2-23-113334/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2024, Tartu

Tsiviilasja nr

2-23-113334

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N. Z. vastu võla

väljamõistmiseks

Hagi hind

4392 eurot 65 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harjumaa)

lepinguline

esindaja:

Tarvo

Ilves

(e-post tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja:

N.

Z. (ik

xxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista N. Z. aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 17. märtsil 2022 sõlmitud

krediidikonto lepingust nr 46751033762 tulenev põhivõlg 2327 eurot ja seisuga 12. veebruar

2024 sissenõutavaks muutunud viivis 382 eurot 80 senti.

3. Mõista N. Z. aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlalt 2327 eurolt alates

13. veebruarist 2024 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses.

4. Jätta aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N. Z. vastu rahuldamata intressi,

sissenõudmiskulude ja viivise osas, mis ületab käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3

märgitud ulatust.

5. Jätta menetluskulud 68% ulatuses N. Z. kanda ja 32% ulatuses aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kanda.

6. Rahuldada aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

7. Mõista N. Z. aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks välja 591 eurot

60 senti. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Mõista N. Z. aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt (591 eurot 60 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte Ametlike

Teadaannete vahendusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja 31. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse N. Z. (kostja) võla

väljamõistmiseks.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2327 eurot, intressi 274 eurot 80 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 932 eurot 9 senti, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuva

viivise põhivõlalt alates 1. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 35,40% aastas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palub

kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Hageja nõue tuleneb kostja ja ESTO AS’i vahel 17. märtsil 2022 sõlmitud krediidikonto lepingust

nr 46751033762.

2. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud avalikult, dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendid on loetud

kättetoimetatuks 6. oktoobril 2023. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hageja on taotlenud

hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist

rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

4. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud

seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohtul on

kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal

algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt

Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46;

Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija

on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija

krediidivõimelisust.

Vastutustundliku

laenamise

põhimõttest

tuleneva

krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu

19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema

pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas

nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5. Kohus jättis 21. augusti 2023 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat juhul, kui hageja

nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, esitama asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad kohtul

hinnata krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja vastuse

kohaselt hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja

arvelduskonto analüüsi alusel. Krediidiandja kasutas kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii

sisemisi kui ka krediidiandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS

maksehäireregistrit). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi,

olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus,

residentsust,

isikut

tõendava

dokumendi

kehtivust,

teostas

Creditinfo

Eesti

AS-i

maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal

puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja 11 kuu keskmine

igakuine töötasu oli 780 eurot neto. Krediidiandja tuvastas nimetatud andmed kostja

arvelduskonto analüüsi tulemusel. Samuti tuvastas krediidiandja, et kostja igakuised

finantskohustused olid 0 eurot. Nimetatud andmed tuvastas krediidiandja samuti kostja

arvelduskonto analüüsi tulemusel. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal

kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on

hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot limiidiga 4000 eurot.

6. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat

teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja

krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja esitatust nähtuvalt on krediidiandja

kostja arvelduskontot analüüsides jõudnud tulemuseni, et kostja 11 kuu keskmine igakuine

töötasu oli 780 eurot neto. Kohus leiab, et tegemist ei ole usutava väitega. Maksu- ja Tolliameti

andmebaasist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis maksustatavaid sissetulekuid olnud.

Hageja esitatust nähtuvalt on krediidiandja tuvastanud kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel,

et kostja igakuised finantskohustused olid 0 eurot. Kohus peab tõenäoliseks, et krediidiandja jättis

kontrollimata ka kostja kohustused. Tavapäraselt märgitakse selgitusse vähemalt krediidiasutuse

nimetus ja periood, mille kohta konto andmeid kontrolliti. Need andmed praegusel juhul

puuduvad, hageja on kostja arvelduskontot nimetades jäänud üldsõnaliseks.

Kohus märgib täiendavalt järgmist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusse on hageja märkinud

kostja aadressi tänava täpsusega, kuna sellise täpsusastme on krediidiandja lugenud piisavaks, et

kostjaga krediidilepingut sõlmida (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Rahvastikuregistrist nähtuvalt on

kostja aadressiks xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx 11. märtsist 2022, eelnevad aadressid

Eestis puuduvad. Krediidileping on sõlmitud 17. märtsil 2023. Maksekäsu kiirmenetluses on

tuvastatud 4. juulil 2023, et kostja enam nimetatud aadressil ei ela.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et krediidiandja on laenu andes

tuginenud kostja esitatud andmetele ning jätnud need otsustavas osas kontrollimata, rikkudes

seega vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole

aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on

kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas

nr 2-21-13098, p 24).

Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks makseid teinud.

Seega on leping 14. juulil 2022 kehtivalt lõpetatud ning kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud

ja kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.

Kostja on krediiti kasutusele võtnud kokku 2327 eurot, tagasimakseid teinud ei ole. Seega

rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2327 eurot.

Seadusjärgne intressimäär 17. märtsil 2022 sõlmitud lepingu jaoks on 0%. Seega jätab kohus

hageja nõude intressi väljamõistmiseks rahuldamata.

Kohus märkis eelnevalt, et leping lõppes 14. juulil 2022, seega on kostja laenu tagastamisega

viivituses alates 15. juulist 2022. Hageja on palunud mõista välja viivise alates 15. juulist 2022

kuni 31. augustini 2023 ja edasi alates 1. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 35,40%

aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga (s.o 12. veebruar 2024).

Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1

sätestatud seadusjärgne intressimäär ning seega ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Tulenevalt VÕS § 113

lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31. detsembrini 2022, 10,5%

aastas alates 1. jaanuarist 2023, 12% aastas alates 1. juulist 2023 ja 12,5% aastas alates

1. jaanuarist 2024.

Viivis põhinõudelt 2327 eurot

-

perioodi 15. juuli 2022 kuni 31. detsember 2022 eest on 86 eurot 70 senti

-

perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 30. juuni 2023 eest on 121 eurot 16 senti

-

perioodi 1. juuli 2023 kuni 31. detsember 2023 eest on 140 eurot 77 senti

-

perioodi 1. jaanuari 2024 kuni 12. veebruar 2024 eest on 34 eurot 17 senti.

Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt otsuse tegemise seisuga viivise 382 eurot

80 senti väljamõistmiseks.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhivõlalt (2327 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse tegemisele järgnevast kuupäevast kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni. Väljamõistetavate viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude

summat.

8. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne

kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta

ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu,

et hageja on saatnud kolm meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 5 eurot ja 5 eurot aadressile

Rahu, Tartu linn, 50112, Eesti. Kohus leiab, et hageja on olnud erakordselt hooletu

meeldetuletuskirjade adresseerimisel ning seetõttu ei saa lugeda tehtud kulusid põhjendatuks.

Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

9. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus menetluskulud 68% ulatuses kostja

kanda ja 32% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 490 euro, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 420 euro (ajakulu 3,5 tundi, tunnitasu 120 eurot, sh

käibemaks) väljamõistmiseks.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud

kuluga.

Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu

kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See

tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale

maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka

maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Arvestades nõude olemust, keerukust ja

mahtu, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 3 tundi (TsMS § 175 lg 1). Hagejale

osutatud õigusabi tunnitasu on kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Hageja on kinnitanud, et on

piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada. Seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga

(TsMS § 174 lg 10).

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 870 eurot

(490+20+360).

Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 591 eurot 60 senti (68% 870-st).

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

9. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik