eestis töötanud alates maist 2021. Kaebajat ei

ole Eestis karistatud. Ta ei valda eesti keelt. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis majanduslikku

huvi, mis võiks saada sissesõidukeelu kohaldamisel riivatud. Kaebajal ei ole Eestis vara ega

lähedasi. Samuti ei ole neid ka mujal Euroopa Liidus. Kaebaja perekond elab Venemaal ja seega on

tal olemas side päritoluriigiga. VSS § 74 lg 4 annab küll võimaluse jätta sissesõidukeelu

humaansetel kaalutlustel kohaldamata, kuid PPA ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel

võiks erandit rakendada.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 10.11.2023 kaebaja kaebus PPA 04.10.2023 otsuse nr

12204290037-2 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja osales Venemaal meeleavaldustel ning ta peeti seetõttu kinni

kolmel korral. Samuti jätkas kaebaja oma poliitilise meelsuse väljendamist Eestis olles. Seega on

poliitiliste vaadete väljendamine kaebaja igapäevaelu väga oluline osa. Väljendusvabadusega

vastuolus on PPA seisukoht, et kaebaja igapäeva elu ei mõjuta see, kui ta ei saa oma meelsust

väljendada. Arvamuse avaldamine on igaühe põhiõigus- ja vabadus.

5. Kaebaja Instagrami kontol on olemas salvestatud story-formaadis postitused, mis on koondatud

ühte kausta pealkirjaga „XxxxxxXxxxxx“. Kõnealustest postitustest nähtub, et kaebaja on

aktiivselt ja avalikult oma arvamust avaldanud; kaebaja on teinud seda järjepidevalt; need

postitused kritiseerivad Venemaa võimu üldiselt ning ka konkreetselt Venemaa alustatud sõda

Ukrainas. Seega on kaebaja avaldanud Venemaa valitsuse poolt keelatud sisu, mistõttu oleks tema

puhul ebainimlik karistamine ja tagakius vältimatu.

6. Kaebaja tegi ülekande rahakogumiskontole, mis on loodud eesmärgiga anda Venemaa

agressioonist mõjutatud ukrainlastele humanitaarabi. Kõnealune ülekanne oli tehtud Ukraina

valitsuse ametliku kodulehe abil. Seega võib kaebaja päritoluriiki naastes kogeda tagakiusu

poliitiliste veendumuste ja Ukraina sõjapõgenike abistamise tõttu. Venemaa kriminaalkoodeksi §

275 käsitleb riigireetmist. Varasemalt olid selle paragrahvi alusel alustatud menetlused pigem

haruldased, kuid vastava paragrahvi rakendamine muutus 2022. aastal seoses sõja algusega. Ei saa

välistada, et Venemaa ametivõimud ei loe riigireetmiseks ukrainlastele abi osutamist (nii rahalist

kui ka humanitaarset).

7. PPA on valesti leidnud, et kaebajal esineb VRKS § 48 lg 1 p-s 1 sätestatud pagulasseisundi

lõppemise asjaolu. Kaebaja passi taotlemist ei saa kvalifitseerida selliselt, et kaebaja andis ennast

vabatahtlikult kodakondsusjärgse riigi kaitse alla. Venemaa saatkond ei ole seotud FSB-ga ning

kaebajal ei olnud sellest tulenevalt põhjust karta passi taotlemist.

8. PPA on kogunud päritoluriigi infot seoses Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuste

aktsepteerimisega Venemaa poolt, kuid on jätnud analüüsimata selle mõju kaebaja olukorrale. PPA

on rikkunud uurimiskohustust (HMS § 6).

9. PPA info on sõjaväekohustuse ja mobilisatsiooni osas puudulik. Venemaa siseriiklik õhkkond

on pingeline ning igasugused muutused riigis on ettearvamatud ning üllatuslikud, seaduseid

muudetakse ja võetakse vastu väga lühikese aja jooksul. Seega uue mobilisatsiooni

väljakuulutamine on reaalne ning puudub võimalus, et kaebaja mobiliseeritakse. Venemaa

valmistab oma riiki pikemaks sõjaks Ukraina vastu ja ka seda, et mobiliseerimine on toimunud

paari tunni jooksul ning mobiliseeritud isikuid on viidud öösiti kodust ja otse töölt.

10. PPA tuvastas haldusmenetluses, et kaebaja on fotograaf. Kaebaja on 19.09.2023 toimunud

vestlusel selgitanud, et tal on varsti Eestis ilmumas Ukrainaga seotud kunstiprojekt, mille sisuks on

3(10)

Ukraina territooriumi piirjoontele lähedase kujuga kaart, mis koosneb erinevatest fotodest. Fotod

kajastavad sissetungi Ukrainasse. Kaebaja otsib võimalusi näituse korraldamiseks.

11. Lisaks kuulub kaebaja XXXXX+ kogukonda ja identifitseerib ennast kui xxxxx (ingl k xxxxx).

Xxxxx on katusmõiste, mis hõlmab seksuaal- ja soovähemusi, kes ei ole heteroseksuaalsed või cis-

soolised. Kaebaja peab end inimeseks, kes pidevalt muutub ja avastab endas uut, kuid ta ei olnud

valmis avaldama oma kuuluvust XXXXX+ kogukonda eelmistel intervjuudel. Venemaal on

jõustunud muudatused, mis tunnistavad XXXXX+ liikumist ekstremistlikuks organisatsiooniks ja

kehtestavad mitmeid teisi piiranguid. 30.11.2023 kuulutas Venemaa Ülemkohus „rahvusvahelise

XXXXX+ ühiskondliku liikumise“"ekstremistlikuks organisatsiooniks" ja keelas selle Venemaal.

Kaebaja on jaganud postitust, mis väljendab toetust ja solidaarsust XXXXX+ kogukonnale ning

jagab organisatsioonide kontaktandmeid, mis võivad abiks olla. Samuti on kaebaja jaganud

Mediazona postitust, mis mõistab hukka Venemaa valitsuse homofoobsust pealkirjaga

„Homofoobsusest ja transofoobsusest on saanud sõja ideoloogia“. Seega on kaebajal veel üks

põhjus, miks ta võib sattuda Venemaal tagakiusamise ohvriks.

12. Isegi kui jõuda järeldusele, et kaebaja ei kvalifitseeru pagulasstaatusega olevaks isikuks, siis

oleks PPA pidanud jõudma alternatiivsele järeldusele, et kaebaja vastab täiendava kaitse andmise

kriteeriumitele. Kaebaja on ohus, kuna teda võib „valeteabe levitamise“ eest ees oodata kuni 15-

aasta pikkune vanglakaristus, „riigireetmise“ eest kuni 20 aasta pikkune vanglakaristus ja

„Venemaa relvajõudude diskrediteerimise“ eest nii haldus- kui ka kriminaalkaristus, milliseid saab

pidada VRKS § 4 lg 3 p 2 tähenduses ebainimlikeks karistamisviisideks.

13. Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld ei ole põhjendatud ega vajalik. PPA on sissesõidukeelu

kohaldamisel rikkunud kaalutlusõigust. PPA on põhjendanud üksnes seda, miks ei esine

sissesõidukeelu kohaldamise takistusi. Kahe aasta pikkune sissesõidukeelu kohaldamine ei ole

proportsionaalne. Kaebaja ei ole Eesti riigi jaoks ohtlik isik, kelle puhul tuleks reisimine Eestisse

ära keelata. Kaebaja ei ole viibinud Eestis seadusliku aluseta, ei ole menetlust takistanud ega

sellest kõrvale hoidnud, ei ole rikkunud viisarežiimi ega muul viisil pahatahtlikult käitunud. Seega

jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel sissesõidukeeld kohaldatud on, mida kaebajale ette

heidetakse, mistõttu on ta Eestis ebasoovitav. Kehtestatud sissesõidukeeld riivab

ebaproportsionaalselt kaebaja õigust perekonnale, seades täiendavaid põhjendamatuid piiranguid

perekonnaliikmete omavahelisele suhtlemisele ja kohtumisele. VSS ei näe ette loetelu

humaansetest kaalutlustest ja võimalikest kohaldamise eranditest, kuid perekonna kaitse on oluline

kaalutlus, mida tuleks ka sissesõidukeelu kehtestamise osas arvesse võtta.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

14. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Asjaolu, et kaebaja osales protestiaktisoonidel ning

kohati mitmeaastaste vahedega ei tähenda veel, et see oleks kaebaja jaoks fundamentaalselt tähtis.

Viibides turvalises riigis osales kaebaja meeleavaldusel vaid paaril korral ning viimase aasta

jooksul pole ta meeleavaldusest osa võtnud. Aeg-ajalt sõjavastaste postituste jagamisest ei saa

järeldada, et oma meelsuse avaldamine oleks kaebaja jaoks eluliselt oluline.

15. Päritoluriigi ebademokraatlikkus ei ole rahvusvahelise ega täiendava kaitse saamise aluseks.

Kaebaja loogika alusel võiks jõuda mh sellise absurdse ja rahvusvahelise kaitse kui õigusliku

instituudi põhimõttega vastuolus oleva järelduseni, et pagulasstaatuse andmine on võimalik pelgalt

selle tõttu, et kaebaja päritoluriigis ei austata oma kodanike õigust sõnavabadusele samal tasemel

nagu õigusriigi põhimõtetele vastavates riikides. Hinnates, kas välismaalasel on põhjendatud

tagakiusamishirm poliitiliste vaadete tõttu, ei piisa ainuüksi teatud vaadete möönmisest, vaid tuleb

ka analüüsida, kas selle väljendamine on vältimatu ja fundamentaalselt oluline konkreetse

välismaalase jaoks. Kaebaja käitumisest nii Venemaal kui ka Eestis ei ole võimalik järeldada, et

oma päritoluriiki naasmisel arvamuse avaldamine muutuks ulatuslikumaks ja aktiivsemaks, nii et

Venemaa esindajatel oleks vajadus kaebajat tagakiusata Genfi konventsiooni tähenduses. Paljudel

4(10)

kaebaja ealistel inimestel Venemaal on opositsioonilised vaated, kuid see ei muuda neid kõiki

Venemaa julgeolekuorganitele huvi pakkuvateks isikuteks.

16. PPA on tutvunud kaebaja kahe sotsiaalmeediakontoga ning leidis, et nendes puuduvad viited

Ukrainas toimuva sõja vastasusele või Vene armee diskrediteerimisele. Halduskohus märkis

20.11.2023 otsuses nr 3-23-1693, et Venemaal ei toimu elanikkonna valimatut ja ulatuslikku

represseerimist ning asjaolu, et kaebaja ei soovi Venemaal elada, võib olla küll inimlikult

mõistetav, ent see ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Päritoluriigi informatsioonist

nähtub, et seoses sõjavastaste avaldustega algatatakse enamjaolt haldusmenetlus, millega kaasneb

trahv ning mida iseseisvalt ei saa pidada tagakiusuks Genfi konventsiooni ja VRKS § 4 lg 1 mõttes.

17. Kuna haldusmenetluse materjalidest ei selgu, mis eristaks kaebajat samasse sotsiaalsesse

gruppi kuuluvatest, kuid Venemaale jäänud kodanikest, siis ei kinnita ajakohane päritoluriigiinfo,

et pelgalt sõjavastaseks olemine toob tingimata tagakiusu Genfi konventsiooni tähenduses. Kaebaja

tõenäosus sattuda tagakiusu ohvriks oma veendumustest tulenevalt ei erine kuidagi teistest

tuhandetest Venemaa kodanikest.

18. Informatsioon annetamise kohta ei ole avalikult kättesaadav ning seega ei pea PPA seda

tagakiusu aluseks olevaks asjaoluks. PPA-l pole alust arvata, et kaebaja profiil oleks selline, kelle

juurest Venemaa võimud sihilikult teaksid otsida kompromiteerivaid materjale. Päritoluriigiinfo

kohaselt võidakse Venemaal küll võtta isik vastutusele Ukraina rahalise toetamise eest, kuid samal

ajal ei viita päritoluriigi informatsioon sellele, et sellest oleks välja kujunenud süstemaatiline

praktika, mida rakendatakse kõigi inimeste suhtes, kes on mingil moel rahaliselt Ukrainat toetanud.

19. Vastusaja nõustub, et Venemaa saatkonda pöördumine ei too Eestis viibivatele Venemaa

kodanikele vahetut ohtu, kuid pole alust arvata, et FSB ei saaks huviorbiiti sattunud kodanike kohta

mingit infot ka teistes Venemaa riigiasutustest. Väljastades kaebajale passi, näitasid tema

päritoluriigi võimu esindajad, et kaebaja on Venemaa diplomaatilise kaitse all. Juhul, kui Venemaa

võimud oleksid kaebaja tagakiusamisest huvitatud, on tõenäoline, et kaebajat oleks mõjutatud ka

Venemaa välisesinduse kaudu.

20. PPA on täitnud uurimiskohustust. Juhul, et kui oleks infot, et Venemaa kodanikke kiusatakse

taga üksnes põhjusel, et nad pöördusid EIKi poole, oleks see päritoluriigi info kogujatele teada.

Seega kui kaebaja ei nõustu PPA kogutud informatsiooniga, peab ta olema võimeline seda teise

usaldusväärse infoga ümber lükkama. (Tallinna Halduskohtu 06.01.2012 otsus asjas nr 3-11-2242).

21. Pelgalt soovimatus teenida Venemaa sõjaväes või vastumeelsus Venemaa ametliku poliitika

vastu ei anna alust tunnistada isikut pagulasena (Riigikohtu 15.02.2023 lahendis nr 3-20-1115).

Kaebaja ei ole väitnud, et talle on väljastatud mobilisatsioonikäsk. Kaebaja ei ole veenvalt

põhistanud, et Venemaal puudub võimalus sõjaväeteenistusest keelduda või taotleda

alternatiivteenistust. PPA-le on teada juhtumid, kus ka elukutselised sõjaväelased on Venemaal

keeldunud sõjast osa võtmast, kuid sellele ei järgnenud tagakiusu. Olukorra hüpoteetilisuse tõttu

pole võimalik tuvastada, milliseid teenistusülesandeid kaebaja mobiliseerituna täita võiks.

Puuduvad ka andmed, et kaebajale oleks üritatud kätte toimetada mobilisatsioonikäsku. Seetõttu ei

ole teada, millisesse üksusesse ta kuuluks, milliseid teenistusülesandeid ta eeldatavalt täidaks jne

(vt nt C-472/13 Shepherd p-d 30‒46). Venemaa põhiseadus § 59 lg 3 näeb ette võimaluse asendada

tegevteenistus asendusteenistusega (vrd Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 26). Seega on

kaebaja hirm, et teda saadetakse Ukrainasse sõdima, oletuslik ja põhineb pigem kaebaja abstraktsel

hirmul mobiliseerimise ees.

22. PPA-le ei nähtu, et kaebaja käituks ühiskonnas nii erinevalt, et see paigutaks ta haavatavasse

sotsiaalsesse gruppi. Kaebaja abiellus Z. Z. Kaebaja valitud peremudel ei ole Venemaa seaduste

kontekstis tagakiusatav.

5(10)

23. VSS-s on sätestatud, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu ehk see on seadusandja tahtest tulenevalt kohustuslik ning ainult humaansetel

kaalutlustel võib sissesõidukeelu jätta kohaldamata. Seega ei pea PPA põhjendama, miks

sissesõidukeeldu kohaldatakse, vaid ainult kaaluma, kas esineb humaanseid kaalutlusi ning kas

sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades

proportsionaalne või võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks.

Kaebaja asjaolud ei ole sellised, et väita sissesõidukeelu kehtestamise õigusvastasust. Kohaldatud

sissesõidukeeld ei ole takistuseks isikult piiripunktis rahvusvahelise kaitsee taotluse

vastuvõtmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tühistades kaebajale määratud väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu. Rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise põhjenduste osas nõustub kohus

vaidlustatud otsuse põhjendustega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei

korda kohus haldusaktis esitatud kõiki põhjendusi. Kaebaja väited seksuaalvähemuste hulka

kuulumise osas on esitatud peale vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist, seega analüüsib kohus neid

käesolevas otsuses. HKMS § 158 lg 3¹ esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse

andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

25. Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on

tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane

välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib

väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle

suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on

täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine

täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või

väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas

surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või

inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või

üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise

rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks

lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks

asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji,

C-465/07, punkt 31, jt).

VRKS § 20 lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta

rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning VRKS § 20 lg 2

alusel lükatakse tagasi.

26. Kohtu hinnangul on PPA olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti lugenud

kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks. Haldusmenetluse materjalide ja kaebaja

selgituste põhjal on PPA järeldanud õigesti, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks,

et vältida peatselt saabuvat lahkumiskohustuse täitmist, mitte seetõttu, et ta vajaks rahvusvahelist

kaitset päritoluriigis teda ohustava tagakiusu tõttu.

27. Kaebaja leiab, et teda ähvardab Venemaal tagakius poliitiliste vaadete pärast. Kohtumenetluses

on kaebaja esitanud täiendavates seisukohtades lisaks väited, et teda võib Venemaal tabada

tagakius tema seksuaalse sättumuse pärast.

Poliitilised vaated

28. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta kardab Venemaal jälitamist oma poliitiliste ja sotsiaalsete

vaadete pärast, kuna kavatseb ka edaspidi meeleavaldustel osaleda. Rahvusvaheline kaitse annaks

talle võimaluse tegeleda poliitiliste vaadetega ohutus keskkonnas, väljendada vaateid hirmuta.

6(10)

Näeb ohtu oma elule ja vabadusele Venemaal. Kardab Venemaal politseid, nende poolt

vangistamist ja peksmist. Kardab ka muid asju, anonüümseid ähvardusi, töö- ja elukoha kaotamist,

jälitamist oma endiste meeleavaldustel osalemist pärast, diskrimineerimist, mis tema psüühikale

mõjuks halvasti, oma hariduse ja töökoha saamise võimaluste piiramist. Tema seisukohad erinevad

ametlikest seisukohtadest, nendega on väga raske Venemaale naasta ja ta ei saa oma seisukohti

ümber kujundada. Venemaal ei ole kelleltki selles osas kaitset otsida.

29. Kaebaja on selgitanud vestlusel PPA-ga, et sai enda sõnul juba 2010. aastal aru, et Venemaa

poliitikas ei ole asjad õigesti. Teda on peetud kinni 2019. aastal kaks korda, nendest ühel korral sai

ta meeleavaldusel osalemise eest 10 000 rubla suuruse haldustrahvi. Testkordsel kinnipidamisel

2019. aastal lasti kaebaja karistuseta jaoskonnast vabaks. 2021. aastal võttis kaebaja taas osa

meeleavaldusest Aleksei Navalnõi toetuseks ning ta peeti kinni, mille eest sai karistuseks 10-15

päeva aresti. Kaebaja on selgitanud PPA-le, et tema kinnipidamisel küsiti temalt küsimusi kui

tunnistajalt ning sooviti teada, kas ta kogunes meeleavaldusele välismaalt saadud toetuste najal.

Samuti toob ta välja, et ta peeti kinni ühes mitmete teiste inimestega.1 Kaebaja sõnul ei soovi ta

enam Venemaal olla, kuna kardab, et ta võib saada kolmas kord karistada ning siis algatatakse

kriminaalasi. PPA-ga peetud vestlusel kaebaja ei arvanud, et teda täna Venemaal kinni peetakse,

kuid kuna tal on sotsiaalmeedias sõjavastaseid postitusi, siis ta ikkagi kardab oma turvalisuse

pärast. Kaebaja kinnitas, et FSB ametnikud teda ähvardanud ei ole.2

30. Kaebaja ei ole olnud Venemaal poliitiliselt aktiivne muus osas, kui on osalenud

meelealvaldustel koos tuhandete teiste inimestega ja jaganud aeg-ajalt Instagramis edasi

võimukriitilisi postitusi. Venemaa meeleavaldustel peetakse kinni inimesi juhuslikkuse põhimõttel

ja enamasti ei järgne peale vabastamist või karistuse määramist mingit huvi isiku edaspidiste

tegemiste vastu. Kaebaja ei ole toonud välja mingeid episoode, millest võiks järeldada tema

tegevuse edaspidist jälgimist.

31. Kaebaja kinnipidamised on olnud juhuslikku laadi. Nendest kinnipidamistest ei saa järeldada, et

ametivõimud temast süvitsi huvitatud oleks. Kaebaja on ise toonud vestlusel välja, et koduriiki

naastes temaga kohe midagi ei juhtuks. Samuti on kaebaja selgitanud, et käis Venemaal jaanuaris

2022, kui ta juba oli Eestisse tööle tulnud. Ka ei nähtu seda, et kaebajat oleksid Venemaa

politseiametnikud isiklikult survestanud ja tema tegevuse vastu huvi tundnud, näiteks survestades

teda oma tegevust lõpetama. Kaebaja on selgitanud, et kinni peeti teisigi ning et talle esitati

küsimusi, mis üritasid tuvastada ürituse korraldajat ning välisriigist rahastajat. Sellest saab

järeldada, et Venemaa võimud kaebaja isikust ega tema poliitilistest tegevustest huvitatud ei ole.

32. Kaebajal on salvestatud postituste kaust Instagramis nimega „XxxxxxXxxxxx“ ning selles on

Ukraina vastase agressiooni ja Venemaa võimu vastaste postituste edasi jagamised. Kaebaja

jälgijaskond on aga tagasihoidlik (ca 500 inimest) ning teada ei ole ühtki juhtu, kus võimud oleksid

kaebaja postituste vastu huvi tundnud. Seda ei saa tulevikus tõepoolest täielikult välistada, kuid

arvestades kaebaja tegevuse madalat intensiivsust ei näe kohus, et kaebaja satuks oma Instagrami

konto tõttu tegelikku tagakiusuohtu.

33. Kohus nõustub PPA-ga selles, et tagakiusamine on oma olemuselt isiklikum, sihipärasem ning

ajas järjepidevama loomuga. Näiteks võib selleks lugeda olukorda, kus riik, riigivõimu juhtiv organ

või haldusüksuses asuv rahvastik soovib konkreetset isikut talle omaste tunnuste ning omaduste

tõttu isiklikult taga kiusata ning karistada. Kaebaja puhul peaks see tähendama seda, et Venemaa

võimud mitte ei pea teda juhuslikel meeleavaldustel kinni, vaid tema kodus teostatakse näiteks

läbiotsimine, sh algatatakse fabritseeritud või võimendatud süüdistuste alusel kriminaalkaristus,

mis võib suure tõenäosusega lõppeda ebaproportsionaalselt karistada saamisega. EUAA on

viidanud, et käesoleval ajal puudub Venemaal vajalik ressurss ulatuslike repressioonide

1 Kaebajaga PPA poolt 21.07.2022 läbi viidud vestluse protokoll.

2 Samas.

7(10)

elluviimiseks, erinevalt näiteks Nõukogude Liidu ajast. Seetõttu eelistatakse nn

„hirmutamistaktikat“, võttes sihtmärgiks Venemaal või välismaal viibivad kõrge profiiliga isikud.

Teiseks sihtmärgiks on kohaliku tasandi aktivistid, ehk nn „troublemakers“, kes valmistavad

kohalikele võimudele probleeme. Lisaks sellele on opositsiooni mahasurumine seotud erinevate

ametkondade töötajate huviga oma karjääri edendamiseks, mille tõttu võidakse algatada menetlusi

ka tavakodanike suhtes.3

34. Kohus ei pea eeltoodu tõttu usutavaks ka seda, et kaebaja satuks võimude teravdatud

tähelepanu alla tema suhtes 12.01.2023 EIK tehtud positiivse otsuse tõttu (see puudutas kaebaja

ebaseaduslikku kinnipidamist meeleavaldusel). 01.02.2023 seisuga oli 16 730 Venemaa vastu

esitatud taotlust EIK otsustusorgani menetluses.4 Isikuid, kelle kasuks on EIK otsuse teinud, on

tõenäoliselt praeguseks tuhandeid. PPA on asjakohaselt välja toonud, et kaebaja on peale nimetatud

otsust suhelnud Venemaa saatkonnaga Eestis, et saada omale uus Venemaa kodaniku pass, ning

seejuures ei tulnud esile ühtegi asjaolu, et kaebaja oleks Venemaa võimude poolt kuidagi

teravdatud negatiivse tähelepanu alla võetud. Ei ole usutav, et Venemaal parima tahtmise juures ka

sellist ressurssi oleks.

35. Kaebajale määratud karistused seoses nn. sanktsioneerimata miitingul osalemise eest ei ole nii

intensiivsed ega ebaproportsionaalsed, et neid saaks pidada Euroopa Inimõiguste Konventsiooni

(EIÕK) artikli 3 rikkumisteks. Ka pelgalt asjaolu, et Venemaal annab kolm haldusõigusrikkumist

välja kriminaalkaristuse, ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Ka kriminaalkaristus

iseenesest peaks olema kaebajale niivõrd tõsiste tagajärgedega, et see rikuks EIÕK artiklit 3. Mitte

igasuguse kriminaalkaristuse kartus ei anna veel alust isiku pagulaseks tunnistamiseks.

36. Kokkuvõtlikult ei ole kaebaja poliitiline meelsus Venemaa riigivõimule teada ning tema

poliitiline profiil ei ole selline, et see ärataks riigivõimuesindajates kõrgendatud tähelepanu, tema

tegevust hakataks monitoorima ning see võiks tuua kaasa alandava või piinava kohtlemisega

karistuse.

37. Kaebaja tegi ülekande rahakogumiskontole, mis on loodud eesmärgiga anda Venemaa

agressioonist mõjutatud ukrainlastele humanitaarabi. Kõnealune ülekanne oli tehtud Ukraina

valitsuse ametliku kodulehe abil. Informatsioon annetamise kohta ei ole avalikult kättesaadav ning

vaid seda ülekannet ei saa pidada tagakiusu aluseks olevaks asjaoluks. Kaebaja profiil ei ole

selline, kelle juurest Venemaa võimud sihilikult teaksid otsida kompromiteerivaid materjale.

Päritoluriigiinfo kohaselt võidakse Venemaal küll võtta isik vastutusele Ukraina rahalise toetamise

eest, kuid samal ajal ei viita päritoluriigi informatsioon sellele, et sellest oleks välja kujunenud

süstemaatiline praktika, mida rakendatakse kõigi inimeste suhtes, kes on mingil moel rahaliselt

Ukrainat toetanud.

Mobilisatsioonioht

38. Seoses sellega, et kaebajale ei ole akuutset mobilisatsiooniohtu, nõustub kohus PPA otsuse lk

7-8 põhjendustega ega hakka neid eraldi üle kordama.

Kaebaja seksuaalne sättumus

39. Oma 21.12.2023 menetlusdokumendi lk 6 p 24 tõi kaebaja välja uue asjaoluna, et kuulub

XXXXX+ kogukonda ja identifitseerib ennast kui xxxxx (ingl k xxxxx). Kaebaja selgitusel on

xxxxx katusmõiste, mis hõlmab seksuaal- ja soovähemusi, kes ei ole heteroseksuaalsed või cis-

soolised. Kaebaja peab end inimeseks, kes pidevalt muutub ja avastab endas uut, kuid ta ei olnud

valmis avaldama oma kuuluvust XXXXX+ kogukonda eelmistel intervjuudel.

3 EUAA, The Russian Federation – Political opposition, 12.2022, lk 25-26.

4 European Court of Human Rights: Latest rulings by the European Court set out the procedure for future

processing of applications against Russia, 03.02.2023 – file:///C:/Users/kadriann.ikkonen/Downloads/Future

%20processing%20of%20applications%20against%20Russia.pdf

8(10)

Kohtuistungil selgitas kaebaja küsimusele, kuidas ta määratleb oma sooidentiteeti, nii, et sai aru, et

tema arusaam oma identiteedist võib ajas muutuda. Algul olid tal traditsioonilised vaated, kuid

nüüd ei soovi ta end kuskile lahterdada. Ta tunneb end xxxxxina. Ta saaks armastada ükskõik, mis

soost inimest. Väljus mehelikkuse või naiselikkuse raamidest ja sai õnnelikumaks. Sai aru, et

isikuna on tal võimalik alati edasi muutuda. Senimaani Venemaal sel pinnal probleeme olnud ei

ole, kuna sel ajal ta end xxxxxina ei määratlenud.

40. Vaidlus puudub selles, et Venemaal on seksuaalvähemuste diskrimineerimine avalik.

30.11.2023 kuulutas Venemaa Ülemkohus "rahvusvahelise XXXXX+ ühiskondliku liikumise"

"ekstremistlikuks organisatsiooniks" ja keelas selle Venemaal.

41. Kohus leiab, et kaebaja väited oma kuuluvusest seksuaalvähemuste hulka ei ole tõesed ning

isegi kui nad seda on, ei pea kaebaja Venemaale naasmisel kartma oma pere-elu praeguse

korralduse tõttu sel alusel tagakiusu.

42. Kaebaja on xx-xxxxxxx. Kaebuses on ta väitnud, et ei soovinud varem PPA-le intervjuude ajal

oma seksuaalse sättumuse kohta tõtt avaldada, kohtuistungil aga selgitas, et hakkas oma

tavapärasest erineva sättumuse üle mõtisklema Eestis sügisel 2023 ja eelkõige vestlustes

sõpradega. Intervjuud PPA-ga olid selleks ajaks aga juba toimunud. Ei ole eluliselt usutav, et

inimene ei ole sisimas oma tegelikust seksuaalsusest enne 31. eluaastat teadlik ja avastab selle äkki

vestlustes sõpradega. Sellele ei lisa usaldusväärsust asjaolu, et parasjagu oli kaebaja suhtes tehtud

rahvusvahelise kaitse taotlusele negatiivne otsus. Kaebaja vastas kohtuistungil, et tema teada ei ole

Eestis organiseeritud XXXX kogukonda, mis ei vasta tõele. Seega ei ole kaebaja tegelikult nende

teemade vastu ise huvi tundnud. Kaebaja väited enda seksuaalvähemuste hulka kuuluvuse kohta

olid ka väga ebamäärased ja seetõttu jääb kohtule mulje, et kaebaja esitas need väited vaid selleks,

et leida täiendav tagakiusalus ja suurendada rahvusvahelise kaitse saamise tõenäosust.

43. Peale selle on kaebaja esitanud kohtule 13.12.2023 abielutõendi, mis on väljastatud Ameerika

Ühendriikides Utah osariigis. Selle järgi on kaebaja abiellunud Eesti kodaniku Z. Z. Kuivõrd

kaebaja on abielus naisterahvaga, ei näe kohus talle eraelulistel põhjustel tagakiusuohtu Venemaal.

Kaebaja väited, et tema abikaasa eesnime järgi ei pea tegema järeldusi tema peremudeli kohta, on

iseenesest õiged. Kaebaja võib elada sellise peremudeli järgi nagu tema ja ta abikaasa soovivad.

Olles aga ametlikult abielus, ei näe kohus, et kaebaja võimalik teistsugune peremudel Venemaal

tagakiusu kaasatoovat tähelepanu ärataks. Ka istungil kinnitas kaebaja, et ta ei arva, et abielu talle

Venemaal ohtu kujutaks.

44. Kaebaja toetusavaldused seksuaalvähemuste mittediskrimineerimisele on võrreldavad tema

poliitiliste seisukohtade väljendamisega: postituse jagamine ja Tallinnas Venemaa saatkonna ees

meeleavaldusel plakatiga osalemine näitab küll kaebaja toetust XXXX kogukonnale, kuid ei tee

temast sellist aktivisti, keda võimud jälitama ja taga kiusama asuksid.

45. Kohus usub, et kaebaja ei toeta Venemaa ametlikku poliitikat (sh valitseva seksuaalvähemuste

diskrimineerimist), kuid arvestades kaebaja senist elukäiku ja käitumist Venemaal, ei näe kohus

reaalset tagakiusuohtu. Ravusvaheline kaitse tagab isikutele piltlikult öeldes kaitse päritoluriigis

aset leida võiva katastroofi eest, mitte ei võimalda valida lihtsalt isikule sobivamat elukeskkonda.

Seetõttu on PPA kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse õigesti tagasi lükanud.

46. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et kui ta saab abielutõendi Eestis paari nädala pärast

legaliseeritud (hetkel ootab apostilli), esitab ta ühtlasi taotluse elamisloa saamiseks abikaasa juurde

elama asumiseks. Hetkel pole kohtul mingit põhjust arvata, et see abielu ei kehtiks Eestis. Seega

tuleb eeldada, et kaebaja saab taotleda endale elamisloa andmist VMS § 118 p 1 alusel ja see

antakse sisserände piirarvu väliselt (VMS § 115 p 2).

9(10)

47. Täiendava kaitse osas ei pea kohus vajalikuks korrata vaidlustatud haldusaktis toodut (HKMS §

165 lg 2). Haldusmenetluse materjalide ja kaebuse põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et kaebajat

ähvardaks päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses.

48. Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld olid nende tegemise ajal iseenesest

õiguspärased. Praeguseks on aga selgunud, et kaebaja soovib taotleda Eestis elamisluba oma

abikaasa juurde elama asumiseks ja sellel taotlusel näivad (vähemalt hetkel teadaoleva info põhjal)

head väljavaated. Sel põhjusel oleks lahkumisettekirjutus ilmselgelt ebaproportsionaalne ja see

tuleks VSS § 74 lg 2 alusel kohaldamata jätta. Kohus tühistab sel põhjusel nii lahkumisettekirjutuse

kui sissesõidukeelu. Kuna käesolev kohtuotsus jõustub alles edasikaebevõimaluste ammendumisel,

kohaldab kohus kaebajale eraldi määrusega esialgse õiguskaitse vahendina lahkumisettekirjuse

täitmise peatamise. Kui kaebaja ei esita elamisloa taotlust või tema elamisloa taotlus jäetakse

rahuldamata, saab PPA teha kaebajale uue lahkumisettekirjutuse.

49. Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).

50. Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS §

108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Riigi

õigusabi tasu lahebdab kohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Riigikohtu 11.02.2025 määrusega.

10(10)